Sügisrahutused AD1980 Ameerika Hääles

Aasta 1980 rahutut kulgu Eestis võis märgata juba veebruaris ja mais, kuid massilisuse saavutasid rahutused alles septembris—oktoobris. See laiendas tunduvalt ka eestikeelse välisringhäälingu töövälja, sest kohalik massimeedia vaikis protestidest, kuna ametivõimud olid hõivatud nende toore mahasurumisega.

Okupatsioonivõimurid teatasid alles 14. oktoobril, et on algatanud kriminaalasja nende, nagu öeldi,

«korrarikkumiste algatajate ja kuritahtlike huligaanide vastu».

Ent noorterahutuste – mida ülevaatlikult vaagis varasem Isekiri: Külma sõja lõppvaatusest – mõõtmed ja tagamaad olid märksa tõsisemad kui ametlikult tunnistati. Nad tõmbasid Baltikumile kogu maailma teabelevi enneolematu tähelepanu ja andsid nii välisringhäälingule põhjuse korduvalt teema juurde naasta. Eestist tuli aina enam sõnumeid, kuna elavnesid ka erimeelsed ja omakirjastuslikud väljaanded. Välisraadio omakorda köitis eestlaste tähelepanu kodumaal iga vähegi rahvusvahelist uudistekünnist ületava sündmuse vahendajana, millest kohalik agitprop eelistas vaikida, oli see siis elektrirongide kokkupõrge 4. oktoobril 1980, kui hukkus 8 inimest, või üle maa rullunud vastupanu-ürituste järellainetus.

Suvisel koolivaheajal, kaks kuud enne 1980. aasta sügisrahutusi oli Eesti NSV haridusminister Ferdinand Eisen, keda vist liiga eestimeelseks loeti, asendatud vaevu eesti keelt rääkiva Pudru-Elsaga (Elsa Gretškina — vene grečnevaja kaša on tatrapuder). Selle ametissemääramise sõnum oli kõigile selge…

Ja kui õppeaasta algul esmaspäeval, 22. septembril sunniviisil Tallinnas Maarjamäele kihutatud koolinoorte hulkadele peeti Tallinna natsiokupatsioonist vabastamise miitingut ja keelati seejärel ära ansambli Propeller kontsert (pildil), vallanduski protest, mille põhjus oli mitte üksnes hariduse venestamine või päevast päeva süvenev toidukaupade defitsiit – tegu oli kaugelt tõsisema väljakutsega. Paisu tagant vallandus kogu ülekohus, mis oli sovetliku okupatsiooni 40 aastaga rahva ühismällu settinud, alates Eesti ebaseaduslikust liitmisest N Liiduga ja lõpetades järjekindla sürdrahvustamisega (venestus + Homo soveticuse kasvatamine). Mitu päeva kestvad meeleavaldused haarasid Tallinnas kümmekond tuhat noort ja lähinädalail lisandus neile veel hulganisti eakaaslasi mujal Eestis.

Ameerika Hääle (VoA) oktoobrikuu esimese laupäeva uudistesaate teises pooltunnis teatati umbes 2 tuhande Tallinna kooliõpilase reedel, 3. X 1980 toimunud meelavaldusest, kus nõuti...

Eestile iseseisvust [---] Keskkooliõpilased kandsid sini-must-valgeid iseseisva EV lippe ja nõudsid Eestile vabadust sellekohaste hüüetega Estonia teatri juures, Raekoja väljakul, Anton Hansen Tammsaare mälestussamba esisel ja valitsushoone ees Tallinnas ka 1. oktoobril. Lääne pressiagentuuride teateil oli see esimeseks avalikuks protestimeele-avalduseks Eestis pärast EV aastapäeva 24. veebruaril, mil 4 inimest vahistati iseseisva Eesti lipu heiskamise pärast. Nad mõisteti kuni 2 aastaks sunnitööle.

Pühapäevastes saadetes kordas VoA eelmise päeva sensatsioonilisi sõnumeid Eestist. Need põhinesid Lääne teabeteenistuste Stockholmist edastatud uudistele, ent kuu keskel lisati neile ka Moskvast saadud kinnitusi:

Võimud süüdistavad Tallinna koolinoori – osundame – «ühiskondliku korra jämedas rikkumises», olles vahistanud paarsada noort nimede kindlakstegemiseks, kellest paarkümmend on ikka veel arreteeritud. Sadu koolinoori on okupatsiooniõimude korraldusel koolidest välja heidetud. [---] Tallinna koolinoored on demonstreerinud 1. ja 3. oktoobril ning 7. ja 8. oktoobril, lehvitades omavalmistatud sini-must-valgeid eesti rahvuslipukesi, nõudes Eestile vabadust ja iseseisvust, okupatsioonivõimude lahkumist, paremat koolitoitlustust ning sooje klassiruume. Eesti NSV siseminister hoiatas erakorralises telesaates, et süüdlased võetakse vastutusele.

Kuu algul Tartus toimunud streigist ja õpilaste meeleavaldustest oli juttu VoA 23. ja 24. oktoobri uudistesaateis:

Rahvusvahelise teabeteenistuse andmetel Stockholmist streikis Tartus 1000 töölist 2 päeva. Teadaolevalt oli see esimene streik N Liidus pärast tööliste protestirahutusi Poolas. Streigi põhjuseks loetakse asjaolu, et asutuse juhtkond tõstis töönormi, kui tehase plaanitoodangus oli olnud mahajäämisi. [---] Teatasime varem Tartus toimunud stregist ning ka selle teate tagasilükkamisest tehase parteikomitee sekretäri poolt. Nüüd on saabunud Ameerika Hääle Euroopa-korrrespondendi Dolph Herringi informatsioon, mis teatab lisaks ka Tartu koolinoorte demonstratsioonist. Edastab Karl Laantee:

Eestist Stockholmi kaudu saabunud teateil pani umbes 1000 Tartu katseremonditehase töölist oma tööriistad 1. ja 2. oktoobril maha ja streikis portestiks suurendatud töönormide vastu ning preemiate mitte-väljamaksmise pärast. Paljude Tartu tehaste töölised hakkasid uuesti tööle, kui Moskva korraldusel tehase juhtkond vähendas töönorme ning andis järele tööliste nõudmisele preemiate koheseks väljamaksmiseks, selle asemel, et seda teha aasta jooksul. [---] Parteisekretär Lilje oli eitanud streigi toimumist, kuid kaudselt oli ta siiski omaks võtnud teatud raskusi tehases selle tõttu, et septembrikuu toomtisplaan oli täitmata jäänud ning et mõned töölised ei saanud vastavaid preemiaid.

Stockholmi allikail oli Tartus toimunud ka mitmesaja koolinoore demonstratsioon 10. oktoobri hommikul. Viieteist- kuni kaheksateistaastased koolinoored kesk- ja kutsekoolidest olid kogunenud Toomemäele, bussijaama esisele, endise Kivisilla lähedusse ja ka koolide juurde meeleavaldusteks. Koolinoored olid nõudnud mh vabadust Eestile ning karjunud loosungit “Maha Grečkina!” Nelikümmend koolinoort oli vahistatud isikute kindlakstegemiseks ning seejärel vabastatud. Kahekümne teisel juulil haridusministriks määratud Venemaal sündinud eestlannast Elsa Grečkinat [pildil] peetavat venestajaks.

Paljud koolinoored demonstreerisid 1. ja 2. oktoobril ning 7. ja 8. oktoobril [ka Tallinnas], lehvitades väikeseid omatehtud sini-must-valgeid rahvuslippe ning nõudes Eestile vabadust ning tõde ja õigust.

Pärnus on arreteeritud ja Tallinna Keskvanglasse viidud Veljo Kalep ja Tiit Madisson, süüdistatuna Nõukogude-vastases agitatsioonis ja propagandas. Läbiotsimisi ja konfiskeerimisi on teostatud Kalle-Istvan Elleri kodus Lääne talus Saadjärvel 10. oktoobril, Viktor Niitsoo töökohas ja kodus Tartus ning Liivi ja Heiki Ahoneni töökohtadel ning kodus Tallinnas 20. oktoobril.