Ühendriikide Luure Keskameti (CIA) direktori Moskva-visiit oli tavatu, mitte “pooleldi rutiinne", nagu väitis DJT, ja puudutas otseselt Eestit
Selliste ametiisike Moskva-lende on olnud vähe, ning viimatine toimus iseäranis pingelises olukorras — Venemaa kestlik sõda Ukraina vastu ei näita vaibumise märke — värdsõjalik pinevus NATO Euroopa-liitlaste ja VF-i vahel — ja kõige krooniks USA–VF-i puhver-vastasseis, mida tulebki lahendada perifeersel tasandil just sarnaste kontaktide käigus, nagu seda oli CIA-juhi üleeilne lend Riia kaudu Moskvasse ja tagasi.
John Lee Ratcliffe’i 2026. a visiit oli tõesti üsna lühike, kõige salastatuse kiuste aga liigagi nähtav ja ka logistiliselt demonstratiivne, eriti kõrvutades seda William Burnsi 2021. a pikema visiidiga, millel oli senise teadmuse pinnal ilmselt suurem poliitiline kaal.
See üleeilne oli niisiis tavatu — lekkinud taustateabe järgi Eestile ülimalt oluline julgeolekupoliitiline sündmus, mille eesmärk oli tõenäoselt hoiatada sõjaliste sammude eest NATO riikide vastu, ja vahest survestamaks VF-i ka Iraani toetusest loobumise suunas.
Donald J Trumpi (DJT) tagantjärele-kirjeldus oma välisluure juhi üleeilse Moskva-lennu kohta — «vägagi pool-rutiinse laadiga» (very sort of semi-routine) — on visiiti puutuvate tõikade valguses siiski kõike muud kui õiglane hinnang. Rutiinist teeb selle visiidi priiks nii ajalooline kui ka päevakajaline kontekst. Esiteks on CIA-direktorite Moskva-visiidid olnud Luure Keskameti asutamisest AD 1947 saati äärmiselt haruldased — avalikult on teada kaheksa kümnendi peale kõigest seitse juhtu. Teiseks on haripunktis praegu ka üleilmsed pinged ⒜ Venemaa Ukraina vastases sõjas (DJT emissaride) rahusobitusürituste luhtumise ning ⒝ kurnamissõjaks muutunud RU⚔️UKR-konflikti rindejoone praktilise seiskumise tõttu veel sügisel 2023.
Eelmiseks Moskva-kontaktiks oli CIA-d JRB all juhtinud William Burnsi kaks ööpäeva kestnud külaskäik sügisel 2021. Ratcliffe aga oma 2026. a 25. augusti visiidiga on esimene CIA direktor DJT käesoleval ametiajal. Peamised eritunnused, mis osutavad selle viimatise külaskäigu tavatusele on eeskätt see, et…
• reis Riiast Moskvasse ja tagasi sooritati ilmatusuurel transpordilennukil — USA lennuväe C-17-l, mis pidi välistama külaskäigu tähelepandamatuse ja rõhutama selle (militaarset) kaalukust;
• see oli lühike ühepäeva-visiit (umbes 8½ h-se peatumisega Vnukovo lennuväljal), ehkki USA taotles Ukrainalt selle visiidi tarvis "droonirahu" kaheks ööpäevaks; miska kontakti(de) täismaht jäi tõenäoselt saavutamata;
• visiit leidis aset mitme vastastikkuse hõivega USA–VF-i militaarkonflikti (Ukraina, Iraan) ja NATO Euroopa-maade vastase värdsõja kõrgepinge õhustikus ja oludes.
Ajakirjanduse (WSJ ja Politico) värskemad teated viitavad visiidi sisuks olnud hoiatusele VF-i militaarselt (kas või paramilitaarselt) eskaleerivate tegude eest NATO-maade (nt Balti riikide) vastu ning survet Iraani-toetuse vähendamiseks Moskva poolt, mis lammutavad visiidi iseloomustuse kas või pool-rutiinsena. Arvestades aga CIA direktorite Moskva-visiitide ajaloolist haruldust, sõjaaja-konteksti, logistikat jm seda Moskvasse-lendu ümbritsevat olustikku, osutub see DJT kirjeldus sündmuse külaskäigu tavapärasusest kummastavaks.
SENINE SEITSE. Vähemalt 7 avalikult teada (v.a salareisid) CIA-juhi külastust Moskvasse ametisolevate direktorite (või Directors of Central Intelligence) poolt on kõik leidnud aset pärast (klassikalist) Külma sõda.
SENINE SEITSE. Vähemalt 7 avalikult teada (v.a salareisid) CIA-juhi külastust Moskvasse ametisolevate direktorite (või Directors of Central Intelligence) poolt on kõik leidnud aset pärast (klassikalist) Külma sõda.
- Robert Gates (oktoober 1992): esimene ametireis CIA-direktori poolt; kohtus VF-i riigipea Boris Jeltsini ja luureametnikega, et arutada koostööd küsimustes, nagu kuritegevus, terrorism ja tuumarelvastuse levik.
- R James Woolsey (oktoober 1993): järelkülastus Robert Gatesi reisi tulemuste järelmina.
- George Tenet (august 2000): Kurski allveelaeva intsidendi järel, keskendudes kontaktidele VF-i salateenistustega.
- John Brennan (märts 2016): salareis arutatamaks peamiselt Süüria (relvarahu ja diktaator Assadi) küsimusi salateenistusiga.
- Mike Pompeo (mai 2017): salakohtumised VF-i salaluure-kolleegidega.
- William Burns (november 2021): kõrge taseme visiit RU-vägede koondamise ajal Ukraina lähedal, kohtus kõrgete VF-i tippametnike (mh Julgeolekunõukogu sekretäri Nikolai Patruševiga) ja vestles WP endaga
- John Ratcliffe (august 2026): hiljutine etteteatamata reis kohtuma VF-i salaluure-ametnikega.
Need on avalikku käibesse jõudnud juhud, varasemaid Külma sõja aega jäävaid CIA tippametnike visiite kas pole olnud üldse või ei ole neid avalikkuse ette veel toodud (igatahes Gatesi peetakse seni esimeseks CIA-juhiks, kes on ametis olles Moskvat väisanud) Muid salajasi või teavituseta reise ei saa kaugeltki välistada, kuna luureametnike ametlik reiski sageli jääb avalikustamata.
GEOPOLIITILINE AEGRUUM. Tinglikult ülalolevat nimistut täielikuks pidades nentigem Külma sõja järgsete Moskva-külastuste tiheduse varieerumist. Nende ajadünaamika on järgmine:
GEOPOLIITILINE AEGRUUM. Tinglikult ülalolevat nimistut täielikuks pidades nentigem Külma sõja järgsete Moskva-külastuste tiheduse varieerumist. Nende ajadünaamika on järgmine:
- esimene laine: 1992–1993 (2 visiiti järjest)
- järgmine paus 7 aastat, kuni 2000;
- järgmine paus 16 aastat, kuni 2016;
- järgmine paus 1 aasta kuni 2017;
- järgmine paus 4 aastat, kuni 2021; ja
- viimatine paus 5 aastat, kuni 2026.
Väärib tähelepanu, et salaluurejuhtide kontaktid on teostunud reeglina Moskvas. See osutab rahvusvahelise lävimise ja võimumängude ruumilisele dünaamikale.
Moskva-külastuste vaheliste pauside pikkus oleks siinse nimistu pühjal läbilõikes viisaastak, mis kattuks täpselt viimatise visiidi eelse pausi pikkusega, kinnitades isegi DJT täis-rutiinse visiidi hinnangut ta praeguse välisluurejuhi Moskvas-käigu kohta, rääkimata pool-rutiinsest. Seega oleks presidendi väidet ainsana kinnitav argument statistiline. Siiski silmas pidades välisluure (-spionaaži) illegaalsust nii õiguse kui ka riikidevahelise vastandumise vaatepunktist, on iga säärase tippkohtumise sisuks pragmaatiline "bandiitlik" territoriaalse ja\või alluvusliku mõju jagamine. Sellise suhtluse avakümnendit Jeltsini-ajastul, so vahetult Külma sõja järel võiks pidada sellegipoolest sõbralikuks, ja kui mitte päris "õhtuina Moskva lähistel", siis selle sõna tinglikumas mõttes küll. Seevastu WP võimuletuleku ja Kurski hukkumise järel siginenud rekordiline paus — üle kolme viisastaku! — kõige tõenäosemalt tühistas eelneva ajastu sõbraliku rutiini. Seda õnnestus taastada alles RU⚔️UKR-sõja ajal. Mistap vähemalt viimane kolm kokkusaamist käsituks kui küsitava sõbralikkusega, pigem "pops peremehega" ja "nugade peal" — see oleks vaid vastanduva jõu (o)positsioonilt aetav "maadejagamine" Moskvas.
MIKS SÕJALENNUK? Tavaliselt on salamissiooniks sobinud ka eralennuk, seekord valiti aga militaarne C-17A Globemaster III koos moodsa ROCC-mooduliga pardal. Suur kandevõime, mitmekihiline raketikaitse ja turvalised sidesüsteemid (mobiilne SCIF salasuhtluseks kus tahes õhuruumis) jms varustus võimaldab sõjalise kõrgriskiga missiooni. Pardal asuv ROCC teisendab lennuki õhu‐saatkonnaks, kuhu mahub 7 VIP-i ja mis salajase operatiivstaabina neile missiooni ajaks tagab krüptoside-ühenduse kuhu vaja. Et vaid mõne kuu eest evitet süsteem sai äsja VF-i kohal rakendust, näitab USA pühendumust oma saladiplomaatia tõhustamisele.
Ühendriikide lennuväe C-17A Vnukovo-3 lennuvälja kohal pärast 3 päeva varem New-Jersey osariigi McGuire-Dix-Lakehursti baasist startinud mitme etapiga lähetust, mis 25. augustil päädis lennuga Riia—Moskva—Riia liinil.
Washingtoni ja Moskva otsekanalid on Külma sõja kõrghetkest AD 1962 käigus püsinud siiski, kui muud on miskipärast umbes, ning CIA ülemus on taolisel puhul parim saadik, kuna tema reisist ei pea teatama ette — seekord aga sellest C-17A transponderi sisselülitamise kaudu ikkagi teatati. Ja veel. Vaid viis kuud enne JLR-i Moskva-reisi, märtsis 2026 evitas USA lennuvägi uue süsteemi Roll-On-konverentsikapsel — ingl lüh ROCC, miska veolennukist saab turvaline õhustaap, millesse oma Riiast Moskvasse-lennuks Ratcliffe istuski kogunisti ehk katsejänesena.
Lennuki VIP-mahtuvus ja autokolonni pikkus ( YT-video youtube.com/shorts/YJIhlgPqiQo ) Moskvas pakkusid vihjet, et USA delegatsioonis oli seekord vähemalt 11 isikut. Et sel sajandil CIA-juhtide Moskva-visiidid, võrreldes 1990-ndi algusega, hõredamad on, kuulub see niisiis ometi tublide keskmiste sekka – CIA-juhtide RU-visiitide reas ıv кoнт. Kohtumisi oli korralduslikest toiminguist ülejääva kuue tunni sees kaks ja need leidsid aset enne ja pärast nappi kehakinnitust.
KAKS VIIMAST. Burnsi ja Ratcliffe'i Moskvas-käikude võrdluses tuleb eelkõige märkida JRB administratsiooni välisluure juhi Burnsi 2021. a visiidi geopoliitilisi järelmeid. See oligi pikem, 2-päevane kohtumine, mille käigus toimus vestlus ka gebistliku hunta juhi WP-ga. Seevastu tänavune, AD 2026 visiit oli kolm korda lühem, ühe hooga päevavalges toimunud "lend-sisse/lend-välja" reis, mille kohalolu Moskvas vältas alla kaheksa tunni ja mis oli sisustet kohtumisiga ametiisikuiga (SVR-i juhi Sergei Naryškiniga, kellega ta varemgi on kohtunud, FSB juhi Aleksandr Bortnikoviga, kuuldavasti ka FSB 2 allvalitsuse ülemaga)
Moskva-külastuste vaheliste pauside pikkus oleks siinse nimistu pühjal läbilõikes viisaastak, mis kattuks täpselt viimatise visiidi eelse pausi pikkusega, kinnitades isegi DJT täis-rutiinse visiidi hinnangut ta praeguse välisluurejuhi Moskvas-käigu kohta, rääkimata pool-rutiinsest. Seega oleks presidendi väidet ainsana kinnitav argument statistiline. Siiski silmas pidades välisluure (-spionaaži) illegaalsust nii õiguse kui ka riikidevahelise vastandumise vaatepunktist, on iga säärase tippkohtumise sisuks pragmaatiline "bandiitlik" territoriaalse ja\või alluvusliku mõju jagamine. Sellise suhtluse avakümnendit Jeltsini-ajastul, so vahetult Külma sõja järel võiks pidada sellegipoolest sõbralikuks, ja kui mitte päris "õhtuina Moskva lähistel", siis selle sõna tinglikumas mõttes küll. Seevastu WP võimuletuleku ja Kurski hukkumise järel siginenud rekordiline paus — üle kolme viisastaku! — kõige tõenäosemalt tühistas eelneva ajastu sõbraliku rutiini. Seda õnnestus taastada alles RU⚔️UKR-sõja ajal. Mistap vähemalt viimane kolm kokkusaamist käsituks kui küsitava sõbralikkusega, pigem "pops peremehega" ja "nugade peal" — see oleks vaid vastanduva jõu (o)positsioonilt aetav "maadejagamine" Moskvas.
MIKS SÕJALENNUK? Tavaliselt on salamissiooniks sobinud ka eralennuk, seekord valiti aga militaarne C-17A Globemaster III koos moodsa ROCC-mooduliga pardal. Suur kandevõime, mitmekihiline raketikaitse ja turvalised sidesüsteemid (mobiilne SCIF salasuhtluseks kus tahes õhuruumis) jms varustus võimaldab sõjalise kõrgriskiga missiooni. Pardal asuv ROCC teisendab lennuki õhu‐saatkonnaks, kuhu mahub 7 VIP-i ja mis salajase operatiivstaabina neile missiooni ajaks tagab krüptoside-ühenduse kuhu vaja. Et vaid mõne kuu eest evitet süsteem sai äsja VF-i kohal rakendust, näitab USA pühendumust oma saladiplomaatia tõhustamisele.
Washingtoni ja Moskva otsekanalid on Külma sõja kõrghetkest AD 1962 käigus püsinud siiski, kui muud on miskipärast umbes, ning CIA ülemus on taolisel puhul parim saadik, kuna tema reisist ei pea teatama ette — seekord aga sellest C-17A transponderi sisselülitamise kaudu ikkagi teatati. Ja veel. Vaid viis kuud enne JLR-i Moskva-reisi, märtsis 2026 evitas USA lennuvägi uue süsteemi Roll-On-konverentsikapsel — ingl lüh ROCC, miska veolennukist saab turvaline õhustaap, millesse oma Riiast Moskvasse-lennuks Ratcliffe istuski kogunisti ehk katsejänesena.
Lennuki VIP-mahtuvus ja autokolonni pikkus ( YT-video youtube.com/shorts/YJIhlgPqiQo ) Moskvas pakkusid vihjet, et USA delegatsioonis oli seekord vähemalt 11 isikut. Et sel sajandil CIA-juhtide Moskva-visiidid, võrreldes 1990-ndi algusega, hõredamad on, kuulub see niisiis ometi tublide keskmiste sekka – CIA-juhtide RU-visiitide reas ıv кoнт. Kohtumisi oli korralduslikest toiminguist ülejääva kuue tunni sees kaks ja need leidsid aset enne ja pärast nappi kehakinnitust.
KAKS VIIMAST. Burnsi ja Ratcliffe'i Moskvas-käikude võrdluses tuleb eelkõige märkida JRB administratsiooni välisluure juhi Burnsi 2021. a visiidi geopoliitilisi järelmeid. See oligi pikem, 2-päevane kohtumine, mille käigus toimus vestlus ka gebistliku hunta juhi WP-ga. Seevastu tänavune, AD 2026 visiit oli kolm korda lühem, ühe hooga päevavalges toimunud "lend-sisse/lend-välja" reis, mille kohalolu Moskvas vältas alla kaheksa tunni ja mis oli sisustet kohtumisiga ametiisikuiga (SVR-i juhi Sergei Naryškiniga, kellega ta varemgi on kohtunud, FSB juhi Aleksandr Bortnikoviga, kuuldavasti ka FSB 2 allvalitsuse ülemaga)
Kui viie aasta eest, 2. ja 3. novembril 2021 Moskvas seati paika tähtsad suunised edasiseks — VF-i leeva Kiievi-kampaania piirid (sh poliitliidrite elumise tingimus, Krimmi-koridor ja lausung "ei tolligi üle NATO-piiri") — nii sisuliselt WP 2014. a 20. veebruaril Qırımi poolsaare hõivega alanud vallutussõja jätku Ukraina vastu mahitades —— siis 25. augustil AD 2026 ei olnud USA soovitused Moskvas ilmselt enam oodatud, miska kontaktid CIA praeguse juhiga (pildil) taandati madalamale, kuigi diplomaatiliselt adekvaatsele tasemele.
EESTI KÄEKÄIK JUTUAINEKS. Imbunud andmeid Balti riikide ja Eesti seisukohalt kokku võttes räägib kõik sellest, et USA salaluurel on andmeid VF-i kavatsusest rünnata lähiajal (ka) Eestit, mistap CIA ülemus üleile Moskvas käies tõstatas Eesti küsimuse. Üks teabelätteid Türgis, nimelt USA-kolonelidega alatasa läviv poliitanalüütik Ahmet Özayyıldız teatas järgmisel päeval pärast CIA-juhi 25. augusti visiiti, et…
Ahmet Özayyıldız:
Luure Keskameti juhid on pärast erandliku autoriteediga Allen W Dullest enamasti toiminud presidendi pahema käe pikendusena. Nagu viimatine CIA direktorite-paargi. See välistab võimaluse, et keegi neist toimiks omapäi või dissidentlikult. Sestap esindas ka sõjaväe õhuveokiga Moskvas käinud JLR oma leivaisa DJT huve. Seega osutab Moskva 25. augusti kohtumiste tõenäolikuimast temaatikast võimalikule võrdhaarsele võimu-kolnurgale, mille tippudeks tol hetkel olid (vanuses) kolmik: DJT (80) — WP (76) — MP (71) Selles kolmurgas opositsioonilised DJT △ MP moodustavad seega kolmnurga pikima külje. Kuna kokkusaamise eelteavet jagati kahtlematagi 3B vastavate välisluure-ametkondadega ja et Eesti oli sel jutuaineks, siis võiks kolmnurga pinnale tingliku subjektina lisada KR-i (48) ning mida enam kohtumise järelmina MP ᇫ WP-ga lähenevad, seda paratamatumasse kitsikusse jääb KR (ja Eesti kui objekt)
«USA-sõbrad palusid meiega kiiret kohtumist. Kohtume kell 12:00» Ja õhtul kohtumise järgse teadmuse tasemelt lisas ta Eesti kohta: «Venelaste ettevalmistused Eesti ründamiseks on murdepunkt! Ameeriklaste sõnul "kaitsevad nad NATO territooriumi iga tolli".»
Seega kinnitas vestlus ameerika sõjaväelasiga tema varasemat ja pigem terava olukorra eritlusele tuginevat teavet, et VF-i ja USA luuretalituste juhtide Moskva-kohtingul oli Eesti menüüs kui mitte eel-, siis pearoana.
USA—РФ-i 25.8.2026 kohtumine käsitles
• Eesti sõjalise ründamise
• Starlinki
• Ukraina ja
• tuuma-relvastuse teemasid.
Tema üle miljoni vaatamise pälvinud menuk-postitus — vt x.com/AhmetTekkk/status/2092338270164140220 — sai kinnituse järgmise 24 tunni meedialekkeiga.
Balti liidrite hillitset optimism ja Eesti omade kaks päeva püsinud vaikus sellesama CIA-juhi ilmselt luhtunud Moskva-visiidi puhul on kummaline, et mitte öelda rängalt.
VEEL PAKILISEM ÄHVARDUS ohust NATO-le on Iraani küsimus. Putini eksnõuniku Andrei Illarionovi arvates käis JLR Moskvas eeskätt Iraani sõja tõttu, et selle tandrilt DJT jaoks USA Kongressi vahevalimiste eel hädavajalikke edupunkte kindlustada. Kuigi valimistulemused ükskõik kelle kasuks vaevalt ajaratast peataks AD 2026 tähisel, siiski peavad demokraadid lisama ≥4 kohta enamuse saavutamiseks senatis, kuna vabariiklased ei või lubada >2 koha kaotamist säilitamaks samas oma praegust enamust.
Ka Venemaa eksmiljardär Mihhail Hodorkovski on seejuures oma objektivismist lähtudes pidanud usutavamaks JLR-i visiidi keskendumist "kahele asjale: esmalt Iraanile ja [teisalt] sõnumile, et Venemaa vägede liikumist jälgitakse". Ent peale VF-i vägede ja sõjataristu on USA luurel võime seirata ka RU sõjaroimareid teenindavat püristut või kes teab mida veel niisugust, mis käib üle meie ohuvaagijate võimeist ja eesti valulävest. Igatahes samuti on Eesti ekspresident Toomas H Ilves pidanud (ETV AK-s jm) ainuvõimalikuks JLR-i Moskvas-käigu rõhuasetust Iraanile. Eesti jm teemad olid THI hinnangul pigem spin, so mulje kujundamine teabeväände abil.
Tema üle miljoni vaatamise pälvinud menuk-postitus — vt x.com/AhmetTekkk/status/2092338270164140220 — sai kinnituse järgmise 24 tunni meedialekkeiga.
Balti liidrite hillitset optimism ja Eesti omade kaks päeva püsinud vaikus sellesama CIA-juhi ilmselt luhtunud Moskva-visiidi puhul on kummaline, et mitte öelda rängalt.
VEEL PAKILISEM ÄHVARDUS ohust NATO-le on Iraani küsimus. Putini eksnõuniku Andrei Illarionovi arvates käis JLR Moskvas eeskätt Iraani sõja tõttu, et selle tandrilt DJT jaoks USA Kongressi vahevalimiste eel hädavajalikke edupunkte kindlustada. Kuigi valimistulemused ükskõik kelle kasuks vaevalt ajaratast peataks AD 2026 tähisel, siiski peavad demokraadid lisama ≥4 kohta enamuse saavutamiseks senatis, kuna vabariiklased ei või lubada >2 koha kaotamist säilitamaks samas oma praegust enamust.
Ka Venemaa eksmiljardär Mihhail Hodorkovski on seejuures oma objektivismist lähtudes pidanud usutavamaks JLR-i visiidi keskendumist "kahele asjale: esmalt Iraanile ja [teisalt] sõnumile, et Venemaa vägede liikumist jälgitakse". Ent peale VF-i vägede ja sõjataristu on USA luurel võime seirata ka RU sõjaroimareid teenindavat püristut või kes teab mida veel niisugust, mis käib üle meie ohuvaagijate võimeist ja eesti valulävest. Igatahes samuti on Eesti ekspresident Toomas H Ilves pidanud (ETV AK-s jm) ainuvõimalikuks JLR-i Moskvas-käigu rõhuasetust Iraanile. Eesti jm teemad olid THI hinnangul pigem spin, so mulje kujundamine teabeväände abil.
Selliseid väiteid CIA Moskva-misjoni seosest Iraani sõjaga toetavad USA meedia teabelekked (Politico, CNN, NBC jt) Ent Illarionovi + THI masti asjatundjad olid pealeselle kui mitte raevus, siis taunivad USA ajakirjanduse (eriti Politico) suhtes, et too samal ajal aitab CIA-l / DJT-l avalikkust Eesti ja 3B ründekavaga "eksitada".
Ratcliffe on DJT Iraani-avantüüri üks põhitegijaid: CIA direktorina tegeleb ta nii Iraani võimekuse kui ka Moskva-poolse toetuse seirega islamirežiimi seljataguses. Nii sobituks Moskva-reisi sõnum ametikohusena igati ka tema tavatöhe. Ratcliffe'i misjoniürituse erinevusi William J "Billy" Burnsi 5a tagusest on laias laastus kaks: tänavust reisi saatev kõmu ja viivituseta ilmseks saanud edupuudus. Tema välispoliitiline RU-vastasus oli teada veel DJT võimuletulekule eelnevast AD 2015, kuid seejärel on ta tegevuse märgatav osa kulunud lammutamaks ülimenuka vandenõu‐teooria simulaakrumit, mille kohaselt DJT olla RU-agent. Kummatigi ei soosinud see seik JLR-i saladiplomaatiat seekord Moskvas. Erinevalt eelkäijast, kellele siinsed uksed WP residentsides oma ajal olid valla. Sest diplomaat Burnsi tihe suhtlus WP-ga ulatub ajas pikalt tagasi — tööaega USA suursaadikuna Moskvas (2005-2008)
Burnsilgi on olnud kohtumisi oma RU-kolleegi Naryškiniga ≥2 korra: Moskvas 2.11.2021, Ankaras 14.11.2022… Vikilekkeist teame, et just Burns kategooriliselt Ukrainale + Georgiale kutse pakkumist vastustas NATO-liitumiskavva (ingk MAP — vt USA Moskva-suursaadiku Burnsi 1.2.2008 telegrammi ⚡Nyet means nyet⚡) See vastuseis päädis WP kallaletungiga kummalegi maale — ühte juba 6 kuu, teisse 6 aasta pärast. Mis pole ime, sest VF-i presidendi eksnõuniku Illarionovi kinnitusel ( vt Andrei Illarionov, Anomal'nyj blef — YT-video youtu.be/wF2UO5Evt7o ) on William Burns tegutsenud edukalt WP mõjuisikuna USA demokraatide (Obama- + JRB-aegses) võimuladvikus ning AD 2021 CIA-juhina Moskvas käies käivitaski RU⚔️UKR-i nn täiemahulise sõja tema, st JRB esindajana rääkis Burns läbi edasise Kiievi-kampaania piirjooned.
Burnsilgi on olnud kohtumisi oma RU-kolleegi Naryškiniga ≥2 korra: Moskvas 2.11.2021, Ankaras 14.11.2022… Vikilekkeist teame, et just Burns kategooriliselt Ukrainale + Georgiale kutse pakkumist vastustas NATO-liitumiskavva (ingk MAP — vt USA Moskva-suursaadiku Burnsi 1.2.2008 telegrammi ⚡Nyet means nyet⚡) See vastuseis päädis WP kallaletungiga kummalegi maale — ühte juba 6 kuu, teisse 6 aasta pärast. Mis pole ime, sest VF-i presidendi eksnõuniku Illarionovi kinnitusel ( vt Andrei Illarionov, Anomal'nyj blef — YT-video youtu.be/wF2UO5Evt7o ) on William Burns tegutsenud edukalt WP mõjuisikuna USA demokraatide (Obama- + JRB-aegses) võimuladvikus ning AD 2021 CIA-juhina Moskvas käies käivitaski RU⚔️UKR-i nn täiemahulise sõja tema, st JRB esindajana rääkis Burns läbi edasise Kiievi-kampaania piirjooned.
Luure Keskameti juhid on pärast erandliku autoriteediga Allen W Dullest enamasti toiminud presidendi pahema käe pikendusena. Nagu viimatine CIA direktorite-paargi. See välistab võimaluse, et keegi neist toimiks omapäi või dissidentlikult. Sestap esindas ka sõjaväe õhuveokiga Moskvas käinud JLR oma leivaisa DJT huve. Seega osutab Moskva 25. augusti kohtumiste tõenäolikuimast temaatikast võimalikule võrdhaarsele võimu-kolnurgale, mille tippudeks tol hetkel olid (vanuses) kolmik: DJT (80) — WP (76) — MP (71) Selles kolmurgas opositsioonilised DJT △ MP moodustavad seega kolmnurga pikima külje. Kuna kokkusaamise eelteavet jagati kahtlematagi 3B vastavate välisluure-ametkondadega ja et Eesti oli sel jutuaineks, siis võiks kolmnurga pinnale tingliku subjektina lisada KR-i (48) ning mida enam kohtumise järelmina MP ᇫ WP-ga lähenevad, seda paratamatumasse kitsikusse jääb KR (ja Eesti kui objekt)
MAADEJAGAMIST VÄLISTADA EI SAA. Ilvese ja llarionovi Iraani-sõja preferentsi tõestusena osutasid mõlemad jooksvale sündmustikule. Esimene muuseas Bagdadist lähtuvale ähvardusele DJT noorimat poega Barron Trampi tappa, mis avalikustati 4 päeva enne JLR-i reisi Moskvasse. Samuti soovitas THI jälgida oma väite tõestuseks päevasündmusi (so Iraani sõja käiku) See argument objektiivsest sündmustikust subjektiivse keskustelu sisu järeldamisele aga ei saa toimida väidetu "tõesuse" kriteeriumina, jäädes ikkagi vaid teabemüra lisandina saladuse konteksti pelgaks raamiks. Mis ka Moskvasse viidud salasõnumi(te) sisuks polnud, WP-le see ei sobinud, too keeldus kõnelusest JLR-iga ning lootus USA paremale käekäigule uues Lahesõjas on seda enam napp.
Eks Hodorkovskigi vaenud teabelekkeid, lõpuks lähtus aga objektivistlikust eritlusest, miska hetkeseisus on VF-i eelisohvriks NATO-maade asemel hoopis Moldaavia (RM⁰) Siia tuleks tarmukalt lisada kolm Eesti seisukohast olulist tähelepanekut.
Moldaavia puhul on RU-kallaletungi ähvardused (ı) tõepoolest ehedad ja hetkel nt 3× tõenäosemad kui sõjaoht Eestile — et võrrelda RM⁰-d maaga, mille käekäiku lekete kohaselt Moskva-kohtumisil pigemini puudutati.
Teisalt (ıı) ongi WP senine taktika — petta varitsetavat vahetult enne rünnet näivate rahumeele ja ükskõiksusega — just nimelt niimoodi käitub Moskva EV suhtes suvest 2026 oma avaliku vaenutsemise ja diplomaatia tavas argiseid EV-riivamisi enam-vähem välistades (v.a 2×), kuna RM⁰ just sel suvel kogeb nii järjekindlaid avadiplomaatilisi (10×) kui ka kineetilisi rünnakuid, viimast nimelt oma piiripunktide vastu.
Venemaa propaganda hoiab end EV suunal ju paar kuud vaiki. Väheseks erandiks sai EV presidendi nõuniku Madis Rolli juhtum, mida Maša Zahharova 1.7.2026 arvustas.
Ja lõpuks (ııı) Kõnealuste Moskva-kohtingute reaalset mõju Eesti lähikuude, -nädalate ja -päevade käekäigule ei saa kahida kontrpropagandaga, mida paar päeva pärast JLR-i sõnumite leket Eesti monopoliseeruv massimeedia "ekspertide ühendkoori" toel rakendas. Veel vähem õnnestuks sündmuse mõju tähtsustada üle EV valitsusvõimule ja elnikkonnale olulise hoiatusena. Ajal kui Eesti on mitte ainult NATO-rivis, vaid ka VF-i kõigi naabermaade reas kõige haavatavam peale väliste, ka riigi– {= turvamata territoorium + … piir + … rannik + … õhuruum + kurnatav rahvas + ebapopulaarsed võimud + korrumpeerunud ametkond} -siseste ohutegurite tõttu.
EESTI TURVE ÜLE EI KAUBELDA. Turve on seletussõnastiku järgi
Eks Hodorkovskigi vaenud teabelekkeid, lõpuks lähtus aga objektivistlikust eritlusest, miska hetkeseisus on VF-i eelisohvriks NATO-maade asemel hoopis Moldaavia (RM⁰) Siia tuleks tarmukalt lisada kolm Eesti seisukohast olulist tähelepanekut.
Moldaavia puhul on RU-kallaletungi ähvardused (ı) tõepoolest ehedad ja hetkel nt 3× tõenäosemad kui sõjaoht Eestile — et võrrelda RM⁰-d maaga, mille käekäiku lekete kohaselt Moskva-kohtumisil pigemini puudutati.
Teisalt (ıı) ongi WP senine taktika — petta varitsetavat vahetult enne rünnet näivate rahumeele ja ükskõiksusega — just nimelt niimoodi käitub Moskva EV suhtes suvest 2026 oma avaliku vaenutsemise ja diplomaatia tavas argiseid EV-riivamisi enam-vähem välistades (v.a 2×), kuna RM⁰ just sel suvel kogeb nii järjekindlaid avadiplomaatilisi (10×) kui ka kineetilisi rünnakuid, viimast nimelt oma piiripunktide vastu.
Ja lõpuks (ııı) Kõnealuste Moskva-kohtingute reaalset mõju Eesti lähikuude, -nädalate ja -päevade käekäigule ei saa kahida kontrpropagandaga, mida paar päeva pärast JLR-i sõnumite leket Eesti monopoliseeruv massimeedia "ekspertide ühendkoori" toel rakendas. Veel vähem õnnestuks sündmuse mõju tähtsustada üle EV valitsusvõimule ja elnikkonnale olulise hoiatusena. Ajal kui Eesti on mitte ainult NATO-rivis, vaid ka VF-i kõigi naabermaade reas kõige haavatavam peale väliste, ka riigi– {= turvamata territoorium + … piir + … rannik + … õhuruum + kurnatav rahvas + ebapopulaarsed võimud + korrumpeerunud ametkond} -siseste ohutegurite tõttu.
EESTI TURVE ÜLE EI KAUBELDA. Turve on seletussõnastiku järgi
— "kaitse, vari, toetus ⒜ aj keskajal teelisele turbekirjaga v relvis saatesalgaga tagatav kaitse. Nt: Maameeste saadikuile kaubeldi foogtilt välja turve… ⒞ info kaitse volitamata v juhusliku ligipääsu vältimiseks. Nt: Infosüsteemide, andmevahetuse, tarkvara turve. Andmebaaside turbe tagamisel on probleeme." (EKSS, V kd, Tln, 2009, lk 989)
Üksnes kasuks meile, kui osutub tõeks, et NATO liikmesmaa Eesti julgeolek ja puutumatus Moskvas USA eestkostel teemaks kerkis 25. augustil, so Ukraina sõja kaheteist+poolesel ja Iraani sõja poolaasta-päeval. Sarnase teabe lekitamine üksnes moondeks oleks arutu ja seda ohtlikum, et US Army pooltuhande-meheline kontingent Eestist tänavu lahkus ning selle naasmine on lähinädalail seda enam küsitav, et vähemalt 50× rohkem USA sõjaväelasi asub parajasti madalstardis uue Lahesõja ootel.
EESTI JA PÕHJA-ATLANDI LEPINGU MEHHAANIKA. Eesti-pretsendid VF-i lennuväega — RU⚔️UKR sõja 12 aasta vältel on nood EV piiri rikkunud 46× ehk keskeltläbi korra iga 3 kuu tagant — ja mullu esmakordselt kolmese lennurühmaga!
Pretsedenditud on ka EV arutelu‐taotlused ÜRO JN‐is + NATO‐s. Kuidas need NATO-s toimusid võtab kokku üks seni põhjalikum kirjeldus Läti ajalehest.
EESTI JA PÕHJA-ATLANDI LEPINGU MEHHAANIKA. Eesti-pretsendid VF-i lennuväega — RU⚔️UKR sõja 12 aasta vältel on nood EV piiri rikkunud 46× ehk keskeltläbi korra iga 3 kuu tagant — ja mullu esmakordselt kolmese lennurühmaga!
Pretsedenditud on ka EV arutelu‐taotlused ÜRO JN‐is + NATO‐s. Kuidas need NATO-s toimusid võtab kokku üks seni põhjalikum kirjeldus Läti ajalehest.
NATO trūkst saskanotas rīcības Krievijas znīcinātāju notriekšanā (NRA.LV 25. Ⅸ 2025)
See räägib NATO sisekonfliktist ja otsustusprotsessi keerukusest, eriti seoses RU hävituslennukite võimaliku allatulistamisega, kui need rikuvad liitlaste õhupiire. Artiklis tuuakse näiteks hiljutised intsidendid, nagu Eesti õhuruumi rikkumine 12 minutiks 19. Ⅸ 2025 kolme VF-i MiG-31 hävituslennukiga, ning Poola otsustav hoiatus tulistada alla kõik sissetungivad objektid.
Leedu kaitseministeerium esitas 21. Ⅸ 2025 ennetava sekkumise doktriini, samas kui Čehhi- ja Saksamaa juhid on samuti valmisolekut rõhutanud. Siiski pooldavad läänepoolsemad liitlased, nagu Prantsusmaa ja Saksamaa, tagasihoidlikkust, viidates eskaleerumisriskidele.
Kirjutis toob Itaalia relvil mittesekkumise Eesti intsidendil selle jagunemise tõestuseks, mida kinnitab ka NATO lekkinud sisememo (23. Ⅸ 2025), mis viitab "strateegilisele erimeelsusele" liikmesriikide vahel.
Kosmoseagentuuri (ESA) satelliidipildid, mis avaldati 23. septembril, näitavad VF-i sõjaväe lennutegevuse kasvu NATO piiride lähedal, mis korreleerub 15% tõusuga NATO lennupolitsei väljalendudes septembri algusest.
Venemaa IL-20M esmaspäeval, 22. Ⅸ 2025 toimunud luurelennuki vahelejäämine Läänemerel Saksamaa ja Rootsi hävituslennukeile, mida kinnitas NATO Õhuväe Ühine Kompetentsikeskus, on selle kuu (september 2025) viies sarnane intsident piirkonnas.
"IDAVALVE" JA HEIDUTUS. Eastern Sentry — 12. Ⅸ 2025 NATO käivitet algatus on tõepoolest suurendanud liitlaste sõjalist kohalolekut idatiival umbes 30% alates 2023. aastast, kooskõlas SHAPE (Supreme Headquarters Allied Powers Europe) andmeiga, mis avaldati 25. Ⅸ 2025. See hõlmab lisaks F-16 ja F-35 paigutusi, paremat radarikatvust ja ühisharjutusi Balti riikidega. Siiski viitavad Groki tehisaru läbivaadat uuringud — nt ajakirjas Journal of Strategic Studies (2024) — ebajärjekindlust eskaleerumise protokollide järgimisel, mis takistavad tõhusat heidutust.
Teine kirjeldus tuleb CNN-ilt ja selle võiks pealkirjastada…
EESTI KATKIHAMMUSTAMATA PÄHKEL NATO-s. Põhja-Atlandi kaitseühendus lõhenes Eesti taotlusel 23. Ⅸ 2025 kogunenud nõupidamisel oma vastuse osas pakilisele küsimusele, kas NATO peaks kehtestama poliitika tulistada alla kõik VF-i hävituslennukid, mis satuvad NATO õhuruumi.
Mõned riigid, sh USA, Poola ja Balti riigid, on andnud märku, et tulevasi piiririkkumisi õhuruumis tuleks vastustada jõhkralt, samas kui teised (nt Saksamaa) kutsuvad aljanssi üles suuremale mõõdukusele. Küsimus tõstatus teravalt erinõupidamisel, mida Eesti nõudis Washingtoni lepingu §4 alusel, kuna 19. Ⅸ 2025 oli rikututud Eesti õhuruumi Soome lahe kohal VF-i mitme MiG-31 lennuki poolt. Kohtumise ajal soovisid mõned, sh Poola ja Eesti esindajad, et kohtumise tulemusel levitatavas ühisavalduses oleks selgelt öeldud, et leevaid rikkumisi, sh mehitatud lennukeiga VF-i poolelt vastustataks surmava jõuga. Kuid Saksamaa koos mõne Lõuna-Euroopa liikmesmaaga sürjutasid selle sõnastuse avaldusest, pidades seda Mokvat liialt ärritivaks.
Ka USA lennuväekindral Alexus G Grynkewich, kes USA Euroopa-vägede ülemana on praegu ühtlasi NATO-vägede ülemjuhatajaks, hoiatas Eesti algatet nõupidamisel näppu tõstes igasugu eskaleerivate avalduste eest NATO nimel, viidates sellele, et VF-i lennuväerühma sissetung Eesti aladele tõenäoselt oli ⒜ juhuslik ning VF-i lennuväe piloodid olid ilmselt ⒝ vähese kogemuse ja ⒞ kehva väljaõppega.
Siiski teatas USA president DJT reportereile ÜRO peaassambleel New-Yorgis samal ajal, et tema veendel peaksid NATO liikmesmaad vene lennukid, mis nende õhuruumi piire Euroopas rikuvad, alla tulistama. — CNN/OSINTdedfender 25. Ⅸ 2025.
Leedu kaitseministeerium esitas 21. Ⅸ 2025 ennetava sekkumise doktriini, samas kui Čehhi- ja Saksamaa juhid on samuti valmisolekut rõhutanud. Siiski pooldavad läänepoolsemad liitlased, nagu Prantsusmaa ja Saksamaa, tagasihoidlikkust, viidates eskaleerumisriskidele.
Kirjutis toob Itaalia relvil mittesekkumise Eesti intsidendil selle jagunemise tõestuseks, mida kinnitab ka NATO lekkinud sisememo (23. Ⅸ 2025), mis viitab "strateegilisele erimeelsusele" liikmesriikide vahel.
Kosmoseagentuuri (ESA) satelliidipildid, mis avaldati 23. septembril, näitavad VF-i sõjaväe lennutegevuse kasvu NATO piiride lähedal, mis korreleerub 15% tõusuga NATO lennupolitsei väljalendudes septembri algusest.
Venemaa IL-20M esmaspäeval, 22. Ⅸ 2025 toimunud luurelennuki vahelejäämine Läänemerel Saksamaa ja Rootsi hävituslennukeile, mida kinnitas NATO Õhuväe Ühine Kompetentsikeskus, on selle kuu (september 2025) viies sarnane intsident piirkonnas.
"IDAVALVE" JA HEIDUTUS. Eastern Sentry — 12. Ⅸ 2025 NATO käivitet algatus on tõepoolest suurendanud liitlaste sõjalist kohalolekut idatiival umbes 30% alates 2023. aastast, kooskõlas SHAPE (Supreme Headquarters Allied Powers Europe) andmeiga, mis avaldati 25. Ⅸ 2025. See hõlmab lisaks F-16 ja F-35 paigutusi, paremat radarikatvust ja ühisharjutusi Balti riikidega. Siiski viitavad Groki tehisaru läbivaadat uuringud — nt ajakirjas Journal of Strategic Studies (2024) — ebajärjekindlust eskaleerumise protokollide järgimisel, mis takistavad tõhusat heidutust.
Teine kirjeldus tuleb CNN-ilt ja selle võiks pealkirjastada…
EESTI KATKIHAMMUSTAMATA PÄHKEL NATO-s. Põhja-Atlandi kaitseühendus lõhenes Eesti taotlusel 23. Ⅸ 2025 kogunenud nõupidamisel oma vastuse osas pakilisele küsimusele, kas NATO peaks kehtestama poliitika tulistada alla kõik VF-i hävituslennukid, mis satuvad NATO õhuruumi.
Mõned riigid, sh USA, Poola ja Balti riigid, on andnud märku, et tulevasi piiririkkumisi õhuruumis tuleks vastustada jõhkralt, samas kui teised (nt Saksamaa) kutsuvad aljanssi üles suuremale mõõdukusele. Küsimus tõstatus teravalt erinõupidamisel, mida Eesti nõudis Washingtoni lepingu §4 alusel, kuna 19. Ⅸ 2025 oli rikututud Eesti õhuruumi Soome lahe kohal VF-i mitme MiG-31 lennuki poolt. Kohtumise ajal soovisid mõned, sh Poola ja Eesti esindajad, et kohtumise tulemusel levitatavas ühisavalduses oleks selgelt öeldud, et leevaid rikkumisi, sh mehitatud lennukeiga VF-i poolelt vastustataks surmava jõuga. Kuid Saksamaa koos mõne Lõuna-Euroopa liikmesmaaga sürjutasid selle sõnastuse avaldusest, pidades seda Mokvat liialt ärritivaks.
Ka USA lennuväekindral Alexus G Grynkewich, kes USA Euroopa-vägede ülemana on praegu ühtlasi NATO-vägede ülemjuhatajaks, hoiatas Eesti algatet nõupidamisel näppu tõstes igasugu eskaleerivate avalduste eest NATO nimel, viidates sellele, et VF-i lennuväerühma sissetung Eesti aladele tõenäoselt oli ⒜ juhuslik ning VF-i lennuväe piloodid olid ilmselt ⒝ vähese kogemuse ja ⒞ kehva väljaõppega.
Siiski teatas USA president DJT reportereile ÜRO peaassambleel New-Yorgis samal ajal, et tema veendel peaksid NATO liikmesmaad vene lennukid, mis nende õhuruumi piire Euroopas rikuvad, alla tulistama. — CNN/OSINTdedfender 25. Ⅸ 2025.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar