Muidugi on selle küsimuse vastus selge igale avali meeltega eestlasele: meie eurodogmaatikuiks on Eesti võimuladvik
Allpool Isekirja kokkuvõte Äripäeva arvamusveebis ilmunud €-eritlusest Kas või nui neljaks...:
ÕNN TULEB MEIE ÕUELE? Tekib tunne, et Kreeka sündmused ega euro ebastabiilsus, ka rohkete skeptikute peatse €-krahhi prognoosid ei kõiguta EV valitsuse veendumust, et euro on Eesti ülim eesmärk ja 1. jaanuaril jõutakse paradiisi. Aga isegi neile €-alaga liitunuile, kes ühisraha said enne üleilmset masu ja €-kriisi, ei tulnud ühes euroga mingit positiivset efekti või oodatud investeerimistormi.
- Malta näide — liitus €-alaga 3 aastat enne Eestit AD2008. Kohalikud väljaanded Malta Business Weekly ja Malta Indepedent lootsid euro tuleku eel saarele voogava välisraha mitmekordset kasvu ja võimulolev Rahvuspartei ennustas lausa investeerimisbuumi. Ent juunis 2008 tabas Maltat rekordinflatsioon 4,6%, mis €-alal on lubamatu. Õitsengut ei tulnud.
- Slovakkia näide — liitus €-alaga 2 aastat enne Eestit AD2009. Edu tõid eelkõige maksu-, rahandus-, kaubandus- ja tervushoiu-reformid. Ent majanduskriis tõi Slovakkiale samad probleemid kui eurota naaberriikidelegi. Slovakkia töötuse tase jääb EL-is alla vaid Baltimaile. Ka elukallidus kasvas ja seetõttu otsustas valitsus aasta 2010 algul tõsta alampalka 4,1% võrra ning 2011 peaks alampalk (307€=4803EEK kuus) tõusma 4% lisaks.
Oleks tore lugeda üksikasjalikku uuringut või vähemalt sellise uuringu järeldusi, mis veenaks meid, et €-ala tänased ja nii destruktiivsed poliitilised ja majandustegurid ei mõju Eestile halvasti ja €-tsooni astumise ning selles olemisega seotud kulud on tõesti põhjendatud. Ärimehel oleks huvitav lugeda ekspordile—impordile suunatud valdkondade ametlikke arenguennustusi eurole ülemineku järgseks ajaks. Kui neid uuringuid üldse on — on need siis salastatud?
Millegipärast ei kiirusta €-tsooni enam ei Čehhimaa ega Poola, nad passivad — las aeg annab arutust. Sama meelt näib olevat Eesti rahva enamik.
Vastukaaluks vt valitsuse arvamust: Kes on €-skeptik?
Anti Poolamets:
VastaKustuta+++ Eesti rahasüsteem on väga hästi toiminud. Peab ikka peast põrunud olema, et hakata lammutama hästi toimivat süsteemi. Ei ole ühtegi veenvat argumenti Eesti kroonist loobumiseks.
+++ See, et pärast euro tulekut ei pea näiteks Soome sõites raha vahetama, on umbes sama hea argument kui see, et nüüd ei pea enam nina nuuskama või kassaaparaadi juures numbreid kokku lööma. Selline mugavusargument riiklikes küsimustes on ääretult nõrk, sest iga riigi majandussüsteemi aluseks on oma raha emissiooni õigus, kontroll oma rahamassi üle, mis riigis liigub, kontroll rahandussüsteemi üle
+++ Eesti peaks raha asjus eeskuju võtma Rootsist, Taanist, Norrast ja Suurbritanniast, kes pole oma raha emissiooniõigusest loobunud. Rootsil on läinud majanduskriisis palju paremini kui Soomel.
+++ Oleme majandus, mis peab kasvama, mitte hüppama viimasesse vagunisse rongis, mis hakkab kraavi minema,» ütles Eesti Panga hoone ees piketeerinud Anti Poolamets 12. V 2010 samal ajal, kui sai teatavaks Euroopa Komisjoni hinnang Eesti eurokõlbulikkusele. Piketeerisid inimesed, kes nõudsid Eesti krooni säilitamist ja eurole ülemineku plaanist loobumist.