Lisandusi Villem Tominga eluloole

William Tomingas «Mälestused» (Leck, 2010, 320lk) Niisiis William ehk Villem Tominga (1895-1978) mälestused iseseisvuse sünniajast kolmat korda: ilmunud varem 1970 Toronto kirjastuse Kultuur ja Tallinnas Olioni väljaandel 1992 ning nüüd Eesti Päevalehe & Akadeemia ühise Eesti Mälu sarja XVII raamatuna.

Viimase ümbrise tagakaas märgib WT "töötamist Ameerika Hääle toimetuses ja kindlustusalal" See teade WT 1950. aastate ja kõigi järgnevate kümnendite kohta on võrdlemisi napp, et mitte öelda eksitav.

Paraku ei ole WT ise kuigi palju avalikku teavet enda sõjajärgsest elukäigust maha jätnud. Eks ole väide VoA-s töötamisestki lisatud kõrvalt, mitte mehe enda poolt. Eesti Entsüklopeedia ei maini VoA-d aga kummaski WT elulooartiklis, ei IX ega XIV köites. Tomingas võis VoA-s isegi tõenäoselt esineda ja sellele raadiole kaastööd teha, ometi oli tal palju olulisem osa ühes teises raadiosaadete korraldusega tegevas organisatsioonis — eraõiguslikus Vaba Euroopas e RFE-s 1951-1953.

Ajaloolane Toomas Hiio täpsustab Eesti Päevalehe (Tln) 9. VII 2010 kirjutises WT eluloofakte:

• Sündis 1895 Tallinnas rätsepa pojana.
• Detsembris 1915 mobiliseeriti sõjaväkke ja suunati sõjakooli. Lõpetas Petrogradi Nikolai sõjaväeinseneride kooli ja ohvitseride elektrotehnika kooli, kuhu jäi teenima lipniku auastmes.
• Aastal 1917 teenis Tallinnas eesti rahvusväeosades, eesti sõjaväelaste ülemkomitee abiesimees.
• Sügisel 1917 õppis Krimmis Evpatorija lennukoolis, ülendati septembris nooremleitnandiks. Pärast bolševike võimuhaaret naasis Eestisse.
• Aastal 1918 ettevõtja elektritööde alal, pärast saksa okupatsiooni lõppu kaubandus-tööstusministeeriumi asjadevalitseja.
• Detsembrist 1918 veebruarini 1919 teenis miiniristlejal Lennuk, võttis osa Loksa ja Utria dessandist ning Narva vabastamisest.
• Kevadel 1919 Eesti Londoni saatkonna mereväeatašee.
• Aastail 1919-20 EV välisministeeriumi sekretär, novembrist veebruarini 1920 Eesti delegatsiooni sekretär Tartu rahuläbirääkimistel ning märtsis ja aprillis rahulepingu ratifitseerimiskomisjoni liikmena Moskvas.
• Immatrikuleeriti 1920 TÜ õigusteaduskonna kaubanduse osakonda.
• Aastail 1920-26 AS Astoria tubakavabriku juhataja.
• Aastail 1926-31 elas Londonis ja õppis majandusteadust.
• Aastail 1934-36 vangis, tema trükikojas oli trükitud valitsusvastaseid lendlehti.
• Aastail 1937-40 ajakirjanik ja Riigi Ringhäälingu võõrkeelsete saadete toimetaja.
• Kevadel 1941 pääses järel-ümberasujana Saksamaale, oli riigiaktsiaseltsi Ost-Öl GmbH teenistuses.
• Aastail 1944-45 teenis USA sõjaväes ning 1945–49 USA okupatsioonivägede peakorteris Frankfurdis ja Heidelbergis.
• Aastal 1978 suri New Yorgis.

... Ja Hiio kommentaar:

Tema hilisemas elukäigus on mõndagi salapärast — Tominga tegevus II maailmasõja ajal ja pärast seda USA relvajõudude teenistuses vajaks ehk eraldi uurimistöödki. Oma mälestused, mis käsitlevad vaid aastaid 1917–20, kirjutas ta 1960. aastate lõpul. Neis mälestusis on kirjanduslikkust...

Tominga elutõikade täienduseks lisagem, et aprillis 1941 pääses WT Saksamaale tänu abikaasa Wilhelmine Achmanni päritolule. Suvel 1944 liitus WT vabatahtlikuna Ameerika Ühendriikide üksustega Prantsusmaa pinnal ja oli rindemees US Army VII armees. Alles sõja järel leidis ta tööd USA okupatsiooniüksuste peakorteris. Saksamaalt siirdus ta 1949 USA-sse ja elas New Yorgis 1949. aasta maist kuni surmani veebruaris 1978. Aastail 1951-1953 tegeles ta aga National Committee for Free Europe'i, st Vaba Euroopa emaorganisatsioonis RFE eesti saadete kavandamise, käivitamise ja mehitamisega, ent kahjuks ei kandnud see üritus mitmesuguste asjaolude kokkulangemise läbi oodatud vilja.

Kas Tominga (temast olenemata põhjusil) luhtunud panus meie välisringhäälingule Vaba Euroopa Komitee New Yorgi katuse all on uudis? Ei, sellest on kõnelnud ju järgneva põlve raadiomees Aleksander Terras oma mälestustes (nt RFE-s 28. XI 2003). Sellest olen kirjutanud minagi – vt H Kaljulaid, Ühest poolsajandi-tagusest ringhäälingu-üritusest, I-IV. Teataja (Stk) 15. XII 2001... 20. IV 2002. See on maninist leidnud ka vähemalt ühes teadustöös, nt Jonathan L’Hommedieu' väitekirjas "Broadcasting to the Baltic, 1950-1975" (Turku, 2006, lk 36) Viimasest selgub muide, et WT kolleegid RFE leedu ja läti toimetuste komplekteerijaina olid vägagi kaaluka välispoliitilise kogemusega balti pagulased ja nimelt: leedulane Vaclovas Sidzikauskas (1893-1973) — Leedu Vabariigi diplomaat, aastast 1951 Vaba Leedu Komitee e Lietuvos Laisvės Komiteto esimees ja 1960-61 Euroopa Ikestatud Rahvaste Esinduse e ACEN-i president — ning lätlane dr Vilis Māsēns (1902-1964) Läti Vabariigi dipolomaat, hiljem 1954-58 Vaba Läti Komitee e Komiteja Latvijas Brīvībai esimees ja 1957-62 ACEN-i peakomitee liige.

Ka leedu- ja lätikeelsed RFE saated ei saanud esimese katsega teoks, vaid nagu eestikeelsedki algasid paari kümnendi pikkuse viivitusega hoopis RFE sõsarraadio Vabadusraadio e RL-i nime all. Māsēnsi kohta on teada (Rolf Ekmanis "Lätikeelsed rahvusvahelised saated XX saj teisel poolel"), et teda tõesti kaasati VoA läti saateis diktorina sellal, kui tolle raadio Baltimaade toimetused veel New Yorgis olid. Üks või teine Baltimaade toimetus võis endale 1951. aasta kestel vaevalt lubada rohkem kui kümmekond täiskohta.

Ameerika Hääle Eesti Osakond sai rakendada täisajaga toimetusliikmeid siis 7...10. Eestikeelse profidiktorina leidsid VoA-s tööd Kadi Taniloo-Tekkel (1911-1998) ja Erich Tõnisson. Mõlemad osaajalise kaastöölisena, olles samal ajal ka lavajõuks New Yorgi Eesti Teatris. Sarnases staatuses, kuid eetrivälise autorina olid 1951. aasta kevadel kaasatud ajaloolane Viktor Obet (1913-1999) ja ajakirjanik WT. Kõik mainitud määrati VoA Eesti Osakonna algrivvi, mis saadi kokku aprillis 1951, so enne saatekava käivitamist tuleval kuul. Kui WT tegigi VoA-le eetrivälist kaastööd, siis võis see juhtuda vaid mõne kuu jooskul, kuna novembris 1951 sai ta palju tähtsama ülesande — alustada peaaegu üleöö eestikeelseid RFE saateid...

Vaba Euroopa Komitees... Teinegi raadiomees Karl Laantee on siinkirjutajale kinnitanud, et WT oli temaga ühel ajal, aastail 1952-1953 hõivatud tööga Vaba Euroopa Komitees, mil seal üldse töötas 3 eestlast: Villem Tomingas, Evald Roosaare (hiljem alias Jaak Teelahkme VoA-s) ja Karl Laantee (1927-2007). Laantee oli siis alles üliõpilane ja sai Eestis paremini tuntuks VoA eesti toimetuse juhina 1979-1988.

Laantee: Meie ülesanne oli lugeda Eesti lehti – sel ajal sai ainult Rahva Häält. Samuti oli meil korraldatud Stockholmis paar inimest Tallinna raadio päevauudiseid jm huvitavat kuulama ning üles märkima – helilindistada tol ajal veel ei saanud.

Peale Vaba Euroopa Komitee tellisid mainitud saateprotokolle neil jj aastail USA Kongressi Raamatukogu, Eesti Vabaduse Hääl (läkitas saateid Madriidist) ja VoA.

Tominga «Mälestuste» sisukord:

Eessõna asemel (lk 7)

Iseseisvuse koidikul (lk 9)

• Eesti polkude asutamine
• Omariikluse lävel
• Eupatoria lennukool
• 24. II 1918
• Saksa okupatsioon

Omariikluse alguspäevad (lk 65)

• Teenistus kaubandus-tööstus ministeeriumis ja valitsuse ülesannetes
• Teenistus Eesti mereväes
• Teenistus Eesti saatkonnas Londonis
• Teenistus välisministeeriumis
• Aktiivne periood välisministeeriumi töös

N Vene komissar M Litvinovi sõjaaegne läbisõit Eestist (lk 144)

• M Litvinovi läbitulek frondist
• III Balti riikide kongress Tartus
• Läbirääkimised Litvinoviga Tallinnas

Tartu rahukonverents (lk 170)

• Rahukonverentsi ettevalmistused
• Kuidas tehti rahu konverentsil
• Uue aasta vastuvõtt Estonias
• IV Balti riikide kongress Helsingis
• Lenini naisevenna M K Krupski leidmine
• Rahulepingu allakirjutamine

Tartu konverentsi järellood (lk 232)

• Tartu rahulepingu rahvusvaheline tähtsus
• Rahulepingu ratifitseerimine
• Jaan Poska surm ja esimesed riiklikud matused

Sõit Moskvasse N Vene valitsuse külalisena (lk 249)

• Esimesed reisimuljed
• Elamused Moskvas
• Laidoneri perekonna pääsmine

Lahkumine riigiteenistusest (lk 296)

• Rahulepingu ellurakendamine
• Teised sündmused

Autori järelsõna 308

Ivo Juurvee järelsõna 310

Isikunimede (koostanud Jaan Isotamm) register 314-320.