Viimasel ajal leviv kujutelm, nagu polekski Soome N Liidu ees leppinud oma lõunanaabrist sugulasrahva anastatud seisundiga, saab hävitava vastulöögi soome uurijate Jussi Pekkarineni & Juha Pohjoneni raamatu näol.
Raamat “Läbi soome kadalipu: inimeste väljaandmised N Liidule” (Ei armoa Suomen selkänahasta: Ihmisluovutukset Neuvostoliittoon 1944-1981; Helsingi 2005/Tallinn 2008) loetleb ja iseloomustab N Liidu piiripoolelt salamisi ületulemise juhtumeid ja esitab ka ametlikult teadaoleva 153 põgeniku nimed.
Veerandsada ehk 1/6 selliste põgenejate hulgast osutatud ajavahemikul oli Eestiga seotud mehi. Ja enamus neist, kes soomlastele kätte jäid, anti N Liidule lõpuks ka välja.
Nagu raamatu ridade vahelt ilmneb, tehti seda väära suhtumise tõttu: eestlasi käsitati mitte N Liidu koosseisu vägivaldselt inkorporeeritud Eesti Vabariigi kodanikena, vaid sovetiriigi... reeturitena. Teistsugusest suhtumisest ei ole mingeid märke, ehkki autorid oma uurimuses kirjeldavad arhiivide põhjal üksipulgi ka eestlaste piiriületusjuhte koos nende juhtumite ametliku, aga ka mitteametliku aruteluga Soome asjameeste vahel.
Sovetliku okupatsiooni mittetunnustuspoliitika täielikust eiramisest Soome Vabariigis ei saa mööda vaadata sovetiaegsete naabrussuhete, kultuurisidemete või isegi Eestit väisanud presidendi UKK kui tahes sõbralike žestide tõttu, teades et viimane samas rakendas telefoniõigust hõimurahva ärakaranud esindajate väljaandmise (mitte alati tingimatult bürokraatliku) protseduuri kiirendamiseks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar