Kurjuse impeerium ja Vaba maailm

Raudrimp tuleneb mistahes suunitlusega ideologiseerit (totalitaarse) režiimi vajadusest kaitsta end maailmavaatelise pluralismi — mõttevabaduse eest 

Kõigest veerand sajandiga kahe ilmasõja vahel minetas raudeesriie mõistelise seose teatriga. Raudkardin (-eesriie) muutus abstraktseks kujundiks, mille sisu täitsid vaenu, sõjategevuse ja/või välispoliitilikaga seostatavad tähendused. 

Viimasel juhul tähistas see ju eeskätt riigipiiri — ja veel millist! Pigem enam, kui vähem kinnist, tihedalt suletavat, mitmekordse tõkestusega, vahel ka surmalõksudega füüsilist taristut (infrastruktuuri) maapinnal. Teisalt tähendas raudne eesriie skemaatilist rajajoont maakaardil koos selle mõttelise laiendusega suhtluse ja kultuurisfääri. Parimad väljendused leidis raudrimp ida- ja läänebloki tekkides mõistagi nende puutealal Saksamaal ju alles pärast ilmasõdu (IMS+ⅡMS)

Kuidas raudrimba poliittees Saksamaa ka füüsiliselt lahutas, seda on kirjeldatud selle postituse lõpulisas. 

AMBIVALENTNE VABA MAAILM (VM) Samamoodi vaid pisikese ajanihkega läks lõpuks suure algustäheni jõudva mõistega Vaba maailm. Kui enne aastat 1945 eesti ajakirjanduses fraas "vaba maailm" esines üksnes elulises — kas väljaspool vangimaja asuva või siis (riigi)piiritu maailma mõttes, siis pärast seda, kui helilooja Villem Kapp lõi sõnalis-muusikalise montaaži «Võidule!», evis sama fraas eesti teabeväljas erimõistelise ja palju selgema poliitilise sisu. 

Kapi teose sõnalise osa avalause kuulutas:

》Kogu vaba maailm on tõusnud üles viimseks löögiks, et pühkida puhtaks maa fašistliku mustuse jäägist!《 Punaarmee ja lääneliitlaste armeede võite kajastava montaaži tõid esmakordselt lavale "Eesti laskurkorpuse" Ⅶ diviisi taidlejad (juhtumisi) Hitleri surma aegu (aprillis või mai algul) AD 1945. 

Mõiste VM ambivalentsust toonitab ka tõik, et Ida-Saksamaa (DDR) üllitas puna-mustas trükis nädalakirja Freie Welt, mida samuti kui sarnast, aga värvilisemat NBI-d sellal müüdi Eestiski. Üldiselt aga puudus sovetiseerit keskkonnas see vabaduse tunnetus, mis lubanuks VM-i jutumärkideta või endakohast kasutust. 

Igatahes oli seda raskem väljendada pärast NLKP XXI erakorralist kongressi AD 1959, kui Nikita Hruščov oli kõnelenud VM-ist nii:

Pealetungis töölis- ja kommunistlikule liikumisele kasutab rahvusvaheline reaktsioon ühiskondlikku häma, et petta masse valelugudega nn vabast maailmast. Imperialismi ideoloogia püüab ilustada rahvavaenulikku kapitalistlikku korda. Silmapaistvad kodanlikud tegelased väidavad pea igas oma kõnes, et kapitalistlikud läänemaad on vabad ja kapitalistlik maailm on vaba maailm. Jah, kapitalimail on tõesti vabadus, aga kelle jaoks? Muidugi mitte töölise jaoks, kes on sunnitud teenima kapitalisti mis tahes tingimusil, lihtsalt et mitte sattuda tööst priide inimeste tohutusse armeesse. Ja mitte talupojale, kelle kohal ripub pidev oht laostuda oma talust priiks. Ja mitte haritlasele, kelle loometegevus sõltub rahakotist ja mitmesuguste lojaalsuskontrolli-komisjonide vaimseist ohjest. Vabadus on kapitalistlikes riikides vaid neil, kellele kuulub raha, ja järelikult ka võim. Vaba maailma võimureil ja piiareil meeldib kujutada end religioonimoraali järgijana. Kuid Kristuse legendidest peaksid nad hästi teadma, et kui too nägi kaupmehi, võlausaldajaid ja rahavahetajaid templis äritsemas, kupatas ta nood piitsaga templist välja. Kui kapitalistid religioonimoraalist lähtuvad, siis miks on muutnud nad oma ühiskonna rikkale paradiisiks ja täielikuks põrguks vaesele? Ja seda hoolimata ristiusu kõnekäänust, et kaamelil on hõlpsam läbi nõela silma minna kui rikkal paradiisi pääseda! Niinimetatud vaba maailma valitseb dollar, saamahimu, ohjeldamatu spekulatsioon ja miljonite inimeste julm kurnamine rikastamaks käputäit monopoliste.

METALLIMAITSE SUUS. Kompartei peasekretäri Hruščovi närviliste paraboolidega retoorikat seletab pakiline kapitalivajadus kommunismi (maise paradiisi) ülesehitustööks. Kommunistlik ühiskonna-korraldus pidi veel ju tema juhitava partei tõotusel saabuma AD 1981. Selmet üllatas soveti‐impeeriumi "reaalse sotsialismi" morbiidne kriis ning N Liidu ehk (president Reagani tabavalt märgit) Kurjuse impeeriumi kiire hukk. Külm sõdagi näis seega lõppevat, mistap Washington pakkus näljaveerel Venemaale enneolematus mahus mitmesugust abi, külvates eeskätt endise sovetiimpeeriumi jäänukit üle "Bushi kanajalgade" (noški Buša = 18 triljonit kcal 4 aastaga = AD 1990-94) strateegilise varuga oma süvakülmikuist. See säästis tühjade poelettide ja hüperinflatsiooniga Kurjuse impeeriumi mõnest miljonist näljasurmast, rääkimata üldisest alatoitlusest… 

Nii tähendas VM lõpuks ristiusule + inimõigustele + vabadusele + kapitalile + vabaturule jne rajanevat ≡ kireva külluse (ehk I-st) maailma, mis jäi N Liidule saavutamata sihiks. Raudrimp samal ajal eraldas teineteisest Esimest (VM-i) ja Teist maailma (idablokki jt kommunistlikke maid)

Kui raudrimpa vaimuvõtmes vaagida eeterliku piirdena füüsilise ja spirituaalse vahel, siis seletub sovetiimpeeriumi ümbritsev raudkardin materialistide geniaalse leiutisena — praktiliselt hoomamatu püristu (ultrastruktuur) ehk vall, mida päriselt olemas ei ole, aga mis ometi sobib optimaalse tõkkena idealistliku maailmavaate vastu. See toimib ühtlasi taevaliku ja maise piirina ehk ajaliku mänguruumina paradiisi ja põrgu väravate vahel. 

RAUDRIMBA VÕÕRASISA. Churchill oma nn raudeesriide-kõnes kasutas mõistet ennast kõigest kaks korda ega üritanud kuigivõrd seda defineerida. Sest selline vajadus puudus, kuna termin oma määratu kujundlikkuse juures ei olnud ometi arusaamatu ega enam ka uus. Kas siiski võiks Külma sõja malli järgse raudeesriide (kaas)autoriks lugeda Churchilli — ütleme inglise — kas või anglosaksi mõtte suure kandjana? Eriti kui raudrimpa peale taristu ka püristuna käsitada‽

Eesti ajaloolane Eero Medijainen teeb «Raudse eesriide lõimedeks» (Tln, 2018, 280lk)¹ pealkirjastet teosega ju läbipaistva vihje, et Stalin, Roosevelt ja Churchill lõimisid raudrimba läbi Balti + Poola küsimuste nurilahenduse kui mitte päris valmis-, siis pooltooteks juba ⅡMS-i ajal. 

Roosevelt, Churrchill ja Stalin kolme Läänemere sõsaraga ajalehes Maa Sõna (16. Ⅲ 1943 — autor Gori, alias Vello Agori)

Medijainen kõnealuses raamatus raudrimpa ei puuduta peale ühe osunduse Eesti endise riigipea ja peatse eksiilliidri August Rei 8. Ⅺ 1944 erakirjast: 

》… kodumaa [loe: Eesti] on nüüd jälle nagu nelja aasta eest otsekui raudriidega eraldatud.《 (Rmt, lk 265)

Fultoni kõnes tegi Winston S Churchill lõpparve Briti impeeriumi kaks sajandit teeninud võimutasakaalu-doktriiniga kui iganenud hapra ja teisi seda proovile panema ahvatleva geopoliitilise praktikaga. Sama olid kas kogenud või mõistnud EW tegevpoliitikud, nagu Karl Selter või Ants Piip, olgu siis eludes või oma surma hinnaga. 

VÕIMUTASAKAALU NURIDOKTRIIN. Kui rahvusvahelised garantiid enam ei toiminud, Saksamaad aina lepitati ja asjatundjad unisoonis mõnda aastat juba suuremat sõda ette kuulutasid, ei leppinud ka Eesti valitsus EW riikliku iseseisvuse välise garanteerimisega ei Inglismaa, Prantsusmaa ega N Liidu poolt. Eesti võimuladviku positsiooniks oli binaarset võimutasakaalu hoida (I.) Moskva ja (Ⅱ.) Berliini vahel (just sellise pingeriviga) balansseerides. 

Suur-Britannia peaminister teatas 7. Ⅵ 1939, et ÜK valitsusel ei ole mingit kavatsust EW iseseisvust garanteerida, kuna viimane toda isegi ei soovi. Põhjus oli aga geograafiline ennemini kui poliitperspektiiv, sest tema-majesteedi patsifistliku valitsuse kiikrid Läänemereni lihtsalt toona ei küündinud. Väiksemate lääneriikide iseseisvust garanteeriti küll ilma nende soovitagi. Nii nõudis ka alamkoja opositsioonijuhte Winston Churchill — kelle kümnendipikkune paus valitsemises hakkas lõpule jõudma — energiliselt sõjalise liidu sõlmimist Saksamaa agressiooni vastu N Liidu ja Balti riikide osavõtul. 

Tema jäigi sellele seisukohale — ka pärast võidukat sõda, väites et selline liitlus hoidnuks IIMS-i ära… Ülejäänu on ajalugu. 

LISA. BERLIINI BLOKAADI KRONOLOOGIA 1946-1950 

I. Eellugu

1. Saksamaa jagamine 1945

Teise maailmasõja lõpus jagati Saksamaa neljaks okupatsioonitsooniks. Kuigi Berliin asus keset sovetitsooni, jagati linn senise pealinnana samuti neljaks sektoriks.

2. Ideoloogilised pinged 1946

Saksamaa lääneosa demokraatiat ja N Liidu okupatioonisektoris stalinlikku riigikorraldust taotlevad süsteemid oli defineeritud, tekitades teravaid poliitiliselt ja majanduslikult vastandlikke positsioone.

3. Berliini küsimus

Berliin sattus pingete tulipunkti, kuna Moskva soovis piirata lääneriikide siia keskendunud tõmbevälja, mis väljendus läänealade majandusedu mõjus ja inimeste läändepagemises.

 

Ⅱ. Sündmustik

1. Valuutareform 18.-21. Ⅵ 1948

Juunis 1948 toimus Saksamaa kolmes läänesektoris (nn Trizones) ühine valuutareform vanade vääringute (Reichsmark + Rentenmark = ℛ︁ℳ︁) asendamiseks uuega (Deutsche Mark = DM) See hävitas sõjajärgsel Saksamaal lokanud "musta turu" ja tõi kaasa n-ö Saksa majandusime, ent teisalt muutis ilmekaks nurimajanduse sovetlikus idasektoris ning tõstis seega pinget. 

2. Blokaadi kehtestamine 24. Ⅵ 1948

Nõukogude pool kehtestas Lääne-Berliinile blokaadi, sulgedes kõik ühendused maanteede, raudteevõrgu ja sisevete kaudu sundimaks lääneliitlasi Berliini haldamisest loobuma. 

3. Lääne õhusild 1948-49

Saksamaa lääneosas asuvad liitlased, sh Ühendriigid ja Suurbritannia, lõid lennuväe abil Berliini lääneosaga juulist 1948 õhusilla tagamaks linna varustamist toidu jm elutähtsa kaubaga. 

4. Blokaadi lõpp 12. V 1949

Moskva lõpetas blokaadi, kuna ta eesmärgid, mh kontroll kogu Berliin üle ei osutunud kas saavutatavaks või jätkusuutlikuks. 

Ⅲ. Järelmid 

A. Saksamaa kaksikjaotus 1949-90 

Blokaadi lõppedes süvenes Lääne- ja Ida-Saksamaa eristumine, mille tulemusel loodi ajutiselt Bonnis asuva pealinnaga Saksa Föderatiivne Vabariik (BRD 23. V 1949) ja 4½ kuud hiljem Saksa Demokraatlik Vabariik (DDR 7. X 1949 — 3. X 1990) 

B. Raudeesriide saksa-praktika 

Berliini blokaad oli Fultoni-kõnes mainit raudrimba stalinliku arusaama optimaalne teostus ja elav näide, millega Churchilli kuulsa kõne sõnum veel Stalini eluajal sai tõhusa kinnituse. Sama eraldumistungi poststalinlikud järelmid oli tervikliku(ma) Berliini müüri jms piirirajatiste püstitamine ümber Lääne-Berliini + DDR-i kogu lääneraja kindlustamine alates 13. VIII 1961, miska poliitiline jagunemine Euroopas veelgi süvenes ja mistõttu… 

C. Berliini jagamine ⅡMS-i liitlaste vahel 1945-90 kujunes…

☆ läbi nende vahel lahvatanud (ilmav)aateliste tülide •••> 

☆ läbi kahte vastasleeri koondumise (idatotalitaristlik vs läänedemokraatlik) •••> 

☆ XX sajandi üleilmse külma sõja kui protsessi sünkroniseerumise ja sellega kogu Ida—Lääne…

★ Külma sõja kui ajaloosündmuse kõrgajaks, mille tähiseiks olid nii Berliini blokaad kui ka Berliini müür. 

Berliini blokaad ja selle lahendus lääneliitlaste õhusillaga tähistasid Külma sõja vastasseisu sünkoniseerimise algust Euroopa tandril. 

MÄRKUS

(1) Segadust peakirja sõnastuses suurendab ka erinev tõlge: kas 'külma sõja lätted' või 'raudse eesriide lõim'. Medijaineni rmt-u pealkiri inglise tõlkes ETIS.EE andmeil po Origins of the Cold War, aga rmt-u lk 280 jrg: Weaving of the Iron Curtain.