Ilma Hollywoodile omase romantikata ning paatosegi poolest kitsi linateos pürib seda kindlama eduga tõeseks ajaloofilmiks. Tahes või tahtmata sisendab uus Stauffenbergi-film seejuures ka arusaama, et Suur-Saksamaa valitsev režiim oli halvimal juhul autoritaarne, mitte totalitaarne.
Ulatuslik ja ladvikuni ulatuv vandenõuvõrk... Vandeseltslaste kas pooleldi avalikud või vähemalt väljakutsuvad koosolekud, milles osaleb ka erimeelseid... Korduvalt (40x) toimuvad atentaadikatsed Führerile, mida viimane ausalt oma 20. VII 1944 raadiopöördumises nurjunud pommipaneku õhtul ka tunnistab...
Hämmingunoote kõlab on ka militaarfoorumis:
Tundub uskumatu, et keegi ei 'koputanud' ja Riigi Julgeoleku Peaamet vandenõulasi eelnevalt rajalt maha ei võtnud...Rüütellik vandenõu! Oma enamikus preisi aadelkonnast pärit vandenõulaskonda juhtis, vähemalt lõpufaasis, ooberst von Stauffenberg isiklikult. Mängufilmi “Valkyrie” (Valküürid, 2008 — mitte segi ajada läänesaksa režissööri Franz Peter Wirthi 2-osalise telefilmiga “Operation Walküre”, 1971) sõlmituse käigus jõuab too Juhi elu kallale kippuda 2 atentaadikatsega.
Seadmata kahtluse alla filmi faktilist ajaloolõime, on vaatajal siin ometi põhjust küsida:
Kas totalitaarsetes oludes võis toimuda midagi seesugust?!Sovetiimpeeriumis — punaste tahtel valitseva idatotalitarismi tingimusis — küll kindlasti mitte. Vahest ei hävinudki saksa kodanikeühiskond pruunsärkliku tasalülitamise ja haakristi surve all sel moel või määral, nagu juhtus ühiskonnaga punalippude all, Venemaal jm Ida hemisfääris?
Natsionaalsotsialismi tähistel sooritatu jääb kahtlemata alla kommunistliku režiimi hirmutegudele. Kah uudis! Ida-Euroopas pole seda tõdeda kuigi raske. Erinevalt Läänest, mis XX sajandi vapustustest pääses vaid maailmasõdade marrastusega. Ja mis puutub meisse, siis...
iseäranis väärt pagas Euraasia geopoliitiliste kiskjate võrdlemiseks on just Baltimail, sest natsiokupatsioonile lisaks kogesid Läti, Eesti ja Leedu rohkem kui ühe korra kommude sõja+tsiviilrežiimi.
Elav minevik... Et peale kogemisvalu seda ka tõena tunnistada, läheks vaja eetilist puhastust. Mida ei meil ega ka Läänes seni pole olnud. Vastupidi, idatotalitaarsete režiimidega flirtinud, nendega koos- või lausa nende eest mõrvatööd teinud element uhkeldab ka praegu eeslaval ja endiselt levitavad pahempoolsed üldsusele valihäälset fašismi—demokraatia võrdvastandamise häma, mis rajaneb Kominterni 1920. aastail välja arendatud antifašismi doktriinile.
Vaatlesin ühel (LVP X) konverentsil 3 aasta eest superreaalsust kui võimutsevat näivtõelust ning sel pinnal asetasin ideoloogiakesksete režiimide moraalse pingerea lõppu, itaalia fašistliku ja saksa natsionaalsotsialistliku järele kommunistliku:
Fašism ei söandanudki üle minna ulatuslikele repressioonidele ega poliitmõrvadele, nagu käitus natsisotside režiim Saksamaal. Kommunism seevastu rüütas oma pretsedenditult kolossaalseid roimi heategudeks ja väitis neid korda saatvat masside nimel.Tsitaadi tagamõte on, et iga kommunistlik diktaator vääris atentaati enamgi, sest nii oleks absoluutselt õiglasem (legitiimsem). Sest kommunismi ohvreid on maailmas kordi rohkem ja neid on lisandumas ka praegusel, XXI sajandil. Aga... midagi sellist pole N Liidus, Hiina RV-s, Lõuna-Koreas ega Kuubal aset leidnud... Atentaadikatseidki pole Idas eriti teada... Igatahes mitte niisugusel arvul kui füüreri 40! Võimutse(-va)-nud näivtõeluse tõttu?
Füüreri mõrvamise vandenõu oletatava õnnestumise puhul 9 kuud enne ta enesetappu ning 10 kuud enne kapitulatsiooni, tõesti, võinuks ehk saksa rahva päästa märksa rängemast hävingust. Ent Hollywoodi uuskäsitus Valküüride-operatsioonist õõnestab ka vandenõu moraalset vundamenti ja seda eeskätt läänetotalitarismi (tahtmatu) eituse tõttu, millega on raske soostuda.
Baltimaade õnn? Operatsiooni Walküre kordaminekuga oleks tollal sõjategevuse epitsentris olevaid maid Läänemere idakaldal tabanud veelgi rängem löök kui 1944-1945 reaalses ajaloos juhtus (Põhja väegrupi lahinguita taandumine Peipsi joonelt veel enne 1944. suve lõppu jne)
Ja kui natsotsialistlik režiim 20. juuli atentaadi tulemina oleks sõja lõpu üle elanud... Küllap leevendaks me alaväärsustunnet sel juhul krahv Claus Schenk von Stauffenbergi (fotol) mõne naissugulase sidemed Maarjamaaga, mis muidu vaid kõmulehes kõlapinda leiaks (vt nt EE 29. XI 2007 ajaloomeeleta lugu Balti aadliku poeg pani Hitlerile pommi)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar