Putin +/-12 aastat

Putinismi videoreklaam
Edinorussi kampaaniast 2011

Liisk on langenud. 
Suverennaja 七аท-demokratija on läbi. Putinismi varjatud pale peab avanema ja nii saab ju ehk lähimail nädalail näha Venemaa sisearengu uusi suundi. Üks on selge — Putini päike on loojumas… Ent tal on veel mõni — ennemini tagurlik kui eduline — võimalus  t ä i e n d a v  aastatosin välja vedada…
-----------------------------------------------------------------

Kui tänavaprotesti tavaline saatus Moskvas ja Peterburis on kohata politsei, sisevägede ja našistide kümneid kui mitte sadu kordi kaalukamaid jõudusid, agaramate protestijate trellide taha vedimist ning kõige närusema kroonina — elanikkonna vaikiva enamuse orjalikku osavõtmatust, siis nüüd läks pisut teisiti.

Sel laupäeval, mis sattus Inimõiguste päevale, oli putinismi vastustajaid pealinna südamesse esimest korda kogunenud rohkem kui vastasjõude (vt 360°-panoraamfotot) ning mitmekümnel sarnasel üritusel üle kogu maa võeti kinni vaevalt sada inimest. Moskvas pöördusid miitingulised lõpuks politseinike pika rivi poole, skandeerides neile tunnustuseks:

"Politsei on rahvaga!"

Ja riiklikud telekanalid lõpetasid ligi nädalapikkuse vaikimisvandenõu ja kajastasid valimistulemuste võltsimise vastaseid kogunemisi, näidates kuis tuhanded ujutasid üle Soo (Bolotnaja) väljaku, Moskva jõe kaldapealse ja rahvamassist peaaegu lookas silla. Kuigi need uudistesaated hoidusid näitamast loosungeid Putini- ja tema sulide—varaste-partei vastu, polnud nad seekord halvemad AK-st ETV-s, kus poliitkartelli vastasrindlaste käsitelu upub samuti pooltõdedesse. Vene telekanalite Rossija, PK ja NTV miitingukajastusest vt VoA vk portaali ülevaadet V Moskve vse spokojno — VoA 10. XII 2011.

GEBISTLIK VÕIMUJAOTUSE JA PROPAGANDASKEEM: Veel sügise hakul paistis, et valitsemisvalem on Venemaal paika pandud pikemaks. Rahvas sai 24. IX 2010 teada, et kogu riigis eksisteerib ainult 1 või heal juhul kuni 2 valimisõigusega isikut. Nendeks on vanad sõbrad ja teenistussõltlased Dima ja Vova. Esimese sõnul olla nad ses osas kokku leppinud ammu — juba oma "suhte alguspäevil", mis peaks tähendama aega Leningradi/SPb Riiklikus Ülikoolis (LGU), mil Dimkal oli õnn saada Vovka seksotiks. Seega, Dima naudib partnerlusleppe järgi praegu aktiivset valimisõigust, Vova — passiivset — so õigust olla valitud. Tulevikus saab rolle omavahel vahetada. Aga valijate ring ilmselt enam ei laiene, kõigil ülejäänuil on vaba voli Kremli tandemile kaasa elada ja tema võimumängu peale plaksutada. Demokraatliku sirmi pidi tagama valimiskomisjoni juhiks pandud Vladimir Čurov, kes on samuti LGU-st pärit ja kes läheb erapoolikuse ajalukku ütlusega:

"Putinil on alati õigus"

… mida tuntakse Čurovi I seadusena. Kuid valimistel juhtus kõike muud kui…

"võimude autoriteedi tõus ja Ühtse Venemaa populaarsuse kindlustamine"

… mida 24. septembril tõotas Putin. Senise kõrgemalt kontrollitud demokraatia kallutamine üliahta võimujaotuse ja paternalismi poole miskipärast rahvale/rahva olulisele osale ei meeldinud. Nagu õõnsate loosungite puhul juhtub, on suvdemokratija tagant sisu otsima hakatud, demokraatia kontrolli üritatakse ka altpoolt. Uue meedia, interneti ja nutitelefonide ajastuga on see varasemast lihtsam ning paljude, väga paljude arust on valmistulemi võltsimine ümberlükkamatult tõestatud — nt valimissedelite täitmist valimiskomisjoni juhi poolt näitav video YouTube'is, mida on klõpsitud ligi 2 miljonit korda ja millel näidatud rikkumise usutavust on virtuaalselt kinnitatud suhtes 50:1 vastu; nt video ebaseaduslikust urnist (usutavus 50:1);  Ent ametlike valimiste peakunstnik Čurov vastas sellele jpt teistele veebi riputatud tõenditele teeskluse, vale ja ähvardusega:

… selliseid võimalikke [tõestatud rikkumistega] jaoskondi on vähem kui 0,1% kõigist jaoskondadest. Kui üles laetud foto- ja videomaterjalide uurimise tulemusel paljastatakse provokatsiooni ja võltsimise tunnused, ning teadvalt fabritseeritud materjalide autorid ja esitajad, nende tellijad ja sponsorid tuvastatakse, siis me [Keskvalimiskomisjon] asume taotlema nende karistamist.

(K voprosu o videomaterialah v seti Internet — CIK RF 7.12.2008)

Putini püstitatud "võimuvertikaal" (vertikal' vlasti) tähendab eeskätt föderalistiku ja demokraatliku alge kõrvaldamist riigiehitusest ning piirkonnajuhtide muutmist Kremli sõltlasteks. Viimastel tuli vertikaaliloogika kohaselt ülemale truudust demonstreerida "õigete" valimistulemustega, kuidas neid ka ei saavutataks — nt video Omski kuberneri Leonid Poležaevi TV-esinemisega, kus ta valijaid hoiatas vale partei valimise eest. Kuid võimuvertikaal ei toimi endise tõhususega ega anna nii muljetavaldavaid tulemusi kui eelmine kord. Ühtse Venemaa (Edinaja Rossija) partei sai vaid pisut üle poole Riigiduuma kohti, samas kui selle erakonna nimekirja päristoetus küündis vaevu kolmandikuni häältesaagist (vrd Activists: Up to 25% of Vote Faked. Moscow Times, 7. XII 2011) Nii saigi esimesena sule sappa veel Boriss Jeltsini ajast ametikohal püsinud kuberner Vjačeslav Pozgalėv, kelle valdustest Vologdas tuli võimuparteile liigagi tõepärane valimistulemuste näitaja (poolthääli 33,4% — vt Russian Vologda region's governor resigns over lack of trust. RIA 12. XII 2011)

TEGELIK TULEMUS? Samal ajal võisid edinarussidest koguni edukamad olla kommud (KPRF sai erinevate hinnangute, kalkulatsioonide ja küsitluste järgi 24… 35%) ning pääseda üle künnise ka süsteemisisesed pseudoparteid nagu "sõltumatu" Jabloko (7… 19%), Kremli-meelsed "sotsialistid" (SR — 14… 20% ) ja "rahvuslikud" populistid (LDPR — 7… 20%) Venemaa mõttekoja Probleemi Analüüsi ja Riigijuhtimise Projekteerimise Keskus raporti kohaselt sai 2011. aasta valimistel võitjaks kuulutet Ühtne Venemaa tegelikult vaid 20-25% hääli.

Kompartei (!) võit Ameerika Hääle venekeelse veebiküsitluse tulemustes

KUIDAS EDASI? Läänes levinud kujutelm "liberaalse presidendi" Dmitri Medevedevi edasisest saatusest on sama sinisilmne, kui tema ametiajale eelnevalt seatud lootused. Sama vähe usutavad on sest vaatenurgast lähtuvad ennustused, mis järelmid võiks olla laupäevasel massiprotesti demonstreerimisel. Ei ole tõepärane oodata Putinilt oma tandemipartnerist patuoina tegemist ja ta pajukile saatmist, et…

… alustada kõike puhtalt lehelt…

Vt ERR—TaZi analüütikuid: Putin võib Medvedevi ühes Ühtse Venemaaga kõrvale heita — ERR 10. XII 2011.

Isegi kui Putin ihkaks süsteemi restarti või loeks Medvedevit ülemäära pehmoks või saamatuks võimuvertikaalil või valimisi manipuleerimas, loobuks ta vaevalt nii käepärasest seisundist tandemokraatia tantsu lööva karu seltsis. Eks öelnud Ivan IV Julmgi:

Valitseja holopp pole kunagi süütu.

("а государю холоп без вины не живет")

— Сергей М Соловьев. История России с древнейших времен, VI 5:6.

Vitjaz teelahkmel (Viktor Vasnecovi õlimaal lõuendil, 1882)

Et ta teelahkmel seisab, ei saa hetkegi kahelda. Võib kõhelda, kui paadunud KGB-lane Putin on, ent mitte selles, kui paadunud patrioot Putin on. Sestap paistavad riigi tulevikuvõimalused tema valitsuse all viitavat 3 erineva põhivaliku poole. Iga pakutud alternatiivi võrdse potentsi tõttu on need tähtsuse poolest järjestamata ja allpool vaid tinglikult eristatud vene rahvuslipu värvidega.

  VALGE TEE…   See oleks eeskätt demokraatiat ja poliitilist diskussiooni edendav imeline suunavõtt sisemisele uuenemisele ja vaimse blokaadi murdmisele välispolitikas. Selle võimaluse adumiseks on vaja empaatiavõimet ja armastust rahva vastu, mida ei saa isegi praeguste valitsejate puhul välistada. See suund eeldab aga ostalgilise impeeriumiidee põhimõttelist hülgamist, ehkki just sellel püsib VF-i praeguste pseudoparteide enamiku poliitkapital. Sestap see teeviit on muist ka vähim punane.

Kõik võiks siiski alata putinistliku rahvarinde avamisest suuremaile erakonnile ja siin saaks Putin esimese vilja juba ausalt teenitud valimisvõiduna, mille väga tõenäoselt tagaks mõne/mitme süsteemipartei koondamine enda selja taha presidendikampaanias. Korrektsete valimiste lubadus ja selle tagamine omakorda vastaks läänedemokraatliku maailma + oma ühiskonna rahutumate sektorite (keskklassi) + liberaalse üldsuse + ajakirjanduse ootusile. See oleks kõige üldisema hüve tee, kuid eeldab väga põhimõttelist asja — peab lõppema putinism, st õigusriigi teesklemise, vene rahva alandamise ja kõigi ülejäänute hirmutamise strateegia. Paraku on Putini püsimine sel teel võimalik pigem lühemas kui pikemas perspektiivis, sest ees ootavad uskumatud loobumised ja isetu ohvrimeelsuse nõue, eriti kui tõusetub Putini enda vastutuselevõtu küsimus presidentuuri eel AD1999 sooritatud massimõrvade ja/või presidentuuri aja justiitsroimade ja/või isikliku korruptsiooni eest.

Demokraatia eeldab Venemaal eheda föderalismi taastamist, mis viiks arvatagi regionalismi süvenemiseni ja pikemas perspektiivis ka VF-i vähemalt mitte-etnilise jagunemiseni heanaaberlikeks osariikideks… Karta on, et oma presidentuuri 2000-2008 riigi territoriaalse terviklikkuse kreedole pühendanud Putin manab ette sootuks julmema näo.

  SININE TEE…   Usku sellesse valikusse tuleks enne kinnitada end machopubliku keskele poksiringi seades ja siis ringist väljavilistatud Putini nahka endale selga libistades. Seda isiklikku psühhotraumat adumata tunduks riigi tuleviku kaalule asetamine ainult gaasivarude + relvajõu vastu üle mõistuse. Kuid vähemalt üks on neist panustest tema valikuks niikuinii. Maagaasil on VF-is nii kvaliteet kui ka kvaniteet tervelt 100 aastat ette tagatud. Energiakandjate ekspordi potentsiaal ilma välismaiste investeeringuteta toetuks aga peamiselt pingekollete ärgitamisele mujal, ja mida naftarikkamal alal, seda kõrgemale kerkiks süsivesinike turuhind, sh tõstes ka gaasitulu ja Venemaa rikkust.

Rahva parema osa toetuse kiireks tagamiseks sobiks kombinatsioon valge suunaga, kui vaid poleks seda palju lihtsamat teed — sõjakat retoorikat tegudega toetada. Häiretulukesed oleks pidanud süttima ja sireenid huilgama lööma juba kuu aja eest, kui kõlas Venemaa relvajõudude peastaabi ülema Nikolai Makarovi ähvardus läänenaabreile ja NATO-le…

"… ulatusliku sõja [võimalikkusega], kus kasutatakse [VF-i poolt] ka tuumarelva…"

Vt Golos Rossii, 17.XI — Eesti Meel, 2. XII 2011: 'Külma sõja' 7 sihtjoont…)

… mis läbis maailma uudistelõitasid ilma, et teist nägugi tehtaks! Šovinismi kaart võib siseriiklikke ebakõlasid summutada, ent võib ka nurinat paisutada. Võidukas kiirsõda mõne nõrga naabriga seevastu tagaks sisekorda mitmeks—setmeks aastakeseks. Sinist värvi muukarva teeviitadega vaheldades võiks välja vedada terve aastakümne või -tosina. Peavastasena käiks esiteks küll mõni kandidaat VF-i vaenlaste pika edetabeli tipust — Gruusiast Ukrainani. Välispoliitilised järelmid sel suunal ettearvamatud ei ole: alaline surmaheitluse oht kõigile naabreile; umbes 12a perspektiivis ilmselt paratamatu militaarkonflikt ühe/mitme turgikeelse maaga; pikemal ajasihil lähendaks see kõik meile III maailmasõda. Sinise teeviidaga näidatud suunast palju väiksema pöörde ja vähem riske tooks retrograadne…

  PUNANE…   Kruvide kinnikeeramise ja režiimi ideologiseerimise tee. See eeldaks alternatiividena kas õigeusklikku riiki (nt Iraani islamidemokraatia eeskujul) või kommunismi laiba tõstmist kilbile. Ja mis veel tähtsam, laseks naasta autoritaarselt režiimilt totalitaarsele. Nii Čečeenia praktika kui Hiina-kaart kuluksid siin marjaks ära. Putin on parlamendivalimiste valguses juba rõhutanud stabiilsuse tähtsust ja nii kaude kui otseselt viidanud muutuste tarbetusele, millele mõned kodanikud mõistagi vastu vaidleksid. Kuid gebist temas ei lase end eksitada. Nii on valimistega selgunud vähemalt 2 lahendust vajavat küsimust: et (A) kommunistid on ikka veel au sees ning teine suur probleemide allikas — üldse mitte kohalik, vaid (B) "signaalid" Washingtonist — on samuti edukalt välja peilitud. Kui probleemi A võiks leevendada uudset, valget teed pidi minnes, siis seda enam kõlbab probleemi B lahendamiseks ära vana hea retsept: et rahuolematust saab välismaalt inspireerida ja sel on vaevalt pistmist Venemaa tegelike hädadega — mis ju punaajast tuntud antiamerikanism.

Kontseptsiooni aina CIA/onu Sami/VoA pilli järgi tantsivast sisevaenlasest asusid ka nüüd käiama kõik Kremli ruuporid. Nii sai Russia Today, Golos Rossii ja viimast Eestisse vahendava Euro-FM-i kaudu teada, et üks sõltumatu uudisteportaal LifeNews.RU 9. detsembril avaldas…

… väga huvitavaid dokumente selle kohta, kes ja kuidas juhib MTÜ-de assotsiatsiooni Golos…

Siiski, Life.RU on seni üllitanud kõigest 2 Golosi magedat dokumenti, kumbki suhteliselt ebaoluline ja täiesti ebahuvitav e-kiri valimisvaatlejate õppuste, sõidu-, kohviraha jms pisikulutuste aruandlusest, üks postitatud suhtluses USA abiasutusega USaid juba 29.5.2007 ja teine 13.7.2011. Kui neil lekkinud/varastatud kirjadel üldse on avalikkuse jaoks väärtust, siis läbipaistvuse ja raamatupidamisreeglite järgimise eeskujuna teistele vabaühendustele. Golosis muide arvatakse, et tema valimisrikkumiste interaktiivse kaardiga veebikülg langes samal ajal, 4.-9. detsembril salapolitsei FSB küberrünnaku ohvriks — vt Russian security council chief wants Web regulation — Reuters, 14. XII 2011. Detsembrivalimistega seoses sattus Venemaal häkkerite saagiks õige mitu vabameelsemat veebiportaali, nagu NewTimes.RU, Kommersant" Online, Eho Moskvy ja LiveJournal.

Vanad KGB-valed oleks naeruväärsed, kui need ei teeks nii kurvaks. Vene ringlevi pidev jälgija ei saa mitte märgata ka kroonu-žurnalistide tüdimust ropagandaalist. Putini presidnetuuri 2 igapäevast telereportaaži kõigis peamistes uudistesaadetes muutus neljaks siis, kui Kremlis algas Medevedevi ametiaeg: iga päev 2 presidendi + 2 peaministri uudist = pool uudistesaadet. See väsitab ka vaataja, eks puudu temalgi usk sellesse, kelle—mille nimel kogu propaganda käib. Kui vaba ajakirjanduse jäänukid ja veebipriius plaaniliselt hävitatakse, otsib vanema põlve esindaja vahest üles vana raadio-vastuvõtja, mille on rahvusvaheline laineala, kuid avastab siis, et Lääne ringhääling on praktiliselt välja surnud. Vaid USA Kongressi minimaalsete grantide toel püsib hinges veel Vabadusraadio — aga kauaks?

Putin seletamas sõda Georgias (PK 9.-10. VIII 2008)

KÕIGE OLULISEM JÄRELDUS: Siin pole vaetud olukorda, mis juhtub pärast seda, kui Putin peaks mingil põhjusel võimult kaduma. On aga selge, et siis on Venemaa tee palju rasekemini ennustatav. Kuid antud hetke perspektiivist ei näi miski putinistliku status quo püsimisest hullem. Maailm peaks tegema sellest oma järeldused… Putini valikud langeva populaarsuse tingimustes on vältimatult järjest enam piiratud. Oma viimatisel, 15. XII 2011 "jutuajamisel rahvaga" ilmutas ta pealegi täielikku lugupidamatust selle rahvaosa vastu, kes õiglasi valimisi nõuab, ja mis veel tähtsam — ka seda, et tal ei ole kavas senist võimukurssi korrigeerida. Nii et…   Vladimir   Putini   valik   kaldub   rahvusvaheliselt   ohtlikuimasse,   kõige   agressiivsemasse   suunda.