Sügiseks 2023 on VF-i 2014 vallandet vallutussõda Ukrainas käinud 500 nädalat
VAHEKOKKUVÕTE. Rinne püsib sügisest 2022 praktiliselt paigal. Positiivseid territoriaalseid saavutusi vabadussõja tähenduses oli märgata mullu aprillis ning septembrist novembrini AD2022, kuid Ukraina AD2023 vastupealetungist ei saanud kahjuks asja, kuna ei jätku sõjamehi ega muud Ukrainale sõjalises vabadusvõitluses tarvilikku.
Hukkunud on üle 350 tuhande inimese = 100 tuhat tsivilisti + rohkem 250 tuhat militaarteenistujat (teiste seas tänavu ka 2 Ukraina eest võidelnud vabatahtlikku Eestist: esmalt märtsis Ivo Jurak, 45a, ja viimati septembris langenud Tanel Kriggul, 31a sõjaväelane, pildil) Ent Eesti-sidemega isikuid on ses sõjas surma saanud 10× rohkem, mõlemal pool rinnet enamasti tsiviilisikuid ja peamiselt 5 viimatise aasta kestel.
Rahu nende põrmule!
VENEMAA LÄÄNERINDEL MUUTUSTETA. Rinne on taas soikunud ega tõota edu kummalegi poolele. Lahingute ägedus on võrreldes veebruari kuni septembriga AD2022 langenud läbilõikes vähemalt 6× nii, et käimas on kurnamissõda. Ööpäevas hukub praegu ~200 inimest, mis teeb 2× selle sõja keskmisest enam. Sõjaseisundi tingib strateegiline ummik.
Venemaa valdab 500 sõjanädala järelmina, so sõja kümnenda aasta seitsmendal kuul 17,48% Ukraina territooriumi. Kui enne pealinna Kiievi vallutuskatset 24. ıı 2022 ägas võõra anastuse all 7,04% Ukrainat, siis praeguseks on okupeerit +10,44% lisaks.
Ja kui Ukraina vabadussõda 5 viimatise kuu tempos edeneks (territooriumi vabastamine tänavu mais 0,2‰; juunis 0,4‰; juulis, augustis ja septembris 0,1‰ kaupa ehk aastas kokku 2,2‰), siis vabaneks kogu Ukraina 81 aasta pärast — niisiis alles järgmisel sajandil (AD2104)!
Et RU⚔️UKR-i pärissõjale, mis alagas 20. II 2014, eelnes hübriisõda 17. IX 2003 — 19. II 2014, ei saa välistada, et Putini surma vm erakorralise pöörde järel, jätkub konflikt taas mittekineetilise külma sõjana.
ENNUSTUS. Sõda tänapäeval nii kaua mõistagi kesta ei saa, vaid tõenäoselt lõpeb aasta—paariga, sest lahinguiks tarviliku elavjõu reserv on ammendumas ning Venemaal võib oodata lisaks defetistlike meeleolude laienemist. Vastase kaotusmeelolude soodustamiseks vajaks Ukraina aga senisest suuremat sõjalist abi.
Iga kuuga muutub paar protsenti tõenäosemaks, et sõda ulatub ka otseselt, so lahingute mõttes Eesti pinnale. Veebruari 2024 seisuga on tõenäosus — et praegune sõda enne oma kõige tõenäolisemat lõppu AD2025 ulatub ka mõne Balti riigi territooriumile — 60… 75%.
SÕJA KAUDNE MÕJU EESTILE toimib peamiselt pagulaste sissevoolu kaudu. Oktoobri 2023 seisuga on eesti keele oskusega vähemalt argisuhtluse tasemel ja ühe või kahe eesti vanemaga Eestis elavate eestlaste osatähtsus siinsest elanikkonnast 58%. Mullu samal ajal oli eestlasi EV haldusalal* 61%, kuna sõja algul oli eestlaste osatähtsus 65%. Vene kodukeelega muulaste osakaal on Eestis tõusnud kümne aasta taguselt 30-lt 40%-le.
——
* Siin on silmas peetud ENSV piire, mitte kogu territooriumi Narva jõe taguste ja Petserimaa aladega EV põhiseaduse §122 järgi. Kogu Tartu rahulepingu järgsel EV territooriumil elab 1. X 2023 seisuga 778 500 endeemilist eestlast ehk siis vaid 53% on elanikkonnas neid põlisrahva esindajaid, kes valdab eesti keelt ja on eesti vanema/te järglane. Samasuguse RU⚔️UKR sõja aegse/laadse suundumuse / pagulas+rahvuspoliitka jätk muudaks siinse põlisrahva absoluutseks vähemuseks paari aastaga. SOS!
Ukraina sangari liivakuju Tõrva vallas aasta pärast püstitamist
UKRAINA SÕJA KRONOLOOGIAT
Ad2014
20. ıı
Venemaa (RU) alustas Krimmi (Q) anastust
21. ııı
Putin (WP) seadustas Q-hõive
7. ıv
RU alustas idaUKRi suurlinnade ja tööstusalade hõivet
15. ıv
UKR kuulutas välja separatistliku terrorismi vastase võitluse
17. ıv
esimesed surmaohvrid RU⚔️UKR sõjas
17. vıı
RU hävitas Buk-raketiga Malaisia liini MH-17 reisilennuki, suri 298 inimest
2015
24. ı
RU raketirünne Mariupolile nõudis 30 surmaohvrit (linn piirati sisse 7 aastat + 1 kuu hiljem ja langes 7 aastat + 4 kuud hiljem, 20. v 2022)
2018
15. v
WP avas Q poolsaart RU Aasia-osaga siduva Euroopa pikima 19km silla üle Kerči väina
2019
21. ıı
UKR sätestas NATO-pürgimuse põhiseaduses
7. ıx
esimene RU—UKR-i vangivahetus
2021
2. xı
CIA juht William J Burns Moskvas Bideni sõnumiga: USA mahitaks n-ö UKR-küsimuse lahendust — k.a piiratud invasioon — mis NATO piire ei puutu.
2022
11. ıı
Biden keelitas USA kodanikke eemale UKR-ist, kuna sõjalist päästeoppi sinna polla kavas
24. ıı
algas RU Kiievi-rünnak, seni salajane, peamiselt puhvervägedega ja vaegkuluga lahingutegevus (külm sõda) paisus väga intensiivseks pärissõjaks; UKR kehtestas eriseisundi, mida president pikendab tänaseni kvartali-kaupa.
4. ıv
Biden nimetas WP-d Buča tõttu sõjaroimariks
30. ıx
WP seadustas ida-Ukraina anneksiooni
15. xıı
Kiievi 24. ıı alanud kampaania sai lõpu pärast 295 ööpäeva ehk 42 nädalat, selmet 3 päeva kestma pidanud n-ö täiemahulist sõda. Kui enne seda oli RU anastuse all 7%, siis nüüd 20±3% UKR-alu. Rinne jäi aastaiks enam-vähem samale joonele.