Algas kollaborantluse kriminaliseerimine

Viimaks ometi! Täna jõustunud Karistusseadustiku muudatused ja täiendused hõlmavad 14 sätet. Eesti õiguse arengule olulisim on aga see, et meie seadustesse lisandus muu seas pretsedenditu — kollaboratsiooni puudutav säte. Ja see näeb Eesti-vastase sõjategevuse toetajaile ette karmi, 6-aastase või pikema vangistuse.

Eestis on kombeks teha sõnu okupatsioonist, kuid vaikida kollaboratsioonist, kuna viimane riivab kaaskondseid enam kui võõraid kodanikke. Teatavasti on kollaboratsiooni piiritlemise seisukohast olulisemad järgmised tunnused:

1. Subjekti kodakondsus.
2. Võõrriigi vägivaldse vaenutegevuse abistamine.

Muidu aastast 2001 kehtiva Karistusseadustiku (KarS) vastjõustunud tekstist leiame niisiis tuttuue süüteo:

§234¹ Eesti Vabariigi vastase sõja või okupatsiooni toetamine

Eesti Vabariigi vastase sõja või Eesti okupeerimise ajal Eesti Vabariigi kodaniku poolt vaenlase relvajõududega liitumise, Eesti Vabariigi vastases sõjategevuses osalemise või selliste sõjaliste või juhtivate tsiviilülesannete täitmise eest, mis toetavad Eesti Vabariigi vastast sõjategevust või Eesti Vabariigi okupeerimist, — karistatakse 6- kuni 12-aastase või eluaegse vangistusega.

KarS XV ptk (Riigivastased süüteod) 2. jagu (Süüteod EV vastu)

Uus seadusesäte rõhutab kollaboratsiooni sõjalist aspekti ja seda ka juhtumil, kui kollaboreerimine ulatub poliitilisele tasandile ehk teisisõnu — seadusteksti järgi — kui EV kodanik juhtivalt täidab vaenlase (relvajõudude) seatud tsiviilülesandeid. Kollaborantliku süüteo sõja(väe)lise külje esiletõst kattub Eesti II maailmasõja eelse õigusloome-tavaga, millest allpool. Ja loodetavasti osutub just selleks vajalikuks astmeks, millelt saaks kollaboratsiooni muude aspektide tunnustamiseni liikuda.

Karistusmäär kõigi sõjaliste või juhtivate mittesõjaliste ülesannete täitmise eest, mis Eesti-vastast sõjategevust või okupatsiooni toetavad, küündib 6… 12 aastani (mis on KarS-is erandlik ja ilmselt seda põhjalikumalt kaalutud sanktsioon) või äärmisel juhul eluaegse vangistuseni. Kui pikk on eluaegne vangistus reaalselt? Praeguse seisuga kindlustaks see süüdimõistetule KarS §77 lg1 kohaselt vähemalt 30-aastase karistusaja.

Suunavõtt kollaboratsiooni määratlemisele kuriteona on vajalik, kuid siiski vaid esimene ja paraku juhuslik sammuke — johtuvalt
(I.) 2007. aasta aprillirahutusist ning
(II.) nendega seotud juhtneliku + veel mõne isiku süüasjade luhtumisest ning
(III.) neist asjaoludest tuleneva moraal-poliitilise kainenemise järelm.
Jah, see sammuke võib olla tehtud häda tunnil, ent mitte häda sunnil. Sestap tabati sihtmärki pimesi ega ole kaugeltki kindel, et sellest saaks selge ähvardus võimalikele kollaborantidele või et niimoodi tulevikus kollaborantsionismi välja juurida võiks.

Isekiri selgitab miks: Esiteks ei kasuta meie seadusesõna seni veel kollaboratsiooni mõistet ennast, mis on kollaboratsionismi teooria puudulikkuse ning karistuspraktika puudumise tõttu mõistetav. Ei saa ka üldse välistada, et kollaboratsiooni küsimuse seadusandliku tõstatamise vajadust ei olegi, kuna ääri-veeri puudutavad kollaboratsiooni KarS-is nüüdsest juba mitu sätet:

• Eesti Vabariigi vastase vandenõu kohta (uus §235') ja
• riigireetmise kohta (varasemast karmim §232) ja
• neile tegudele üleskutsumise (§236) kohta.

Need kõik kätkevad mh…

Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevust…

Karistusseadustiku §232

Ometi esinevad Eesti KarS-is 'okupatsiooni' kõrval ka 'okupatsioonirežiimi' ja 'okupeeritud territooriumi' mõisted, mis annavad eelduse mõista kollaboreerimist ka kui kestva vägivaldse vaenutegevuse mis tahes viisil toetamist. Seega võiks KarS-i XV ptk 2. jagu (Süüteod Eesti Vabariigi vastu) ikkagi täiendada kollaboreerimist eraldi käsitleva paragrahviga.

Teiseks leiab okupatsioon uues sättes (KarS §234') käsitlemist ainuüksi teona — 'okupeerimine' või toetus sellele/okupantide abistamine/ 'sõja ajal' — olgu see ühekordne tegu, korduv akt või siis pidev tegevus. Nii ajalugu kui tänapäev pakub meile näiteid ka kestvast ja samas ilma intensiivse sõjategevuseta olukorrast ehk asjade seisust, mida õigusteadlased on nimetanud (tsiviil-) okupatsiooniks ja nimelt ka sellisel juhul, kui see olukord sõja lõppedes, so vaenlase võidu või rahvusvahelise rahu sõlmimise järel(mina) jääb püsima pikemaks ajaks.

Kolmandaks võib kollaboratsioon saada õigusandjaile kõvaks pähkliks, osutuda süüteona raskesti piiritletavaks… Nii võiks näha kollaboratsioonina ka eelpool kirjeldatud olukorra (traditsioonilise sõjalise või tsiviilokupatsiooni) ettevalmistamist, st anastuse eelduste tekitamist veel rahuajal, enne sõja- vm vaenutegevuse algust. Aga kuidas seda laialivalguvate tõlgendusvõimalusteta defineerida?

Kokkuvõttes on eesti kriminaalõiguse värske täiendus — KarS §234' kujul — peale juriidilise ka moraalseks mõõdikuks, millega võiksime lähiajaloo ühe kogemuse pöörata oma rahva kindlama tuleviku tagatiseks.

***

SÄTTE 234' TEKKELUGU Valitsuse poolt 26. I 2009 esitet eelnõusse nr 416 (vt siit) KarS-i muutmiseks ilmus menetluse esmaringil täiendus valitsusliidu rkl-idelt. Suures saalis käis arutelu 25. III, 10. ja 15. VI, kui eelnõu esimest korda 52 häälega 30 vastu heaks kiideti; samuti 16. IX, 14. ja 15. X 2009 pärast seaduse väljakuulutamata jätmist presidendi vastuseisu tõttu mõnedele sätetele (peale KarS §234') Teisel menetlusel kiitis riigikogu seaduse heaks 54 häälega 13 vastu — ei ühtki erapooletut.

Meid huvitava sätte eetsid IRL-i liikmed (Ken-Marti Vaher & Urmas Reinsalu) Nad võtsid arvesse Eesti ajaloolist pagasit + tänapäeva halvenevaid rahvusvahelisi olusid ning lähtusid Soome KarS XII peatüki (Maanpetosrikoksista) §1 ja §3 eeskujust, mis sarnase kuritöö eest näevad ette 1… 10-aastast vangipõlve:

Soome KarS-i XII ptk §1:

See, kes tahtlikult vägivalda kasutades või sellega ähvardades või võõra riigi sõjalise või majandusliku surve abil teeb teo, mille siht on: (1) saada Soome või osa Soomest teise riigi alla, [või] (2) eraldada osa Soomest Soome riigist, [või] (3) muul viisil, mis on võrreldav eelnenud juhtudega, soovib piirata Soome enesemääramisõigust [---)

Soome KarS-i XII ptk §3:

Soome kodanik, kes Soomet puudutavas sõjas, sõjalise okupatsiooni ajal või selle vältimatu ohu korral (1) liitub vaenlase relvajõududega, [või] (2) osaleb sõjalises või muus relvastatud tegevuses Soome vastu, [või] (3) teenib selliseid vaenlase sõjalisi või tsiviilülesandeid, mis soodustavad sõjategevust Soome vastu või (4) teeb koostööd vaenlasega või muul viisil vaenlase huvides kahjustab Soomet [---]

Eesti KarS-i lisatud sätte "EV vastase sõja või okupatsiooni vahetu toetamine" autorid pakkusid algul 6… 20-aastat või eluaegset karistust, aga riigikogu pooldas — ja nii seaduses 15. XI 2009 lõpuks ka jõustus — tärmineid 6… 12-aastat või eluaegne vangistus.

Vahepeal 11. V 2009 edastas justiitsministeerium (Rein Lang) parlamendi õiguskomisjonile kriitilise arvamuse meid huvitava ettepaneku kohta täiendada KarS-i §-ga 232¹ järgmises sõnastuses:

§232¹ Eesti Vabariigi vastase sõja või okupatsiooni vahetu toetamine

Eesti Vabariigi vastases sõjas või Eesti okupeerimisel EV kodaniku poolt vaenlase relvajõududega liitumise, EV vastases sõjategevuses osalemise või selliste sõjaliste või juhtivate ja korraldavate tsiviilülesannete täitmise eest, mis vahetult toetavad EV vastast sõjategevust või EV okupeerimist —

karistatakse 6- kuni 20-aastase või eluaegse vangistusega.

[Justiitsministeeriumi] Seisukoht:

1. Sättes kasutatakse sisustamata õigusmõistet — 'tsiviilülesanded'. Eesti õigus sellist mõistet üldiselt ei kasuta ja selliselt (isegi laienditega 'juhtivad' või 'korraldavad') jätab see ebaselgeks etteheidetava tegevuse olemuse. Tekib küsimus nimetatud sätte vahekorrast/konkurentsist KarS-i VIII ptk 3. (Süüteod rahu vastu) ja 4. jao sätetega (Sõjasüüteod), kuna sisuliselt seletuskiri selles osas puudub. Samas kerkivad sellesisulise sätte juures üles kõikvõimalikud mälupildid 1940. aastatest, kui nt pere üks vend oli metsas ja teine Punaarmees ja poegade ema üritas neid mõlemat aidata (nt poegadele metsa toidu ja varustuse viimist korraldada) jms tundlikud ja traagilised lood.
2. Tsiviilülesannete täitmine tuleks dispositsioonist välja võtta või seletuskirjas väga täpselt avada, et ei tekiks kahetimõistmise võimalust. Kõnealust sätet oleks kindlasti vaja kitsendada, näiteks siduda tagajärje saabumisega.
3. Iseenesest oli sarnane säte ka 1934. aasta kriminaalseadustikus (§81), kuid see oli tunduvalt kitsam, käsitledes ainult sõja(väe)lisi küsimusi:

   Eesti Vabariigi kodanikku, kes [on] süüdlane selles, et ta teadvalt vaenulikku sõjaväkke astus või sellest välja ei astunud, karistatakse tähtajata sunnitööga.