©Holger Kaljulaid, 1983-2023.

teisipäev, 17. veebruar 2009

Kapo presidendi seljatagust kindlustamas?

Miks peaks president autasustama kedagi EV tegevjuristide seast? Eriti veel inimesi, kes tegutsevad kohtu- ja repressiivorganeis? Seekord said temalt Kotkaristi V klassi teiste seas kaks kaitsepolitseiametnikku:
  • Indrek Saaremäel (*1974), kes on lõpetanud SKA 2002 ja kirjutanud sel puhul n-ö diplomitöö "Kahtlustatava ülekuulamismeetodid", samuti...
  • Rein-Eerik Savi, kes TÜ õigusteaduskonna lõpetamise eel (2005) valis oma teadustöö teemaks "Teabe varjatud kogumine ja inimõigused" (2004).
Kaitseliidu asutatud Kotkaristi teenetemärki on jagatud ikka riigikaitselise ja sõjalise aumärgina. Kotkarist muudeti riiklikuks oktoobris 1936. Ajaloolane Ott Sandrak, kes 3 aastat tagasi nimetatud aumärgist isiklikult loobus, selgitas ajalehele Postimees (11. II 2006) oma sammu sellega, et orden tuleks anda konkreetse sõjalise vms sangari- või heateo eest. Eestis oli seks ajaks riikliku tunnustuse jagamise idee tema meelest aga liiga devalveerunud.
Ott Sandrak: «Ordenit ei pea andma inimesele, kes on töötanud mõnda aega nähtaval kohal, saanud kõrget palka või ajanud äri. See inimene on oma tasu juba saanud.»
Tänavu oli medalisadu tagasihoidlikum kui mullu ja kordi väiksem kui eelmise presidendi ametitegevuse ajal.
Puna-Rüütel oli muidugi huvitatud n-ö juriidilise tagala kindlustamisest, mis igati seletas väärismetalliannetusi tegevjuristide leerile. See andis ju kindlust tulevikuks. Mõelda vaid, mis oleks juhtunud, kui meie õiguskaitsesüsteem oleks aus, juriidiliselt korrektne ja apoliitiline... Siis oleks teda KGB Eesti-struktuuri omaaegse juhina, kes muuseas tegi korralduse represseerida dr Johannes Hint (1914-85), ilmselgelt ähvardanud protsess kui mitte muul põhjusel, siis vähemasti valevandumise eest süümevande esitamise ajal.
Kaitsepolitseinikud Savi ja Saaremäel ei olnud seekord aga ainsad autasustatud tegevjuristid. Tsiviilteenete eest omistatava Valgetähe IV klassi sai Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja kohtunik Sirja Tooming. Tema puhul õnneks saab midagi neutraalset oletada: et siin võib olla tegu pidevalt tsiviilasjadele spetsialiseerunud kohtunikuga, siis puudub tal ehk sovetiaegsete repressioonide taak. Ta on juristidiplomi saanud 1977 lõputööga "Vastutus mittekvaliteetse toodangu hankimise eest", mis on kaitstud TRÜ tsiviilõiguse ja -protsessi kateedris. Lisaks on ta 1987 sama kooli lõpetanud (eesti?) filoloogina. Siit veel üks +märgiline oletus: et ta kohtuotsused pole ehk niivõrd hullus eesti keeles kirjutatud, kui käesoleva aasta algul laineid löönud aprillirahutuste juhtneliku asjas Harju Maakohtus langetatud giperaktiivne (kohtunik Violetta Kõvaski russitsism) kohtuotsus. Sama teenetemärgi sai viimati ka Põhja Ringkonna-prokuratuuri I osakonna vanemprokurör (narko- ja isikuvastaste kuritegude osakonna ülem Tallinna aadressil Tatari 39), ühtlasi endine Põhja ringkonna-prokurör ja kunagine Tallinna abiprokurör Natalja Vester, kes on TÜ õigusteadusekonna lõpetanud 1992, seega n-ö punarepressioonide taagata. Prokuröri tunnustamise motiivi ühiskondlik ja inimlik mõõt on peagu selge: tapa- ja mõrvaasjade menetluse juhtimine ja vastava süüdistuse toetamine kohtus on naisterahva psüühika tõsine proovilepanek. Nii et midagi head on eelmainitud naisjuristid vist ikkagi teinud. Mis 2 kapolase teenetesse puutub, siis sellest on teave rohkem kui napp. Must-valgel seisab ametlikus presidendiveebis vaid:
Eesti Vabariigi 91. aastapäeva eel tänab ja tunnustab meie riik oma teenetemärkidega inimesi, kes on hoidnud, edendanud ja kindlustanud Eesti iseseisvust.
… Ja jokk. Kas auväärt salapolitseinike teeneks saab alla näiteks edukas menetlus riigireetmises süüdistatava Herman Simmi, samuti ühe riikliku teenetemärgi kavaleri asjas? Valgetähe IV klassi pälvis Simm 3 aastat tagasi kui...
riigiametnik, kes korraldas Eesti NATO-ga liitumist...
Tema spiooniafäär oli autasu kätteandmise ajaks samuti lõppenud. Niisiis on põhjust üle küsida:
Mille eest teda õieti autasustati?
Kas niisugune aumärgistamine ei sarnane mistahes taseme poliitikute suval ajakirjanikele jagatud hüvistega. Istuv president näib praeguseks olevat aru saanud, et tegevajakirjanikke teenetemärkidega üle külvata ei sobi. Ehk saab see edaspidi kirjutamata seaduseks. Veel lihtsam peaks olema mõista, et mingi kohaliku (mitte välismaise) tegevjuristi autasustamine ei sobi kokku presidendi ametiga. See pole kooskõlas ei Eesti põhiseaduse vaimuga ega seal võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet kirjeldava §-ga 4, nagu ka ametisse nimetamisi puudutavate (§78 p11 ja p13) sätetega.

Aumärkide läbipaistmatu jagamine soodustab poliitilist korruptsiooni.

8 kommentaari:

  1. President Toomas Ilves klammerdub või takerdub tõesti aina enam Kaposse. Seda eriti oma riiklikke autasusid puudutavais otsusis. Kui ta viimati 13. reedel tegi korraga kaks otsust (nr 448 "Herman Simmilt teenetemärgi äravõtmine" ja nr 449 "Risto Teinonenilt teenetemärgi äravõtmine") eesmärgiga eemaldada teenetemärgi seaduse §13 alusel kahelt isikult autasu, mis olid saadud muide mitte temalt, vaid EV teistelt presidentidelt, siis ühendab neid otsusi peale 13. kuupäeva huvitaval kombel just Kapo roll välja valitud isikute auatasustamissobimatuse põhjendamisel:

    Nii Hermann Simmi riigireetmise süüdistuse vormistaja kui ka Risto Teinoneni väidetavalt vääritut käitumist paljastavate fotode varastaja (st küberkuriteo sooritaja) ja nende fotode esimene avalikkuse ette tooja oli ei keegi muu kui Kapo.

    Teisalt vihjas president 23. veebruaril autasusid jagades sellele, et seekord on autasustatute autasuväärilisust hoolega kontrollitud. Ilmselt Kapo poolt. Mis seletab ka autasustatute pisikest arvu.

    Kes aga veenis presidenti sellist §13 rakendamise pretsedenti tekitama? Ja miks just 13. reedel?

    Kas Toomas Ilves suvatseb eemaldada EV autasud ka neilt isikutelt, keda on autasustanud nt president Päts ja kes hiljem osutusid reetureiks v käitusid muul vääritul moel? Sellisel puhul tuleks Kapole soovida ainult jõudu.

    VastaKustuta
  2. Anonüümne11/12/2009

    Kadriorus salatsetakse, kelle ettepanekul ja mis teenete eest Arnold Rüütel 2006. aastal autasustas Herman Simmi. Presidendi kantseleiametnike hinnangul kahjustaks selle teabe avalikustamine riigi huve.
    http://www.ekspress.ee/2009/11/12/eesti-uudised/45899-simmi-orden-teadmata-kadunud

    VastaKustuta
  3. Anonüümne4/13/2011

    Kapo sünnipäev on 12. aprill. Head aastapäeva, nuhid! Edu seaduskuulekate kodanike ulatuslikul pealtkuulamisel! Edu kodanike kodude läbiotsimistel - selle eest ju nn president ordeneid jagab! Näide siin - http://pilt.delfi.ee/picture/10985827/
    - see neiu tungis kuulivest seljas ja püstoliga Risto M Teinoneni kodusse, tulemus pärast rohkem kui poolteist aastat väldanud repressiooni oli: ümmargune null. Aga peaasi... orden käes.

    VastaKustuta
  4. President Kaitsepolitseiameti ülemassistendi Tarmo Laulu leinatalitusel 12. mail 2011

    THI: Politseinikud seisavad kaitsevallina õige ja vale, hea ja kurja, seaduskuulekuse ja seaduse rikkumise vahel. Nad kaitsevad Eesti turvalisust ja julgeolekut, on vastu kõige selle murendamisele… Kui ohtlik see võib olla, et näilise rahu varjus toimuvad kuriteod ning nende avastamine ja kurjategijate tabamine viib politseinikud vastamisi pimeda raevu ja mõistmatu vihaga! … Kordan sõnu, mida ütlesin nädal tagasi (5. mail 2011), Tarmo Lauli hukkumise päeval: kes ründab Eesti julgeolekut ja turvalisust kaitsvaid ametnikke, see ründab meie riiki… Nad langesid meie eest… Ansamblilt “Vennaskond” sõnu laenates: maailma lõpus on kohvik, kus kunagi kohtume kõik…
    (http://president.ee/et/ametitegevus/koned/6082-vabariigi-president-kaitsepolitseiametniku-tarmo-lauli-leinatalitusel-tallinna-kaarli-kirikus-12-mail-2011/index.html)

    VastaKustuta
  5. Aastal 2012 said Kotkaristi IV klassi teenetemärgi kaitsepolitseiametnikud: Tõnu Miilvee — Peeter Oissar — Priit Pastarus.
    - Toomas Hendrik Ilves, Riiklike autasude andmise otsus. Riigi Teataja, III, 3.2.2012, 17, 1.2.2012.

    VastaKustuta
  6. Lisaks sellele, et siseminister andis isiklikult KaPo II liigi teeneteristi kaitsepolitseinikud Talis Thal ja Jaak Kamber, kes osalesid läbiotsimisoperatsioonil, mis lõppes 2 inimese surmaga ja mis ei saa olla edukuse näiteks, andis ka president Kotkaristi Talis Thalile. Lõunalehe peatoimetaja Urmas Paidre küsib 1. III 2012 lehenumbris: Kas tähtsa teenetemärgi omistamine inimesele, kes osales 2 surmaga lõppenud läbiotsimisel, ei ole mitte heakskiit politsei tegevuse ebaprofessionaalsusele?

    Vt Urmas Paidre, Waaksi talu tulistamise uurimine lõppenud. Kas selgus majas?http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=9230

    VastaKustuta
  7. Kuidas president Ilves aitab kaasa Kapo K-G-Beestumisele

    Kui Postimees (vt PM 28.5.2012) uuris, miks on jooksnud liiva katsed kärpida kaitsepolitsei mõjuvõimu, tuli valitsuse pressiteenistuselt järgmine vastus:

    «Töörühma koostatud ettepanekuid arutati justiitsministeeriumi töörühmas, teemat puudutati ka kaitsepolitseiameti juubelikonverentsil, kus riigipea [Toomas Ilves] kutsus üles mitte muutma hästi toimivaid seadusi, eriti julgeolekuvaldkonnas.»

    — Risto Berendson, Kapo tulutu ohjeldamine/ Eriteenistuse võimu ohjamine jooksis taas liiva. PM, 28. mai 2012, nr 123, lk 1…5.

    VastaKustuta
  8. Anonüümne5/31/2012

    Ilves vaidleb Ansipiga telefonide pealtkuulamise ulatuse üle Eestis

    THI: Viimasel nädalal Eesti juhtivate poliitikute suust kõlanud mõtteavaldused massiliste pealtkuulamiste ja muude õigusrikkumiste kohta riivavad hea maitse ja usutavuse piire. (---) … kõigutatakse parteipoliitika-üleste uurimis- ja järelevalve-asutuste usaldusväärsust ning rahva usku ausa valitsemise võimalikkusesse. Politsei, prokuratuur ja kaitsepolitsei kontrollivad oma pädevuse piires süütegudele viitavate väidete tõelevastavust, esitavad vajadusel süüdistuse ja viivad asjad kohtusse.

    (Vt http://president.ee/et/meediakajastus/avaldused/7538-president-toomas-hendrik-ilvese-kommentaar/index.html)

    VastaKustuta