VoA signaalid dissidentidele jm müüdid

Põhja-Virginias Springfieldis elava Vello Ederma memuaarid ajalehes Eesti Elu (EE — Toronto)

Nii siin kui sealpool n-ö suurt lompi tunnustatud avaliku elu tegelane Vello Ederma (*1934) on tõsiselt kätte võtnud ja toob lõpuks meieni oma Ameerika Hääle (VoA) tööaastate meenutused. Esimene osa ilmus Eesti Elus 29. V 2009 ja on ka veebis loetav. Neljateistkümnes, ühtalsi viimne osa ilmus 6. XI 2009 (vt EE veebis) Pealkirjaks on eesti saadete traditsiooniline avalause Külma sõja ajal: "Siin Ameerika Hääl, Washington!" Kuigi autori suu seda kunagi eetrisse ei öelnud, selleks jäi ta treeninguaja järel eesti toimetusse liiga lühidalt. Küll said talle leivanumbriks nii Ameerika üliõpilaselu kui ka...

... Berliini müür, mille algajal kirjutasin, kuidas inimesed põgenesid nii müüri alt, pealt kui ka sellest läbi.

Ederma pajatab anekdootliku loo ka oma ettevalmistuskuist:

Esmalt, kõige pikemaks ajaks — 3 kuuks — olime määratud (raadiotöö praktikaks) uudiste keskosakonda. Seal algas treening, kuidas kirjutada 1-minutiline 15... 18-realine raadiouudis selliselt, et nii sina ise kui (...) kuulaja sellest aru saab (...) Algajad said muidugi kõige räbalama ülesande: kuulata kõrvaklappidega ÜRO (Pea-) assamblee kõnesid New Yorgist ja siis teha nendest kokkuvõte.

Kord tundus meile, et keegi tulistab assambleel. Meie New Yorgi büroo aga rahustas: (Nikita) Hruščov olevat tagunud seal oma kingaga vastu lauda!

Ederma tööelu viis ta eesti toimetusest pikemata VoA uudisteosakonda ja sealt edasi juhtkonda. Aga mitmesuguseid ametikohti on pakkunud talle (edutult) ka Raadio Vaba Euroopa — Vabadusraadio. Selle Münchenis asunud ja VoA-st lahkneva staatusega alternatiivraadioga, mida tunti üle maailma lühidalt kui RFE—RL, oli Vello Edermal töiseid puutepunkte varemgi:

... Eestikeelsete saadete sisu tõi pagulaslehtedesse palju poleemikat, kus ühelt poolt arvati, et "sovettidele ei antud küllalt pihta" ja teisalt, et Eestit ja Välis-Eestit puudutavaid materjale tulnuks suurendada. Ameerika Hääl (AH) tegeles ikkagi ka "pihta-andmisega". Väliseesti ja Eesti uudised olid siiski rohkem Vaba Euroopa Raadio (VER) pärusmaa.

Neil aegadel (põhiliselt 1980-kümnendil) teadsin ma täpselt, mida VER-i keelteosakonnad edastasid, kuna vahetasime iga päev sisuregistreid ja tihti konsulteerisime omavahel. Neid konsultatsioone ei avaldatud. (...) Omavahel ei olnud meil kunagi mingeid arusaamatusi, kuigi pagulaslehed ja liidrid arvasid — ja isegi lootsid! — et on.

Autor kummutab ka VoA-sse puutuvaid müüte, mis tema sõnul — osundame:

... järjekindlalt leiavad tee trükki vilumatute autorite kirjutistena...

• Esiteks: eestikeelsete saadete õitseajal ei olnud AH välisministeeriumi alluvuses...
• Teiseks: AH ei olnud eesti hääl. Ta oli AH eesti keeles.
• Kolmandaks: (USA) välisministeerium kontrollis ainult erandjuhtudel AH-d...
• Neljandaks: mitte rohkem kui 2 juhul püüti AH saateid kasutada signaliseerimiseks Nõukogude dissidentidele, millest samuti tekkis skandaal.

Üht neist skandaalidest kirjeldab mälestuste (EE jrg) VII osa. Tänavu EE-s ilmunud Ederma meenutused: I osa, II osa, III osa, IV osa, V osa, VI osa, VII osa, VIII osa, IX osa, X osa, XI osa, XII osa, XIII osa (näidetega uudistest — VoA news in english) ja XIV osa.