Kallid nõunikud (1)

Hüva nõu võib rakendada nii ühiskonna hüvaks kui vastu. Isekirja värske kogemus ütleb, et ERR kasutab oma palgalisi nõuandjaid liiga ebaotstarbekalt ning kohati ka avalikkuse kahjuks ja sõnavabaduse vastu.

KUI PALJU ON ERR-il NÕUNIKKE? Üks asi on selge. Eesti avaõigusliku TV ja raadio palgal on nõunikke rohkem kui nõustajaid. Raadiomajas istub kõrgel nõunikutoolil Andres Jõesaar — juhatuse nõunik meediauuringute ja arendusprojektide alal. Telemajas istub lisaks muidunõunikke, kelle ülesandeid ERR-i ametnikkonda kajastav veebikülg lähemalt ei tutvusta peale selle, et nad nagu Jõesaargi on juhatuse nõunikud: Eero Spriit, Ester Urbala (Mägi) ja Indrek Treufeldt; viimasele on lisatud täiendavaid ametikohustusi peegeldav "toimetaja-saatejuht", ent millist nõu ta annab, seda me ikkagi teada ei saa. Samuti on nõunik rahvusringhäälingu-nõukogul — Karin Victoria Kuuskemaa telemajas. Ja siis veel eetikanõunik — Tarmu Tammerk, kes baseerub raadiomajas. Veel on asutusel üks nõustaja, kes miskipärast — ja seda tõepoolest kahetsusväärselt — ei väärigi nõuniku ametinimetust. Selleks on keelenõustaja Einar Kraut. Niisugusest vahetegemisest jääb mulje, et Eestis ei ole avalik-õiguslikus sfääris tegutsevad nõunikud mitte niivõrd nõuandjad või konsultandid, kui pelgalt riigiametniku uhke tiitli kandjad. Ilmselt kaasneb tiitliga kõrgem palgaaste. Nõu andmist on seevastu ilmselgelt alaväärtustatud. Üks on kindel — et isand Kraudi tööväli on juhatuse või nõukogu nõuniku omast laiem, tal tuleb nõustada ju kõiki ERR-i töötajaid, kes oma töös eesti keelt kasutavad, aga mitte üksnes Faehlmanni tänava maja ülakorruse pomosid.

HEA NÕU ON KALLIM KUI KULD, ütleb vanasõna. See võiks avalik-õiguslikus ERR-is ometi käia ka õigusnõu kohta, millega ERR-i veebikülje järgi on ses asutuses ametis 5 juristi või vähemalt selle ametinimetusega töötajat, kellest tervenisti 3 olla praegu lapsepuhkusel… Mis omakorda paneb mõtlema, et ERR võiks üldiselt kallist õigusnõu kasutama erahuvide asemel otstarbepärasemalt, targemini ja ka avalikes (ühiskonna) huvides. Kuidas aga maksumaksja kinni makstud nn rahvusringhääling rakendab seda enam või vähem hüva nõu, mis tal käepärast on, sellest tuleb juttu allpool.
EESTI AVAÕIGUSLIK MEEDIA on "autoriõiguste omanikuna" esitanud YouTube'ile salaõigusliku nõude video «Ringvaade kui reklaamiklubi» asjus. Video olen valmistanud ja seda YouTube'i kaudu avalikkusega jaganud mina — Holger Kaljulaid. Selline nõue ERR-ilt on seega esitatud ka minu kui teose — eelmainitud video — autori vastu ja selline nõue ise on loomulikult alusetu ja minu hinnangul on ERR selle välminud eeskätt tsensori ambitsiooniga: ERR-i riivava kriitika vaigistamiseks või sellise kriitika mõjususe kahandamiseks.



Video «Ringvaade kui reklaamiklubi» on väikeseks, kuid oluliseks osakeseks minu uurimuses reklaami osatähtusest avalikus meedias. Eesti avaõiguslikul meedial on teatavasti seadusega keelatud reklaami müüa. Kuuekümne kaheksa sekundi pikkuses videolõigus on aga vähemalt 4 näidet sellest, kuidas ETV-1 esitab mitmesugust reklaami saates «Ringvaade», seda niihästi ilma vastava märkuseta kui ka koos hoiatusega. Seda videot olen ma pidanud vajalikuks ning sestap ka valmistanud illustratsiooniks ja tõendiks teise enda loodud teose, seekord teksti, juures — vt Isekirja-blogi 15. V 2012 postitus «Täna õhtul näeme… Reklaamiklubi»

Selles kirjutises vaagisin ma reklaami kasutamise ulatust ühes ainsas ETV saates, eritlesin ka reklaami kasutamise põhjusi ETV-s ning leidsin muuhulgas järgmist:

Mispärast käitub nn avaõiguslik televisioon õigusvastaselt? Esiteks on mitu aastat käinud võitlus reklaami (ka poliitilise) ametlikuks tagasitoomiseks ERR-i. Eelmisest aastast on lisandunud sellele võitlus avaõiguslike reklaamierandite reeglistamiseks.

Eitades samal ajal oma pidevat reklaamitegevust, väldib riigieelarveline massimeedia samas ka mitmesuguste reklaame puudutavate heade tavade ja seadusega sätestatud nõuete, nagu selge eristatavus muust teabest ning valeteabe esitamise, eksitamise jpt keelude ja kohustuste, järgmimist.

Sealjuures on üle astutud ka seaduskohasest keelust kasutada reklaamis osalevate isikute häält või kujutist “saatejuhina või kommentaatorina poliitilisi sündmusi ja probleeme käsitlevas saates” (Reklaamiseaduse §11 lg1 p2). Seda piirangut on ERR ilmselgelt rikkunud ka, lastes ühel «Ringvaate» kahest põhijõust ankur Marko Reikopil esineda samal ajal nt kommentaariga Eesti ametiühingu-liikumise tuleviku kohta ETV 9. X 2011 saates «AK nädal» või nt 3. III 2011 ETV valimisstuudio saatejuhina.

Mul puudub jooksev ülevaade ERR-i nõude menetlemisest, kuna see on praeguses seisus YouTube'i videovahendusteenuse pakkuja pärusmaa. Kui selle menetluse tagajärjel peaks aga saabuma minu video vaatamisvõimaluste piirang, siis kavatsen seda esiteks jagada mõne muu veebivahendusteenuse abil ning teiseks astuda omapoolseid samme ERR-i tegevuse vaidlustamiseks.

Holger KALJULAID (Isekiri)
Tallinnas 25. augustil 2012.