* * *
Eesti TV saade «Välisilm» pühendus 2. V 2011 kahele äsja manalateele läinud mehele: Osama bin Laden ja Ron Asmus. Valik oli ilmselt juhuslik. Mingeid paralleele ei tõmmatud. Kusjuures saatejuht Peeter Kaldre nimetas esimest miskipärast vanameheks ja teist "paljude Eesti poliitikute sõbraks… kes üleeile noorelt suri". Kuigi vahel tundub, et mõne elu mõõt saab varem täis kui teine, oli Bin Laden ikka Asmuse eakaaslane, kuna kommentaator Kaldre (* 27. X 1954) on mõlemast pisut vanem. Niisiis olgem täpsed: - Ronald D Asmus suri 30. IV 2011 Brüsselis vähki 53-aastaselt (sünniaasta eri andmeil AD 1958/1957 — vt esimese kohta The Weekly Standardi, Journal Sentineli ja Saksamaa Marshalli Sihtasustuse andmeid ja vrd EV President.EE-ga)
- Osama bin Laden ehk häälduspäraselt Usaama ibn Laadin (10. III 1957 – 2. V 2011) suri Pakistani paguluses USA mereväe eriüksuslaste käe läbi 54-aastaselt.
Teiseks, Osama tabamisest võis 25. IV 2011 alates saada USA-le oodatust pakilisem probleem. Sest WikiLeaksi ja NYT järjekordne, Guantánamo vanglasaladuste 779 dokumendi seas ööl vastu 25. aprilli üllitatud paljastus osutas otseselt al-Qaida patrooni elupaigale Abbottabadis, ent samuti ameeriklaste üsna ammusele — pigem aastate kui kuude eest saavutatud — informeeritusele sestsinasest seigast — vt US may have got Osama bin Laden's Abbottabad clue in 2008 – WikiLeaks, The Guardian (London) 3. mail, WikiLeaks had revealed Abbottabad as a safe haven, The News (Karachi) 5. V 2011.Sest me haistsime siit [11. septembri terroriatakist] tulevat Suurt Võimalust – olla Ühendriikidega koos elus ja surmas (viimast siiski parem mitte) ning küllap meid siis Washingtonis premeeritakse [kutsega NATO-sse…] — Andrei Hvostov, Mida tegi Osama bin Laden Eestile? EE 5. V 2011
Oleks rumal välistada, et seni oli Osamat hoitud tallel tulevase sihtmärgina kas presidendikampaaniaks või selleks, et teha tast sõjasaak, alles vahetult enne Afganistani interventsioonile võidukat lõppu kuulutavaid fanfaare. Tema viimast peidu (?) -paika osutavate teadete muutmine üldiselt kättesaadavaks jättis Osama kõrvaldamiseks umbes 150 tundi, mis on sedavõrd ulatusliku rahvusvahelise operatsiooni puhul kavandamise + sooritamise minimaalselt tarvilik aeg.
* * *
ARAABIA TULEVIK ON ARAABLASTE KÄTES. Võidujoovastus lubab ameeriklastel tõmbuda suuremasse isolatsionismi. Interventsioonide aeg võib mõneks ajaks läbi olla. Ameerika ega NATO üksused lähitulevikus ühelgi araabiamaal tõenäoselt ei maabu. Iisraelil seevastu on põhjust muretseda. Kui araablasi Lähis-Idas ja Aafrikas juudi rahvusriikliku demokraatia eeskuju ei köida, siis sedamööda, kuis juurdub mingisugunegi algupärasem demokraatia, kahaneb ka välispoliitiline võimalus piirkonda telgi tagant manipuleerida. Kas muutub rahu kindlamaks? Varem või hiljem, ent esialgu süveneb pigem rahutus — kindlust saab alles pika siirdeaja järel.
Iisraeli jaga-ja-valitse-poliitika ei ole jätkusuutlik. Ühelt poolt tuleks mõelda uue julgeoleku-korralduse leidmisele Lähis-Idas, sest eelmiste kümnendite skeemid enam ei toimi. Teisalt peaks juudiriik piirkonna tugevaima demokraatiaga maana pühenduma ka ise vabaduse ja rahvavõimu juurutamisele naabruses. Ilma oma retsepti liiga peale surumata. Valdava islamiusuga riike, mis võiks pakkuda Araabia revolutsioonidele demokraatlikku eeskuju, on mitu:Rahu ja demokraatia käivad käsikäes
- Türgi — militaarne demokraatia, või
- Malai — sekulaarne demokraatia, või
- Indoneesia — multikulti-demokraatia, või
- Iraani — teokraatlik demokraatia, või
- Iraagi (värske) Ameerika-retseptiga või
- Liibanoni (aegunud) Euroopa-retseptiga demokraatia, või
- Albaania postkommunistlik demokraatia.
DEMOKRAATIA-ANNE. Paraku puuduvad koolid ja õpikud demokraatia õpetamiseks. Ja kui neid oleks, siis tõenäoselt poleks õppijaid. Vabaduse ja demokraatia-püüdlused on tõemeele moodi, need tulevad sisimast — juurutada võõra väe ja võimuga neid ei saa. See on imeline and, mida kõrvalt vaid toetada saab, ja vahest ka tappa. Ei tea, kuis on mujal, aga praegu Lähis-Idas on demokraatia summutajad plindris. Totalitaarse režiimi võimalik langemine Süürias võib omandada samasuguse võtmetähtsuse nagu venepärase kommunismi katastroof 1989-1991.
Meie ju teame, et Külma sõda ei võitnud mitte riigid, vaid rahvad. Just nimelt need, kelle jaoks need annid on või olid kallid. Meil oli muidugi vaja liitlasi. Ja siin on kohane sooja südamega mäletada Asmuse jt empaatiliste inimeste suurt panust, kes Itta ikestatud eurooplasi moraalselt aitasid, olgu varem RFE-s või hiljem Lääne üldsuses meie jaoks Põhja-Atlandi Kaitseliidu väravaid lahti kangutades. Moskva uute rünnakute valguses meenutas Ron Asmus hiljuti AD1990 Pariisis N Liidu ja Ida-Euroopaga sõlmitud Uue Euroopa Hartat, mida allkirjastades…
VÕIMATU MISSIOON. Mistahes globaalsel ülivõimul on üha apolaarsemas maailmas uskumatult raske oma huve kaitsta, järgida ja ellu viia. See oli varemgi peagu võimatu plahvatusohtlikes piirkonnis. Nüüd jääb postkoloniaalne ajastu Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas silmnähtavalt üleeilsesse ja tänased noored araablased või pärslased seostavad ebaõiglust ja iket mitte koloniaalse või imperialistliku võõrvõimu, vaid oma valitsusega. Senist salapoliitikat ja diplomaatiat on saanud kuritarvitada kohalikud türannid ja tagurlased. Nagu Spiegel 29. XI 2010 CableGate'i puhul täheldas:Me [st lääneriigid] olime veendunud, et demokraatlik lõimumine on parim alus leeva rahu tagamiseks… — Ronald Asmus, Russia's 'sphere' in Europe, WP 26. XII 2009; eestindus: Venemaa üritab lüüa kiilu alliansi ühtsusse, Pm 27. XII 2009
Kas Niiluse vms revolutsiooni lootusekiired surmavad islamifašismi, keegi kindlalt veel ei tea. Kuid jää on hakanud liikuma. Kohaliku kordniku ametikoht on libisemas Saudi-Araabiale… vähemalt kuniks tol naftat jätkub (aga seda on ehk 10a-ks, vt CableGate'i 10. XII 2007 dokumenti The Guardianis 8.2.11 v WL-is) Edaspidi jääb rahutute (šiia-) hingede tasalülitamine Pärsia e Araabia Lahe Riikide Koostöö-Nõukogule (CCASG/GCC) nii, et Saudi kuninglik perekond saab poolsaarel üha suvalisemalt talitada ja känguvaid ihuliikmeid sirutada, pikendades nii poliitilist seisakut. Nagu Leonid Brežnev kunagi Varssavi paktis.Lähis-Idas paljastavad diplomaatilised läkitused põhiliselt ülivõimu nõrkust. Washington on pidanud piirkonda selle energiavarude tõttu alati elutähtsaks, ent maailma-poliitikast on seal sageli välgukiirusel saanud killuhuvide mängukann, mida tõmmatakse araablaste ja juutide, šiiitide ja sunniitide, usklike ja ilmike, kuningate ja despootide vahelisse vaenukeerisse. Piisavalt sageli näitavad avalikustatud dokumendid ka, et araabia liidrid on Washingtoniga semutsemist kasutanud oma võimu laiendamiseks. — Der Spiegel, 48/2010: Amerikas Diplomaten-Berichte: Geheimdepeschen enthüllen Weltsicht der USA
* * *
EUROOPA SÜGIS. Euroopa Liidu ebademokraatlik olemus võib anda tagasilöögi. Kuna liidu impeeriumiks kujundamist on seletatud muuseas ühtse välispoliitika vajadusega, siis on tõehetk täna käes. Kui Euroopa ei suuda oma välishuve ühiselt järgima asuda, siis jääb EL-il üle autarkiliselt endasse tõmbuda. Ilmselt püüab Brüssel kas ise, üleliidulise kesktäitevkomitee — "ülemkogu" tasemel või hoopis, mahitades oma liidumaid, teatud aja, näiteks 5… 10a pärast, liidu välispiire võimalikult õhukindlalt sulgeda. Välja arvatud aga muidugi vene maagaasi eest. Kremli geopoliitilise kaalu määravad läänepool kaugemas jm ka lähemas naabruses ikka need süsinikurikkad loodusvarad, mida neil erinevalt Saudidest on veel palju-palju. Siit avaneb meile kurb geostrateegiline väljavaade ja süveneb kahtlus, et…
Eesti tulevik pole meie kätes
Raske on kõrvutada Laulva revolutsiooni näilikkust araabia revolutsioonide võimsusega, aga kõigi revolutsioonääride esimene nõue: vii revolutsioon lõpule!
VastaKustutaEestis seda ei tehtud, endised jäid ja on ikka võimule jäetud.
العرب، هل سيكون من المفيد أن نتعلم من أخطاء الاستونيين!
Majority of Egyptians oppose theocracy
VastaKustutaA poll released Sunday, June 5th, 2011, indicates that only a small minority of Egyptians support the powerful Muslim Brotherhood, and less than 1% favor an Iran-style Islamic theocracy. The Gallup poll found that while 69% of Egyptians want religious leaders to have an "advisory role" in new legislation, most do not want a government based in religion. Only 15% said that they support the Muslim Brotherhood, while more than 60% showed no political preference.
The poll, conducted in April, surveyed 1000 Egyptians aged 15 and older between late March and early April, and quoted a margin of error of 3 percentage points.
The poll results are heavily influenced by undecided voters among the 60% with no stated preference, but they indicate that if the election were held now, the Brotherhood would not be the controlling factor. The Muslim Brotherhood, outlawed under president Hosni Mubarak, said in April that it would contest half the seats in Egypt's parliamentary elections in September, 2011, sparking fears among secular political forces of a parliament dominated by Islamists.
Indicating religious tolerance in Egypt, the poll showed that Egypt and Lebanon are the most likely in the Middle East to "welcome a neighbor of another faith." Christians comprise 10% of Egypt's population.
(Associated Press, June 5th, 2011)