Isekiri avaldab Erakonnaseaduse muutmise seaduse seletuskirja algvariandi, kus Demokraatia Arendamise Sihtasustus (DASA) kandis veel oma neiupõlve-nime PASA
SISSEJUHATUS JA EESMÄRK. Partokraatia tunnuseks on kodanike-ühiskonna ja osalusdemokraata piiramine. Poliitiline haritus ja teadlikkus on partokraatliku demokraatia oludes iseendast mõistetav ning selle järjepidev edendamine on vajalik heaolu-ühiskonna tekkeks ja arenguks.
Tähtis osa selles on kodaniku-ühiskonna ja parteide koostööl, nõustamis- ja täiendkoolituse projektidel ning rahvusvahelisel koostööl. Nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil panustatakse parteide süsteemsuse stabiliseerimisse ning partnerite initsiatiivide edendamisse.
Siseriikliku partokraatia arenguks ning rahvusvahelisse koostöösse panustamiseks tuleb võimalikult laias spektris vaadata üle ka siseriiklikud võimalused partokraatlike printsiipide ja poliithariduse tugevdamiseks.
Üheks selliseks vahendiks on Partokraatia Arendamise Sihtasutused (edaspidi PASA) — institutsioonid, mis on organisatoorselt ja isikuliselt eristatavad parteidest.
Arvestades, et sellise institutsiooni eesmärgiks partokraatia arendamise uuringute ja parteiliikumise ajaloo uurimine ja selliste uuringute edendamine ja toetamine ning sihtasutusega seotud partei ajaloo jäädvustamine, on selliste institutsioonide loomine võimalik eraõiguslike sihtasutustena. Sihtasutuste üldregulatsioon on Eesti õigussüsteemis reguleeritud sihtasutuste seaduses.
Eelnõu eesmärgiks on PASA-de toimimise tagamiseks täiendada kehtivat regulatsiooni eelkõige institutsiooni eesmärkide, rahastamise ja järelevalve osas. Selleks sobiv seadus on erakonnaseadus (EKS), mis ka käesolevalt reguleerib parteiga seotud teisi isikuid.
ASJA SISU. Seadusemuudatusega täiendatakse parteide rahastamise järelevalve-komisjoni pädevust. Seoses lisanduva uue peatükiga „Partokraatia Arendamise Sihtasutus“ on vaja täiendada ka parteide rahastamise järelevalve komisjoni pädevusi. PASA rahastamist ning tegevust kontrollib tulevaselt parteide rahastamise järelevalve komisjon.
Parteide rahastamise üle teostab järelevalvet parteide rahastamise järelevalve komisjon. Arvestades PASA-de seotust parteidega ning vajadust tagada nii parteide kui ka sihtasutuste rahastamise läbipaistvus, on eesmärgipärane koondada kompetents ühte institutsiooni. Sellisel kujul on järelevalveorganil ülevaade mõlema isiku tegevusest ning see võimaldab järelevalve-organil vajadusel sekkuda. Lisaks kehtivale EKS-is sätestatud parteide rahastamise järelevalve komisjoni pädevustele tuleb seaduses sätestada pädevus kontrollida avalike vahendite kasutamist PASA põhikirjast tulenevate ning EKS-ist tulenevate eesmärkide täitmisel.
Täiendatakse EKS-i regulatsiooni parteide rahastamise komisjoni tasustamisega. Eesmärk on kehtestada parteide rahastamise komisjoni liikmetele töötasu määramise põhimõtted seaduse tasemel – seadusliku aluse põhimõtte tagamine ning tasu maksmise läbipaistvuse tagamine.
Kehtiva õiguse kohaselt on riigieelarve seadusega rahalised vahendid komisjonile eraldatud, kuid töötasu komisjoni liikmetele määratud ega makstud ei ole, kuivõrd seaduses puudub alus tasude maksmiseks.
Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanekul lisati 2011. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (822 SE) kolmanda lugemise teksti vahendid parteide rahastamise järelevalve-komisjoni loomiseks. Riigieelarve seaduse kohaselt on järelevalvekomisjoni tegevuskuludeks ette nähtud 47934€.
Riigieelarve klassifikaatorite ning Riigi raamatupidamise üldeeskirja alusel kehtestatud kontoplaani ja riigieelarve klassifikaatorite kasutusjuhendi järgi kuulub tegevuskulude alla personalikulu ja tööjõukulu, sh töötasu ja personalikuluga kaasnevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed. Komisjoni liikmete töötasu maksmise tahet väljendab seaduse eelnõu (822 SE) muudatusettepanekute tabeli ettepaneku nr 2 selgitus ning Riigikogu rahanduskomisjoni 6.12.2010 istungi protokoll. Muudatusettepaneku selgitus:
Erakondade rahastamise järelevalve komisjon on sarnaselt Vabariigi Valimiskomisjonile sõltumatu, piisavate volituste ja pädevuse ja ressurssidega. Erinevalt Vabariigi Valimiskomisjoni liikmetest, ei pea parteide rahastamise järelevalve komisjoni liikmed olema teda nimetanud institutsiooni teenistuses, vaid võivad olla nimetatud ka väljapoolt.
Eelnõu kohaselt seotakse komisjoni liikme tasu Vabariigi Valitsuse kehtestatava töötasu alammääraga. Iga komisjoni liige tasustatakse igakuiselt poole töötasu alammäära ulatuses, so käesolevalt 138€.
Täiendusega laiendatakse järelevalve-komisjoni ettekirjutuse tegemise õigust ka PASA järelevalve teostamisele.
Erakondade rahastamise järelevalve komisjon teeb PASA-le ettekirjutuse, kui ta: (1) on jätnud täitmata kohustuse esitada tähtpäevaks aruande või selles esineb puudusi; (2) on jätnud keelatud annetuse või tulu, mis on vastuolus seadusega või allikatest, mida ei ole seaduses lubatud, tagastamata; (3) on jätnud vastuvõetud annetuse kajastamata; (4) on jätnud keelatud annetuse või tulu, mis on vastuolus seadusega või allikatest, mida ei ole seaduses lubatud, riigieelarvesse kandmata; (5) tuvastab, et PASA tegevus oli suunatud seaduslike eesmärkide saavutamisele või PASA ei ole oma vara kasutanud seadusega keelatud eesmärgi saavutamiseks.
Seeläbi on piisavas ulatuses reguleeritud järelevalve-komisjoni pädevus ettekirjutuse tegemiseks PASA üle järelevalve teostamisel ning tagatakse, et sihtasutus lähtub oma tegevustes seaduses sätestatud eesmärkidest ja ülesannetest.
EKS-i täiendatakse uue peatükiga 23. „Partokraatia Arendamise Sihtasutus”. PASA tegevus on seotud parteide tegevusega ning eelnõu kohaselt reguleeritakse ka PASA-sid EKS-is.
Eelnõu sätestab, et PASA käesoleva seaduse tähenduses on erakonna asutatud sihtasutus, mille eesmärk on avalikes huvides edendada partokraatlikku maailmavaadet nii Eestis kui ka välisriikides.
Siit tuleneb PASA 4 olulist tunnust: (1) PASA on eraõiguslik sihtasutus; (2) EKS-i tähenduses saab ainult partei asutada PASA; (3) eesmärk on edendada partokraatlikku demokraatiat; (4) tegevus on lubatud nii Eestis kui ka välisriikides.
Seeläbi on sätestatud, et asutatud sihtasutus lähtub oma tegevuses parlamenti pääsenud parteide huvidest. PASA-d ei ole partei sidusorganisatsioonid erakonnaseaduse mõttes.
Eelnõu kohaselt peab PASA nimi sisaldama täiendit «partokraatia arendamise sihtasutus». Täiendi PASA asemel võib PASA kasutada lühendit «DASA».
Eelnõu sätestab, et parteil võib olla ainult 1 temaga seotud PASA. Regulatsiooni kohaselt võib erakond end seostada ainult ühe PASA-ga EKS-i mõttes. Sellist seotust peab erakond kohustuslikus korras näitama ka oma veebilehel. Samuti on PASA kohustatud sellist seotust näitama. Mõistlik on eeldada, et veebileht PASA-le luuakse 6 kuu jooksul arvates asutamisest. Piisavaks tuleks pidada, kui mõlema isiku veebilehel on näidatud, milline erakond sihtasutuse asutajaks on.
Eelnõu kohaselt hõlmab PASA tegevus: (1) maailmavaatelise hariduse edendamist projektide, toetuste ja informatsiooni levitamise kaudu; (2) partokraatia edendamist ja poliitikaalaste uuringute ning parteiliikumise ajaloo uuringute teostamist ning selliste uuringute edendamist ja toetamist; (3) sihtasutusega seotud maailmavaate ja selle maailmavaatega seotud parteide ajaloo jäädvustamist.
Konkreetsete meetmete valik on jäetud sihtasutusele. Näiteks võib maailmavaatelise hariduse edendamine projektide raames ning informatsiooni levitamine toimuda videosalvestuste kaudu, uue veebisaidi loomise või ajalehe ilmutamise kaudu. Samuti võib tegevus olla suunatud parteidele läbi nõustamise, ümarlaudade korraldamise või muu sellise tegevuse. Uuringuid ei ole ka piiritletud ainult läbi poliituuringute spektri. Uuringud võivad olla ka juriidilist laadi, sotsioloogilist laadi jne.
Eelnõu kohaselt ei saa PASA eesmärgiks olla riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine.
PASA tegevusest tuleks oodata, et riigieelarvest eraldatud rahaliste vahenditega käiake ümber majanduslikult otstarbekalt. Sihtasutuse tegevuse tulemuslikkus sõltub osaliselt rahaliste vahendite eesmärgistatud kasutusest.
Eelnõuga täpsustatakse PASA tegevuse suunitlust avalikkusele. See tagab, et huvitatud isikutel on võimalus pöörduda loodud sihtasutuste poole informatsiooni saamiseks. Samuti kohustab see sihtasutust oma tegevuses olema avalikkusele kättesaadav ning soosib tegevuse läbipaistvust.
Eelnõu seab seaduses piirangud PASA juhatuse liikmelisusele. PASA juhatuse liikmeks ei või olla Vabariigi Valitsuse liige, Riigikogu liige, Euroopa Parlamendi liige, järelevalve-komisjoni liige, partei juhatuse liikmed ega partei palgalised töötajad või isikud, kes on parteiga töölepinguga sarnanevas püsivas õigussuhtes.
Eelnõu sätestab PASA rahastamise põhimõtted ja piiritleb PASA tulu allikad ning ühtlasi on seega määratletud, et muud tulu ega rahastamise allikad ei ole aktsepteeritavad. Eelnõu kohaselt võib sihtasutus saada tulu ehk oma tegevuseks kasutada vahendeid järgnevatest allikatest: (1) käesoleva seaduse alusel makstavad eraldised riigieelarvest; (2) käesolevas seaduses sätestatud tingimustel tehtud annetused; (3) tehingud sihtasutuse varaga; (4) EL-i toetustest, kui toetuse eesmärgid valdavas osas vastavad PASA tegevuse eesmärkidele; (5) EL-i, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ja NATO liikmesriikide avalikest vahenditest, kui nende vahendite kasutamise eesmärgid valdavas osas vastavad PASA tegevuse eesmärkidele; (6) EL-i, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ja NATO liikmesriikides tegutsevate mittetulundusühingute ja sihtasutuste varast, kui nende tegevuse eesmärgid valdavas osas vastavad PASA tegevuse eesmärkidele.
Eelnõu kohaselt tulenevad PASA-le riigieelarvest ainult otsesed EKS-i alusel määratud eraldised ning sihtasutusele ei saa riigieelarvest teha muid eraldisi ja sihtasutus ei saa neid vastu võtta. Projekttoetusi riigilt ega kohalikult omavalitsuselt ei ole võimalik PASA-le suunata. Sihtasutuse tulu allikaks võivad olla annetused (EKS-i mõttes annetused). Eelnõu lubab sihtasutusel oma varaga teha tehinguid ning selle arvelt ka tulu teenida ning sihtasutust rahastada ka EL-i toetustest, kui toetuse eesmärgid valdavas osas vastavad PASA tegevuse eesmärkidele. Sihtasutus võib taotleda sihtotstarbelisi toetusi kui ka projekttoetust jms. PASA-l on võimalik saada rahalist toetust, kui see sobitub tema seadusest tulenevate ning põhikirjas täpsustatud eesmärkidega. Sihtasutuse vastavust EL-i toetustele kontrollib seejuures juba vastav EL-i institutsioon või toetuse eest vastutav institutsioon. Lisanduvalt lubatud on tulud EL-i, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ja NATO liikmesriikide avalikest vahenditest, kui nende vahendite kasutamise eesmärgid valdavas osas vastavad PASA tegevuse eesmärkidele. Kui välisriigil on huvi toetada PASA projekte või tegevust üldisel kujul, siis võib seda ka teha. Lisanduvalt hõlmab mõiste „välisriigi avalikud vahendid“ ka välisriikide muude haldustasandite avalikke vahendeid ehk näiteks kohaliku omavalitsuse tasandit või liidumaa tasandit. Välisriikide vahendid hõlmavad siinkohal ka välisriiklikke projekttoetusi jms.
PASA-le eraldatakse riigieelarvest vahendeid ainult juhul, kui tema asutanud erakond on esindatud Riigikogus.
PASA-l, millega seostatav erakond on esindatud Riigikogus, on õigus saada iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks eraldis riigieelarvest. Igakuise eraldise suurus on üks kaheteistkümnendik aastasummast. Lisanduvalt peavad PASA-le eraldatavad summad olema võrdsed.
Eelnõu kohaselt esitab PASA, mille tegevust on rahastatud riigieelarvest, parteide rahastamise komisjonile aruande oma tegevuses kasutatud vahendite päritolu ja kulude kohta majandusaastale järgneva aasta 30. septembriks.
See kohustab kõiki PASA-sid esitama eelnimetatud eriaruande, kui nende tegevust on eelneva majandusaasta vältel rahastatud riigieelarvest. Aruanne esitatakse 30. septembriks. See annab sihtasutusele võimaluse eelnevalt koostada kinnitatud majandusaasta aruanne ning selle põhjal on lihtsustatud ka käesoleva eriaruande koostamine.
Aruanne avalikustatakse viivitamata parteide rahastamise järelevalve komisjoni ja PASA veebilehel. Seeläbi antakse ka avalikkusele võimalus tutvuda täpsemalt PASA tegevusega ning vahendite kasutusega.
Eelnõu sätestab erisuse vara jaotamisele PASA lõppemisel. PASA lõpetamisel läheb pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist järelejäänud vara riigile. Seeläbi tagatakse, et parteid ei saaks sihtasutuse lõpetamisel sihtasutuse varast kasu, vaid see suunataks tagasi riigieelarvesse.
Lisanduvalt tagatakse eelnõuga parteide rahastamise järelevalve komisjoni liikmetele nende õigus – saada tehtud töö eest tasu. Samuti järgitakse seadusega seadusliku aluse põhimõtet tuues seadusesse tasu määramise põhimõtted. Kuna 2011.a riigieelarvega on juba Riigikogu Kantselei eelarvesse kantud parteide rahastamise järelevalve komisjoni personalikuludeks mõeldud vahendid, on võimalik neid kasutada tagasiulatuvalt kohe, kui jõustuvad käesolevad EKSi muudatused. Täiendavaid kulutusi tasustamise puhul ette ei nähta.
SEADUS JÕUSTUB… 1. juulil 2012.
SISSEJUHATUS JA EESMÄRK. Partokraatia tunnuseks on kodanike-ühiskonna ja osalusdemokraata piiramine. Poliitiline haritus ja teadlikkus on partokraatliku demokraatia oludes iseendast mõistetav ning selle järjepidev edendamine on vajalik heaolu-ühiskonna tekkeks ja arenguks.
Tähtis osa selles on kodaniku-ühiskonna ja parteide koostööl, nõustamis- ja täiendkoolituse projektidel ning rahvusvahelisel koostööl. Nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil panustatakse parteide süsteemsuse stabiliseerimisse ning partnerite initsiatiivide edendamisse.
Siseriikliku partokraatia arenguks ning rahvusvahelisse koostöösse panustamiseks tuleb võimalikult laias spektris vaadata üle ka siseriiklikud võimalused partokraatlike printsiipide ja poliithariduse tugevdamiseks.
Üheks selliseks vahendiks on Partokraatia Arendamise Sihtasutused (edaspidi PASA) — institutsioonid, mis on organisatoorselt ja isikuliselt eristatavad parteidest.
Arvestades, et sellise institutsiooni eesmärgiks partokraatia arendamise uuringute ja parteiliikumise ajaloo uurimine ja selliste uuringute edendamine ja toetamine ning sihtasutusega seotud partei ajaloo jäädvustamine, on selliste institutsioonide loomine võimalik eraõiguslike sihtasutustena. Sihtasutuste üldregulatsioon on Eesti õigussüsteemis reguleeritud sihtasutuste seaduses.
Eelnõu eesmärgiks on PASA-de toimimise tagamiseks täiendada kehtivat regulatsiooni eelkõige institutsiooni eesmärkide, rahastamise ja järelevalve osas. Selleks sobiv seadus on erakonnaseadus (EKS), mis ka käesolevalt reguleerib parteiga seotud teisi isikuid.
ASJA SISU. Seadusemuudatusega täiendatakse parteide rahastamise järelevalve-komisjoni pädevust. Seoses lisanduva uue peatükiga „Partokraatia Arendamise Sihtasutus“ on vaja täiendada ka parteide rahastamise järelevalve komisjoni pädevusi. PASA rahastamist ning tegevust kontrollib tulevaselt parteide rahastamise järelevalve komisjon.
Parteide rahastamise üle teostab järelevalvet parteide rahastamise järelevalve komisjon. Arvestades PASA-de seotust parteidega ning vajadust tagada nii parteide kui ka sihtasutuste rahastamise läbipaistvus, on eesmärgipärane koondada kompetents ühte institutsiooni. Sellisel kujul on järelevalveorganil ülevaade mõlema isiku tegevusest ning see võimaldab järelevalve-organil vajadusel sekkuda. Lisaks kehtivale EKS-is sätestatud parteide rahastamise järelevalve komisjoni pädevustele tuleb seaduses sätestada pädevus kontrollida avalike vahendite kasutamist PASA põhikirjast tulenevate ning EKS-ist tulenevate eesmärkide täitmisel.
Täiendatakse EKS-i regulatsiooni parteide rahastamise komisjoni tasustamisega. Eesmärk on kehtestada parteide rahastamise komisjoni liikmetele töötasu määramise põhimõtted seaduse tasemel – seadusliku aluse põhimõtte tagamine ning tasu maksmise läbipaistvuse tagamine.
Kehtiva õiguse kohaselt on riigieelarve seadusega rahalised vahendid komisjonile eraldatud, kuid töötasu komisjoni liikmetele määratud ega makstud ei ole, kuivõrd seaduses puudub alus tasude maksmiseks.
Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanekul lisati 2011. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (822 SE) kolmanda lugemise teksti vahendid parteide rahastamise järelevalve-komisjoni loomiseks. Riigieelarve seaduse kohaselt on järelevalvekomisjoni tegevuskuludeks ette nähtud 47934€.
Riigieelarve klassifikaatorite ning Riigi raamatupidamise üldeeskirja alusel kehtestatud kontoplaani ja riigieelarve klassifikaatorite kasutusjuhendi järgi kuulub tegevuskulude alla personalikulu ja tööjõukulu, sh töötasu ja personalikuluga kaasnevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed. Komisjoni liikmete töötasu maksmise tahet väljendab seaduse eelnõu (822 SE) muudatusettepanekute tabeli ettepaneku nr 2 selgitus ning Riigikogu rahanduskomisjoni 6.12.2010 istungi protokoll. Muudatusettepaneku selgitus:
EKS-i ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega nähakse ette, et parteide rahastamise järelevalve komisjon registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris ja Riigikogu Kantselei tagab parteide rahastamise järelevalve-komisjoni asjaajamise ja tehnilise teenindamise.Eelnevast tuleneb, et sisuliselt on vahendid tasu maksmiseks (ka tagasiulatuvalt) olemas ning olid eelarves ka planeeritud. Siiski ei olnud komisjoni liikmeid võimalik tasustada, kuivõrd selleks puudub seaduslik alus.
Erakondade rahastamise järelevalve komisjonile nähakse ette investeeringuteks – veebilehe loomiseks 15978€. Komisjoni tegevuskuludeks kavandatakse kokku 47934€, millest personalikuludeks (komisjoni liikmete tasudeks ja maksudeks) kavandatakse 15978€ ja majandamiskuludeks — meediamonitooringuks, infotehnoloogia kuludeks, büroo- ja transpordikuludeks ning vajadusel ekspertiiside ning auditite tellimiseks kavandatakse 31956€. Riigikogu Kantselei eelarves nähakse ette kulud parteide rahastamise järelevalve komisjoni asjaajamise ja teenindamise tagamiseks kokku 31956€, sh personalikuludeks 27738€ ja majandamiskuludeks 4218€.
Erakondade rahastamise järelevalve komisjon on sarnaselt Vabariigi Valimiskomisjonile sõltumatu, piisavate volituste ja pädevuse ja ressurssidega. Erinevalt Vabariigi Valimiskomisjoni liikmetest, ei pea parteide rahastamise järelevalve komisjoni liikmed olema teda nimetanud institutsiooni teenistuses, vaid võivad olla nimetatud ka väljapoolt.
Eelnõu kohaselt seotakse komisjoni liikme tasu Vabariigi Valitsuse kehtestatava töötasu alammääraga. Iga komisjoni liige tasustatakse igakuiselt poole töötasu alammäära ulatuses, so käesolevalt 138€.
Täiendusega laiendatakse järelevalve-komisjoni ettekirjutuse tegemise õigust ka PASA järelevalve teostamisele.
Erakondade rahastamise järelevalve komisjon teeb PASA-le ettekirjutuse, kui ta: (1) on jätnud täitmata kohustuse esitada tähtpäevaks aruande või selles esineb puudusi; (2) on jätnud keelatud annetuse või tulu, mis on vastuolus seadusega või allikatest, mida ei ole seaduses lubatud, tagastamata; (3) on jätnud vastuvõetud annetuse kajastamata; (4) on jätnud keelatud annetuse või tulu, mis on vastuolus seadusega või allikatest, mida ei ole seaduses lubatud, riigieelarvesse kandmata; (5) tuvastab, et PASA tegevus oli suunatud seaduslike eesmärkide saavutamisele või PASA ei ole oma vara kasutanud seadusega keelatud eesmärgi saavutamiseks.
Seeläbi on piisavas ulatuses reguleeritud järelevalve-komisjoni pädevus ettekirjutuse tegemiseks PASA üle järelevalve teostamisel ning tagatakse, et sihtasutus lähtub oma tegevustes seaduses sätestatud eesmärkidest ja ülesannetest.
EKS-i täiendatakse uue peatükiga 23. „Partokraatia Arendamise Sihtasutus”. PASA tegevus on seotud parteide tegevusega ning eelnõu kohaselt reguleeritakse ka PASA-sid EKS-is.
Eelnõu sätestab, et PASA käesoleva seaduse tähenduses on erakonna asutatud sihtasutus, mille eesmärk on avalikes huvides edendada partokraatlikku maailmavaadet nii Eestis kui ka välisriikides.
Siit tuleneb PASA 4 olulist tunnust: (1) PASA on eraõiguslik sihtasutus; (2) EKS-i tähenduses saab ainult partei asutada PASA; (3) eesmärk on edendada partokraatlikku demokraatiat; (4) tegevus on lubatud nii Eestis kui ka välisriikides.
Seeläbi on sätestatud, et asutatud sihtasutus lähtub oma tegevuses parlamenti pääsenud parteide huvidest. PASA-d ei ole partei sidusorganisatsioonid erakonnaseaduse mõttes.
Eelnõu kohaselt peab PASA nimi sisaldama täiendit «partokraatia arendamise sihtasutus». Täiendi PASA asemel võib PASA kasutada lühendit «DASA».
Eelnõu sätestab, et parteil võib olla ainult 1 temaga seotud PASA. Regulatsiooni kohaselt võib erakond end seostada ainult ühe PASA-ga EKS-i mõttes. Sellist seotust peab erakond kohustuslikus korras näitama ka oma veebilehel. Samuti on PASA kohustatud sellist seotust näitama. Mõistlik on eeldada, et veebileht PASA-le luuakse 6 kuu jooksul arvates asutamisest. Piisavaks tuleks pidada, kui mõlema isiku veebilehel on näidatud, milline erakond sihtasutuse asutajaks on.
Eelnõu kohaselt hõlmab PASA tegevus: (1) maailmavaatelise hariduse edendamist projektide, toetuste ja informatsiooni levitamise kaudu; (2) partokraatia edendamist ja poliitikaalaste uuringute ning parteiliikumise ajaloo uuringute teostamist ning selliste uuringute edendamist ja toetamist; (3) sihtasutusega seotud maailmavaate ja selle maailmavaatega seotud parteide ajaloo jäädvustamist.
Konkreetsete meetmete valik on jäetud sihtasutusele. Näiteks võib maailmavaatelise hariduse edendamine projektide raames ning informatsiooni levitamine toimuda videosalvestuste kaudu, uue veebisaidi loomise või ajalehe ilmutamise kaudu. Samuti võib tegevus olla suunatud parteidele läbi nõustamise, ümarlaudade korraldamise või muu sellise tegevuse. Uuringuid ei ole ka piiritletud ainult läbi poliituuringute spektri. Uuringud võivad olla ka juriidilist laadi, sotsioloogilist laadi jne.
Eelnõu kohaselt ei saa PASA eesmärgiks olla riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine.
PASA tegevusest tuleks oodata, et riigieelarvest eraldatud rahaliste vahenditega käiake ümber majanduslikult otstarbekalt. Sihtasutuse tegevuse tulemuslikkus sõltub osaliselt rahaliste vahendite eesmärgistatud kasutusest.
Eelnõuga täpsustatakse PASA tegevuse suunitlust avalikkusele. See tagab, et huvitatud isikutel on võimalus pöörduda loodud sihtasutuste poole informatsiooni saamiseks. Samuti kohustab see sihtasutust oma tegevuses olema avalikkusele kättesaadav ning soosib tegevuse läbipaistvust.
Eelnõu seab seaduses piirangud PASA juhatuse liikmelisusele. PASA juhatuse liikmeks ei või olla Vabariigi Valitsuse liige, Riigikogu liige, Euroopa Parlamendi liige, järelevalve-komisjoni liige, partei juhatuse liikmed ega partei palgalised töötajad või isikud, kes on parteiga töölepinguga sarnanevas püsivas õigussuhtes.
Eelnõu sätestab PASA rahastamise põhimõtted ja piiritleb PASA tulu allikad ning ühtlasi on seega määratletud, et muud tulu ega rahastamise allikad ei ole aktsepteeritavad. Eelnõu kohaselt võib sihtasutus saada tulu ehk oma tegevuseks kasutada vahendeid järgnevatest allikatest: (1) käesoleva seaduse alusel makstavad eraldised riigieelarvest; (2) käesolevas seaduses sätestatud tingimustel tehtud annetused; (3) tehingud sihtasutuse varaga; (4) EL-i toetustest, kui toetuse eesmärgid valdavas osas vastavad PASA tegevuse eesmärkidele; (5) EL-i, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ja NATO liikmesriikide avalikest vahenditest, kui nende vahendite kasutamise eesmärgid valdavas osas vastavad PASA tegevuse eesmärkidele; (6) EL-i, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ja NATO liikmesriikides tegutsevate mittetulundusühingute ja sihtasutuste varast, kui nende tegevuse eesmärgid valdavas osas vastavad PASA tegevuse eesmärkidele.
Eelnõu kohaselt tulenevad PASA-le riigieelarvest ainult otsesed EKS-i alusel määratud eraldised ning sihtasutusele ei saa riigieelarvest teha muid eraldisi ja sihtasutus ei saa neid vastu võtta. Projekttoetusi riigilt ega kohalikult omavalitsuselt ei ole võimalik PASA-le suunata. Sihtasutuse tulu allikaks võivad olla annetused (EKS-i mõttes annetused). Eelnõu lubab sihtasutusel oma varaga teha tehinguid ning selle arvelt ka tulu teenida ning sihtasutust rahastada ka EL-i toetustest, kui toetuse eesmärgid valdavas osas vastavad PASA tegevuse eesmärkidele. Sihtasutus võib taotleda sihtotstarbelisi toetusi kui ka projekttoetust jms. PASA-l on võimalik saada rahalist toetust, kui see sobitub tema seadusest tulenevate ning põhikirjas täpsustatud eesmärkidega. Sihtasutuse vastavust EL-i toetustele kontrollib seejuures juba vastav EL-i institutsioon või toetuse eest vastutav institutsioon. Lisanduvalt lubatud on tulud EL-i, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ja NATO liikmesriikide avalikest vahenditest, kui nende vahendite kasutamise eesmärgid valdavas osas vastavad PASA tegevuse eesmärkidele. Kui välisriigil on huvi toetada PASA projekte või tegevust üldisel kujul, siis võib seda ka teha. Lisanduvalt hõlmab mõiste „välisriigi avalikud vahendid“ ka välisriikide muude haldustasandite avalikke vahendeid ehk näiteks kohaliku omavalitsuse tasandit või liidumaa tasandit. Välisriikide vahendid hõlmavad siinkohal ka välisriiklikke projekttoetusi jms.
PASA-le eraldatakse riigieelarvest vahendeid ainult juhul, kui tema asutanud erakond on esindatud Riigikogus.
PASA-l, millega seostatav erakond on esindatud Riigikogus, on õigus saada iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks eraldis riigieelarvest. Igakuise eraldise suurus on üks kaheteistkümnendik aastasummast. Lisanduvalt peavad PASA-le eraldatavad summad olema võrdsed.
Eelnõu kohaselt esitab PASA, mille tegevust on rahastatud riigieelarvest, parteide rahastamise komisjonile aruande oma tegevuses kasutatud vahendite päritolu ja kulude kohta majandusaastale järgneva aasta 30. septembriks.
See kohustab kõiki PASA-sid esitama eelnimetatud eriaruande, kui nende tegevust on eelneva majandusaasta vältel rahastatud riigieelarvest. Aruanne esitatakse 30. septembriks. See annab sihtasutusele võimaluse eelnevalt koostada kinnitatud majandusaasta aruanne ning selle põhjal on lihtsustatud ka käesoleva eriaruande koostamine.
Aruanne avalikustatakse viivitamata parteide rahastamise järelevalve komisjoni ja PASA veebilehel. Seeläbi antakse ka avalikkusele võimalus tutvuda täpsemalt PASA tegevusega ning vahendite kasutusega.
Eelnõu sätestab erisuse vara jaotamisele PASA lõppemisel. PASA lõpetamisel läheb pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist järelejäänud vara riigile. Seeläbi tagatakse, et parteid ei saaks sihtasutuse lõpetamisel sihtasutuse varast kasu, vaid see suunataks tagasi riigieelarvesse.
Lisanduvalt tagatakse eelnõuga parteide rahastamise järelevalve komisjoni liikmetele nende õigus – saada tehtud töö eest tasu. Samuti järgitakse seadusega seadusliku aluse põhimõtet tuues seadusesse tasu määramise põhimõtted. Kuna 2011.a riigieelarvega on juba Riigikogu Kantselei eelarvesse kantud parteide rahastamise järelevalve komisjoni personalikuludeks mõeldud vahendid, on võimalik neid kasutada tagasiulatuvalt kohe, kui jõustuvad käesolevad EKSi muudatused. Täiendavaid kulutusi tasustamise puhul ette ei nähta.
SEADUS JÕUSTUB… 1. juulil 2012.
PASA seaduseelnõu sai esimesel lugemisel parlamendis mais 2012 veelgi uudsema nime MS — maailmavaate sihtasutus (võib lühendada ka MVSA)
VastaKustuta