Churchilli "Rahulõim"

Milline Fultonis täna 80 aasta eest antud loengu pealkirja eestindus oleks parem: «Rahu kõõlused» — «Rahu tugevus» — «Rahu sitkus» — «Tõhus rahu» !?‽

Selle võib lugeda ristiusu-tsivilsatsiooni kaitsekõneks rahvusvahelise kommunismi pealetungi ja punase ohu, so nendepoolse külma sõja¹ eest. Samas nimetab Churchill «marssal Stalinit oma sõjaaja võitluskaaslaseks». Ameerika Ühendriikide vs soveti/vene/rahva/riigi esinemissagedus kõne põhiosas on aga tasakaalus (vastavalt 16× vs 17× ehk 6% USA kasuks) Rõhk on ennemini rahuvõitlusel ja konfliktiennetusel anglo—ameerika vägede ehk sõjalise jõu ja taristu lõimimise ning ÜRO kaudu koos ka Nõukogude/Venemaaga toimides, mistap ongi õige eestindada selle kõne ametlikku pealkirja nii, nagu Isekiri teeb — «Rahulõim» I jj osad. 

Fultoni loeng ringäälingu otse-reportaažina (NBC helisalvestis kuberneri, presidendi ja Churchilli enda sissejuhatusega — 55')

ISEKIRJA TÕLGE rõhutab just maailma rahu nimel lõimimise aspekti Churchilli Fultoni-kõne algupärase pealkirja «The Sinews of Peace»² eestinduses. 'Rahulõim' on tabav ja loov tõlge, sest lõim tähendab eesti keeles just seda sidet või koeniiti, mis ühendab, tugevdab ja annab sitke tarruse. 

Selline pealkiri on võti kõne mõistmiseks ja võtab tulipunkti selle peamise mõtte — et rahu ei too nõrkus ega sõnadevaht, vaid vastupidav aluslõim, millena Churchill oma loengus esitles anglo-ameerika rahvaste majanduslikku, sõjalist ning perspektiivis ka poliitilist integratsiooni (ühiskondsuseni välja) ning maailmakorra kehtestamist ühiselt jõu ja tugevuse ilmutamise teel. 

Churchill rõhutas kõnes korduvalt, et rahu 'lõim' (sinews) tekib läbi vennaliku ühenduse/liidu (fraternal association), ühiste mere- ja õhuväe‐baaside, sõjalise koostöö, ÜRO tugevdamise, tuumatehnoloogia saladuse hoidmise ja jõupõhise ennetuse kaudu – mitte passiivse diplomaatia, vaid aktiivse koostöö ja valmisolekuga vältida konflikti. 

Varasemad eestindused on seevastu kas kaudselt kirjeldavad "Rahu sidekoed" või otsesed "Rahu kõõlused". Mõnikord kasutet "Rahu lihased" tahavad rõhutada jõudu. Kuid kõik taolised osutuvad liiga kirjeldavaks, ei kõla Churchilli retoorilise ande vääriliselt ega loo sellist turvatunnet kui "Rahulõim", kus läbi eesti keele omase voolujoonelisuse kogu loenguga pakutav konfliktiennetuse käsitus on enam kui aistitav. See on tõepoolest kõne vaimule truuks jääv pealkiri, mis rõhutab just sinewsi kui aktiivset, siduvat jõudu, mis hoiab koos maailma+rahu.

Ka loengu põhiosa väga täpne ja loomulik tõlge säästab teksti jaoks ainuvõimaliku pieteediga Winston Churchilli kõne dünaamilist pidulikkuse ja hoiatuste vahel hüplevat maneeri. 

VAISTLIK RAHUTUNG. Rahulõim seostub koguni salajase sõjaplaaniga «Mõeldamatu», andes nii sellise eestinduse täiendava õigustuse. Operatsioon «Mõeldamatu / Unthinkable» (1945) ja Fultoni-kõne (1946) on kaks sammu selsamal churchilliku mõttekäigu teel, kus jõu laad pöördeliselt muutub. 

Salajases kavandis plaanitav jõud väljendunuks otseses sõjalises sekkumses. Plaan koostati Churchilli korraldusel ja see eeldas lääneliitlaste 47 diviisi + taasrelvastatud saksa sõjavangide üksuste lööki Punaarmeele sundimaks Stalinit Ida-Euroopast taganema. See oli puhtal kujul "kõva jõud", mis pidi vallanduma juba suvel 1945, vaid poolteist kuud pärast võitu IIIR-i üle. Ent plaan lükati koheselt tagasi — just nimelt mõeldamatuna, sest sovetlike tankide ja diviiside ülekaal osutus liiga võimsaks. 

«Rahulõim / The Sinews of Peace» kajastab jõudu ennetava, lõimitud tarrusena, mis hõlmab maailma pigem tervikuna või vähemalt angloetnilise ühendusena. Sama hirm sovetliku ekspansiooni ees püsib, kuid nüüd ei räägi Churchill enam rünnakust. Ta pakub vennalikku ühendust, mille lõimeks oleksid: ühised mere- ja õhuväebaasid üle maailma; ühine kaitse‐standard ohvitseride ja kadettide vahetamisega, ühismõõdus relvastuse, samas taktis õppuste ja ühtmoodi õpikuiga; ÜRO-le loodava rahvusvahelise õhuväega; 20-aastase UK+CCCP koostöö-lepingu pikendamisega 50 aastani… 

See on jõud, mis ei ründa, vaid vastastikku seob ning ennetab. Rahu ei loo nõrkus, vaid lõime tugevus — selle metafoori on tabanud mõtteliselt mitmekihilisse pealkirja ka eestindus «Rahulõim». See ei ole lihtsalt ilus sõnamäng, vaid kaasaja-käsituse peegeldus ses dramaatilises pöördepunktis, mis muutis tankid AD 1945 lähiajastu baasideks, õppusteks ja ÜRO rahvusvaheliseks väeks. See on Churchilli mõtte areng ühest äärmusest teise: sõjast ennetavasse koostöösse. 

Potsdami / Berliini konverents 24. VII 1945. Siin leidis aset (vasakult) Stalini, Trumani ja Churchilli esimene kahe/kolmekesi ning Churchilli—Stalini viies ja viimne kohtumine. «Mõeldamatu», mis pidanuks käivituma 1. VII 1945, jäi käiku andmata, andes asu «Rahulõimele».

MÄRKUSED

(1) Külm sõda ei alanud 1946 (nagu arvab nt BBC 1. III 2026) vaid esines nähtusena 20 sajandit varemgi (vrd Carthago delenda est — Marcus Porcius Cato) ning sai külma sõja (guerra fría) nimetuse täpselt 650 aastat enne (AD 1296) XX sajandi Churchilli-hetke, mil anti kõnealune loeng Fultonis.  

(2) Originaali sinews of peace anatoomilisi allusioone rahu 'sidekudede' või 'kõõlustega' tuleb mõista metafoorselt jõu, sidususe ja\või tugeva tarrusena, mis hoiab midagi koos (taristu + püristuna)

Rahusiirus

Churchill ja raudrimp on ikka veel päevakajalised. Alles äsja (3. Ⅲ 2026) kasutas USA president Churchilli-vihjeid Ühendkuningriigi (ÜK) praegust valitsusjuhti arvustades. Järgnev ülevaade seab Fultoni-kõne ajaloo ja tänapäeva konteksti ehk aidates vaagida rahuvõitluse ja rahutooja-kuvandite siirust tänases ja eilses tipp-poliitikas.

CHURCHILLI KÕNEREIS. Oma kahekuise USA-puhkuse ajal AD 1946 pidas Winston L Spencer-Churchill (1874-1965) kolm kõne ja nimelt 26. veebruaril, 5. ja 8. märtsil: 

I. — Miami ülikoolis sealseks audoktoriks saades, ja see kõne ei sisaldanud midagi poliitilist; 

Ⅱ. — Fultonis peetu tõi laialdast kuulsust raudrimbale (iron curtain), hoiatas kommunismiohu eest ja määratles atlandiülese liitluse ideoloogilise aluse; 

Ⅲ kõne pidas Churchill kolm päeva pärast eelmist, seekord Williamsburgis Virginia osariigi Üldkogu ja U.S. Army väeladviku ees, ja neile rääkis ta UK+USA liitlusest juba ilma Moskvat puudutamata, lisades ka oma arvamuse — et siiski kaasaja inimpõlv suurt sõda ei koge. 

Sügav mahv pikast sigarist… Lõiguke 13. Ⅲ 1946 «Kauge Kodu» Päevauudistest (Altenstadt, Hessen, BRD)

Retoorika ajaloo rehes on Fultoni-kõne samal pulgal Thomas Woodrow Wilsoni (1856-1924) «Neljateist punkti» kõnega AD 1918 Mõlemad kõned on krestomaatilised, kõlvates lugemikku. Need on XX sajandi tähised, mis määratlesid uut maailmakorda pärast suuri sõdu ja mõjutasid üleilmset poliitikat aastakümneiks. 

Wilsoni 14 jutupunkti USA Kongressile (8. I 1918) visandas ilmasõjajärgse rahvusvahelise elu päevakorra: rahvaste enesemääramisõiguse, avadiplomaatia ja vabakaubanduse nõudeiga, samas tõstatades kolonialismi-probleemi ja asetades Rahvasteliidu uue maailmakorra lipukirjaks. See kujundas Versailles’i lepingut, andis tõuke Kesk- ja Ida-Euroopa uute rahvusriikide tekkele (k.a EW) ning pani aluse XX sajandi esimese poole rahvusvahelise elu korraldusele — mis küll ruttu nurjus.

Churchilli Fultoni kõne «Rahulõim» (5. Ⅲ 1946) tegi pärast Ⅱ ilmasõda (ⅡMS) täpselt vastupidist: joonistas välja globaalideoloogilise jaotuse — raudeesriide Stettinist Triesteni, kutsus üles anglo-ameerika erisuhtele ja sovetliku ekspansiooni vastustamisele jõupositsioonilt. Sellest kõnest sai ohjeldus-strateegia (containment), NATO, Marshalli-plaani ja Lääne ühtsuse kujundamise sillapea. Fultonis peetud kõne lõi ka rahvusvahelise elu käsituse ja korralduse vaimse aluse vähemalt üheks inimpõlveks ehk 1980-ndi lõpuni. 

Mõlemad kõned olid visionäärlikud, niisugusena ka tavapärast vastuseisu põhjustavad. Nii peeti Wilsoni plaani idealistlikuks; Churchilli süüdistati seevastu sõjaõhutamises. Kumbki sisaldas nii kaasajale kui ka ajaloole iseloomulikke märksõnu pakkuvaid fraase, nagu 'rahvatahe' või 'raudrimp'. Mõlemad mõjutasid üleilmset poliitikat ja Euroopa kaarti, nii et Wilsoni pärandiks saab lugeda ja meelsasti loetaksegi uusi rahvusriike; Churchilli omaks aga Euroopa jagunemist; ehkki kumbki väljendas ennemini täheldusi, kui vastavat tahet. 

Churchill oma Fultoni-kõnega on niisiis nagu "Külma sõja Wilson" omaenda jutupunktidega, mis sama kaaluga suudavad lõpetada üht ajastut teise avamisega. 

Chruchill viis viie aasta pärast ellu erisuhte ameeriklastega, sõlmides jaanuaris 1952 sõjalise leppe loaga sõja puhuks USA sõjaväel kasutada mõlema riigi kaitseks ÜK baase. Järgnevail kuil saavutas ÜK kolmanda riigina maailmas oma tuumavõimekuse. 

Teist korda peaministrina oktoobrist 1951 aprillini 1955 ametis olles üritas Churchill edasi… 

》tõelise ja kestva rahu saavutamist《 nagu ta 11. X 1952 teatas sellest konservatiivide konverentsil oma esimeses kõnes pärast (toona avalikustamata) ajurabandust. Seekord motiveeris teda ilmselt Stalini surm. Sestap kutsus Churchill üles uuele Suur-Britannia jt suurvõimude võimalikult kitsa, siiski mitmepoolsele tippkohtumise korraldamisle rahu saavutamiseks nüüd juba Külmas sõjas — selles katses kõike võimalikku — nii vene, saksa, poola kui ka hiina kaarti kasutades. 

VERD, HIGI JA PISARAID… Churchill pidas 13. V 1940 Briti parlamendi ees ühe "sõjakuselt" veelgi kuulsama kõne, mille meeldejäävaim rida — «veri, vaev, pisarad ja higi» — on omakorda aja jooksul saanud ka kõne pealkirjaks. Ta alustaski seda aeglaselt lausudes: 

》Minul ei ole midagi muud pakkuda kui verd, rasket tööd, pisaraid ja higi.《 See oli samal ajal ustavusvande kinnitus impeeriumile ja Churchilli esimene esinemine pärast peaministriks saamist. 

Ma ütleksin alamkojale, nagu ma ütlesin ka valitsuse moodustajaile: mul ei ole pakkuda muud kui verd, vaeva, pisaraid ja higi. Meie ees on raskeim katsumus. Meie ees on palju, palju pikki kuid võitlust ja kannatusi. Küsite, mis on meie ülesanne? Vastan: see on sõjapidamine merel, maal ja õhus kõigi me jõudude ja väega, mida Jumal meile annab. Pidada sõda koletisliku türanniga, kelle roimade tumedat registrit pole keegi ületada suutnud — see on meie ülesanne. Küsite, mis on meie eesmärk? Vastates ühe sõnaga — võit. Võit iga hinna eest, võit kõigi õuduste kiuste, võiduni viiva tee raskusest ja pikkusest hoolimata, sest ilma võiduta pole ka ellujäämist… 

«PRAEGU POLE CHURCHILLI AJASTU» Fultoni-kõne aastakäigu mees, USA praegune president Donald John Trump (14. VI 1946) arvustas 3. Ⅲ 2026 Suurbritannia peaministrit Keir Starmerit neli päeva veninud loasaamise pärast kasutada Diego-Garcia baasi USA sõjalennukite tankimiseks. 

Ajalooline taust, milleta oleks raske selgitada, kas Trump evitas Churchilli emotsionaal-poliitilise või ajaloolis-ideoloogilise kujundina, on järgmine.

Suur-Britannia loovutas aastast 1973 kuni läinud aastani asustamata¹ Chagose saarestiku keset India ookeani mullu Mauritiusele. Selle saarestiku Diego-Garcia atollil paiknev lennuväebaas läks 99-aastase rendilepinguga senise USA+UK kooskasutuse ja -käsutuse alt eelmisel aastal brittidele. Trumpi järgi tulenes kokkulepest logistilisi viivitusi USA ründeoperatsioonide korraldamiseks Iraani islamivabariigi vastu. Tema frustratsioon tuleneb aga enamgi Starmeri tõrksusest Iraani-vastaste löökide toetamisel, mistap vastandaski ta seda Churchilli kindlameelsusega. 

》Meil pole tegemist Winston Churchilliga《 Keir Starmer erineb Winston Churchillist, oli USA presidendi põhisõnum. Enam ei ole ÜK-st meile samaväärset partnerit kui toona.

Trump ja Starmer G7-tippkohtmisel Elmau lossis Baierimaal

Raudrimp ja Venemaa täna

Putinoidlik digitotalitarism on viinud Venemaa hilisstalinlikku aega tagasi 

Vaba teabevool võib, ent võib ka mitte saavutada mõne aasta pärast läbimurde tänu taevaveebi uuele vormile. Seni on interneti-vabaduselt tagant viienda koha peal olnud Venemaa kõigest poole aastaga langenud kolmandale. Maailma IT-tsensuuri häbitabelis on Moskvas võimutsevast gebistlikust huntast hullemad ainult kommunistlikud režiimid Hiinas ja Koreas. 

Järelevaataja Eestist. Moskvalase Mihhail Šahnazarovi, alias inspektor Õhu paroodiaid on Eestis keerukas jälgida.

VIRTUAALSE PRIVAATNETI (VPN) VÄLJAVAATED VF-is on küsitavad. Viimaste kuude (tali 2025/2026) sündmused ja suundumus on näidanud, et siin valitsev gebistlik hunta sunnib digiteenuste tavakasutajat pealetükkivalt ja juurdepääsu igasugu piirangutega üle minema oma riigi kontolli all olevaile rakendusele, milliseks praegu on superapp MAX. 

Samal ajal (seisuga märts 2026) on sovetiaja tsensuuriaparaati enam-vähem asendav Roskomnadzor blokeerinud juba VPN-i pooltuhat teenust, kusjuures esimesel talvekuul jaanuaris 2026 kasvas keelunimestik 70% võrra kiiremini läinud sügisel keelu alla pandud VPN-ide arvuga võrreldes. Blokeeritakse menukaid protokolle VLESS, SockS5, L2TP jt, nii et paljud varem toiminud ühendused enam ei tööta või on minetanud oma senise stabiilsuse. 

Reklaam VPN-ide promomiseks keelati septembris 2025; trahvisummad ulatuvad ₽-tuhandeini. App Store'idest (Google Play, Apple) on eemaldatud sadu VPN-e; ametlikult on lubatud vaid valitsuse heakskiiduga ja tõenäoselt logisid kõrvale puistavad teenused. 

Twitterit hakati VF-is aeglustama aprillis 2021 ning selle tegevust piirati veebruaris 2022, lõplikult keelustati see tsensuurivaba sotsiaal- ja teabelevimeedium 4. III 2022, kuigi Twitter/X-i ei kuulutatud ekstremistlikuks nagu Metat. 

Viimast ilmselt tolle moskoviitlik—putinoidlike narratiivide ja VF-i ametliku teabelevi tõkestamise tõttu. Meta kuulutati ekstemistlikuks 12. III 1922, samal kuul keelustati Meta rakendused FB (4. märtsil) ja Instagram (14. märtsil) Metale kuuluv WhatsApp on blokeeritud täielikult, selle domeenid kustutati riiklikust DNS-ist. 

Telegrami (Tg) pärsitakse 2025–26 aeglustamise ja häälkõnede katke(sta)misega, ent kumbki siiski toimib mõne parema VPN-iga. 

Testitakse "suveräänse interneti" (RuNet) täielikku eraldamist globaalnetist nt piirkondlikke väljalülitusi proovides, mistõttu on juhtumeid, kus isegi VPN-id enam ei aidanud. 

PROGNOOS 2026. Blokeerimine intensiivistub: Eksperdid (nt TechRadar, Roskomsvoboda, Telecom Daily) ennustavad, et 2026. aastal saavutab võitlus VPN-idega VF-is uue taseme – enam raha (miljardeid ₽₽) kulutatakse DPI (deep packet inspection) täiustamisele ja AI-põhisele liikluseritlusele, mis tuvastab ja blokeerib VPN-liikluse automaatselt. Täielik keelustamine on ometi ebatõenäone, aga ligipääs muutub nii raskeks, et ainult tehniliselt kõige osavamad (nt AmneziaVPN, kohandatud WireGuard + obfuscation, Tor variandid) suudavad püsivalt üleilmsesse võrku ühenduda. Enamik tavakasutajaid, eriti vanemas eas ja maapiirkonna elanikke loobub üritamast. Umbes pool venemaalasi ei ole tehniliste või rahaliste takistuste pärast kunagi VPN-i kasutanud. 

Riiklikke alternatiive (MAX, VK Messenger, RuTube jne) surutakse peale: kohustuslik eelinstall, monopoli soodustamine riiklik—avalikus sektoris, surve ettevõtteile. 

Suure küsimärgi all on Tg täielik blokk. Kuulujutud räägivad lõpu tärminist aprilli algul 2026, kuigi seda ametlikult vahel eitatakse; palju tõenäolisemalt jätkub selle ülimenuka sotsiaal- ja teabelevi-meediumi järkjärguline pärssimine kasutajate enamiku loobumise arvestusega. 

DIGIKANTS.RU — Venelase enesetsensuur ilmselt süveneb: inimesed hoiavad end ise vaos kartes trahve ja\või salajast jälgimist; isegi kui VPN toimib, ei julge ta seda kasutada. Tõenäoselt VPN siiski elub, seda küll vaid uuenduslikus + moondelises vormis (nt Shadowsocks, custom-protokollid) Enamiku jaoks muutub välismilmaga ühenduse hoidmine 2026. aastal märksa keerukamaks ja riskantsemaks, mis ongi putinoidliku keskvõimu siht — 

》sundida rahvas riiklikku teabemulli ehk digirimba "turvalisse" tagalasse. 

Kui olukorra halvenemine Venemaal jätkub praeguses tempos, siis aasta lõpuks võib reakodanik leida end digi‐koonduslaagrist, mis enam ei jää alla kaasaja Puna-Hiinale. 

Raudrimp ja maailm täna

Raudrimba uueks arengujärguks on ilmselt digirimp, mis kaasneb digitotalitarismiga. Tänasel etapil aitab selle vastu peagutegelik eravõrk ehk virtuaalne privaatnett (VPN)

Tänapäeva raudne eesriie kipub taas muutma oma niigi eeterlikku tähendust. Mõne tunnuse poolest on taastumas maailmasõdade ja Hispaania kodusõja aegne tähendus õhutõrje-tõkkena. See käis juba siis risti vastu algupärasele tähendusele teatri metalse tuletõkke-kardina rakendusena, kuna 1930-ndil sai tuletõke ise (õhutõrje)tuleks metalsete lendkehade vastu. See ürgaineline = elementaarne rollivahetus on nagu vikervõbelus vastandite vahel ning raudkardina kujundit käesoleval sajandil liigutamas juba küberneetika, elektroonika jms e-taristu kaudu nn virtuaalse tegelikkuse maailma… Igatahes on termin ikkagi pea sama popp kui Churchilli ajal ja kajastab endistviisi vabaduse piirajate võimutungi. 

 

VPN JA RAUDRIMP (digikardin / digitaalne raudeesriie) on tänase geopoliitika ja digioludes põimunud väga tihedalt, moodustades ühe ja sama protsessi kaks poolt, eriti VF-i kontekstis, aga ka laiemalt igas autoritaarses või varjamatu tsensuuriga riigis. Enamasti annab see end 2020-ndil meile tunda siis, kui tekib soov teada saada, kuidas Eesti või EU olustikku peegeldab vene ropagandaal. See osutub praktiliselt võimatuks, sest pärast Kiievi-kampaaniat said kaabellevi operaator‐firmad nõude pea kogu — tolleks hetkeks ju oma aastakümne sõjaproppa vahutava! — vene kanalisatsiooni sulgemiseks… Või kui välisreisil olles üllatusega avastad, et mõni sotsmeedium kohapeal ei toimi, nagu juhtus siinkirjutajal ühel suhteliselt ahvirikkal maal.

Tansaania juhtum — vt allpool olevas lisas! 

"Uue raudeesriide" sisuks võiks olla niisiis digitaalne või teabe(kogu)kondne IT-vall (inglise digital iron curtain / IT curtain / sovereign internet / Great Firewall), mida agaralt edendavad HRV/RF/KRDV jmt riikide tagurlikud valitsusvõimud ning mis nt Venemaal on ülimalt intensiivistunud aastail 2022-26. See hõlmab viimase puhul:

• massiblokeeringuid selliste rakenduste vastu, nagu Facebook, Instagram, samuti YouTube'i aeglustamist/blokeerimist, WhatsApp-piiranguid, Telegrami pärssimist jms.

• riiklikku "suveräänset internetti" (RuNet),

• Deep Packet Inspection (DPI) tehnoloogiaid,

• riiklike alternatiivide (VK, RuTube, MAX jne) pealesurumist.

Praegune raudne digikardin on endiselt kui mitte globaalne, siis rahvusvaheline nähtus. Seejuures leidub ka meie naabermaa nüüdseks rangema internetitsensuuri ja piirangutega riikide pingerivi tipptosina¹ pjedestaalil — ja tänavuseks suisa pronksmedalistina! Sedasinast Freedom on the Net 2025 raporti, Comparitechi 2025/2026 värskenduste, Voidly Global Censorship Indexi jt allikate andmeil (nt ProtonVPN, RSF, CPJ jne Top10VPN 2025 raport, Surfshark ja Protoni ja Groki eritlused) mille järgi asetsevad häbitosinas järgmised maad | Koht | Riik | Ligikaudne skoor (0–100) | Peamised piirangud AD 2026 alguseks |

| 1 | Põhja-Korea (KRDV) | 0–5 | Täielik blackout globaalsele internetile; ainult riiklik intranet (Kwangmyong); Internet pea olematu, karistused surmanuhtluseni |

| 2 | Hiina (HRV) | 9–10 | Great Firewall + AI-jälgimine; veebiblokk Google'i, YouTube’i, FB jt osas; sisu elav filtreerimine, VPN-i range keeld |

| 3 | Venemaa | ~10 | (piiranguist VF-is pikemalt)

| 4 | Myanmar (Birma) | 9–12 | 

| 5 | Iraan | 10–15 | 

| 6 | Türkmenistan | 15–20 | 

| 7 | Eritrea | 10–20 | 

| 8 | Kuuba | ~20 |

| 9 | Venezuela | ~23 |

| 10/11 | Saudi Araabia | 20–25 | 

| 10/11 | Araabia Ühendemiraadid (UAE) | 20–25 | 

| 12…14 | Pakistan / Egiptus / Usbekistan | 25–30 | 

Lisamärkusi valikute ja viimatise seisu kohta. Põhimõtteks oli reastada kõige rangemad / "raudseimad" riigid (halvima internetivabaduse, enima blokkide, shutdown'ide, ulatuslikuma jälgimise, VPN-keeldude jms alusel. Protsendipunktid rakendavad Freedom House'i skaalat 0–100, kus 0 = täielik tsensuur; madalam skoor = halvem. 

Põhja-Korea (KRDV) on järjekindlalt №1 – globaalne Internet on seal praktiliselt keelatud, karistused selle kasutamise puhul väga karmid (surmanuhtluseni); HRV on tehniliselt kõige edukama tsensuurisüsteemiga (nn Hiina Tulemüür e Great Firewall + AI + massijälgimine), aga Põhja-Korea on "puhtaima" isolatsiooniga; Iraani ja Myanmari valitsusvõimud on shutdownide poolest hetkel teistest poliittsenseerijaist aktiivsemad; VF langeb kiiresti digipõrgu põhja poole (AI-filtrite + UDP/port 443 agressiivse blokeerimisega)

Peamine (ja sageli viimane) tööriist, millega inimesed digikardina ületavad, on VPN. See võimaldab blokeeritud veebikülgedele pääseda, vaadata sõltumatut meediat, jägida välismaist teabelevi ja üldse välisilmaga suhelda.

Venemaal kasvas VPN-i kasutamine 2022–23 plahvatuslikult kümnekonna miljoni kasutajani ning poliitiliste repressioonide uuel hooajal 2025–26 on see jätkunud, kuna uued piirangud (nt WhatsAppi blokeerimine ja Tg pärssimine) tekitavad järgmise "VPN-i laine". Nii teatavadki juba AmneziaVPN, Windscribe jt oma kasutajate arvu hüppelisest kasvust.

Ajalooline paralleel raudrimbaga on väga lähedane ja kindlasti ka otsene Venemaa puhul, kus igasugu VPN-id on saanud praktilise vastupanu ilminguks ja sümboliks moodsa raudeesriide ehk digirimba vastu. Seetõttu ongi valitsusvõimud viimastel aastatel VPN-e süsteemselt rünnanud:

• blokeerides menukaid VPN-teenuseid (Roskomnadzor blokeeris kümneid 2021–25).

• keelustades VPN-i reklaami, teabe levitamist nende kohta ja ka nende kasutamist vältimaks "ekstremistliku" sisu juurde pääsemist (seadused AD 2025)

• kasutatakse AI-põhist DPI-d, et tuvastada ja aeglustada VPN-liiklust.

Kuigi VPN-i kasutust iseenesest veel täielikult keelatud (seisuga märts 2026) VF-is ei ole, siiski muutub see üha riskantsemaks ja VPN-ide kättesaadavus (eriti tavakasutajale) tülikamaks.

OLUKORD EU+NATO IDAPIIRIL ilmutab samuti "uue raudse eesriide" punumise märke, ent neid on õnneks vähe. Need seisnevad Venemaa ja ta liitlaste vastu rakendatavais sanktsioonides, putinoidlike telekanalite keelustamises ja veebikülgede blokeerimises. 

Siin ehitatakse või üritatakse luua mitte niivõrd digitaalset kui füüsilist pärret (piiritarasid, kaevikuid, automatiseerit droonivalli) ilma küberkaitse-projekte afišeerimata. Sinne internetitsensuur reainimest oluliselt ei puuduta, sest too ei ole EU-s kaugeltki veel massiline. Nii ei kasutata ka VPN-e "digikardina ületamiseks" RU—EU piirist lääne pool kuigi laialdaselt. Erandiks tuleks siiski arvata mõned hallid territooriumid või siis muulaste kogukondi Ida-Lätis (Daugavpilsi) ja Eesti venestunud asumeis (Lasnamäe, Tallinna kesklinn, Narva, Sillamäe, Narva-Jõesuu, Kohtla-Järve, Valga ja Paldiski)

Euroopa Liidus kasutatakse VPN-i pigem tavapõhjusel, milleks on erakorralised turvameetmed, geoblokeeringud, privaatsus, seega veel mitte üldise poliittsensuuri nimel. 

Külm sõda täna. Klassikaline raudrimp võrreldes EU+NATO digirimba ja droonivalli võimalike paiknemise aladega, milleks on nüüdsed piiriigid ehk IMS-i järgse nimetusega — limitroofid.

Prohvet

Ilmariigis on prohvet kuulus alati

Winston Churchill sündis Blenheimi palees 30. XI 1874 enneaegselt¹ ning seda nähtavasti ülimalt pakilise elu‐ülesandega. Tema enda 16-aastaselt ühele koolikaaslasele tehtud prohvetlikku avaldust tsiteerides — selleks et…

》 juhtida ühel päeval Londoni kaitset sissetungi vastu 《 

See ilmutus AD 1891 täitus poole sajandiga II maailmasõjas (IIMS)

ERAKORDNE ELU. Marlborough' hertsogi järeltulija, enam kui 40 raamatu autor, Nobeli kirjandusauhinna laureaat AD 1953, sai kuulsaks juba IX sajandi eelviimasel aastal AD 1899 aset leidnud seiklusliku põgenemislooga buuride vangistusest… Rääkimata kuningliku laevastiku moderniseerimisest tema juhtiva käe all ilmasõdade võimsaimaks armaadaks… Ja Suur‐Britannia ohjamisest saareriigi süngeima tunni peaministrina…

Winstoni koolipõlve-prohvetlus on loona igati ehe ja hästi dokumenteeritud ajalooallikais, nagu kaasaegsete mälestused või Churchilli enda kirjutised. Samuti vastab see ka tõele elus täide läinud tõsiasjus nagu IIMS-i sündmustik eriti Suur-Britannia üle peetud võitluse ja õhusõja Blitz osas. 

Ettekuulutuse tunnistajana vahendanud koolikaaslane oli Murland de Grasse Evans, aka Muirland Evans — Harrow-kooli õpilane, kes tagantjärele meenutas vestluse üksikasju nt kirjas Churchilli pojale Randolphile 1950-ndi lõpus, kui too kirjutas isa ametlikku biograafiat. 

ESIMENE NÄGEMUS. Evans tsiteeris Churchilli umbes nii:

》Ma näen tohutuid muutusi tulemas praegu rahulikus maailmas; suuri vapustusi, kohutavaid võitlusi; kujuteldamatuid sõdu; ja ma ütlen sulle, et London on ohus – Londonit rünnatakse ja mina olen Londoni kaitsel väga silmapaistval kohal... See riik satub kuidagi tohutu sissetungi alla — millisel moel, ma ei tea — aga seda ma ütlen sulle, et mina juhin Londoni kaitset ja päästan nii pealinna kui impeeriumi katastroofist.《 Loole viitab ka mitu biograafiat, nagu Martin Gilberti, International Churchill Society jt eluloo-kirjutised.

TEINE NÄGEMUS. Detsembris 1931 ennustas Churchill ajakirjas The Strand Magazine poolsajandi taguseid — Fifty Years Hence — sündmusi AD 1981. Kõige hullem toonane oletus oli kommunismi doktriiniga sobilike, emba—kumba mõtlemisele või tööle spetsialiseerunud biorobotite loomine. 

》 Kas ei võiks kogu teaduse jõuga relvastet N Liit kooskõlas kõigi oma sihtidega leiutada ja luua rassi, mis on kohandet mehaanilisiks ülesandeiks ja millel pole muud mõtet peale kommunistlikule riigile allumise? Inimese praegune olemus on tugev ja vastupidav. See pillutab oma ande sädemeid ka kõige üllatavama paiga pimedamasse nurka. Aga robotid, jah, võiksid kommunismi jubedate teooriatega sobida. Kommunistide filosoofias pole midagi, mis nende loomist takistaks.《

Ta järgis juba toona oleva TV ja traadita telefoni muutumist argilävimise vahendeiks ning kordas ka oma viie aasta tagust ennustust tuumaenergia kohta, millel puudus veel… 

》vaid sütik selle jõu vallandamiseks. 《 

KOLMAS NÄGEMUS kaks kümnendit ette — A-pomm… 

》millesse on kogutud tuhandete tonnide püssirohu võimsus, et hävitada terve linn hetkega. 《 Sellist relva ennustas Churchill AD 1925. Tõeluseks sai see augustis 1945 Hiroshima ja Nagasaki pommitamisega USA poolt.

NELJAS NÄGEMUS pool kümnendit ette — natsirevanš…

》Vaid tarkade ja kogenud poliitikute abil õnnestub vältida konflikti. Tema-majesteedi-valitsus eksib arvates, et Saksamaa ei taotle enamat kui võrdsust teiste riikidega. Need tugevate, patriotismist joobnud pilguga teutooni noorukite jõugud, kes Saksamaa tänavail ja teil praegu marsivad, ei nõua Saksamaad, mis oleks teistega võrdne. Nad nõuavad relvi, aga relvad käes, nõuavad tagasi kaotatud alu ja endisi koloniaalvaldusi. 《 Alamkojas 23. XI 1932 tehtud hoiatus relvastuva Saksamaa eest, mis põhines Churchilli tähelepanu- ja eritlusvõimel, ent aasta hiljem täienes tema isikliku luurevõrguga, mille agentuur ulatus ÜK salaluurest, oma sõjaväe ohvitseridest ja välisministeeriumi ametnikest rahvussotsialismi vastasleeri Saksamaal. 

VIIES NÄGEMUS. Lõpuks nõudis ta Fultoni kuulsas kõnes ÜRO relvastamist otsekohe rahvusvaheliste üksustega, k.a võimsa õhuväega, mis samal kümnendil, niisiis üsna ruttu ka teostus,² — tõsi küll osaliselt ehk lähemas väljavaates veel ilma õhuväe-üksuseta, kuna 75 lennukiga ÜRO Humanitaarabi Lennuteenistus (UNHAS) kutsuti ellu alles poole sajandi pärast AD 2003.