Siseministeeriumi (BNS 18.7.10) ja PPA Põhja politseiprefektuuri teatel (EPl 18.7.10) juhtus Tallinnas Nõmme tee ja Linnu tee ristmikul 2010. aasta 17. juulil kl 16:03 surmaga lõppenud õnnetus 50-aastase Andres Jõesaare osalusel, kes juhtis Volvo sõiduauto XC70 punase fooritule ajal ristmikule, põrgates kokku rohelise tule ajal ristmikule sõitva Aprilia-rolleriga (mopeediga). Kokkupõrke tagajärjel hukkus 17-aastane rollerijuht, tema kaassõitjaks olnud 16-aastane neiu viidi vigastatuna haiglasse.
Ellujäänu vigastused (Pm 24.7.10): peotantsuga tegelenud Kristiina-Brit Esopil purunes vasak reieluu ja see kinnitati poltidega; lisaks murdus 3 selgroolüli, tugevalt said põrutada kopsud, kannatada sai ka maks, põrn ja kõhunääre.
Ellujäänu vigastused (Pm 24.7.10): peotantsuga tegelenud Kristiina-Brit Esopil purunes vasak reieluu ja see kinnitati poltidega; lisaks murdus 3 selgroolüli, tugevalt said põrutada kopsud, kannatada sai ka maks, põrn ja kõhunääre.
Uurimine venib. Esimene 100 päeva. Prokuratuuri teatel algatati Andres Jõesaare suhtes menetlust Karistusseadustiku §422 alusel (liiklusnõuete ja sõiduki käitlusnõuete rikkumine), mis sõltuvalt hukkunute arvust — kas üks või rohkem — näeb ette maksimaalse karistusena vastavalt kuni 5-aastast või kuni 12-aastast vangistust. Menetlus kulgeb aeglaselt, kummati nagu midagi ära oodates. Kas on see "midagi" teise ohvri surm või paranemine? Või võimukad suunised? Või hoopis tava... Põhja ringkonnaprokuratuuri piiar teatas Õhtulehele veel 9 päeva pärast õnnetust (Õl 27.7.10 kl 7:02) — et...
«Kahtlustatuna kedagi üle kuulatud ei ole.»
«Mind ei ole üle kuulatud. Rohkem ei tea ma midagi,» ütles Jõesaar Õhtulehele 2. augustil.Ka kuu hiljem ei muutunud midagi.
«Kahtlustust ei ole kellelegi esitatud,» märkis 18. augusti Delfi usutluses prokurör Kristel Eliste.
Ka 2 kuud hiljem — ei midagi (vt Delfi 15.9.10 kl 14:20) ning isegi 3 kuu järel (vt Delfi.EE 17.10.10 kl 19:57 või Ohtuleht.EE 19.10.10 kl 11:02) polnud prokuratuuril midagi teada ekspertiisi tulemustest.
Samal päeval mälestas hukkunut meeleavaldusega Rolleriklubi, asetades esiteks Alari hukkumispaika lilli ja süüdates seal küünlaid, ning seejärel üheskoos mitmekümne mopeedi ja mootorrattaga Kristiine linnaosast Piritani ulatavat leinaringi tehes.
Uurimise teine 100 päeva. Asja venimisest vahepeal tekkinud mulje, et mõned paberid on juba kadunud, leevenes 100 päeva pärast õnnetust, kui 25. oktoobril Jõesaar viimaks kahtlusaluseks tunnistati. Kahtlustuse järgi juhtis Jõesaar auto ristmikule punase tulega, mis tähendab liiklusnõuete rikkumist. Jõesaar võttis süü seejärel lõpuks omaks, nii et kohtusse jõudis tema süüasi kokkuleppe korras järgmise aasta 12. veebruaril.
Kohtuvälised kokkulepped
Kohtunik Leili Raedla kinnitas Andres Jõesaare karistuse 7. märtsil 2011 Harju maakohtus toimunud kokkuleppe-istungil, selleks määrati KarS §422 lg1 järgi 1 ja 1/2 aastat tingimisi. Jõesaare süüd istungil ei arutatud, sest selle omaksvõtt on kokkuleppe-menetluse eeltingimus. Asi otsustati ära seega ringkonna-prokurör Rainer Amuri ja süüaluse Andres Jõesaare vahel. Tsiviilhagi kannatanud ei esitanud. Kahjutasud klaniti samuti kohtuväliselt. Süüalune jäeti vaid ilma mootorsõiduki juhtimise õigusest 4 kuuks — nii läheb käed-vabad-režiimis sooritatud mõrvasõidust vähem kui aasta ja roolimõrtsukas on jälle roolis.
Niivõrd ränga kuriteo pretsedenditult leebe karistus peegeldab ilmset moraalikriisi (a) õigusmõistmise alal, aga ka (b) ajakirjanduses, kuna roima sooritajat ilmselgelt hellitati peavoolu-meedia poolt. Samuti võib see viidata avalike institutsioonide manipuleeri(ta)vale mõjutatavusele, nagu ka võimu- ja ühiskondliku positsiooni kuritarvitusele. Eestis ei maksa rikkal ja võimukal karistust karta isegi sedavõrd kohutava teo puhul, nagu kaaskodaniku invaliidistamine, tapmine vms.
Seejuures tekib õigustatud küsimus, kas ava(õigus)likku diskussiooni ja endastmõistetavat protesti — rahva häält — ei suruta siin maha just avaõiguslikke hoobi rakendades?
Riigimeediat võib roolida ka kurjategija?
Samas sai Jõesaar RRN-i liikmele ette nähtud töötasu maini 2011, st RRN-i esimehe tasu võttis Jõesaar ka märgitud aasta 4 alguskuu eest — kokku 2477€, jätkates sest ajast palgata. Äripäevale (28.3.12) kommenteeris ta muutust tasustamisel ühe lausega: "See on isiklik otsus." Võib vaid oletada, mis tema jaoks muutus siis vahepeal…
Jõesaare isikuloo kronoloogia aprillis—mais 2011: kõigest 30 päeva pärast AJ süüdi mõistmist, 6. aprillil ründas AJ alusetult ja ähvardas kohtuga ajakirjandust suusakuulsuse dopingukahtluse tõstatamise pärast, ent skandaali paisudes 2 päeva hiljem tunnistas oma viga ja vabandas; 13. arpillil keeldus Tallinna ringkonnakohus AJ süüasjas menetlemast kannatanute apellatsioonkaebusi kohtuasja menetluskulude väljanõudmiseks AJ-lt; 19. mail 2011 koondas Tele-2 Eesti AS oma senise äriklientuuri ja sisuteenuste juhi AJ.
Kõige tõenäosem on, et Jõesaar loobus RRN-i juhi palgast, kuna kohtuotsus tema suhtes jõustus, miska tema süü oli objektiivse ja lõpliku kinnituse saanud. Seega langetas ta eelmainitud "isikliku otsuse" objektiivse surve all. Ent riigimeedia juhtimise juurde jääda otsustas ta siiski.
Lisalugemist:
Isekiri: Jõesaare sada päeva… ilma kahtluseta — Jõesaare reality show jätkub — Surmakutsar Jõesaar taas pukis — Eesti liigub liikluskaose poole — Jõesaare juhtumi hiina variant — Adolf Sauerland avalikkuse kohtu ees — ERR-i vaderid ja pesamuna Tallinna TV
Eesti Meel: Ebaaktuaalne Jõesaar — Rooliroimari hooaeg ERR-is — Ajude pehmendamise aeg ERR-is
Kohtuvälised kokkulepped
Kohtunik Leili Raedla kinnitas Andres Jõesaare karistuse 7. märtsil 2011 Harju maakohtus toimunud kokkuleppe-istungil, selleks määrati KarS §422 lg1 järgi 1 ja 1/2 aastat tingimisi. Jõesaare süüd istungil ei arutatud, sest selle omaksvõtt on kokkuleppe-menetluse eeltingimus. Asi otsustati ära seega ringkonna-prokurör Rainer Amuri ja süüaluse Andres Jõesaare vahel. Tsiviilhagi kannatanud ei esitanud. Kahjutasud klaniti samuti kohtuväliselt. Süüalune jäeti vaid ilma mootorsõiduki juhtimise õigusest 4 kuuks — nii läheb käed-vabad-režiimis sooritatud mõrvasõidust vähem kui aasta ja roolimõrtsukas on jälle roolis.
Seejuures tekib õigustatud küsimus, kas ava(õigus)likku diskussiooni ja endastmõistetavat protesti — rahva häält — ei suruta siin maha just avaõiguslikke hoobi rakendades?
Riigimeediat võib roolida ka kurjategija?
Intervjuus Eesti Päevalehele (Tln, 19.7.10) teatas Jõesaar:
Kuu pärast õnnestust teatas ERR (17.8.10 kl 17:17) juba koguni, et Jõesaar esitas avalduse "vahetult pärast õnnetust", ent see ei pälvinud (17.8.10 koosolekul) kolleegide toetust. Loodetavasti pidas ERR 11. ja 17. augusti sõnumeis silmas ikka üht ja sama avaldust.
Andres Jõesaar on juhtinud avalik-õiguslikke meediume terve kümnendi — olnud aastail 2003-2010 Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu (RRN) esimees ja aastast 2000 RRN-i liige, kus tema parlamendi poolt delegeeritud volitused lõpevad mais 2012. Tegemist on Eesti avalik-õiguslike meediumide kireva kogumi kõrgema järelevalve-asutusega, mis peab tagama ERR-i (sh ETV-1, ETV-2, Vikerraadio, R-2, Radio-4, Klassikaraadio, paarikümne ERR-i veebiportaali jne) tegevuse, järgides viimase vastavust EV seadustele (st ERR-i õiguslikkust) ja Eesti ühiskonna huvidele (ERR-i avalikkust). Jõesaarel on seaduse järgi õigus vabatahtlikult RRN-ist alati tagasi astuda (vt õiguseritlust), kuid ta ei ole sellist soovi avaldanud.
«Süüdimõistmise korral [st pärast vastavat kohtuotsust] ei jätka ma oma kohal kindlasti.»Kolm nädalat hiljem teatasid ER-i eestikeelsed uudised (Päevakaja 11.8.10), et Jõesaar on esitanud avalduse tagasiastumiseks "ERR-i nõukogu" esimehe kohalt, seejuures mõeldi ilmselt Rahvusringhäälingu nõukogu juhtimisest loobumist, kuid siiki nõukokku jäämist.
Kuu pärast õnnestust teatas ERR (17.8.10 kl 17:17) juba koguni, et Jõesaar esitas avalduse "vahetult pärast õnnetust", ent see ei pälvinud (17.8.10 koosolekul) kolleegide toetust. Loodetavasti pidas ERR 11. ja 17. augusti sõnumeis silmas ikka üht ja sama avaldust.
"Ringhäälingunõukogust Jõesaar" — BNS-i (11.8.10) teatel — "siiski lahkuda ei kavatse ning, kui ERR-i nõukogu (RRN) avalduse rahuldab, jätkab ta nõukogu liikmena."Nii on Jõesaar ka käitunud, jäädes RRN-i liikmeks ka pärast 23. novembrit, Hagi Šeini RRN-i esimeheks valimise järel. Jõesaar juhib ERR-i edasi, seda nii puhtvormiliselt kui juhtimisotsustele suurt sisulist mõju evides. Viimast näitab (1.) see, et RRN-i uue esimehe-kandidaadi ainuke eede tuli just temalt ja et too kandidatuur tõrketa läbi läks; samuti (2.) Jõesaare jätkuv esinemine RRN-i peamise kõneisikuna (vt Delfi 29.12.10, Riigikogu kultuurikomisjon 12.3.12 või Äripäev 13.1.11) — seda kõike Jõesaare "taandumise" kiuste…
Samas sai Jõesaar RRN-i liikmele ette nähtud töötasu maini 2011, st RRN-i esimehe tasu võttis Jõesaar ka märgitud aasta 4 alguskuu eest — kokku 2477€, jätkates sest ajast palgata. Äripäevale (28.3.12) kommenteeris ta muutust tasustamisel ühe lausega: "See on isiklik otsus." Võib vaid oletada, mis tema jaoks muutus siis vahepeal…
Jõesaare isikuloo kronoloogia aprillis—mais 2011: kõigest 30 päeva pärast AJ süüdi mõistmist, 6. aprillil ründas AJ alusetult ja ähvardas kohtuga ajakirjandust suusakuulsuse dopingukahtluse tõstatamise pärast, ent skandaali paisudes 2 päeva hiljem tunnistas oma viga ja vabandas; 13. arpillil keeldus Tallinna ringkonnakohus AJ süüasjas menetlemast kannatanute apellatsioonkaebusi kohtuasja menetluskulude väljanõudmiseks AJ-lt; 19. mail 2011 koondas Tele-2 Eesti AS oma senise äriklientuuri ja sisuteenuste juhi AJ.
Kõige tõenäosem on, et Jõesaar loobus RRN-i juhi palgast, kuna kohtuotsus tema suhtes jõustus, miska tema süü oli objektiivse ja lõpliku kinnituse saanud. Seega langetas ta eelmainitud "isikliku otsuse" objektiivse surve all. Ent riigimeedia juhtimise juurde jääda otsustas ta siiski.
Andres Jõesaare avaldus(t)est
Kuna ajakirjandus on ses osas vastuolulist teavet esitanud, vajab küsimus eraldi meediaeritlust. Päev pärast 2 ohvriga liiklusõnnetust — nimelt 28 tundi ja 58 minutit pärast katastroofi — avaldas Jõesaar n-ö AK peauudise formaadis kahetsust juhtunu pärast ja teatas, et vahetult õnnetuse eel oli tema sõidusuunal põlenud roheline foorituli, samuti et ta ei täheldanud kokkupõrkeohtu. See oli esimene pärast õnnetust Jõesaare poolt tehtud 'avaldus' selle sõna algupärases — avaliku suulise ütluse tähenduses. Seejuures ei maininud Jõesaar ühelegi reportereist kohapeal enda tagasiastumise kavatsust.
Jõesaar on algusest peale hoidunud enda süüd tunnistamast, kuigi see — nagu puhtsüdamlik kahetsuski! — vähendaks võimalikku karistust. Tema kõiki asjassepuutuvaid avaldusi oleks õige vaadata samas valguses: need ongi tehtud endalt süüdlasevarju eemaldamiseks. Ja kui siiras on siis kahetsus?
Kuu aega pärast õnnetust teatas ERR-i uudisteportaal (17.8.10 kl 17:17), et Jõesaar on esitanud lahkumisavalduse "vahetult pärast õnnetust". Samasuguse tekstiga kinnitas avalduse olemasolu 50 minutit hiljem ka Päevakaja. Sõnastus on tallel Delfi.EE-s 17.8.10 kl 17:44 ilmunud uudise avalõigus:
"Hukkunuga liiklusõnnetusse sattunud RRN-i esimees Andres Jõesaar esitas küll vahetult pärast õnnetust avalduse kohalt lahkumiseks, kuid nõukogu otsustas seda mitte rahuldada."Järgnevalt siiski muudeti seda sõnumit ERR-i uudisteportaalis nii, et osundatud sõnad eemaldati tekstist. Ühtlasi kadus tekstist sõna 'avaldus'... Mis teeb sellise avalduse mõistagi küsitavamaks. Sõnumi algsõnastus tuli tõenäoselt sama päeva, 17. augusti pärastlõunal toimunud RRN-i ja ERR-i juhatuse kohtumiselt (teiste seas esindas ERR-i juhatust sel kohtumisel ERR-i uudistetoimetuste kuraator Tiina Kaalep-Tarmak), aga hiljem tõenäoselt sõnastasid selle ümber sündmust kajastanud ERR-i reporterid ja/või toimetajad.
Ilmselt nad ei ole seda avaldust näinud ja vahest kahtlevad nad ka selle olemasolus. Avalduse füüsiline mitte-eksisteerimine seletaks ka läinud nädalal ootamatult, mõni päev enne RRN-i regulaarset kohtumist, üles kerkinud "avalduse" vastuokslikku meediakajastust. Nii märgitakse Jõesaare avalduse sisuks kord…
- RRN-i esimehe kohalt lahkumise (ja seega RRN-isse edasijäämise) soovi, teisal aga, vahel koguni samas väljaandes (vrd nt EPl-i 11.8.10 veebi- ja 12.8.2010 trükiversiooni erinevusi)…
- RRN-ist tagasi astumise soovi (kuigi selle rahuldamine ei mahu kuidagi RRN-i pädevusse)
Avalik-õiguslik meediakorporatsioon (st Jõesaare juhitavale RRN-ile alluv) ERR vihjas esimest korda oma tippjuhi (lahkumis-?) avalduse eksistentsile eestikeelseis ringhäälingu-uudistes 11. augustil (nt 11.8.10 Päevakajas). Samal päeval eelnes segane sõnum BNS-ilt, kes Jõesaare telefoniusutluse, e-sõnumi vms najal teavitas üldsust esmakordselt (mingilt ameti-) kohalt lahkumise avaldusest.
Uudis sisaldas vaid ühe otsekõnes lause Jõesaarelt: «Liiklusõnnetuse uurimine kestab ja ma leidsin, et on parem, kui ma uurimise ajal Rahvusringhäälingu nõukogu esimehe kohal ei ole.» Vt BNS/Pm 11.8.10 kl 15:01
Seda BNS-i teadet kasutasid teisedki teabelõidad, k. a ERR. Ei BNS-i algses ega ER-i uudistes ei täpsustatud, millal Jõesaar avalduse esitas, nii jäi iseenesest mõistetav mulje avalduse uudisvärskusest. Ent BNS-i teatele reageerinud Eesti Päevaleht helistas Jõesaarele ja kuulis tollelt:
«Esitasin avalduse 19. juulil…» (EPl 11.8.10 kl 15:34)
... seega juba 3 nädalat varem ehk 2 päeva pärast õnnetust. Rahvusringhäälingu nõukogu korraline koosolek toimus 17. augustil, so 31 päeva pärast katastroofi. Selle päevakorras aga millegipärast puudus Jõesaare avalduse lahendamise küsimus, kuna Eesti TV uudiste (AK 17.8.2010) teatel, arutati asja "enne päevakorrapunktide juurde asumist", seega päevakorra-väliselt. Kui seda päevakorda ei võetud, siis miks? Võimalikud seletused on, et see küsimus...
- a — ei olnud ametlikult hääletamiseks (protokolli) mõeldud, või
- b — tõstatati päevakorda lülitamiseks liiga hilja, so avaldus hilines, või
- c — oli arusaamatult vormistatud või
- d — vormistatud kujul hoopis puudus, st avaldust ei olnud olemas.
Reformierakondlasest RRN-i liige Igor Gräzin ütles, et pikka arutelu ei olnud ja otsus oli üksmeelne. Gräzin lisas, et juhul, kui peaks esitatama süüdistus, on olukord muutunud. ||Igor Gräzin:|| «Kui esitatakse süüdistus, ja veel hullem, kui seal peaks tõepoolest kriminaalasi välja jooksma jne, no siis ma arvan, ee-et siis-ee, siis esitab Andres ka ise lahkumisavalduse ja, no, igal juhul ta (ringhäälingu)nõukogu esimehena siis jätkata ei saa. See on selge.»
Gräzini sõnu võiks mõista ka nii, et "Andrese avaldus" kas ei olnud ta enda (allkirjaga) esitatud või see ei vastanud nõuetele ehk polnud ametlik — see seletaks ka tolle non-paperi kõrvalejättu RRN-i ametlikust päevakorrast ja järelikult ka hääletamiselt. Sõna 'avaldus' kasutaski AK-s ainsana RRN-i liige Gräzin. Teised RRN-i liikmed, nagu ERR-i ajakirjanikudki, aga mitte. Kas ERR-i reporterid kahtlevad faktis või koguni teavad, et Jõesaarelt osutatud ajal asjakohast avaldust ei laekunud, ent ümber-nurga-jutuga hoiduvad nad tõsiolusid paljastamast? Samas on küsitav, kas Gräzini sõnadel ongi kaalu või mõju Jõesaarele, kui ta ka ise ei järgi liiklusseadustikku, nagu näitas hilisem juhtum (vt ÕL 20.9.11) Gräzini endaga.
Tegeliku lahkumistahte puudumisega seletub ka Jõesaare edasine käitumine. Miks muidu oli tal 6. novembril vaja tekitada järjekordsete avaldustega BNS-ile ja AS-i Eesti Meedia lõitadele... Uus versioon lahkumisotsuse langetamise ajast:
Mõningaid järeldusi:
See AK ja ERR-i hämamine näitab, (1.) miks ja (2.) kuidas Jõesaare jätkamine RRN-i liikmena on kahjustanud Eesti avalik-õiguslikku meediat; veel haletsusväärsem on (3.) piiar-(PR)-valede levik peavoolumeedias. On usutav, et selle juhtumi võimalikud uurijad tulevikus ei leia Jõesaare juulis 2010 esitatud "lahkumisavaldust" ei kusagilt arhiivist ega protokollist. On praegugi selge, et "avalduse" meediamulle on üldsuse ette paisanud Jõesaar ise ning suureks on neid puhunud (heausksed?) ajakirjanikud, hoolimata et nad toda avaldust oma silmaga näinud pole. Avaldus(t)ejutuga on hoidnud Jõesaar massimeediat pidevalt temale soodsal kahetsuselainel.
Tegeliku lahkumistahte puudumisega seletub ka Jõesaare edasine käitumine. Miks muidu oli tal 6. novembril vaja tekitada järjekordsete avaldustega BNS-ile ja AS-i Eesti Meedia lõitadele... Uus versioon lahkumisotsuse langetamise ajast:
Jõesaar BNS-ile: «Samal päeval, kui mulle esitati uurija poolt kahtlustus [seega 25.10.10] selle kohutava õnnetuse põhjustamisest, otsustasin täiesti kindlasti nõukogu juhi kohalt tagasi astuda. Olen sellest informeerinud kõiki ERR-i nõukogu liikmeid ning teinud ettepaneku, et uueks juhiks võiks saada Hagi Šein,» ütles Jõesaar BNS-ile. (BNS 6.11.10 kl 10:11) + Jõesaar Postimehe veebitoimetusele: «Otsustasin lahkuda samal päeval, kui sain kahtlustuse […] Olen nõukogu inimesi teavitanud ja teinud ettepaneku, et uueks juhiks võiks saada Hagi Šein, kelle kogemus on ületamatu — olen temaga ka rääkinud ja ta on nõus,» sõnas Jõesaar. (Pm 6.11.10 kl 10:33) + Jõesaar Kanal 2-le: «Ma ei jätka juhi kohal […] Eks see mõte oli ju kohe sellest samast päevast (25. oktoobrist?), et üks-ükskõik või mis-mismoodi need süü asjaolud on, on ikkagi väga raske selle mõttega elada. Aga 25 oktoober — siis esitati ametlik kahtlustus. Ühtegi tõendit või midagi ma näinud ei ole. Aga ju uurijal on sellised tõendid, et ma tõepoolest eksisin, mida on väga-väga raske uskuda, et oma silmad või oma olemine on nii inimest alt vedanud…» (Reporter+ 6.11.10 kl 20)Teisisõnu, kui kogu ajakirjanduslikku kajastust uskuda, siis on Andres Jõesaar otsustusvõimetu isik, kes on vähemalt 2 korda pidanud otsustama üht ja sama asja, so enda teatud juhtivalt ametikohalt eemaldamist. Kuid nota bene! Mitte nõukogust — sellest pole otsekõnelist juttu veel olnud. "Uudiseid" kahetseva Jõesaare "otsustavusest" võib tulla niisiis veel ja veel.
Sarnase sisuga napimaid sõnumeid vahendasid sel päeval ka ERR (nt ETV-1 kl 21:08) ja Delfi.EE (kl 10:26).
Mõningaid järeldusi:
See AK ja ERR-i hämamine näitab, (1.) miks ja (2.) kuidas Jõesaare jätkamine RRN-i liikmena on kahjustanud Eesti avalik-õiguslikku meediat; veel haletsusväärsem on (3.) piiar-(PR)-valede levik peavoolumeedias. On usutav, et selle juhtumi võimalikud uurijad tulevikus ei leia Jõesaare juulis 2010 esitatud "lahkumisavaldust" ei kusagilt arhiivist ega protokollist. On praegugi selge, et "avalduse" meediamulle on üldsuse ette paisanud Jõesaar ise ning suureks on neid puhunud (heausksed?) ajakirjanikud, hoolimata et nad toda avaldust oma silmaga näinud pole. Avaldus(t)ejutuga on hoidnud Jõesaar massimeediat pidevalt temale soodsal kahetsuselainel.
Lisalugemist:
Isekiri: Jõesaare sada päeva… ilma kahtluseta — Jõesaare reality show jätkub — Surmakutsar Jõesaar taas pukis — Eesti liigub liikluskaose poole — Jõesaare juhtumi hiina variant — Adolf Sauerland avalikkuse kohtu ees — ERR-i vaderid ja pesamuna Tallinna TV
Eesti Meel: Ebaaktuaalne Jõesaar — Rooliroimari hooaeg ERR-is — Ajude pehmendamise aeg ERR-is
