©Holger Kaljulaid, 1983-2023.

pühapäev, 27. juuli 2008

Globaalmeedia & peeglitagune Eesti

Arvo Pärt (NYT 2010)
LÜHIDALT: Eestit on hoidnud maailmakaardil sõjad ja kultuur

Maailma juhtiv päevaleht tõi Eesti globaalmeedia fookusse täpselt 90 aasta eest. Jutt on loomulikult ajalehest New York Times (NYT), mis 27. VII 1918 pani Eestimaa (Esthonia) esimest korda ühe oma välisuudise pealkirja:
“Eestimaa tunneb rõõmu liitlaste edust (Esthonia Rejoices At Allied Success): Valitsuse läkitus Prantsusmaale väljendab Saksamaa ikke alt vabanemise lootust”
Parajasti käis ilmasõda, mida nüüd teataks IMS-ina. Eesti riigi-hakatisel polnud veel õiguslikku tunnustust, ajutise de facto tunnustuse oli Eesti Maanõukogu saanud Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia käest. Eesti tunnustamiseni Ühendriikide poolt jäi täpselt neli aastat.
Vt ülevaadet tunnustamisest ja USAEV suhteist ja eesti pagulaste rollist

Seni oli NYT korra ja nimelt 23. V1915 avaldanud must-valge foto eesti trikoloori kandvast raskejõustiklasest Aleksander Abergist, kui too oli Manhattan Opera House'is algava maadlusturniiri osalejate rivis. Ent siis polnud laias ilmas veel aimatagi Eesti riigi leevat sündi ja 33 päeva väldanud turniiril 10000$-suuruse võidu pälviv Aberg esindas objektiivselt tsaaririiki. Sini-must-valge rahvuslipu riikluse sümbolina tunnustamiseni jäi 3½ aastat.

Vt  WORLD'S GREATEST WRESTLERS HERE : All the Nations at War Represented in Manhattan Opera House Contests. NYT, 23. V 1915.


Ajalehe Pariisi korrespondendi reedel, 26. VII 1918 saadetud telegramm ilmus 80-sõnalise lühiuudisena laupäevase numbri kolmandal küljel. Sisuks keiserliku Saksamaa poolt okupeeritud Eesti algusjärgus diplomaatia. Tõenäoliselt oli Eesti välisdelegatsioon või selle liige Kaarel Robert Pusta seenior ajutise valitsuse nimel sõjalise võidu puhul Prantsusmaad õnnitlenud ja sealne välisminister Stéphen Pichon andis oma telegrammis Eesti Ajutisele Valitsuse juhile üle lubaduse, et Prantsusmaa ei unusta eestlaste vankumatut võitlust kolmel senisel sõja-aastal.

* * *
Tunnustades NYT-d XX sajandi kvaliteetmeediumi musternäitena ja võttes seal trükitut maailmaolude peeglina, võib rahuldusega tõdeda, et kümme aastaga kindlustas maa nimega Estonia endale koha tsiviliseeritud riikide kaardil. New York Timesis ilmus sellal Eestit positiivselt puudutavaid kirjutisi iga aasta kümneid. Ajakirjandusliku tunnustuse esirinnas olid laulupeod. Ja filoloogide vaidlus kohanime Esthonia/Estonia ( Eestimaa/Eesti) kirjapildi üle kevadel 1926 kajastus inglise toponüümide reformi toimudes NYT veergudel samuti. (Näiteks “Spell It 'Esthonia' Here: Geographic Board Will Not Drop the 'h' but British Board Does” NYT 17. IV 1926)

* * *
AGA IIMS-i tulemina sattusime Alice'i moodi peeglitagusse maailma. Olles taas ikkes,
Baltikumi sovetiseerimine
Stalini vilepilli järgi
NYT karikatuur 28. juulil 1940
nüüd vene omas + raudrimba taga, leidsime maailmalehelt tõsisemat poolehoidu vaid ajuti. Nii arvustas NYT 20. I 1952 juhtkirjas “Maps and Boundaries” maakaartide kirjastajaid selle eest, et need ei järgi mittetunnustuspoliitikat (MTP), kujutades Balti riike N Liidu osana. Ometi näis ajapikku NYT isegi leppivat Leedu, Läti ja Eesti sovetiseerimisega. Sovetlikku okupatsiooni meenutasid pigem NYT-le saadetud lugejakirjad kui toimetusartiklid. Nii osutus tollal Eesti-teemal sõna võtnud autoreist üheks enimavaldatuks New Yorgis EV esindustööd jätkav peakonsul Johannes Kaiv.

Sügisel 1970 tulid baltimaalased New Yorgis Timesi väljakule lausa NYT toimetust piketeerima, et nõuda leheruumi Balti riikide olukorra käsitlemiseks. Protesti ajendiks oli samas linnas 18. oktoobril ÜRO XXV aastapäeval toimund võimsa meeleavalduse täielik eiramine NYT poolt. Pagulased olid oma rekordmiitingu 3000 osavõtjat! maailmaorganisatsiooni juurde kutsunud loosungi all, mis kuulutas: 
Nõukogude Liidul pole mingit voli Balti riike esindada!
Piketi tulemusel saavutasid meeleavaldajad 28. X 1970 kohtumise toimetuse esindajatega eesotsas poliitilise osakonna toimetaja Clifton Danieliga arutamaks teabelünga täitmise võimalusi lehes. New York Timesi esindajad lubasid piketeerijaile, keda eestlaste poolt esindasid BATUN-iga seotud Heino Ainso ja Andres Jüriado (pildil), anda oma lehe Moskva-korrespondendile korralduse Baltimaid külastada.

Kuni 1980. aastateni mainiti Eestit sellegipoolest harva ja ka siis pigem mõne eestlase kui tema päritolumaa pärast. Sajandi eelviimase kümnendiga tuli murrang ja nii, et korra lõi selle lehe pealkirjade rivi segamini üks suisa eestikeelne lause Elagu vaba Eesti, Indeed see oli Eesti iseseisvuspäeva tähistamisest USA Kongressis kõneleva 300-sõnalise artikli tiitliks ja lugu ilmus 27. II 1986 NYT B-osa 10. küljel.

Kes siis esindas meie maad ses ingliskeelse teabevälja kvaliteetsegmendis nimega New York Times? Rohkem kui kümnel juhul märgiti 1980. aastate NYT-s järgmisi Eestiga seotud isikuid:

Edetabel (mitu korda NYT mainis seda isikut aastail 1980-89)
I — Arvo Pärt (63)
II — Neeme Järvi (54)
III — Vaino Väljas (15)
IV — Paul Keres (14)
V — Mart-Olav Niklus (11)

* * *
Kas aga pole Eesti praegu jälle NYT uudisteläve taha langemas? Kui mullu tõi NYT Eesti kohta eestkätt aprillimässu kajastusena kümmekond artiklit, siis tänavu praeguse seisuga vaid ühe “Eesti keelustab Kremli noorsooliikumise reisid” (Estonia Bans Travel for Kremlin Youth Group, NYT 30. I 2008) + läinud nädala tantsukirjutis, kus Eestit mainimata vilksatab taas helilooja Pärt.

6 kommentaari:

  1. Tänavu augusti 17. päeval vaatles NYT (A-osa lk 8) viimaks Eestit subjektina. Pealkiri "In Ukraine, Fear of Being a Resurgent Russia’s Next Target" - "Ukraina kartus taastuva Venemaa järgmiseks ohvriks osutuda". Siin saab teiste seas sõna Eesti president Toomas H Ilves, kes peab alusetuks eesti rahva hirmu (ja seega siin elavate marumuulaste ilmset lootust) Venemaa sissetungi kohta. (Vt lähemalt http://www.nytimes.com/2008/08/17/world/europe/17ukraine.html?th&emc=th)
    Kirjutise autoreiks on korrespondendid Nicholas Kulish (Kiev) ja Sara Rhodin (Moskva)

    Ilvese järgi on Venemaa agressioon Gruusia vastu muutnud rahvusvahelise julgeoleku aluseid.
    See on kahtlemata nii.
    Vastu peab vaidlema tema oletusele, et Venemaa ei tule enam meile kallale.
    Timesi kirjutises on juttu Ukraina hirmudest, seal on venelasi 17% elanikkonnast, meil teatavasti 25%. Lätis aga veel rohkem.
    Venemaa on juba näidanud, et ta alustab anastamist nõrgemaist ja lükkab suuremad palad pärastiseks. On Eestis tegelasi, kes on olnud isegi uhked selle üle, et XX sajandil alustas Moskva oma laiarinde välispealetunge kahel korral Eestist. See maa on olnud ja sobib seega ka tema järgmiseks ohvriks kõige paremini.

    Loe ka Jüri Estami kirjutist SL Õhtulehes, mille pealkiri on paljuütlevalt tabav: KOLMANDAT HOIATUST EI ANTA (http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=291132&lid=7)

    VastaKustuta
  2. Ka globaalkriisi kajastused Eestist jõuavad 10. oktoobril 2008 NYT veergudele, vt Carter Dougherty "Estonia’s Let-It-Be Economy Is Rattled by Worldwide Distress" http://www.nytimes.com/2008/10/10/business/worldbusiness/10estonia.html?ref=business

    VastaKustuta
  3. New York Times mainis Eestit taas seoses aprillimässuga 9. novembril 2008 John Markoff kirjutises "Internet Attacks Grow More Potent"
    (Netiründed koguvad võimusust), kus mh seisab: "Known as distributed denial of service, or DDoS, attacks, such cyberweapons are now routinely used during political and military conflicts, as in Estonia in 2007 during a political fight with Russia, and in the Georgian-Russian war last summer. Such attacks are also being used in blackmail schemes and political conflicts, as well as for general malicious mischief.
    Internetirünnete tugevnemist üksikutelt megabittidelt kümnete gigabittideni ja küberrünnete skaala laienemist kinnitavad Worldwide Infrastructure Security Reporti läinud nädalal avaldatud andmed. Isegi Interneti selgroog - võrguoperaatorid - on mures...
    (http://www.nytimes.com/2008/11/10/technology/internet/10attacks.html)

    VastaKustuta
  4. Novembrikuu 13. päeva NYT alustas oma lugu nii:

    TALLINN, Estonia — Defense Secretary Robert M. Gates arrived in this former Soviet republic on Wednesday with a firm message that Russia should not fear efforts by countries in the region to seek deeper integration with the West, and must not impede their decisions to do so..."

    Olge lahke, jälle oleme "endine sovetirepubliik". - Mida see muide peaks tähendama? Kas EV välisministeerium ei suuda enda akrediteeritud žurnaliste kuidagi teavitada Eesti ajaloost, kas ei võiks teha igale väisajale või tulnukale pisike memoke: et me olime anastatud, mitte sovetlik liiduvabariik ja meeldetuletus sellestki, mis on mittetunnustuspoliitika jne?

    New York Timesil lastakse ka iseseisvas EV-s astuda jälle vanasse ämbrisse, nagu siis 30-40 aasta eest, kui NYT meid oma joonistatud maailmakaardilt peagu ära kustutas?

    New Yorgi lehe viimane, Thom Shankeri ja Clifford J. Levy 12. novembril 2008 Eestist saadetud kirjutis "Gates Urges Russian Calm Over Expansion of NATO" on veebiaadressil: http://www.nytimes.com/2008/11/13/world/europe/13gates.html?ref=world

    VastaKustuta
  5. Eestist veel Aleksius II nekroloogis NYT 6. XII 2008 pealkirja all "Patriarch Aleksy II, Russian Orthodox Leader, Dies at 79" By Sophia Kishkovsky vt veebiaadressil: http://www.nytimes.com/2008/12/06/world/europe/06aleksy.html?ref=europe

    VastaKustuta
  6. NYT-sse jõudis täna, 1. jõulupühaks ka Hermann Simmi lugu.
    Vt lk 6 Ellen Barry "Estonia Spy Case Rattles Nerves at NATO" (Eesti spioonilugu tekitab NATO-s närveldust) http://www.nytimes.com/2008/12/25/world/europe/25estonia.html?_r=1&ref=world

    VastaKustuta