Jõesaar & Sauerland avalikkuse kohtu ees

Duisburgi linnapea Adolf Sauerland, 55 (pildil) — tema kedagi ei tapnud, ent avalikke huve järgima seatud kõrge ametimehena oli liiga hooletu. Andres Jõesaar, 51 — jah, paraku küll tappis, aga... Avalikkuse huvide järgijaks ringhäälingunõukogus sobib ikkagi!? Niipalju kummagi juhtumi erilaadsusest. Mis neid mehi aga seob, on mõlema topeltsuutmatus — ehk täpsemalt sõnastades —

• — suutmatus tagasi astuda ja...
• — suutmatus mõista oma ametikohase ühiskondliku vastutuse tähendust.

Tapmisähvarduste pärast on Duisburgi linnapea võetud politsei kaitse alla. Samal põhjusel hoidus ta end näitamast leinateenistusel. Keda sel teenistusel mälestati, need olid muidugi Love Parade'i ebapädeva korraldustöö tagajärjel hukkunud 21 inimest. Linnapead süüdistataksegi selles, et tema ja tema juhitud linnavalitsus eiras politsei- ja päästeametnike ohuhoiatusi, mis tehti enne 24. juulil toimunud hiiglaslikku tehcno-festivali. Duisburgi elanikud on nõudnud Sauerlandilt ülemmeeri kohalt tagasi astumist massimeeleavaldustel. Ja Westdeutsche Allgemeine Zeitungi Duisburgi toimetaja 1. augusti kommentaari nördinud toon väljendas igati linnarahva meeleolu...

Linnapea Adolf Sauerland on lasknud mööda viimse reaalse võimaluse võtta Love Parade’i katastroofi eest poliitiline ja moraalne vastutus. Wolfgang Gerritsi kommentaar: Linnapea Adolf Sauerland hülgas nädalavahetusel viimase võimaluse tagasi astuda ja võtta seega enda kanda poliitiline ja moraalne vastutus Love Parade’i katastroofi eest. Ta on kümne küünega oma koha küljes kinni. Arusaamatu on ta soov linnapeana uurimisel silma peal hoida, st pead liiva alla peita ja mitte mõista, et 10 päeva pärast tunnelitragöödiat ei või enam niimoodi jätkata. Miks ta peidus on ja pööraselt ikka oma joont ja süütust taga ajab, mida arvukad kriitikud küsitavaks peavad? Oleks tal kaastunnet tragöödias kannatanute vastu, siis mõistaks ta, et linna haldusasjade eest vastutava mehe suust tahetakse kuulda vaid ühte: “Ma loobun linnapea toolist.” Tagasi astudes teeks Sauerland lõpuks võimalikuks katastroofi tegelike asjaolude ausa uurimise linnavalitsuses. Sauerland ei tohiks sedavõrd naiivne olla ja arvata, et ta linnapea rollis veel jätkata võib. Kuidas see välja näeks? Adolf Sauerlandi poliitilise tegevuse aeg Duisburgis on ümber. Lõviosa elanike silmis on linnapea usaldusväärsuse kaotanud. Millal tast ometi lahti saab?

WAZ—Duisburg 1. VIII 2010: Verpasste Gelegenheit für Adolf Sauerland

Taandumisnõudeid ei ajenda juriidiline, vaid eetiline vastutus. Küllap leidub mittetaandumise kasuks kummalgi, nii Jõesaarel kui Sauerlandil omi ajendeid. Leidub ehk mitugi — sissetuleku taseme säilitamisest kuni süütuse presumtsiooni pühaliku kummardamiseni. Üks kaalukam kui teine! Ometi ei ole neil kaalutlusil kokkuvõttes — kui ühiskondlikult avarad nood ka ei näiks — mitte vähematki pistmist rahva tahte, õiglustunde ega avalikkuse teenimise, ka mitte eneseõigustaja ühiskondliku mainega. Kõik taandub loomupäraselt ühe või teise isiku kitsarinnaliseks erahuviks. Veel üks erijoon on Eesti ja Saksamaa juhtumil. Lakkamatu meeleavaldamise asemel Duisburgis (vt Reutersi videot 29. juuli protestikogunemisest raekoja ees) piirdub Eesti "avalikkuse suur huvi" Jõesaare kriminaalasja kulgemise vastu prokuratuuri piiari tülitamisega Õhtulehe (27. VII 2010) või Delfi.EE (2. VIII 2010) südika ajakirjaniku poolt... Kuulmaks iga nädal ikka sama vastust:

"Sellist infot, millest avalikkust teavitada, meil pole."