Churchill ja raudrimp on ikka veel päevakajalised. Alles äsja (3. Ⅲ 2026) kasutas USA president Churchilli-vihjeid Ühendkuningriigi (ÜK) praegust valitsusjuhti arvustades. Järgnev ülevaade seab Fultoni-kõne ajaloo ja tänapäeva konteksti ehk aidates vaagida rahuvõitluse ja rahutooja-kuvandite siirust tänases ja eilses tipp-poliitikas.
CHURCHILLI KÕNEREIS. Oma kahekuise USA-puhkuse ajal AD 1946 pidas Winston L Spencer-Churchill (1874-1965) kolm kõne ja nimelt 26. veebruaril, 5. ja 8. märtsil:
I. — Miami ülikoolis sealseks audoktoriks saades, ja see kõne ei sisaldanud midagi poliitilist;Ⅱ. — Fultonis peetu tõi laialdast kuulsust raudrimbale (iron curtain), hoiatas kommunismiohu eest ja määratles atlandiülese liitluse ideoloogilise aluse;Ⅲ kõne pidas Churchill kolm päeva pärast eelmist, seekord Williamsburgis Virginia osariigi Üldkogu ja U.S. Army väeladviku ees, ja neile rääkis ta UK+USA liitlusest juba ilma Moskvat puudutamata, lisades ka oma arvamuse — et siiski kaasaja inimpõlv suurt sõda ei koge.
Retoorika ajaloo rehes on Fultoni-kõne samal pulgal Thomas Woodrow Wilsoni (1856-1924) «Neljateist punkti» kõnega AD 1918 Mõlemad kõned on krestomaatilised, kõlvates lugemikku. Need on XX sajandi tähised, mis määratlesid uut maailmakorda pärast suuri sõdu ja mõjutasid üleilmset poliitikat aastakümneiks.
Wilsoni 14 jutupunkti USA Kongressile (8. I 1918) visandas ilmasõjajärgse rahvusvahelise elu päevakorra: rahvaste enesemääramisõiguse, avadiplomaatia ja vabakaubanduse nõudeiga, samas tõstatades kolonialismi-probleemi ja asetades Rahvasteliidu uue maailmakorra lipukirjaks. See kujundas Versailles’i lepingut, andis tõuke Kesk- ja Ida-Euroopa uute rahvusriikide tekkele (k.a EW) ning pani aluse XX sajandi esimese poole rahvusvahelise elu korraldusele — mis küll ruttu nurjus.
Churchilli Fultoni kõne «Rahulõim» (5. Ⅲ 1946) tegi pärast Ⅱ ilmasõda (ⅡMS) täpselt vastupidist: joonistas välja globaalideoloogilise jaotuse — raudeesriide Stettinist Triesteni, kutsus üles anglo-ameerika erisuhtele ja sovetliku ekspansiooni vastustamisele jõupositsioonilt. Sellest kõnest sai ohjeldus-strateegia (containment), NATO, Marshalli-plaani ja Lääne ühtsuse kujundamise sillapea. Fultonis peetud kõne lõi ka rahvusvahelise elu käsituse ja korralduse vaimse aluse vähemalt üheks inimpõlveks ehk 1980-ndi lõpuni.
Mõlemad kõned olid visionäärlikud, niisugusena ka tavapärast vastuseisu põhjustavad. Nii peeti Wilsoni plaani idealistlikuks; Churchilli süüdistati seevastu sõjaõhutamises. Kumbki sisaldas nii kaasajale kui ka ajaloole iseloomulikke märksõnu pakkuvaid fraase, nagu 'rahvatahe' või 'raudrimp'. Mõlemad mõjutasid üleilmset poliitikat ja Euroopa kaarti, nii et Wilsoni pärandiks saab lugeda ja meelsasti loetaksegi uusi rahvusriike; Churchilli omaks aga Euroopa jagunemist; ehkki kumbki väljendas ennemini täheldusi, kui vastavat tahet.
Churchill oma Fultoni-kõnega on niisiis nagu "Külma sõja Wilson" omaenda jutupunktidega, mis sama kaaluga suudavad lõpetada üht ajastut teise avamisega.
Chruchill viis viie aasta pärast ellu erisuhte ameeriklastega, sõlmides jaanuaris 1952 sõjalise leppe loaga sõja puhuks USA sõjaväel kasutada mõlema riigi kaitseks ÜK baase. Järgnevail kuil saavutas ÜK kolmanda riigina maailmas oma tuumavõimekuse.
Teist korda peaministrina oktoobrist 1951 aprillini 1955 ametis olles üritas Churchill edasi…
》tõelise ja kestva rahu saavutamist《 nagu ta 11. X 1952 teatas sellest konservatiivide konverentsil oma esimeses kõnes pärast (toona avalikustamata) ajurabandust. Seekord motiveeris teda ilmselt Stalini surm. Sestap kutsus Churchill üles uuele Suur-Britannia jt suurvõimude võimalikult kitsa, siiski mitmepoolsele tippkohtumise korraldamisle rahu saavutamiseks nüüd juba Külmas sõjas — selles katses kõike võimalikku — nii vene, saksa, poola kui ka hiina kaarti kasutades.
VERD, HIGI JA PISARAID… Churchill pidas 13. V 1940 Briti parlamendi ees ühe "sõjakuselt" veelgi kuulsama kõne, mille meeldejäävaim rida — «veri, vaev, pisarad ja higi» — on omakorda aja jooksul saanud ka kõne pealkirjaks. Ta alustaski seda aeglaselt lausudes:
》Minul ei ole midagi muud pakkuda kui verd, rasket tööd, pisaraid ja higi.《 See oli samal ajal ustavusvande kinnitus impeeriumile ja Churchilli esimene esinemine pärast peaministriks saamist.
Ma ütleksin alamkojale, nagu ma ütlesin ka valitsuse moodustajaile: mul ei ole pakkuda muud kui verd, vaeva, pisaraid ja higi. Meie ees on raskeim katsumus. Meie ees on palju, palju pikki kuid võitlust ja kannatusi. Küsite, mis on meie ülesanne? Vastan: see on sõjapidamine merel, maal ja õhus kõigi me jõudude ja väega, mida Jumal meile annab. Pidada sõda koletisliku türanniga, kelle roimade tumedat registrit pole keegi ületada suutnud — see on meie ülesanne. Küsite, mis on meie eesmärk? Vastates ühe sõnaga — võit. Võit iga hinna eest, võit kõigi õuduste kiuste, võiduni viiva tee raskusest ja pikkusest hoolimata, sest ilma võiduta pole ka ellujäämist…
«PRAEGU POLE CHURCHILLI AJASTU» Fultoni-kõne aastakäigu mees, USA praegune president Donald John Trump (14. VI 1946) arvustas 3. Ⅲ 2026 Suurbritannia peaministrit Keir Starmerit neli päeva veninud loasaamise pärast kasutada Diego-Garcia baasi USA sõjalennukite tankimiseks.
Ajalooline taust, milleta oleks raske selgitada, kas Trump evitas Churchilli emotsionaal-poliitilise või ajaloolis-ideoloogilise kujundina, on järgmine.
Suur-Britannia loovutas aastast 1973 kuni läinud aastani asustamata¹ Chagose saarestiku keset India ookeani mullu Mauritiusele. Selle saarestiku Diego-Garcia atollil paiknev lennuväebaas läks 99-aastase rendilepinguga senise USA+UK kooskasutuse ja -käsutuse alt eelmisel aastal brittidele. Trumpi järgi tulenes kokkulepest logistilisi viivitusi USA ründeoperatsioonide korraldamiseks Iraani islamivabariigi vastu. Tema frustratsioon tuleneb aga enamgi Starmeri tõrksusest Iraani-vastaste löökide toetamisel, mistap vastandaski ta seda Churchilli kindlameelsusega.
》Meil pole tegemist Winston Churchilliga《 Keir Starmer erineb Winston Churchillist, oli USA presidendi põhisõnum. Enam ei ole ÜK-st meile samaväärset partnerit kui toona.
TRUMPI—CHURCHILLI—STARMERI AJAJOON
• Kaks nädalat varem 18. veebruaril lennutas DJT esimese kriitikanoole Chagose saarestiku / Diego-Garcia õhuväebaasi kokkuleppe asjus. Siis ei maininud ta veel otseselt Churchilli, rõhk oli Starmeri "suurel veal" (big mistake) kaotada kontroll strateegilise baasi üle ja rikkuda liitlassuhet. Näide tema TruthSociali-postitusest:
》Peaminister Starmer ei tohiks mingil juhul minetada kontrolli Diego-Garcia üle... Seda maad ei tohiks ÜK-lt ära võtta, ja kui see teoks saab, tuleb sest meie Suure Liitlase kaela vaid häda. / Prime Minister Starmer should not lose control, for any reason, of Diego Garcia... This land should not be taken away from the UK and, if it is allowed to be, it will be a blight on our Great Ally.《 See paneb aluse hilisema kontrasti rõhutamisele vanakooli-brittide tugevama juhtkonnaga.
• Veebruari lõpp — märtsi algus. Kriitika teravnes Iraani-vastaste löökide (Operation Epic Fury) kontekstis: Starmer keeldus algul USA-le oma baaside (sh Diego-Garcia) kasutusloast rünnakute otstarbel, ent lubas hiljem seda siiski kaitsetegevuse puhuks. Trump evitas Churchilli-võrdluse rõhutamaks Starmeri nõrkust.
• 3. Ⅲ 2026 — jutupunkti «see pole Churchill» seni tihedaima kasutuse päev. Donald J Trump kordas ja laiendas Churchilli-viidet mitu korda Valges majas toimunud pressikonverentsil, istudes vastamisi BRD kantsleri Friedrich Merziga, samuti mitmes oma järgnevas kommentaaris. Peamine tsitaat samal päeval oli:
》This is not Winston Churchill that we're dealing with.《 Reutersi, Fox Newsi, The Guardiani, ITV, Sky Newsi jt vahendusel kõige sagedamini osundet fraas.
PRESIDENTIDE №34 🆚 №45 (47) VÕRDLUS CHURCHILLIGA. Churchill tähistab Trumpi jaoks tugevat, resoluutset ja teotahtelist liiderbritti, kelle oletatavasti tingimatu toe USA pälviks kriisihetkel Iraani ja\või õhuväebaaside ja\või HRV mõju vastu.
Kahe presidendi Harry Trumani (1884-1972) ja Donald J Trumpi suhe ja arusaamad Winston Churchilli ja ta Fultoni-kõnest AD 1946 erinevad. Truman oli Churchilli toetav kaasosaline. Ta kutsus Churchilli Fultonisse isiklikult, reisis temaga rongis Fultonisse, istus laval ta kõrval, tutvustas teda publikule ja kuulas kõne ka ära. Seejärel Truman tõmbus ootamatult tagasi, kuna nii USA üldsust kui ka ajakirjandust ehmatas kõne tõsiselt ja seda tabas pahameeletorm liigse provokatiivsuse pärast… Lõpuks, aasta hiljem kuulutas Truman välja selle kõne vaimu siiski järgiva doktriini. Ta oli mõistnud läinud kuudepikku, et asi pole niivõrd vastutulekus Suur-Britannia (mitteametlikule) abipalvele, kuivõrd ÜK+USA ühise, väärtuspõhise ja üleilmse missiooni omaksvõtus.
Trump ei ole teinud ühtki otsest viidet Fultoni-kõnele, vaid kasutab Churchilli ajaloost tuttava sümbolina. Viimati 3. märtsil seadis ta Winston Churchilliga kujundlikult vastamisi Keir R Starmeriga (*2. Ⅸ 1962) Tema Churchill on ilmselt IIMS-i sangar. Eilne päev oli seni tihedaim Churchilli-mainimise päev Starmerit (k)arvustades, kuna varasem kriitika käis Chagose teemal ja ajas läbi ilma Churchilli-võrdluseta.
Ja DJT on Churchilliga võrrelnud ka iseend — seda rahustava juhtimise
》keep calm and carry on《 stiili poolest pärgviirustaudi kontekstis AD 2020.
Ent DJT igati USA-d eelistav America‐First‐poliitika on õigupoolest vastuolus Churchilli rõhuasetusega pidevale ja sügavale transatlantilisele koostööle. Kui Truman aitas omasoodu kaasa Lääne äratusele ja virgutas ta Külma sõja valveseisu, siis Trump kasutab üllast kuju kriitikarelvana, et selliste kui Starmer nõrkust esile tuua. See on kaugel Fultoni-kõne vaimus hoiatamisest totalitaarse(te) vaenlas(t)e eest, mis nõuab püsivat liitu ja järjekindlat koostööd. Temale tuntud Churchill on niisiis pigem ilmasõja-legend, mitte külma-sõja-prohvet.
RAHVUSVAHELINE ÕIGUS 🆚️ KINNISVARA-PATSIFISM. Rahu ühisnimetaja jaguneb Trumpi praeguse kaksiksihi seadistuses rahusobitaja noobli tiitli (nurjunud?) taotluseks ja ürituseks kõrvaldada Iraani militaarset tuuma-programmi ühes Bagdadi sõjaähvarduse võimega. Kui viimane aitaks kaasa lahepiirkonna rahustamisele isegi rahvusvahelist õigust rikkudes, ei paista see ikkagi välja Churchilli mõõtkavas õilsusena.
Churchill osutas Fultonis selge sõnaga angloetnilist vendlust kui USA–UK selgroogu seismaks vastu sovetlikule ekspansioonile. See kõne aitas kaasa NATO sünnile AD 1949 ja kujundas Külma sõja strateegiaks tuuma-heidutuse.
Trump üritab NATO võimekust rahu tagamisel Euroopas jm asendada aga Rahunõukoguga, mis rajaks maailmarahule teed boldooserite ja rekonstruktsiooniga n-ö kinnisvara-arenduse malli, selmet militaar‐vahendeid rakendades. Rahvusvaheline õigus osutub ses seisus ÜK leiboristlikule valitsusele kõrgemaks väärtuseks või motiiviks mistahes muist rahu eest või ettekäändel peetavaist kampaaniaist, olgu ühisvaenlaseks sunniitlik Kalifaat, Bagdadi režiimi või islamifašism. Islamiohul puudub tänaseks võime hoida anglo-ameeerika sidemeid sama raudkindlalt kui seda 45 aasta kestel tegi Moskvast lähtunud külm sõda ja vene oht.
Juba 1990-ndil taandus raudeesriide ja üleilmse tuumasõjaohuga koos atlandiülene vendlus pelgalt erisuhteks, kus ÜK jäi selgelt alamaks, ent veel ikka partneriks. Liitluse lagunemist aga ilmestasid juba AD 1973 – ÜK Euroopa Majandusühenduse, nüüdse EU-ga liitumine, miska ÜK prioriteedid nihkusid Washingtonist Brüsselisse.
Lahesõda 2003-2011 jäi vist viimseks "Churchilli hetkeks" = Blair + Bush. Brexit tekitas pisut segadust, aga USA liikus seejärel isegi America-First-poliitika suunas. Kuni tõeline murdepunkt tuli just 2024. aasta valimiste kannul, teravnedes veelgi veebruaris 2025 Diego-Garcia kasutusloa üle kauplemise käigus.
Sealse suvereniteedi on ÜK andnud üle Puna-Hiina mõjualusele Mauritiusele, kus nüüdsest asuv Diego-Garcia lennuväbaas oli varem, kuni mullukevadeni olnud USA ja ÜK tuumastrateegiline ühisvara. Trumpi sõnul tekitaski see juba logistilisi viivitusi USA operatsioonidele ning võib edaspidigi pärssida ka Iraani-vastaseid lööke.
Mis kõik kaugeltki ei ole enam too Külma sõja aja vendlus, vaid kahvatu diplomaatiline taganemine ehk täpselt see, mille eest Churchill 80 aasta eest hoiatas:
》nõrkus võib kutsuda esile uue ilmasõja. 《
Meemiks saanud vastandus Churchilliga on sundinud Starmerit 4. märtsil kaitsma oma otsust kui "mõõdukat ja riiklikku huvi arvestavat" ning rõhutama, et ÜK toetab liitlasi kaitse, mitte ründe osas, mis vo järelduseks aasta 2003-2011 Iraagi-vastase ühise sõjakäigu otsuse vigasusest.
Nii noomis 7. märtsil Keir Starmerit otsuse eest mitte toetada USA rünnakuid Iraani vastu, ka Tony Blair öeldes, et kui tegemist on kutsega liitlaselt, kelle panus on teie oma "julgeoleku asendamatu nurgakivi, siis peaksite kohale ilmuma".
Irooniaiva on selles, et pisku, mida USA Suurbritannialt soovis, oli kasutada ülelennu ajal mõnd lennuvälja, ootamata isegi külg-külje kõrval võitlust vms sõjalisi samme. Ja Starmer valis liitluse lõhkumise USA-ga pikemata rahustamaks tööpartei pahemtiiba ja oma moslemeist valijaid ja kuni 7. märtsini kinnitaski neile, et tal pole sõjaga mingit pistmist.
KUJUTLEMATU KLOUNAAD. Blair ründas Starmerit aga täpselt selle eest, mille osas Blair ise on enim tule all — so liigne järeleandlikkus USA-le. Olukorra irooniat rõhutas just Blairi saatev Iraagi-sõja-vari, mis oli ka Starmeri ettevaatlikkuse põhjus. Oma niru hinge müüa moslemimigrantidele on aga haledalt koomiline, miska joonistub justkui Monte-Carlo lähima tsirkusefesitvali stenaariumi rollijaotus, kus…
• rodeotolaks on George W Bush (sadulas areenile sõites kukub tolmu — isegi enda üle naerdes)
• rändkloun Ahasveerus — Keir Starmer (kõnnib areenil ringi igal sammul komistades, endal ees kummipaelaga näkku sööbinud ja vaheldumisi puna-rohelist led-värvi vilgutav nina)
• piletimüüja — Tony Blair (seisab lävel hääleka reklaamiga «Iraa/k/n‐2.0 – nüüd lõputult paindlik/selgrootu strateegia» etenduse pileteid müütades.
Huumor oleks muhedam, kui see ei oleks nii kurb.
Blair balansseerib seega XXI sajandi alguseni kestnud Atlantismi tipus, mille lausungiks on: USA-ga igas kriisis koos! Starmer valis leiboristidele paslikuma Iraagi-sõja tõttu maksimumini vargliku, puna—rohelise neo-internatsionalismile "õiguskuuleka" joone, mis pelgab retoorikas "ajaloolise vea kordamist" ja õigupoolest oma moslemiseerunud valijaskonna usalduse kaotust.
KOKKUVÕTE. Kui Churchilli Fultonis antud tõotuse side kestis ja töötas 1947-1990, aidates tuumasõda ära hoida, siis pole see ammu toiminud samal moel, sest esiteks kadus põhjus (CCCP) ning lõpuks on see tänaseks AD 2026 täielikult katkenud isegi anglo-etnilise vendluse tasandil. Keir Starmer — erinevalt isegi Tony Blairist (kes praegu tegutseb DJT Rahunõukogus) — ei tihka enam olla Churchill, kes ⅡMS-i aegses Londonis lubas võidelda maal, merel ja õhus…
》we shall fight on the beaches… 《
… või kelle kõne kajas Fultonist üle Atlandi:
》raudrimp on langenud üle Euroopa. 《
Tänase ÜK leiborislik valitsus eelistab laiapindsemat globaalset koostööd ja kompromisse liigtihedale liitlusele USA-ga. Ühendriigid on minetanud kaheksa kümnedi eest ustavust, vendlust ja rahu tõotanud partneri.
Rahutud hobused troska ees on läinud lõhkuma…
MÄRKUS
(1) Chagose saarestiku tähtsamale Coini saarele ilmus veebruaris 2026 ametliku loata selle põlisasukate iloiitide 2 kuud varem ootamatult tekkinud eksiilvalitsuse 4 esindajat. Saarestikku asustas 1793-1974 iloiidi (ingk Chagossians) neegrirahvas. Teisalt sai Mauritius, mis taotles saarestikku 1980-ndist saati, selle endale ÜK-lt 22. V 2025 sõlmit restitutsiooni-lepinguga, mille kohaselt vaid saarestiku Diego-Garcia atollil paiknevat militaarbaasi kuni AD 2124 rendib ÜK.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar