Kes oli see Virumaalt pärit eestivenelane, kes sügisest 1966 kujunes Eesti vastupanu üheks jõulisemaks kujuks ja mõjutas Brežnevi-aja vabameelseid ringkondi ka N Liidus?
Jaanipäeval saanuks 75-aastaseks vabadusvõitleja Sergei Soldatov. Ta sündis 24. VI 1933 Narvas ja suri 24. I 2003 Tallinnas. Tehnilise kõrghariduse oli ta omandanud Piiteris, töötanud Tallinna tehastes masinaehituse alal ning enne n-ö põranda alla siirdumist olnud viimati TPI õppejõud.
Aasta 1984 lõpus Soldatovit kimbutama hakanud tervisemurede tõttu ja kümnendi teisel poolel RFE eesti toimetuses puhkenud lahkhelide järelmina jätkas Soldatov 1988-1992 tööd eetrivälise toimetajana RL-is. Raadiotööst eemaldunud, asus ta abikaasaga 1993 Wiesbadeni lähedal tallu ja pühendus vabakutselisena kirjanduslikule viljele, mis oli tema põhihuviks olnud juba aastast 1987. Aastal 1998 asutas Soldatov Frankfurt am Mainis ajaloo ja filosoofia uurimisekeskuse Katharsis.
TAGASI SÜNNIMAAL AD2000, osales ta siin endiste võitluskaaslaste, kommunismivangide ja vastupanuliikujate konverentsidel, kokkutulekuil. Üritas jätkata kirjastustegevust.
Soldatov on avaldanud publitsistikat, raamatuid ja kogumikke vene, saksa ja eesti keeles, viimaste seas ilmusid ta eluajal Eestis 2001-2002 autobiograafilised “Sinimägede taustal”, “Eesti saatuse keerdsõlmes” ja “Loojuva päikese kiirtes”. Soldatovi maailma-tunnetusliku pärandi koondas tema lesk Ludmilla 15+3-köitelisse sarja “Nasledie i arhiv Soldatova” (Tallinn 2004-2007), mida veebis ülevaatlikult tutvustab ka Soldatovi Instituudi eesti- ja venekeelne kodukülg.
Soldatov on maetud Tallinna Nevski-koguduse kalmistule.
Jaanipäeval saanuks 75-aastaseks vabadusvõitleja Sergei Soldatov. Ta sündis 24. VI 1933 Narvas ja suri 24. I 2003 Tallinnas. Tehnilise kõrghariduse oli ta omandanud Piiteris, töötanud Tallinna tehastes masinaehituse alal ning enne n-ö põranda alla siirdumist olnud viimati TPI õppejõud.
TEMA OLIGI SEE… Vaivarast pärit Sergei, kes ühitas vaba vaimu radikaalsusega, eestiliku jonni venevihaga ja dissidentluse vastupanuliikumisega, miska vapustas idatotalitarismi = puna+šovinistliku imperialismi ⒜moraalseid alustugesid.
Kuuekümnendail organiseeris ja toimetas ta omakirjastust (vk samizdat), oli 1969 välmitud N Liidu Demokraatliku Liikumise (NLDL/ДДСС) programmi üks autoreid ja 1970-kümnendil selle eesti harukoondise Eesti Demokraatliku Liikumise juhte, samuti osaline läkituste koostamisel maailma üldsusele. Laialdast tähelepanu pälviud traktaadis «Loota või tegutseda?» polemiseeris ta 1968. aastal toona sovetliku dissidentluse käilakujuks tõusva akadeemiku Andrei Sahharoviga ning paar aastat hiljem lõi Moraal-Poliitiline Taassünni rühmituse ja oli selle häälekandja Luč Svobody (Vabaduse kiir) üllitaja.
KOOS EESTI VÕITLUSKAASLASTEGA Kalju Mätikuga, Mati Kiirendiga ja Artjom Juskevičiga arreteeriti ta 1975 antisovetliku tegevuse eest ning saadeti seejärel range režiimiga laagreisse, ent sealgi trotsis ta režiimi, otsis ja leidis võimalusi jätkata vastupanu-tegevust, mh samizdat+tamizdat-kirjutiste autorina.
Mais 1981, pärast 6-aastase karistuse ärakandmist Mordvas ja lühiajalist nn administratiiv-järelevalvet Tallinnas saadeti ta koos abikaasa Ludmilla Grünbergiga sovetiimpeeriumist välja. Esmalt võttis neid vastu ja majutas Arvo Pärdi pere Viinis.
Mais 1981, pärast 6-aastase karistuse ärakandmist Mordvas ja lühiajalist nn administratiiv-järelevalvet Tallinnas saadeti ta koos abikaasa Ludmilla Grünbergiga sovetiimpeeriumist välja. Esmalt võttis neid vastu ja majutas Arvo Pärdi pere Viinis.
KAKS KÜMNENDIT EKSIILIS… Hiljem Müncheni siirdunud, sai Soldatovist algul RL-i = Vabadusraadio (aastast 1984 RFE = Raadio Vaba Euroopa) eesti toimetuse mittekoosseisuline ja aastail 1983-1988 koosseisuline tööline. Igapäevase raadiotöö kõrval tegi ta RFE-RL-ile pikema saatesarja sovetlikust karistuspoliitikast ja vaenamisvõtteist, mida Soldatov endagi nahal tundis.
Soldatovi tegevus Läänes algas inglise keele õpingutega Suurbritannias ning järgnenud ringreisiga Lääne-Euroopas ja USA-s. Washingtonis esines ta intervjuudega VoA-s ja tunnistustega USA Kongressi Helsingi-komisjoni ees. Paralleelselt raadiotööga RFE—RL-i eesti toimetuses esines jätkuvalt lähiajaloo—ühiskonna–poliitika–moraali teemadel RL-i vene teenistuses ja eksiilperioodikas Russkaja mysl’, Possev (NTS-i ajakirja Посев veebiarhiiv), aga ka saksa, inglise, ameerika, rootsi, itaalia jm ajakirjanduses. Ta sõpradeks olid vabadusvõitlejad, kirja- ning usumehed, keda raadios muide peagu polnudki…
SIIN saab kuulata Sergei Soldatovi…
• 📻 enda häält venekeelses RL-is 28. IV 1983 erisaade Stalini välispoliitika tagajärgedest Eestis ja
• 📻 tema Läände-jõudmise tervituseks RL-is 23.-29. V 1981 eetrisse antud saatesarja vene literatuurirubriigist S drugogo berega, kus loeti lühendatult + autori intervjuu + SS-i elulugu + SS-i loomingut tutvustavate märkustega ette Mihail Hejfeci «Nadejat'sja ili deistvovat': Demokrat Sergej Soldatov» peatükk ajakirjast Tret'ja volna (hiljem ilmunud teose «Russkoe pole» 1. ptk-na: Демократ Сергей Солдатов. — Rmt-s: Михаил Хейфец, Русское поле. Избранное в трёх томах, I. (Har'kov, 2000, lk 120-176)
Soldatovi tegevus Läänes algas inglise keele õpingutega Suurbritannias ning järgnenud ringreisiga Lääne-Euroopas ja USA-s. Washingtonis esines ta intervjuudega VoA-s ja tunnistustega USA Kongressi Helsingi-komisjoni ees. Paralleelselt raadiotööga RFE—RL-i eesti toimetuses esines jätkuvalt lähiajaloo—ühiskonna–poliitika–moraali teemadel RL-i vene teenistuses ja eksiilperioodikas Russkaja mysl’, Possev (NTS-i ajakirja Посев veebiarhiiv), aga ka saksa, inglise, ameerika, rootsi, itaalia jm ajakirjanduses. Ta sõpradeks olid vabadusvõitlejad, kirja- ning usumehed, keda raadios muide peagu polnudki…
SIIN saab kuulata Sergei Soldatovi…
• 📻 enda häält venekeelses RL-is 28. IV 1983 erisaade Stalini välispoliitika tagajärgedest Eestis ja
• 📻 tema Läände-jõudmise tervituseks RL-is 23.-29. V 1981 eetrisse antud saatesarja vene literatuurirubriigist S drugogo berega, kus loeti lühendatult + autori intervjuu + SS-i elulugu + SS-i loomingut tutvustavate märkustega ette Mihail Hejfeci «Nadejat'sja ili deistvovat': Demokrat Sergej Soldatov» peatükk ajakirjast Tret'ja volna (hiljem ilmunud teose «Russkoe pole» 1. ptk-na: Демократ Сергей Солдатов. — Rmt-s: Михаил Хейфец, Русское поле. Избранное в трёх томах, I. (Har'kov, 2000, lk 120-176)
Глава 1. Демократ Сергей Солдатов 1. Исток ... (стр. 120) 2. Смерть и школа ... (стр. 121) 3. Первая развилка в пути ... (стр. 123) 4. Письмо в ЦК ... (стр. 124) 5. Подручный Сателя ... (стр. 127) 6. Вторая развилка судьбы ... (стр. 128) 7. "Расскажу тебе компромат..." ... (стр. 129) 8. Квартира на улице Рустику ... (стр. 131) 9. "Кадровка" и мораль ... (стр. 133) 10. Ханжество? ... (стр. 138) 11. Провинциальная трагедия ... (стр. 139) 12. Выход на Якира ... (стр. 139) 13. Предатель или ренегат ... (стр. 141) 14.Надеяться? Действовать! ... (стр. 144) 15. КГБ теряет след ... (стр. 145) 16. Раскол ... (стр. 151) 17.Провал ... (стр. 155) 18.Спецпсих, Лефортово, бытовики ... (стр. 159) 19. Приговор ... (стр. 164) Приложение. 12 тезисов Сергея Солдатова ... (стр. 165) Примечание Михаила Хейфеца в 1999 году ... (стр. 176)
Aasta 1984 lõpus Soldatovit kimbutama hakanud tervisemurede tõttu ja kümnendi teisel poolel RFE eesti toimetuses puhkenud lahkhelide järelmina jätkas Soldatov 1988-1992 tööd eetrivälise toimetajana RL-is. Raadiotööst eemaldunud, asus ta abikaasaga 1993 Wiesbadeni lähedal tallu ja pühendus vabakutselisena kirjanduslikule viljele, mis oli tema põhihuviks olnud juba aastast 1987. Aastal 1998 asutas Soldatov Frankfurt am Mainis ajaloo ja filosoofia uurimisekeskuse Katharsis.
TAGASI SÜNNIMAAL AD2000, osales ta siin endiste võitluskaaslaste, kommunismivangide ja vastupanuliikujate konverentsidel, kokkutulekuil. Üritas jätkata kirjastustegevust.
Soldatov on avaldanud publitsistikat, raamatuid ja kogumikke vene, saksa ja eesti keeles, viimaste seas ilmusid ta eluajal Eestis 2001-2002 autobiograafilised “Sinimägede taustal”, “Eesti saatuse keerdsõlmes” ja “Loojuva päikese kiirtes”. Soldatovi maailma-tunnetusliku pärandi koondas tema lesk Ludmilla 15+3-köitelisse sarja “Nasledie i arhiv Soldatova” (Tallinn 2004-2007)
Soldatov on maetud Tallinna Nevski-koguduse kalmistule.
Loe ka SS-i pihtimust oma päritolu ja pärandi teemal. Samuti Soldatovi arhiivi (F. 32) : aastal 2006 Rahvusraamatukokku ostetud mahukas kogu sisaldab Soldatovi kirjavahetust ja käsikirju, Vabadusraadio ja Raadio Vaba Euroopa dokumentide koopiaid, kaasvõitlejate ja vene dissidentide fotosid!
Kas "eestivenelane" on teretulnud mõiste? Sisuliselt neologism? Multikultuurses Ameerikas, pole tõepoolest olemas sellist asja nagu pärisameeriklast (sünteetilised identiteedid kõik, midagi mankurtluse sarnast), ka mitte põlisrahvaste hulgas, kuna need on kõik ise rahvad. Giustino Petrone kes armastab blogatada Eesti asjade kohta, oleks Ameerikas "Italian American", on ta siin siis itaaliaameerikaeestlane? Eesti on eestlaste territoorium, siin on mõnevõrra eestistunud venelasi, lausvenelasi, lätlasi ja eestlasi, mitte ameerikaeestlasi. Einseln ja Käbi Laretei kõnelevad aksentidega, aga see ei tähenda veel, et üks oleks ameerikaeestlane ja teine rootsieestlane. Nad on eestlased, kelledest üks on ameerikalike mõjudega ja teine rootsi mõjudega. Soldatov oli venelane kes rääkis õige viisakat eesti keelt. Püüe peaks olema, et inimene või tema pere saab eestlasteks (Ludmilla Soldatova ei oska vist sõnagi eesti keelt, olles ise siin aastakümneid elanud), mitte ei jää läbi põlvkondade mingisugusesse vahestaadiumisse. Ei saa olla taotlus selliseid kvaasieestlasi tekitada.
VastaKustuta