EUROPOL on EL-i korrakaitse tugikeskusena esinev agentuur, mis kogub, eritleb ja talletab teavet organiseeritud kuritegevuse ja raskete roimade kohta, kui need puudutavad enam kui üht liikmesmaad. Peale tavaliste krimisubjektide jälgitakse ka poliitilisi roimareid, nagu näeme Europoli huviringi kuuluvate organisatsioonide nimestikust. Europoli pädevuses ei ole aga sunnimeetmete kohaldamist, EL-i vahistamiskäske jagab Eurojust.
Mullu algatati EL-is arutelu eesmärgiga Europoli üle toimivat kontrolli tõhustada ja selle politiseeritust vähendada, kuna…
EESTI JA EURO-KURITEGEVUS. Eesti on Europoli täisliige juulist 2005, aga koostöö Europoliga algas 4 aastat enne seda. Europoli peakorter Haagis on aastail 2005-2009 Eestis baseeruvate röövlijõukude vastu koordineerinud teatavasti 3 juurdlust ja seda koostöös 4 riigi politseijõududega: Eesti + Suurbritannia (operatsioon “Dana” 2006-2007) + Prantsusmaa (“Rosa” 2008-2009) + Itaalia (“Baltico” 2005-2007). Seejuures kõige laiahaardelisem oli viimatimainitud Baltico, mille käigus Eurojust väljastas Milano karabinjeeride taotlusel 35 üleeuroopalist vahistamiskäsku: 34 Eesti Vabariigi ja 1 Leedu Vabariigi kodaniku kinnipidamiseks. Peale päritolumaa tabati selle jõugu liikmeid veel Leedus, Soomes, Hispaanias, Prantsusmaal ja Saksamaal. Kuritegelik ühendus jõudis toime panna paarsada relvastatud röövi üle Euroopa, sh Austrias, Belgias, Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Hollandis, Portugalis, Rootsis, Hispaanias, Šveitsis ja Suurbritannias. Jõuk oli Europoli hinnangul varandust kogunud vähemalt 40 mln euro eest ning olevat seda paigutanud kinnisvara- ja narkoärisse. Europoli viimase ohuhinnangu kohaselt on Läänemere-maade organiseeritud kuritegevuse pesa täna pigemini Leedus (vt Europoli inglk raporti PDF-faili või ERR-i 23. V 2011 uudist), mis viimastel aastatel on ka tuntav Leedust siiagi jõudvate libapolitseinike ja võltseurode tõttu.
EUROTERRORISTID, kelle organisatsioone loetleb Europoli viimane EL-i Terrorismi Olukorra ja Suundumuste Raport 2011 (inglk PDF-fail)
Mullu algatati EL-is arutelu eesmärgiga Europoli üle toimivat kontrolli tõhustada ja selle politiseeritust vähendada, kuna…
“Isikuandmete jm andmete töötlemine, mis on Europoli põhitegevus, võib mõjutada üksikisikute põhiõigusi ning eelkõige õigust isikuandmete kaitsele. Kõnealuse valdkonna demokraatliku legitiimsuse parandamise parimaks võimaluseks peeti tugevama parlamentaarse kontrollsüsteemi loomist. [---]
Europoli juhitakse määrus(t)e alusel, mis võetakse vastu seadusandluse tavamenetluse ehk kaasotsustamis-menetlusega. Sellis(t)e Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus(t)ega sätestatakse mh Europoli struktuur ja ülesanded.EESTI SEISUKOHT. Ka Eesti parlamendi 3 alalist komisjoni arutas küsimust 2. V 2011 tunni aja jooksul ning üks neist võttis äsja ka seisukoha, mis on järgnevalt tervikuna ära toodud. Kuigi see pole just üdini sisutu, paistab seisukohavõtu mitmest ning eriti 6. ja 7. punktist, et Eesti rahvasaadikud ei soovi end Europoli valvamisega ülearu koormata, mis on vägagi mõistetav, arvestades riigikogu võimetust tulla toime omagi salapolitseiga (nt õiguskantsleri 17. V 2011 seadusandliku eete nr 12 tekst p120, 127, 152)
Lisaks sätestatakse menetlusi, mis on seotud Europoli tegevuse kontrollimisega, mida Euroopa Parlament teostab koostöös liikmesriikide parlamentidega. Stockholmi programmis [ELT C 115, 4.5.2010, lk 1; PDF-fail] kutsutakse komisjoni üles esitama kõnealuseid menetlusi käsitlev aruteludokument.”
Euroopa Liidu asjade komisjoni 23. V 2011 seisukoht Euroopa Komisjoni mulluse, 17. XII 2010 teatise suhtes, mis käsitleb kontrolli Europoli tegevuse üle (COM(2010)776)
“Võttes arvesse põhiseaduskomisjoni, õiguskomisjoni ja siseministeeriumi arvamusi ning kuulanud ära Eesti esindaja Europoli haldusnõukogus [so politsei-kolonelleitnant Lenno Reimand], asus Euroopa Liidu asjade komisjon 23. V 2011 järgmisele seisukohale:Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmeist osalesid istungil Taavi Rõivas (juhataja), Andres Herkel, Kaja Kallas, Helmen Kütt, Kalle Palling, Valdo Randpere, Aivar Sõerd, Urve Tiidus, Ester Tuiksoo, Rannar Vassiljev; istung toimus 23. mail ja kestis vaid 2 tundi — kl 13… 15:09 — kusjuures samal istungil arutati veel mitut (3) muud küsimust ja kohtuti Europarlamendi liikme Kristiina Ojulandiga. Niisiis jäi küsimuse sisuliseks aruteluks heal juhul pool tunnikest. Kolm nädalat varem sama asja nimel kokku tulnud õigus-, EL-i asjade ja põhiseaduskomisjoni tunnipikkusel ühisistungil osalesid RKL-id: Andres Anvelt, Deniss Boroditš, Kalle Jents, Siim Kabrits, Kaja Kallas, Andrei Korobeinik, Helmen Kütt, Kalle Laanet, Peeter Laurson, Kajar Lember, Väino Linde, Rait Maruste, Marko Mihkelson, Marianne Mikko, Jevgeni Ossinovski, Liisa-Ly Pakosta, Kalle Palling, Marko Pomerants, Valdo Randpere, Jüri Ratas, Taavi Rõivas, Neeme Suur, Aivar Sõerd, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Ester Tuiksoo, Rannar Vassiljev ja Peeter Võsa.
- Peame oluliseks sisulist parlamentaarset järelevalvet Europoli tegevuse üle, et tagada kodanike põhiõiguste ja vabaduste kaitse ning välistada Europoli käsutuses oleva teabe väärkasutus.
- Riigikogu teostab regulaarset järelevalvet Europoli üle läbi EL-i asjade komisjoni. Euroopa Liidu asjade komisjon menetleb EL-i vastavaid algatusi ja arutab justiits- ja siseküsimuste nõukogus arutusel olevaid küsimusi. Oma siduvad seisukohad esitab EL-i asjade komisjon EV valitsusele. Seepärast peab EL-i asjade komisjon kõige tõhusamaks teostada Europoli tegevuse üle järelevalvet läbi Eesti esindajate EL-i nõukogus (siseminister) ja Europoli haldusnõukogus.
- Eeltoodust lähtuvalt peame oluliseks tugevdada Europoli käsitleva määrusega haldusnõukogu rolli Europoli juhtimises, mis omakorda tugevdab liikmesriikide mõju ja võimaldab liikmesriikide parlamentidel teostada tõhusat järelevalvet. Europoli käsitleva määruse eelnõu esitamisel soovime seda kindlasti EL-i asjade komisjonis menetleda.
- Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut vältida Europoli politiseerimist. Haldusnõukogu liikmete ametisse nimetamine peab jääma iga liikmesriigi ning Europoli direktori ametisse nimetamine haldusnõukogu pädevusse.
- Iga-aastase Europoli aastaaruande, tööprogrammi, strateegia ja Europoli riikliku [st Eesti all-] üksuse tegevuse ülevaate kuulamiseks on kavas korraldada regulaarseid EL-i asjade komisjoni, põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni ühisistungeid, kus osalevad siseminister ja Eesti esindaja Europoli haldusnõukogus.
- Rahvusparlamentidele peaks järelevalve teostamiseks edastama samad dokumendid nagu Euroopa parlamendile, lisaks ühise järelevalve-asutuse koostatud dokumendid jt dokumendid, mis võimaldaksid järelevalvet tõhustada. Samas peame oluliseks dokumentide saatmisel optimaalsuse põhimõttest lähtumist.
- Euroopa parlamendi ja liikmesriikide parlamentide teabevahetust Europoli tegevuse kontrollimisel tuleks tõhustada, kuid koostöö peaks toimuma olemasolevate koostöövormide ja struktuuride raames, vältides täiendavaid kulusid ja uute organite loomist.
- Koostöö võiks toimuda Euroopa parlamendi kodanikuvabaduste ning justiits- ja siseküsimuste (LIBE) komisjoni ja rahvusparlamentide vastavate komisjonide vahel, samuti Euroopa parlamendi ja rahvusparlamentide valdkonna-komisjonide ühisistungi vormis ning rahvusparlamentide EL-i asjade komisjonide (COSAC) kohtumiste raames.”
EESTI JA EURO-KURITEGEVUS. Eesti on Europoli täisliige juulist 2005, aga koostöö Europoliga algas 4 aastat enne seda. Europoli peakorter Haagis on aastail 2005-2009 Eestis baseeruvate röövlijõukude vastu koordineerinud teatavasti 3 juurdlust ja seda koostöös 4 riigi politseijõududega: Eesti + Suurbritannia (operatsioon “Dana” 2006-2007) + Prantsusmaa (“Rosa” 2008-2009) + Itaalia (“Baltico” 2005-2007). Seejuures kõige laiahaardelisem oli viimatimainitud Baltico, mille käigus Eurojust väljastas Milano karabinjeeride taotlusel 35 üleeuroopalist vahistamiskäsku: 34 Eesti Vabariigi ja 1 Leedu Vabariigi kodaniku kinnipidamiseks. Peale päritolumaa tabati selle jõugu liikmeid veel Leedus, Soomes, Hispaanias, Prantsusmaal ja Saksamaal. Kuritegelik ühendus jõudis toime panna paarsada relvastatud röövi üle Euroopa, sh Austrias, Belgias, Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Hollandis, Portugalis, Rootsis, Hispaanias, Šveitsis ja Suurbritannias. Jõuk oli Europoli hinnangul varandust kogunud vähemalt 40 mln euro eest ning olevat seda paigutanud kinnisvara- ja narkoärisse. Europoli viimase ohuhinnangu kohaselt on Läänemere-maade organiseeritud kuritegevuse pesa täna pigemini Leedus (vt Europoli inglk raporti PDF-faili või ERR-i 23. V 2011 uudist), mis viimastel aastatel on ka tuntav Leedust siiagi jõudvate libapolitseinike ja võltseurode tõttu.
EUROTERRORISTID, kelle organisatsioone loetleb Europoli viimane EL-i Terrorismi Olukorra ja Suundumuste Raport 2011 (inglk PDF-fail)
- ALF — Animal Liberation Front / Loomavabastusrinne
- Antifa — antifašistlikud rühmitused
- Brigate Rosse — Punased Brigaadid (Itaalias)
- CIRA — Continuity Irish Republican Army
- DHKP-C — Devrimci Halk Kurtuluş Partisi (marksistlik—leninlik partei Türgis)
- ETA — Euskadi ta Askatasuna / Isamaa ja Vabadus (baskide terroripartei)
- FAI — Federazione Anarchica Informale / Informaalne Anarhistlik Föderatsioon
- FLNC — Front de Libération Nationale de la Corse / Korsika Vabastamise Rahvusrinne
- GRAPO — Grupo de Resistencia Anti-Fascista Primero de Octubre / 1. Oktoobri Antifašistlik Vastupanurühm
- INLA — Irish National Liberation Army
- Kongra-Gel — Kongra Gelê Kurdistan / Kurdistani Rahvakongress
- MFAH — Militant Forces Against Huntingdon Life Science (ravimitootjaid ründav loomakaitserühmitus Saksamaal ja Šveitsis)
- Národní odpor (čehhide rahvuslik vastupanuliikumine)
- PCTV — Partido Comunista de las Tierras Vascas / Baskimaa Kommunistlik Partei
- PKK — Partiya Karkeren Kurdistan / Kurdistani Töölispartei
- RIRA — Real Irish Republican Army
- SHAC — Stop Huntingdon Animal Cruelty! (loomkatsete vastaste üleilmne liikumine)
- SPF — Συνωμοσία των Πυρήνων της Φωτιάς / Synomosia Pyrinon Fotias Athina—Thessaloniki (anarhistlik terrorirühmitus Kreekas)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar