Kes silmad—kõrvad lahti teeb, see ka… Näeb reklaami ERR-i kanaleil. Ja mujalgi kui spordisaateis üksi.
Ei maksa jaapani restorani reklaamimisest peaankru ／ raskuskiilu tasuta kõhutäie eest vms radikaalbanaalsest rääkidagi. Isegi siilide linnaslummi kindla surma suust päästmise üllas aines, millele pühendatud saatelõik keskendus otselt sotsiaalsele propagandale, ei pääse läbi ETV Ringvaate filtrist ilma kommertsreklaami kontrabandita.
LINNASIIL ♻ kokkuvõtlik video (ETV Ringvaade 7.-8. XI 2017)
Aeglaselt fokusseerides ligi 7' pikkuse saatelõigu avakaadris ebamäärasse brändi kuuluv kinnas e "tavaline pesupulber" intervjueeritava käes, mis siilipoega hoiab, — seejärel palju erksama värviga, kuid juba bränditunnustega ühegi õmbluseta polüestrist, peopoolt hea haardekihiga kinnas esmalt üldisemas, aga kaader-kaadrilt aina apetiitsemais plaanides intervjueerija enda käes — kuni reportaaži viimsel minutil reklaamtaies ülisuures plaanis — nagu kollasega võrkkesta keevitav kauaoodatud päiksetõus põhjamaa kaamosse — kaubamärk Guide-159 reporteri kinnastatud käeseljal… Siililegi selge! Viimsetki kodukootud teleproffi kadedaks ajava tootepaigutus Jüri Muttika saatelõigus on halvasti varjatud klassikaline kommertsreklaam, mida reporter edastab oma erksate töökinnaste kujul.
Vahepeal, enne üleminekut kaubamärkide nähtavust parendavasse HD-formaati. on Ringvaate/Reklaamiklubi telesaate-formaat jõudnud juba sammalduda, saate autorid end ammendadada…
VARASEM ESILETÜKKIV NÄIDE. Augustis 2009 käiku lastud «Ringvaade» pidi nähtavasti käituma uudistetoimetuse (AK jt ERR-i uudiste) kloaagina, aga teisalt kommertskanalite konkurendina, nt surumaks maha Kanal-2 publikunumbreid nende populaarse uudistemagasini-saate ajal. Paradoksaalse tulemina on erakanali (K2, TV3 jpt) ja riigieelarvelise telekanali (ETV-1) eripära taandumas vaadatavuse tipptunnil sellele, et…
TAUST, TRADITSIOON, TREND. Eesti TV meelelahutuslik uudistesaade ajab hõlma alt tegelikult sedasama äri, mida sovetlikus riigitelevisioonis ERF-i büroo eestvõttel aeti avalikult meelelahutusliku müügisaate «Reklaami/ -stuudio/ -klubi» (1972-1992) nime all. Tänaseks puhtalt väärtuskommunikatsiooni-rajalt äriradadele nihkunud «Ringvaade» alustas vähem kui 3 aasta eest küll kõmulise käsitluslaadi taha maskeerunud, aga siiski rahvavalgustustajana, mida kinnitasid praeguseks kadunud rubriik “tänane päev ajaloos” ja pragmaatilised “eluõpetused”, nt kuidas loputusvett kokku hoida duši all pissil käies, jne, jms. Tänaseks on «Ringvaade» aga pigem Eesti avaõigusliku (loe: ebaseadusliku) telekommertsi musternäide. Tendentsi telemüügi (infomercial) poole tähistas juba see, kui ERR oma «Ringvaate» stuudio novembris 2009 kolis Solarise keskusse.
Edaspidi sai reklaamist Eesti TV-s arginähe (ETV Ringvaade 2010/2012)
REKLAAMIVÕTTED. Nii lasi saate stuudio paiknemine kaubanduskeskuses nagu juhuslikult reklaamida otse-eetris taustale jäävat Apollo poodi, selle kutsuvaid reklaamplakateid, äripäeva ja pakkumisi — iga viimne kui saatepäev! Ja kui alguaastail 2009-2010 saatejuht vahel häbeneski raamatuid või plaate esitledes otsesõnu reklaami teha, siis järgnevate aastate «Ringvaateis» muutus eksalteeritud promotsiooni ja reklaamitöö loomulikuks.
«Ringvaate» ankrud ja reporterid ei karda enam vallandamist selle eest, kui nad teevad müügitööd, kutsuvad rahvast esietendustele, eksponeerivad uudiskaupa, hinnasilte või teevad ettearvatavate tulemustega tooteteste. Viimastes võrdleb «Ringvaade» tavaliselt paari tundmatu firma kehvema mainega toodangut mõne tunnustatud firma reegelina parema tootega. Nii nagu viimati (ETV 10. V 2012 Ringvaade — pildil) eetrisse jõudnud erapoolikus grillitestis… Siingi sai võitjaks juba testi eel “ekspertarvamustega” ka saateosaliste endi esile tõstetud firma.
SAATEERITLUS. Selles «Ringvaates» (9. V 2012 ETV1-s) andis reklaamiliikidest tooni (I.) kommertsreklaam, mis hõlvas saate eetriajast — hinnagu kriitilisusest sõltuvalt — ligemale pool või tublisti üle selle. Ka kõik pikad saatelõigud kujutasid samades lõikudes kõlava lühida reklaamteate (ostuüleskutse) laiendust — selle teate mõtet ja müügiobjekti võimalikult mitmest küljest valgustavat tootetutvustust, huvi äratamist asja vastu nii stuudiointervjuude kui ka teiste saateossa lõimitud maitseproovide — audiovisuaalsete illustratsioonide, filmikatkendite, arhiivikaadrite ja reportaažide abil.
Ülejäänud reklaamiliikide osas hõlvas selle «Ringvaate» eetriajast (II.) kuvandireklaam 2/5 ning (III.) sotsiaalreklaam umbes kümnendiku. Kuvandireklaami 40%-se osatähtsuse puhul ei ole kõne all üksnes lõputiitrites saatetegijate tänu väärinud kaubamärgid (4tk) ja poeketid (3tk), milleks seekord olid ameerika rõiva+aksessuaari-bränd, üks Tallinna mööblivabrik, Tartu rõivavabrik, samuti üks briti jaemüügikett ning kohalik ehte- (poed 2 Eesti linnas, ärk 11545866) ja prillimüüja (7 linnas, 10477111). Siin on jutt ka intervjuude jt tubaste otselõikude ajal läbi klaasist stuudioseinte TV-sse jõudvast raamatute + lauamängude + CD- + DVD-plaatide ärist. Paratamatult kuhjus see parasjagu stuudios käiva muu reklaamitamisega.
ANALÜÜS+KOMMENTAARID. Ses saates kõneldi mh kahest järgmisel päeval, 10. V 2012 esietenduvast ja äriliselt jätkusuutlikuks peetavast ja seega eeloleval kuul kino- ja teatrikavades püsivast tootest: ühest teatrilavastusest ja ühest tõsielufilmist. Neist lõikudest ühes ei puudunud rahvavalgustuslik külg, miska tegu ei olnud vähemalt siin pelgalt reklaamitööga. Ometi ei olnud tegu ei arvustuste ega uudiste-ajakirjandusega, kus sündmustik peaks leidma käsitlemist parimal juhul jooksvalt (otse-eetris) või post factum värske uudisena.
Nii esitlesid filmi autor ja veel üks teematundja saatelõigus Margit Lillaku dokumentaalist «40+2 nädalat» filmi ja selle esilinastuse kõrval ka nn loomulikke sünnitusi, sh kodu- ja lootossündi. Seevastu saatelõigus Andrus Kiviräha näidendist «8 varbaga kuningas» polnud suurt midagi peale promotsiooni; stuudios aitasid asja ajada lavastuse osatäitjad Arvo Kukumägi ja Piret Kalda; reportaažis peale osatäitja ka autor. Kõige “vahetuma vaimustusega” müügi-üleskutsed kõlasid aga saatelõigus, kus tutvustati Toomas Uibo CD—raamatut «Laulan Sõbraks Öö ja Päeva» (vt ülal oleva video teises pooles)
«Ringvaate» tegijad võivad end ka uudislaineil surfajaiks pidada. Ent kvaliteetne uudisteajakirjandus võiks anda eelteavet erandkorras ja ainult kõige olulisemate sündmuste kohta. Igasugune promo või protoinfo peaks jääma mõistlikku ( ‹1:5 ) vahekorda tavaliste uudistega. Muidu kaldub massimeedium faktide rubriigist ennustuste, spekulatsioonide jms ei-tea-kelle-arvamuse avalduste valda, satub kvaliteetse meedia sfäärist kõmuajakirjanduse tööpõllule. Soovitus täna, homme või ülehomme kinos filmi vaadata või teatrisse minna koos lubadusega, et tükk jookseb maikuu jooksul «Ringvaate» osutatud teatrites või kinodes, nii pealinnas kui ka mõnes provintsilinnas, ei tekita telemüügi koepuhtuses mingeid küsimusi. Ambivalentne kommertsi poolest oli vaid reportaaž Väike-Maarja poisi ravimisest, sh ühe lapskatseid mitte läbinud uue ravimiga, mida seetõttu Eesti «haigekassa ei kompenseeri» ja mis on samas «küllaltki kallis». Saatelõigu ülemtooniks sai abipalve, mida saateankur kordas ka stuudios, kuna reportaažis asetus põhirõhk lapsevanema protestile:
Vahest oleks reklaami tagasitoomine riigieelarvelisse meediasse õiglane, arvestades reklaamimüügi võimaldamist munitsipaal-eelarvelisele Tallinna TV-le. See võibki olla üks TTV-le üleriigilise eetriloa võimaldamise põhjusi! Reklaami ametlik naasmine võiks riigieelarvelise ringlevi tänase tegevuse muuta ausamaks ning väldiks selle saamist salaõiguslikuks telemüügifirmaks. Avalikkusel on õigus riigikanalitelt nõuda tõde ja mistahes varjatud rünnete lõpetamist, et hoiduda nii meeleheitlikust reaktsioonist kui see 2011. aasta pöörane fekaalirünnak «Ringvaate» stuudiole (ETV-1 Ringvaate seagripi-lõigus 13. I 2011, vt 5'19"… 5'25")
KES ON «RINGVAATE» OSTJA? Kas konkreetse saate tegijad on ostetavad ja müüdavad — see pole küsimuseks aga seni, kui nad müüvad ennast ainult ja üksnes avaõiguslikule tööandjale, st rahvale. Lootus, et see tõesti nõnda on, sureb viimasena…
«Ringvaade» on seni valmistanud ka meediatarbijat harivaid ja tema kriitikameelt teravdavaid lõike nagu see poolteaduslik eksperiment reklaami-turunduse valdkonnast.
Telereklaami mõju uuriv katse (Kajar Kase reportaaž 7. V 2012 ETV-s — 10'25" — ERR-i veebist eemaldatud)
Ei maksa jaapani restorani reklaamimisest peaankru ／ raskuskiilu tasuta kõhutäie eest vms radikaalbanaalsest rääkidagi. Isegi siilide linnaslummi kindla surma suust päästmise üllas aines, millele pühendatud saatelõik keskendus otselt sotsiaalsele propagandale, ei pääse läbi ETV Ringvaate filtrist ilma kommertsreklaami kontrabandita.
LINNASIIL ♻ kokkuvõtlik video (ETV Ringvaade 7.-8. XI 2017)
Aeglaselt fokusseerides ligi 7' pikkuse saatelõigu avakaadris ebamäärasse brändi kuuluv kinnas e "tavaline pesupulber" intervjueeritava käes, mis siilipoega hoiab, — seejärel palju erksama värviga, kuid juba bränditunnustega ühegi õmbluseta polüestrist, peopoolt hea haardekihiga kinnas esmalt üldisemas, aga kaader-kaadrilt aina apetiitsemais plaanides intervjueerija enda käes — kuni reportaaži viimsel minutil reklaamtaies ülisuures plaanis — nagu kollasega võrkkesta keevitav kauaoodatud päiksetõus põhjamaa kaamosse — kaubamärk Guide-159 reporteri kinnastatud käeseljal… Siililegi selge! Viimsetki kodukootud teleproffi kadedaks ajava tootepaigutus Jüri Muttika saatelõigus on halvasti varjatud klassikaline kommertsreklaam, mida reporter edastab oma erksate töökinnaste kujul.
Vahepeal, enne üleminekut kaubamärkide nähtavust parendavasse HD-formaati. on Ringvaate/Reklaamiklubi telesaate-formaat jõudnud juba sammalduda, saate autorid end ammendadada…
VARASEM ESILETÜKKIV NÄIDE. Augustis 2009 käiku lastud «Ringvaade» pidi nähtavasti käituma uudistetoimetuse (AK jt ERR-i uudiste) kloaagina, aga teisalt kommertskanalite konkurendina, nt surumaks maha Kanal-2 publikunumbreid nende populaarse uudistemagasini-saate ajal. Paradoksaalse tulemina on erakanali (K2, TV3 jpt) ja riigieelarvelise telekanali (ETV-1) eripära taandumas vaadatavuse tipptunnil sellele, et…
- kui erakanalis segavad tavaprogrammi reklaamipausid…
- siis avaõiguslikus segavad reklaami üksikud reklaamipriid katkestused.
TAUST, TRADITSIOON, TREND. Eesti TV meelelahutuslik uudistesaade ajab hõlma alt tegelikult sedasama äri, mida sovetlikus riigitelevisioonis ERF-i büroo eestvõttel aeti avalikult meelelahutusliku müügisaate «Reklaami/ -stuudio/ -klubi» (1972-1992) nime all. Tänaseks puhtalt väärtuskommunikatsiooni-rajalt äriradadele nihkunud «Ringvaade» alustas vähem kui 3 aasta eest küll kõmulise käsitluslaadi taha maskeerunud, aga siiski rahvavalgustustajana, mida kinnitasid praeguseks kadunud rubriik “tänane päev ajaloos” ja pragmaatilised “eluõpetused”, nt kuidas loputusvett kokku hoida duši all pissil käies, jne, jms. Tänaseks on «Ringvaade» aga pigem Eesti avaõigusliku (loe: ebaseadusliku) telekommertsi musternäide. Tendentsi telemüügi (infomercial) poole tähistas juba see, kui ERR oma «Ringvaate» stuudio novembris 2009 kolis Solarise keskusse.
Edaspidi sai reklaamist Eesti TV-s arginähe (ETV Ringvaade 2010/2012)
REKLAAMIVÕTTED. Nii lasi saate stuudio paiknemine kaubanduskeskuses nagu juhuslikult reklaamida otse-eetris taustale jäävat Apollo poodi, selle kutsuvaid reklaamplakateid, äripäeva ja pakkumisi — iga viimne kui saatepäev! Ja kui alguaastail 2009-2010 saatejuht vahel häbeneski raamatuid või plaate esitledes otsesõnu reklaami teha, siis järgnevate aastate «Ringvaateis» muutus eksalteeritud promotsiooni ja reklaamitöö loomulikuks.
«Ringvaate» ankrud ja reporterid ei karda enam vallandamist selle eest, kui nad teevad müügitööd, kutsuvad rahvast esietendustele, eksponeerivad uudiskaupa, hinnasilte või teevad ettearvatavate tulemustega tooteteste. Viimastes võrdleb «Ringvaade» tavaliselt paari tundmatu firma kehvema mainega toodangut mõne tunnustatud firma reegelina parema tootega. Nii nagu viimati (ETV 10. V 2012 Ringvaade — pildil) eetrisse jõudnud erapoolikus grillitestis… Siingi sai võitjaks juba testi eel “ekspertarvamustega” ka saateosaliste endi esile tõstetud firma.
 |
| Kommertsreklaam ETV Ringvaates = ette aimatava tulemusega "tarbimistest" |
SAATEERITLUS. Selles «Ringvaates» (9. V 2012 ETV1-s) andis reklaamiliikidest tooni (I.) kommertsreklaam, mis hõlvas saate eetriajast — hinnagu kriitilisusest sõltuvalt — ligemale pool või tublisti üle selle. Ka kõik pikad saatelõigud kujutasid samades lõikudes kõlava lühida reklaamteate (ostuüleskutse) laiendust — selle teate mõtet ja müügiobjekti võimalikult mitmest küljest valgustavat tootetutvustust, huvi äratamist asja vastu nii stuudiointervjuude kui ka teiste saateossa lõimitud maitseproovide — audiovisuaalsete illustratsioonide, filmikatkendite, arhiivikaadrite ja reportaažide abil.
ANALÜÜS+KOMMENTAARID. Ses saates kõneldi mh kahest järgmisel päeval, 10. V 2012 esietenduvast ja äriliselt jätkusuutlikuks peetavast ja seega eeloleval kuul kino- ja teatrikavades püsivast tootest: ühest teatrilavastusest ja ühest tõsielufilmist. Neist lõikudest ühes ei puudunud rahvavalgustuslik külg, miska tegu ei olnud vähemalt siin pelgalt reklaamitööga. Ometi ei olnud tegu ei arvustuste ega uudiste-ajakirjandusega, kus sündmustik peaks leidma käsitlemist parimal juhul jooksvalt (otse-eetris) või post factum värske uudisena.
Nii esitlesid filmi autor ja veel üks teematundja saatelõigus Margit Lillaku dokumentaalist «40+2 nädalat» filmi ja selle esilinastuse kõrval ka nn loomulikke sünnitusi, sh kodu- ja lootossündi. Seevastu saatelõigus Andrus Kiviräha näidendist «8 varbaga kuningas» polnud suurt midagi peale promotsiooni; stuudios aitasid asja ajada lavastuse osatäitjad Arvo Kukumägi ja Piret Kalda; reportaažis peale osatäitja ka autor. Kõige “vahetuma vaimustusega” müügi-üleskutsed kõlasid aga saatelõigus, kus tutvustati Toomas Uibo CD—raamatut «Laulan Sõbraks Öö ja Päeva» (vt ülal oleva video teises pooles)
«Ringvaate» tegijad võivad end ka uudislaineil surfajaiks pidada. Ent kvaliteetne uudisteajakirjandus võiks anda eelteavet erandkorras ja ainult kõige olulisemate sündmuste kohta. Igasugune promo või protoinfo peaks jääma mõistlikku ( ‹1:5 ) vahekorda tavaliste uudistega. Muidu kaldub massimeedium faktide rubriigist ennustuste, spekulatsioonide jms ei-tea-kelle-arvamuse avalduste valda, satub kvaliteetse meedia sfäärist kõmuajakirjanduse tööpõllule. Soovitus täna, homme või ülehomme kinos filmi vaadata või teatrisse minna koos lubadusega, et tükk jookseb maikuu jooksul «Ringvaate» osutatud teatrites või kinodes, nii pealinnas kui ka mõnes provintsilinnas, ei tekita telemüügi koepuhtuses mingeid küsimusi. Ambivalentne kommertsi poolest oli vaid reportaaž Väike-Maarja poisi ravimisest, sh ühe lapskatseid mitte läbinud uue ravimiga, mida seetõttu Eesti «haigekassa ei kompenseeri» ja mis on samas «küllaltki kallis». Saatelõigu ülemtooniks sai abipalve, mida saateankur kordas ka stuudios, kuna reportaažis asetus põhirõhk lapsevanema protestile:
Ma leian, et haigekassa peaks toetama kõiki lapsi, kui muud ravid ei mõju. Kui keegi ei aita ja sul endal raha ei ole — kas me siis jätame lapsed ravita? Mis siis saab!?Elu näitab, et heategevuski võib olla äri. Massimeediumi üleskutse annetada raha ravimite ostmiseks lastefondi kaudu ühele haigele lapsele on selgelt — “individuaalse probleemi ühine lahendus” — mis on Linnar Priimäe reklaamiteooria järgi reklaami esimene põhiliik, ühe sõnaga kommertsreklaam (Priimägi, Propaganda sõnastik. Tln, 2011, lk 216). Ka Reklaamiseaduse (§2 lg1 p3) definitsiooni järgi on…
reklaam — teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.EBASEADUSLIKU REKLAAMI VÕLUD. Tekib mõistagi küsimus: miks? Mispärast käitub nn avaõiguslik televisioon õigusvastaselt? Esiteks on mitu aastat käinud võitlus reklaami (ka poliitilise) ametlikuks tagasitoomiseks ERR-i. Eelmisest aastast on lisandunud sellele võitlus avaõiguslike reklaamierandite reeglistamiseks. Eitades samal ajal oma pidevat reklaamitegevust, väldib riigieelarveline massimeedia samas ka mitmesuguste reklaame puudutavate heade tavade ja seadusega sätestatud nõuete, nagu selge eristatavus muust teabest ning valeteabe esitamise, eksitamise jpt keelude ja kohustuste, järgmimist. Sealjuures on üle astutud ka seaduskohasest keelust kasutada reklaamis osalevate isikute häält või kujutist “saatejuhina või kommentaatorina poliitilisi sündmusi ja probleeme käsitlevas saates” (Reklaamiseaduse §11 lg1 p2). Seda piirangut on ERR ilmselgelt rikkunud ka, lastes ühel «Ringvaate» kahest põhijõust ankur Marko Reikopil esineda samal ajal nt kommentaariga Eesti a-ü-liikumise tuleviku kohta ETV 9. X 2011 saates «AK nädal» või nt 3. III 2011 ETV valimisstuudio saatejuhina.
Vahest oleks reklaami tagasitoomine riigieelarvelisse meediasse õiglane, arvestades reklaamimüügi võimaldamist munitsipaal-eelarvelisele Tallinna TV-le. See võibki olla üks TTV-le üleriigilise eetriloa võimaldamise põhjusi! Reklaami ametlik naasmine võiks riigieelarvelise ringlevi tänase tegevuse muuta ausamaks ning väldiks selle saamist salaõiguslikuks telemüügifirmaks. Avalikkusel on õigus riigikanalitelt nõuda tõde ja mistahes varjatud rünnete lõpetamist, et hoiduda nii meeleheitlikust reaktsioonist kui see 2011. aasta pöörane fekaalirünnak «Ringvaate» stuudiole (ETV-1 Ringvaate seagripi-lõigus 13. I 2011, vt 5'19"… 5'25")
KES ON «RINGVAATE» OSTJA? Kas konkreetse saate tegijad on ostetavad ja müüdavad — see pole küsimuseks aga seni, kui nad müüvad ennast ainult ja üksnes avaõiguslikule tööandjale, st rahvale. Lootus, et see tõesti nõnda on, sureb viimasena…
«Ringvaade» on seni valmistanud ka meediatarbijat harivaid ja tema kriitikameelt teravdavaid lõike nagu see poolteaduslik eksperiment reklaami-turunduse valdkonnast.
Telereklaami mõju uuriv katse (Kajar Kase reportaaž 7. V 2012 ETV-s — 10'25" — ERR-i veebist eemaldatud)
© Holger Kaljulaid, 2012-2017.#ETV vanad trikid: 4 minuti jagu hasartmängureklaami avaõiguslikus saates #Ringvaade / #Reklaamiklubi #ERR #reklaam https://t.co/jFRFKefv9Y pic.twitter.com/XbM4Aw8079— Kalju Laid (@KaljuLaid) October 7, 2016
Reklaam ETV spordisaadetes
VastaKustutaKes viimase 3 nädala jooksul ETV ekraanilt kas või üksikut jalgpalli-MM-i mängu näinud, on tõenäoliselt pidanud leppima, et järgmine päevgi kummitab peas laulujupp rütmikeksust. Kogu MM-i jooksul on Eesti jalgpalliliidu sponsorite reklaami ETV ekraanile 3h44'. Kui palju ETV reklaami näitamise eest raha teenib? Andres Jõesaar ärritunult: „Null senti!” Jõesaarel on JOKK mõttes õigus, sest eelarvereal ei ole näidatud reklaamitulu, vaid sihtotstarbelist toetust. Aastast 2009, so 1 eelarveaastaga kasvas ERR-i sihtotstarbeliste toetuste ja annetuste rida 6,9 miljonilt 17,8 miljoni kroonile. Osa saadud sihtotstarbelise toetuse rahast läks ERR-i arvele. Võtmeküsimus — kelle ettepanekul jõuab ERR-i ja FIFA lepingusse sponsorreklaami näitamise klausel? Jõesaare väitel nõuab seda just FIFA. Aga nt YLE ei näita vutiülekannete juurde reklaami. Pealegi täidab see punkt nii EJL-i kui ka ERR-i huvisid. Hanno Tomberg, ERR-i juhatuse liige: Eesti alaliidu sponsorite reklaami näitamine on mõlema lepingupoole huvides…
ETV-st jõudis reklaam avalikkuse ette ka Tallinna Vabaduse väljakul.
Projektid mille juurde näitab ETV reklaami?
• 2010. aasta eelarves nägi ETV sporditoimetus ette osa ülekannete puhul koostööd vastavate spordialaliitudega — „tuleb loota sihtotstarbelisele toetusele”. Selliseid projekte oli kuus:
• Vancouveri taliolümpia,
• jalgpalli MM,
• Eesti kergejõustiku MV,
• Otepää MK-etapp suusatamises,
• iluuisutamise EM Tallinnas,
• laskesuusatamise EM Otepääl.
Ringhäälingunõukogu protokollides näpuga järge ajades leiab teisigi „reklaamiprojekte”:
• tenniseföderatsiooni karikaturniir (900 sekundit),
• kergejõustiku EM (4500 sekundit),
• Tartu suusamaratoni ülekanded (1380 sekundit),
• Eesti jalgpallikoondise mängud (1440 sekundit),
• mitmevõistluse Euroopa karikavõistluste superliiga (900 sekundit),
• 2 Bigbanki kergejõustiku kuldliiga etappi (120 sekundit).
TV-3 tegevjuht Priit Leito: tegemist ei ole enam eranditega, sest reklaam on ETV eetris regulaarselt. „Erakanalid leiavad, et on ebavõrdne konkureerida ERR-iga, kes saab riigieelarvelist üle 400 miljoni krooni aastas meie kõigi maksuraha ja lisaks osaleb reklaamiturul seadust teadlikult eirates.” Leito ei pea võimalikuks, et FIFA seaks teleülekande tingimustesse nõude näidata Eesti alaliidu sponsorite reklaami. „Paljud kliendid on ETV-sse lihtsalt otse reklaami ostnud, konkreetses mahus ja klippide pikkustega.” Kergejõustiku Eesti meistrivõistlused ja BIG-i kuldliiga etapid ei vasta kuidagi suursündmuse definitsioonile, mistõttu ei tohiks ka neil juhtudel reklaami näidata. Kui jalgpalli MM-i ajal näitab ETV reklaami 3h44', siis Leito hinnangul tähendaks sama suur reklaamimaht sellise suursündmuse puhul erakanalile 2-3 miljoni kroonist reklaamitulu.
Vt Holger Roonemaa, ETV näitab MM-i ajal reklaami ligi neli tundi; TV3: meil maksaks sama reklaam samadel tingimustel 3 miljonit krooni; TV3: ERR eirab seadust teadlikult; Advokaadibüroo: ETV teadlik ja varjatud reklaamimüük ei ole kuidagi seaduslik. Eesti Päevaleht (Tln) 5. juuli 2010.
KALASILMADEGA KROONUTELEVISIOON
VastaKustutaKalastustoodete firma juht saatis kultuuriministeeriumile kaebuse, milles juhib tähelepanu varjatud reklaamile ETV-2 saates "Kalailm". Hanno Tomberg, üks ERR-i juhte möönis, et Eesti TV saatesari pole järginud hea tava põhimõtet ja lubas järgmistest saadetest kaubamärgid ja toote nimed kõrvaldada.
Saadet vaadates tekkis kalastustooteid müüva firma Salmo&Luts juhatuse liikmel Aleksei Antiptšikul küsimus, miks saatejuht nädalast nädalasse kannab ühe kalastustarvete kaubamärgi mütsi või miks on külalisel seljas tema juhitud firma kaubamärgiga vest. Asjatundjad märkavad ekraanil konkreetse firma ja toodete nimesid. Lisaks MTÜ-le Koos Kalale on saate tegijad veel seotud kalatarvete poeketiga Kalastuskeskus.
Antiptšiku sõnul ei ütleks ära temagi firma tasuta reklaamist riiklikus telekanalis: "Paraku ostan ma reklaamiaega erakanalitelt."
Vt http://www.ap3.ee/Print.aspx?PublicationId=b52f6c14-6ed2-49e8-811e-584a76467cd3
Äripäeva lugejate kommentaarid 17.8.2012 kl 8:34… 10:02
• Pooles ETV saateis on nähtavaid brändinimesid, eriti kõikvõimalikes spordisaateis, mida lausa religioosse andumusega rahvale ette söödetakse.
• Olen nendest "haltuuradest" kuulnud, osa saate tegijate sissetulekust tuleb kroonult ja osa logode kaadrisse möllimisest.
• Holloo, mis ritvadega ja rullidega seal saates kala püütakse — iga normaalne mees saab peale vaadates aru, mis kaubamärgiga tegu on. Seal saates olen ka S… tooteid näinud. Keegi võiks nüüd selle pärast kah kiunu tõmmata.
HOLGER KALJULAID KAALUB KOHTUTEED ERR-i VASTU
VastaKustutaEesti avaõiguslik meedia on "autoriõiguste omanikuna" esitanud YouTube'ile salaõigusliku nõude video «Ringvaade kui reklaamiklubi» asjus. Video olen valmistanud ja seda YT kaudu avalikkusega jaganud mina — Holger Kaljulaid. Selline nõue ERR-ilt on seega esitatud ka minu kui teose — eelmainitud video — autori vastu ja selline nõue ise on loomulikult alusetu ja minu hinnangul on ERR selle välminud eeskätt tsensori ambitsiooniga: ERR-i riivava kriitika vaigistamiseks või sellise kriitika mõjususe kahandamiseks.
Video «Ringvaade kui reklaamiklubi» on väikeseks, kuid oluliseks osakeseks minu uurimuses reklaami osatähtusest avalikus meedias. Eesti avaõiguslikul meedial on teatavasti seadusega keelatud reklaami müüa. Kuuekümne kaheksa sekundi pikkuses videolõigus on aga vähemalt 4 näidet sellest, kuidas ETV-1 esitab mitmesugust reklaami saates «Ringvaade», seda niihästi ilma vastava märkuseta kui ka koos hoiatusega. Seda videot olen ma pidanud vajalikuks ning sestap ka valmistanud illustratsiooniks ja tõendiks teise enda loodud teose, seekord teksti, juures — vt «Täna õhtul näeme… Reklaamiklubi» Isekirja-blogi 15. V 2012 postitus; http://isekiri.blogspot.com/2012/05/naeme-tana-ohtul-reklaamiklubis.html
Selles vaagisin ma reklaami kasutamise ulatust ühesainsas ETV saates, eritlesin ka reklaami kasutamise põhjusi ETV-s ning leidsin muuhulgas järgmist:
«Mispärast käitub nn avaõiguslik televisioon õigusvastaselt? Esiteks on mitu aastat käinud võitlus reklaami (ka poliitilise) ametlikuks tagasitoomiseks ERR-i. Eelmisest aastast on lisandunud sellele võitlus avaõiguslike reklaamierandite reeglistamiseks. Eitades samal ajal oma pidevat reklaamitegevust, väldib riigieelarveline massimeedia samas ka mitmesugusete reklaame puudutavate heade tavade ja seadusega sätestatud nõuete, nagu selge eristatavus muust teabest ning valeteabe esitamise, eksitamise jpt keelude ja kohustuste, järgmimist. Sealjuures on üle astutud ka seaduskohasest keelust kasutada reklaamis osalevate isikute häält või kujutist “saatejuhina või kommentaatorina poliitilisi sündmusi ja probleeme käsitlevas saates” (Reklaamiseaduse §11 lg1 p2). Seda piirangut on ERR ilmselgelt rikkunud ka, lastes ühel «Ringvaate» kahest põhijõust ankur Marko Reikopil esineda samal ajal nt kommentaariga Eesti ametiühingu-liikumise tuleviku kohta ETV 9. X 2011 saates «AK nädal» või nt 3. III 2011 ETV valimisstuudio saatejuhina.»
Mul puudub jooksev ülevaade ERR-i nõude menetlemisest, kuna see on praeguses seisus videovahendusteenuse pakkuja pärusmaa. Kui selle menetluse tagajärjel peaks aga saabuma minu video vaatamisvõimaluste piirang, siis kavatsen seda esiteks jagada mõne muu veebivahendusteenuse abil ning teiseks astuda omapoolseid samme ERR-i tegevuse vaidlustamiseks.
Hoger KALJULAID, Tallinnas 25. augustil 2012.