Reaktsiooniaja algus Venemaal?

Venemaa salapolitsei võtab käsile inimese
Venemaa parlamendis on USA infoagentuuri AP kinnitusel kaalumisel seaduseelnõu, millega valitsus Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) võimutäiust kasvatab ja talle ühtlasi sovetiaegse eelkäija KGB ülesandeid lisab. Venemaa valitsus esitas eelnõu 24. IV 2010 ja salateenistus teavitas sest samal päeval ka avalikkust. Sedusandlikku kavandit on juba arvustanud nii opositsioon kui Moskva päevaleht Kommersant'' (vt 26. IV 2010 lehte või Paul Goble'i ingliskeelset ülevaadet WindowonEurasia-blogis)

Parlamendi heakskiidu korral, mis putinismi oludes on väljaspool kahtlust, võimalavad õigusaktist tulenevad seadusparandused julgeolekuohvitseridel taas AP sõnul...

... üksikisikuid mitteametlikule vestlusele kutsuda ja neile kirjalikke hoiatusi teha n-ö "lubamatu" valitsusvastase tegevuse nagu meeleavalduste eest. Ilmselt taotleb eelnõu karmimat kontrolli ka ajakirjanike üle. (...) Nagu tervet rida varasemaidki piiranguid peetakse kavas olevaid meetmeid äärmuslusega võitluse osaks.

Vt 27. IV 2010 Associated Press—Boston Globe—Google—Yahoo—Washington Post

Eelnõu seletuskirja kohaselt olla mõned ajakirjanduslõidad juba liiale läinud levitades...

... individualismikultust, vägivalda ja usaldamatust valitsuse võimekuse vastu oma kodanikke kaitsta, tõugates noorsugu niimoodi sisuliselt ekstremismile.

Seekord seaduste muudatustes teraselt silmas peetud ametlike hoiatuste väljastamise õigus kulub Andropovi-aegse KGB praktikasse. Tegemist võib olla katsega praegusele salapolitseile samasuguseid nn profülaktilisi volitusi anda. Need aga vähendaksid kohtute ja avaliku õigusmõistmise osatähtsust VF-is veelgi. See teeks FSB jt jõuametkondade elu samas ka märksa mugavamaks, eriti juhtudel, kui režiimi vastasrindlastele süüdistuse esitamiseks piisavat materjali napib, ning aitab tasalülitada kodanikuühiskonda niihästi poliitiliste vaenuaktide kui ka terrorismi ennetamise lipu all.

Seesugune õiguslik areng Venemaal ei osuta siiski ühemõttelise suunaga edasi- või tagasiminekut. Ühelt poolt tähistas samasugune võttestik N Liidu täielikku loobumist kolossaalsest orjalaagritesüsteemist (GuLag), samuti salateenistuste lõplikku destaliniseerimist, st massirepressioonide asendamist individuaalsetega ja justiitsorganite terroristliku omavoli seaduspärastamist. Kuid teisalt aitas seesama võttestik kujundada 1970-kümnendi brežnevlikku stagnatsiooni ning 1980-kümnendi kvaasistalinistlikku reaktsooni ajastut. Tasub meenutada, et viimase käigus suruti muuseas ka anastatud Balti riikides maha avalik inimõigusliikumine ja (justiits-) mõrvati Eesti tuntumaid vangis olevaid erimeelseid nagu Jüri Kukk († 27. III 1981) ja Johannes Hint († 5. IX 1985)

Uus pronkssõdurikriis — seekord Tartus?

"Tartu pronkssõduri" vastu kavatsetakse 9. mail alternatiivmiitingut.

Viimase 2 aasta kestel on see juba teine avalik protest sovetivõimu mälestise vastu, mis aastast 1975 seisab Raadi mõisapargis ERM-i tulevase peahoone lähedal.

Eelmine protest, mille taga oli Ristideta Haudade sihtasutus, päädis tähelepanuga ülemaalise päevalehe poolt — vt Tuuli Kochi kirjutist Tartu punamonument ajas rahvuslased jalule (Postimees, 17. VII 2009, lk 7) või selle kokkuvõtet Tartu Postimehes.

Terve Mõistuse Sündikaat ja Sõltumatu Infokeskus (SI-113) nimetasid seekordse protestiaktsiooni korraldajaina Eesti Leegioni Sõprade Klubi, Eesti Rahvuslikku Liikumist ja Eesti Iseseisvusparteid või nendega seotud isikuid ning vahendasid nende miitingu algusaja — pühapäev, 9. mai kl 15

Ühtlasi nõutakse samasse paika mälestusmärki eesti ja saksa sõdurile, kuna Raadi on 1944. aasta augustis—septembris olnud veriste kaitselahingute tallermaa.

Memoriaal paikneb 1944. aasta augustist ja septembrist pärineva lahingupaiga lähedal, kus Punaarmeega võitlesid Tartut kaitsnud Eesti ja Saksamaa sõdurid kolonelleitnant Paul Venti ja major Friedrich Kure juhtimisel, kellele samas lahingupaigas ei ole püstitatud mingeid mälestusmärke.

Miitingu korraldajad esitasid Tartu linnavalitsusele ja linnavolikogule 19. IV 2010 memorandumi okupatsiooni-memoriaali eemaldamiseks eesti rahvuskultuurile olulisest paigast ja taotlesid mälestusmärgi raidteksti viivitamatut eemaldamist.

Memoriaali juurde kuuluvasse ühishauda ei ole teadaolevalt maetud ühtki Punaarmee sõdurit. See-eest on sinna maetud Eesti ja Saksamaa langenud sõdureid ning lahingutegevuses hukkunud tsiviilelanikke.

Praegusel mälestusmärgil (vt Eesti Meel: Raadi ühishauamärk on petekas) seisab valelik kiri, mis kuulutab Punaarmee 1941-1945 tegevuse Tartus "kaitseks" ja "vabastamiseks" N Liidu rahvaste poolt, kellele tartlased pidavat "tänulikud" olema — mispärast protestijad järeldavad, et...

... memoriaal Raadi mõisapargis on solvav nii sealses lahingus langenute ja sinna maetute mälestusele kui ka kõigile Eesti vabadusvõitlust austavatele inimestele.

Raadi pargi 9. mai kogunemisi on tavaliselt pidanud Eestit aastatel 1940 ja 1944 anastanud punaveteranid, tehes seda viimasel ajal koos Venemaa esinduste ja nn kaasmaalaste liitudega. Nende sadadel (ja Tartu Postimehe 9. V 2008 kl 15 ilmunud Online-teate järgi isegi tuhandetel) toetajatel on kombeks hõivata Raadi parki terveks päevaks. Ilmselt peab politsei tänavu olema valmis ka võimalike rahutuste tekkimiseks.

Täiendus jüripäeval, 23. IV 2010:
Kas tänavune protestiaktsioon Raadi okupatsioonimonumendi vastu võib päädida Kaitsepolitseiameti ennetava sekkumisega, ei ole veel päris selge. Sekkumise ja ka miitingu toimumise või ärajäämise asjaolud on samuti segased. Vt lähemalt SI-115, SI-117 ja SI-116 (Vastupanuliikumine ERSP korraldab "Tartu pronkssõduri" juures 9. mail miitingu)

Presidendikõne varjuderiigis

RAHUTU MAAPÕU ON EUROOPA LEINALOORI MÄHKINUD. Taevalaotus Prantsusmaast Venemaani ei ole nii õnnist vaikust hoidnud ammu, ju vist Graf Zeppelini aegadest. Islandi tulemägede tuhaheide on sundinud 23 riiki sulgema oma õhuruumi, taastades Vanas Maailmas ilmasõdade-eelset Kuldajastu-tunnet, kui liikumisvabaduse ülima rahulduse sai sõidust Idaekspressiga (mis nüüdseks on Agatha Christie sule alt AD1934 igavikku kihutanud) ning ideoloogia-tõdede kriteeriume ei kaalutud genotsiidi-praktika ulatusega.

Veel langeb tänasele 17. aprillile võimuajaloo meenutusväärne fakt — Sigade lahe invasioon AD1961, kui rünnakule viskus pagulaskuuba tuhatkond ja algas punadiktatuuri kukutamise katastroofiline katse Vabaduse saarel, kus kommud paljude USA presidentide kiuste vägivallatsevad tänini. Nii seostab see kalendripäev enneaegu lahkunud riigipäid Kennedyt & Kaczyńskit, tuues meid tagasi Poola tänasse leinapäeva mälestama nii 7 päeva kui 7 kümnendi eest Smolenski all juhtunut, kus ohvrivere-janus pind 96 järjekordset elu võttis... Laastates neid, kes lootsid leina leevendada... Kellelt 70 aastat salatud massiroim oli juba röövinud perekondade pead ja rahvuse ladviku.

VALE VÕIM VAOB VALURIKKALT. Lause Lech A Kaczyński pidamatajäänud ja praegu nii sageli osundet Katõni-kõnest:

Kuriteo kavandanute otsuse tulemusest, milleks oli püüd Katõni tõde varjata, kujunes kommunistide võimupüüdluse üks alustala — sõjajärgset Rahva-Poolat põhistav vale.

"Poola Kolgata kõige troostitum jaam — Katõn" vt Rzeczpospolita 11. IV 2010 poola ja inglise keeles

Smolenski sõjaväelennuvälja taga metsas laupäeva, 10. IV 2010 hommikul kl 9:56 juhtunu võttis Poolalt presidendipaari, riigipangajuhi, peastaabi ülema jpt võimu- ja sõjaväeladviku liikmeid. See veresaun jäi groteskselt lähedale paigale, kus 70 aastat varem leidis oma sünge lõpu 21 tuhat poola ohvitseri. Poolat painavad emotsioonid: Kas püsib siin ammuse needuse vägi? Pime juhus? Praeguste võimurite totrus? Nii ei soovita näiteks psühholoog Wojciech Eichelberger segi ajada kangelaslikkust ja rumalust:

Kuidas võis [Poola] riik lubada nii suure hulga oluliste isikute nii rumalat hukku? Ei maksa seda tragöödiat leevendada sangarluse sildiga, mis meie rahva martüroloogiasse kuulub. Sangarluse kuritarvitamine kahandaks möödanikukangelaste au.

Wojciech Eichelberger "Stracimy ważne sanktuarium (ek: Pühamu minetamine)" Rzeczpospolita, 15. IV 2010

Eichelberger on Poolas hästi tuntud ka följetonistina, kelle arvamuslugu, niisiis, mõjub inetuvõitu vihjena lahkunud presidendi intellektile... Postuumsest presidendikõnest nähtub siiski soov stalinistlikule valele punkti panna. Kuid katastroof muutis punkti hüüumärgiks.

Katkeid hukkunud presidendi kavatsetud kõnest:

... tapetute omaksed jt julged inimesed talletasid, kaitsesid ja pärandasid [tõe Katõnist] oma järeltulijaile. Nad suutsid Katõni mälestuse läbi kommunismi-aja kanda [---] Sestap oleme nende kõigi ja eriti Katõni Perede au- ja tänuvõlglased. [---] Katõn sai Poola ajaloo valulikuks haavaks, mis mürgitas pikkadeks kümnenditeks poolakate vahekorra venelastega. Laseme sel haaval siis paraneda ja armistuda. [---] Hindame, mida venelased on viimsed aastad teinud. Me peame selle 2 riiki lähendava tee käima lõpuni — kõik Katõni kuriteo asjaolud tuleb välja selgitada. Et vale vaoks igavikku, tuleb saavutada ohvrite süütuse ametlik kinnitus ja teha kuritööga seotud dokumendid kättesaadavaks. Me nõuame seda austusest ohvrite mälestuse ja nende perede kannatuste vastu. Nõuame seda ka ühisväärtuste nimel, mis terves Euroopas looks pinnast heanaaberlikule usaldusele ja partnerlusele. [---]

Vrd Lech Kaczyński 10. IV 2010 pidamata jäänud kõne tõlkega 12.-13. IV 2010 Postimehes

PRESIDENDI SURM võib varjutada ametiaja võimalikud vead, ent kujundab kindlasti silmipimestava presidendilegendi. Tõelised tragöödiad kätkevad tegelikkust muutvat maagiat, viimane heidab lootusekiire tulevikku. Poola rahva ränk kaotus võib anda väljavaateid nii kommunismi (stalinismi) Vale lõplikuks hülgamiseks kui ka ajalooliseks leppimiseks Venemaaga. Midagi sarnast juhtus John F Kennedy surmaga, mis lasi karismaatilist presidenti paista kõikvõimalike (mh perekondlikust kaetusest Kuuba-needuseni ulatuvate) vandenõude märtrina. President Kennedy justkui ei vastuta Külma sõja positsioonide osava kaitsestrateegia või seda vähem salajase poliitilise sõja süvenemise eest, milles ta oli päriselt väga osav. Nii jäi Vietnami eskalatsioon hoopis tapetud presidendi antipoodiks peetava (ja sestap koguni vanenõus kahtlustava) Lyndon B Johnsoni pärandiks. Kuigi Kennedy mõrva tõttu Dallases ära jäänud kõne teinuks temast enda järelkäijaga vähemalt võrdväärse konfliktiarhitekti.

JOHN F KENNEDY MÕRV JA ENNATLIK AMEERIKA HÄÄL. President sai kuulitabamuse reede, 22. novembri õhtul kell pool kümme Eesti aja järgi. Juba 21.57 Eaj, vaid minuti enne eestikeelse saate lõppu teatas Ameerika Hääl (VoA):

“Lõpuks eriteade. Täna tulistati president Kennedyt, kui ta sõitis lahtises autos läbi Texase linna Dallase. Kennedy toimetati kohe haiglasse ja praegu puuduvad teated tema ellujäämise kohta.”

President suri mõni minut hiljem, kell 22, kui kõik katsed tema elu päästa nurjusid. Veidi varem oli VoA samas eesti saates vahendanud aga presidendi päevakavas olnud kõne, mille esitamisele Kennedy oli just teel, kui teda tulistati. Kõne pidanuks ta Dallase seltskonna ja äritegelasile kohalikus Trade Marti kaubandkeskuses. Nii said eestlased tänu eelteavet post-factum-tegelikkusena pakkunud VoA-le tutvuda selle õigupoolest pidamata jäänud kõne tekstis leidunud mõtetega:

“President Kennedy tänase kõne tuumaks” — nii nagu VOA seda esitas — “oli tõotus, et USA üha kasvav võimsus on pühendatud rahu ja vabaduse teenimisele. [---] Vaatamata USA kasvavale võimsusele ei ole need, kes tema vastas seisavad, loobunud oma ihadest. Ohud ei ole vähenenud, valvsust ei saa kahandada. [---] President meenutas, et tema ametisoleku 3 aasta jooskul on vahel olnud vajadus anda konkreetseid hoiatusi. Nende hoiatustega tehti selgeks, et USA ei jääks kõrvalseisjaks, kui kommunistid asuksid väevõimuga ka Laost üle võtma, Kongosse sekkuma, Berliini neelama või Kuubasse lendrelvi vedama.

«Rahu kaitsmine oli edukas, kuid mitte sõnade pärast, mida ütlesime, vaid meie valvsuse pärast, mida olime valmis kasutama nende põhimõtete nimel, mida oleme valmis kaitsma.»

[---]
Ta andis oma kuulajaile Dallases ka hoiatuse, et ükski riik ei saa olla välismail tugevam, kui ta on kodus. Kennedy märkis sel puhul USA majanduslikke saavutusi. Esmakordselt on vabrikutöölise palk ületanud 100$ nädalas... [---]”

Eestikeelne VoA saade 22. XI 1963

FOTO: Düsseldorfi lennuväli tänavu 17. aprillil (Oliver Berg/DPA/Spiegel)

Zuroffi rohi ultra-baltlaste vastu

Ehkki Läti Vabariik tänavu tegi sammukese demokraatia poole, võib eurodemokraatia peagi hukka minna. Miks? Sest ultrad võimutsevad Baltikumis... Ja levitavad ultranatsionalismi pisikut üle Euroopa!

Kui Suurbritannia opositsioonijuht läinud kuul (David Cameron märtsis 2010) rahuldusega teatas tooripartei ühest uuest koostööpartnerist Europarlamendis, oli see leiboristliku välisministri oksele ajanud...

MORAALNE OKSENDAMINE? Miks üks välismaine erakonnake nii rängalt briti välispoliitikajuhi tervisele mõjus? Aga sestap, et foreign secretary on ise võrsunud juudiperest, kelle lähedasist on nõudnud oma osa holokaust... Ja kuna kõnealune pisipartei Tēvzemei un Brīvībai (Isamaale ja Vabadusele), mis kuulub Läti valitsusliitu ja ka võimukabinetis 2 toolil, sh justiitsministri kohal istub, — kuna seesama parteike nimelt toetas relva-SS-laste mälestuseks tänavu 16. märtsil Riias korraldet protsessiooni...

Brittide omavahelist poliitilist tülinat Läti sõjaveteranide marsi üle püüdis arvatagi omakasuks pöörata kartmatu natsikütt Efraim Zuroff, kes vaiksel laupäeval, niisiis, taas kõvahäälse baltivastase lausungi viis tsentrist vasemale hoidva päevalehe arvamusküljele ja manas seekord “Balti ultranatsionalismi ohtu” (vt Zuroff: The Threat of Baltic Ultra-Nationalism 3. IV 2010 WWW.Guardian.Co.UK) koos sesttuleneva ähvardusega EL-i demokraatiale, mida — NB! — Lissaboni lepingu järel niikuinii pole olemas.

Ta alustas kirjutist murest, et peale inglise ajakirjanduse (nt The Guardian 16. III 2010) ei pöörand Läti Leegionipäeva meeleavaldusile keegi õieti tähelepanu — seda ei suvatsetud Zuroffi järgi käsitella ei EL-is ega...

... mujalgi maailmas. Kõige üllatavamalt aga jäi [...] sündmus [so II ilmasõja lahinguis Lätit kaitstes surma langenud relva-SS-laste mälestamine + anti'fašistlik'aktsioon] praktiliselt ilma tähelepanuta Ameerikas — Ühendriikides ja Kanadas!

Efraim Zuroff | The Threat of Baltic Ultra-Nationalism | Guardian.Co.UK on Saturday 3. IV 2010

+ + +

KÜLMA SÕJA ÕPPETUND XX SAJANDI ALGUSEST: oota pauku ikka sääl, kus vasakäärmus juutidega mesti lööb!

Zuroff lajatas piitsahoobi ka ühe vähetuntud USA diplomaadi poole, kes hiljuti kõnetas Leedut USA oivalise liitlasena antisemitismi vastustamise jts suhtumiste poolest. Vastukaaluks Ühendriikide vastselt ametisse määratud Leedu-suursaadiku rumalusele võttis Zuroff üles Riia meeleavalduse võrdluse hoopis teise miitinguga, mis oli kõigest nädalapäevad varem aset leidnud Leedus pühitsemaks Iseseisvuspäeva. Seal oli Zuroffi järgi vähemalt sama ja vaat et hullematki juudivastasust ilmutatud:

Kandes mitmesuguste neofašistlike sümbolitega lippe, saatsid Leedu pealinnas marssinud kõigile vähemustele selge vaenusõnumi.

Zuroff lennutas vähemkihvtise, kummati vihanoole ka Suurbritannia konservatiivide poole, mitte otsesõnu seepärast, et nad tööparteilaste südant läikima ajavad, vaid selle pärast, et nad on söandanud luua...

... alliansi idaeuroopa mitme parempoolse erakonnaga Euroopa Parlamendis, sh Läti erakonnaga Isamaale ja Vabadusele, milline ustavalt toetab [ultranatsionalistide] marssi [...]

Sõltumata sellest, kas toorid Euroopa Parlamendis ka Leedu [valitseva] Konservatiivide Erakonna oma koostööpartneriks võtavad, arvan ma — kirjutas Zuroff lõpetuseks — et on aeg lõpetada Baltikumis taaselustunud neofašismi valimisteemaks upitamine Ühendkuningriigis ning võtta ka mujal Euroopa Liidus seda kui ohtu Euroopa demokraatiale tervikuna.

Demokraatia Lätis. Vene antifašistid Riias — Läti Leegioni veteranide & poolehoidjate vastasrind 16. III 2010 (Valda Kalnina/EPA/Guardiani foto)

Baltimaalaste järjekorset häbiposti külge naelutamist Efraim Zuroffi poolt on kommenteeritud Guardian.Co.UK-veebis peaasjalikult kaks leeri: Baltimaade+kommunismi minevikku mõista püüdvad ja padu-pahempoolsed ideoloogia-sõdurid. Viimaseid võis elevile ajada Zuroffi artiklis korratud vastuseis katseile võrdsustada sovetlikku ja natsionaalset sotsialismi mõlema roimalikkuse mõttes. Seda enam väärivad ideologiseerijate kõrval tähelepanu üksikud pooli mitte valivad kriitikud ja seega baltimaalaste vastu neutraalsemad veebikommentaatorid, nagu...

Bangorstu: Ma ütleksin, Euroopa demokraatiat ohustab palju enam tava ignoreerida EL-ile ebameeldivaid referendumi-tulemusi.

Või...

KrustyTheKlown: Kas meil tõesti on i g a nädal vaja selle autori artiklit Balti riikide kohta?

Jah, on küll väljaspool kahtlust, et demokraatia hälliks on Euroopa, ent Efraim Zuroff jmt ei taha millegipärast mõista või tunnistada — et EL-i toimepõhist demokraatiat pole (enam) olemas. Näivuse juurest asja olemuse juurde pöördudes võiks teha laiema tähelepaneku ja retooriliselt küsida: miks seesuguse sisutu loosungi tõstab tegelane, kelle kõlbeliste tõekspidamiste puhul pehmelt öeldes on mõningaid kahtlusi?

Isekiri: Ei pälvi iialgi usaldust erapoolik moraalilagedus, kus holokaustist vastuvõetavam on (ohvrimiljoneilt võrdne) holodomor — kuna etnotsiid ukrainlaste kallal pandi toime kommunismiürituse, mitte neetud natsionaalsotsialismi nimel...