Sügisel 2013 puhkenud rahvuslik revolutsioon on Ukraina kevadeks 2014 võidule viinud. Ehkki hulgaliselt ohvreid on kantud — paarisaja hukkunu või teadmata kadunu ja kümme korda suurema arvu haavatutega — võib ukrainlaste vabadussõda ometi alles ees olla.
Nüüd juba rahvuslikuks revolutsiooniks paisund sündmustik algas protesti-meeleavaldusena Ukraina valitsuse ja presidendi Viktor Janukovõtši 21. novembri otsuse vastu loobuda strateegilise orientatsiooni priiusest ja läheneda Moskvale või teisisõnu — alluda Kremli geopoliitilisele šanataažile ja impeeriumi-ihalusele. Lühidalt, käik vene kaardiga eiras tsiviil-ühiskonda, mis Ukrainas on jõulisem kui Venemaal.
Sündmuste kroonikat ja kommentaari vt allpool rubriigis "Veel..."
Lisaks vt Euromaidani ülekannet Spilno veebi-TV või Kodaniku-TV erikanal YouTube'is või RFE veebi otsepildis — EuromMaidani ametlikus säutseris — Kyiv Postis: EuroMaidan rallies live updates, aga ka Eesti kaablioperaatorite vahendet ukraina TV-kanaleid nagu 24 jmt. (NB! Operatiivsed veebilingid ei pruugi enam toimida)
ALGUS. Ukraina pealinna protestimiitingud vallandusid 21. XI 2013 tudengite eestvedamisel ja muutusid alaliseks, lakkamatult ligi nädala väldanud miitinguks laupäeval, 23. novembril. Ajakirjanduse andmeil tuli järgmisel päeval, 24. XI 2013 pealinna 2 tähtsamale väljakule juba poolsada või (BBC järgi) kuni 150 tuhat inimest korraga; politsei kinnitusel oli meeleavaldajaid kordi vähem (20 000).
Vastu hommikut jaheneva ilmaga (vahel kuni -20°C) kahanes öiste piketeerijate hulk Euroopa ja Iseseisvuse väljakuil kummalgi mõnekümne inimeseni. Nii juhtus paaril esimesel nädalal ja siis reeglina ka otseülekanded Kiievi protestileerist katkesid. Aasta 2014 algusest pole enam aga ükski öö möödunud live'ita EuroMaidanil tuhatkonna või enama meeleavaldaja laulude, kõnede ja palvetega vigiilialt. Pidevalt toimub meeleavaldusi Ukraina teistes suurlinnades, kuna solidaarsuspikette tuleb ette üle maailma (26.I 2014 rekord 60 linnas). Kiievi meeleavaldused olid esialgu kavas EL-i liikmete ja idapartnerite Vilniuse-kohtumiseni reedel, 29. XI 2013. Et aga president seal ei allkirjastanud ammulubatud lähenemislepet EL-iga, püstitasid meeleavaldajad tema tagasiastumise ja uute presidendivalimiste nõude.
RADIKALISEERUMINE. Ööl vastu laupäeva, 30. novembrit katkestas eriüksus meeleavalduse Iseseisvuse väljakul, misjärel meeleavaldajad said kokku 600m eemal Mihhaili väljakul. Siseministeeriumi Berkuti eriüksuse vägivald rahulike meeleavaldajate, sündmusi kajastavate ajakirjanike (›43) ja isegi juhuslike ettejääjate kallal, muutis korrajõud tervikuna vihaaluseks, paisutas pahameelt võimurite vastu ning mobiliseeris lõpuks megamassi, kes samal päeval vallutas Iseseisvusväljaku vähima vastupanuta tagasi, nii et pühapäeval, 1. detsembril sai seal kogunema juba 300 000 (BBC) kuni 350 000 inimest (Reuters).
Valve-EuroMaidan katkematu meeleavalduse ja tuumikmassi (aktivistide vahtkonna) kujul niisiis jätkus samas kohas, kus oli alanud, ent kindlama tagala ja kordi ulatuslikumana. Detsembri alguspäevist tekkinud leer hõivas avalikke hooneid Iseseisvusväljaku ümbruses, kindlustas oma tagalat alalise peavarju, pideva toitlustuse ja sanitaarse külje pealt, samuti korraldas alatasa võimkonna esindajate, justiitisasutuste, sisevägede ja miilitsa eriüksuste pealetungide tõrjumise ja võimupartei provokaatorite tõkestamise üritusi.
Vägivallatseb miilitsa eriüksus Berkut — (a) video Iseseisvuse väljakult ööl vastu laupäeva, 30. novembrit kl 4:30 Kiievi aja järgi
Nii kasvasid meeleavaldused Kiievis kõigest nädalaga miljoniliseks rahva-revolutsiooniks, mille hulgalisim kogunemine korjas pühapäeva, 8. XII 2013 jooksul maidanile kokku 150 000… 1 100 000 osalist. Peanõudeks oli kogu täitevvõimu või vähemalt valitsuskabineti põlatumate liikmete taandumine, eesotsas peaministri Mõkola Azarovi ja siseminister Vitali Zaharčenkoga. See nõudmine teostus 28. I 2014 valitsuse tagasiastumisega. Ent samas poleks tark eirata maidani algupärast motiivi ega märgata protestide visaduse taga püsivat tungi presidendi + ta kriminaalse bande ( Maha Bande /Ze-Kaa/ ek: vang/ ! ) kukutamiseks, mis paraku jäi poliitiliselt artikuleerimata opositsiooniliidrite patsifismi tõttu. Pärast protestijate vastu terrori rakendamist 18. II 2014 oli raske, isegi võimatu uskuda, et sügisel 2013 Ukrainas puhkenud ülestõus iseenesest raugeb — ja enam-vähem võimatu, et vastupanu sootuks sumbub ilma — põhjaliku muutuseta presidentuuri status quos või veel suuremate muutusteta.
EuroMaidani olemasolu esimeste kuude eestkõnelejana püüdsid rahva tahet väljendada parlamendi (ülemnõukogu — uk: Verhovna Rada) opositsiooniparteide juhid, kes sellega kõige paremini hakkama ei saanud, õõnestades seega endi autoriteeti niihästi kogu Ukraina, kuid samuti Euroopa ja lõpuks ka Iseseisvuse väljakule kogunenute silmis. See ebakõla n-ö opositsiooniliidrite ja maidani aktivistide vahel ilmutas end veelgi reljeefsemalt jaanuaris 2014 pärast maidanlasi tabanud tapatalguid ja EuroMaidani võimukeskuseks ( Rahvanõukogu — uk: Narodna Rada / Народна рада ) kuulutamise järel.
Teisalt, ka võimurid olid jaanuaris 2014 "ekstremismi-vastaste" paranduste viimisega 12 seadusse saavutanud soovitu — meeleavalduste kriminaliseerimise — asemel vastupidise tulemi, mis halvemal juhul riigi lõhestab ning, kui ei vii kodusõjani, siis igal juhul oli täiesti kontraproduktiivne, sest tegelikkuses (1) üldine vastupanutahe tugevnes; (2) angažeeritud kodanikke polariseeriti kummalgi rindel veel enam ja (3) rahulikke meeleavaldusi radikaliseeriti viimse piirini, nii et EuroMaidani vahtkonnas võttis juhtohjad üle Paremsektor; ning mis olulisim — (4) seadusmuudatused sürjutasid legitiimsusväljast hoopis võimureid — presidenti, valitsust ja võimusambaks olevat Regioonideparteid, kes vene keelest halvasti tõlgit tekstid parlamendis ülbel moel läbi surusid.
Vägivallatseb Berkut (Kaljukotkas) — (b) video Kiievi Iseseisvusväljakult ööl vastu kolmapäeva, 11. detsembrit kl 1:30Kaj
VASTASSEIS jaotab rahva sisuliselt kahte leeri, kus ühel pool on Lääne-/ +vabadus/ +Ukraina-meelsed ja teisel Kremli-meelsed/ +ostalgilised/ +Ukraina-vastased jõud. Lääne-kurssi pooldavail ja vastu-meeleavaldusil osalevate masside järgi otsustades jaotub vahekord ilmse (>8x) ülekaaluga läänemeelsete kasuks.
EuroMaidani vastaste (#antimaidan) taktika muutus kuu aega pärast meeleavalduste puhkemist. Siis pöörduti (100…400UAH = 8…35€) makstud publikuga massi-meeleavalduste juurest isikuvastase vägivallaga hirmutamise ja individuaalterrori juurde, mis oli suunatud ukraina läänemeelsete aktivistide ning ajakirjanike omandi ja tervise kahjustamisele. Ning läks veel üks kuu, kuni võimurid lisasid oma arsenali verise massiterrori võtteid.
Venevastasust verbaalse russofoobia mõttes või ksenofoobsete pogrommide kujul riigis üldiselt ei esine. Kindlasti pole midagi sellist EuroMaidanil. Vastupidist kinnitavad kas ekslikult või pahatahtlikult pinnapealne kajastus välismaises ajakirjanduses + vastupropagandistid. Sama eksitavat väidet kordab desinformeerimisega kujundet avalik arvamus enamasti Venemaal, samuti Ukraina kagu- ja lõuna-aladel, kus Kremli ruuporeil on laiem kõlapind.
UKRAINA RAHUTUSTE TAGAMAAD JA MÕTE. Valitsus põhjendas oma valikut Moskva-orientatsiooni kasuks «riikliku julgeoleku» ja läänesuunalise lõimumise võimalike negatiivsete järelmeiga Ukraina—Venemaa kaubavahetusele. Venemaa president Vladimir Putin oli korduvalt ähvardanud Kiievit vastumeetmeiga Ukraina EL-iga assotsieerumise puhul, mistõttu lasub tal ka oma osa süüst. Kuid vastutust EL-i suunalt 180° ärapöörde eest kannab Viktor Janukovõtš siiski ise, vaatlejate hinnangul kasutas ta Kremli surveavaldusi ettekäändeks ja hindas üle sellise geopoliitilise kergluse tolereerimist Brüsselis.
Järelmina süvendas Ukraina president Kremli peremehetsemist Ukrainas, aga ka laiemail aladel. Oma rahvale äsja avanenud Läände-liikumise väljavaate ruunas Janukovõtš pelgaks eurofiktsiooniks. Ootamatu tagajärg väljendub praegu läänemeelsuse lakkamatus avaldamises, olgu tähiste #euromaidan /#Євромайдан/ #eurorevolutsioon /#єврореволюція/ või lihtsalt #DigitalMaidani all, ning kui see pole veel viinud, siis võib edasi ajaloolise pöördeni viia ukrainlaste kui terviku mentaliteedis.
Vladimir "Maadekoguja" Putini ainsaks ajalooliseks rolliks on ukrainlasi konsolideerida, pelutada, kehutada euroatlantilise integratsiooni poole.
K R O N O L O O G I A
21. XI Ukraina peatas ametlikult assotsieerumise EL-iga
22. XI Kiievis vallandusid massiprotestid valitsuse otsuse vastu
23. XI Euroopa-valikut pooldavad meeleavaldused levisid üle Ukraina, peale kogunemiste Kiievi Euroopa väljakul — erakonna-lippude all — kogunesid noorema põlve ja eeskätt üliõpilaskonna esindajad 300m eemal Iseseisvuse väljakul parteiülese nimetaja all
24. XI meeleavaldajate esimesed põrkumised korrakaitse-jõududega
25. XI vangis olev eks-peaminister Julia Tõmošenko kuulutas euroopaliku valiku toetuseks näljastreigi
27. XI Euroopa väljaku n-ö erakondlikud protestijad (parlamendi 3 opositsiooniparteid) liitusid Iseseisvusplatsi meeleavaldusega — ühtse EuroMaidani sünd rahvusliku ühtsuse loosungi all!
28. XI Vilniuse tippkohtumine ja EL-i esindajate etteheited VF-ile sekkumise pärast Ukrainas, samuti Armeenias
29. XI eriüksus ajas EuroMaidani laiali gaasi, nuiade ja toore vägivallaga, rünnates sihilikult ka ajakirjanikke — valitsusvõimude ettekäändeks oli peaväljaku vabastamine jõulukuuse tarvis
1. XII protesijad võtsid tagasi Iseseisvuse väljaku, hõivasid rae jmt väljaku ümbruse hoone ning ründasid edutult ka presidendi administratsiooni, sealne vastasseis korrajõududega kulmineerus buldooseri-intsidendiga
3. XII parlamentaarne üritus valitsust umbusaldada kukkus ülemraadas ilma hääletamiseni jõudmata läbi
4. XII VF-i esindajad nõudsid EL-i sekkumise lõpetamist Ukrainas
8. XII Kiievi südamesse kerkis hulk barrikaade ning postamendilt kukutati karjala marmorist Uljanov—Lenin
9. XII protestijad hõivasid osa valitsushooneid ja tõkestasid riigiteenistujaid tööle tulemast
10. XII miilitsa-eriüksused valmistusid öiseks puhastusoperatsiooniks, väidetavalt kõrvaldamaks korralagedust — so EuroMaidani barrikaade ja alalist protestilaagrit — et samasse rajada liuväljak
11. XII eriüksustel ei õnnestunud EuroMaidani öö varjus laiali ajada, samuti nurjus hommikune raehoone ülevõtt, jätkusid EL-i ja USA diplomaatide läinud päeval alanud katsed kriisi lahendada
12. XII EuroMaidan kõrvaldas teist päeva rünnakujärelmeid ja püstitas uusi barrikaade, need said endisest kõrgemad ja kindlamad, öiste valvemiitingute osalisi ei maksa enam lugeda sadades, vaid aina tuhandetes
13. XII EuroMaidan hääletas osaluse poolt ühiskondlikus ümarlauas, mis aga lõppes tulemuseta, kui mitte möönda president Janukovõtši lubadust edaspidi jõuvõtteist hoiduda, tagandada 30. novembri rünnaku eest vastutavad isikud (3) ja amnesteerida represseeritud maidanlased
18. XII EuroMaidan kindlustas barrikaade kartuses, et president Janukovõtš võis eelmise päeva kohtumisel anda oma kolleegile Kremlis lubaduse summutada Kiievi läänemeelsed protestid
23. XII terve ööpäeva jätkusid pühadeks valmistuva EuroMaidani pealava laiendamine ja helivõimenduse tõhustamine
26. XII president jõustas amnestia seni vahistet ja/või karistet EuroMaidanlasile
31. XII Iseseisvusplatsil 2013. aastat ära saates üritasid ukrainlased rahvushümni ühislauluga EuroMaidani ühe eestvedaja, ESC-2004 laureaadi Ruslana üleskutsel maailmarekordi purustamist, mis seni kuulub Guinnessi registris 121 653 indialast hõlmanud koorile, kes sooritas hümniesituse Uttar Pradeshis 6. V 2013 eraõiguslikul algatusel
16. I 2014 Ukraina parlament võttis kiirkorras ja protseduuri rikkudes vastu "ekstremismi-vastase" seaduspaketi, mis Venemaal kehtivaid norme jäljendab ja mille president järgmisel päeval heaks kiitis
19. I keskpäevaks kogunes uut seadustikku vastustama rahvasumm, paljudel peas kastruleist kiivrid ja maskid, mis pandi seadusega keelu alla; pärastlõunal puhkesid EuroMaidanist, so Iseiseisvuse ja Euroopa väljakuist kvartal eemal, Dynamo väravate sammaskaare juures lahingud miilitsa eriüksuste ja meeleavaldajate vahel, Berkut ründas mh vee-, gaasi- ja tulirelvadega, üks veekahur purustati, üksuse bussid süüdati; pingeline vastasseis, aeg-ajalt lahvatavate lahingutega jätkus samas ka järgmisel nädalal
20. I läinud päeval puhkenud tänavalahingud jätkusid vastasseisuga, kus rahvas vastas hambuni relvastet eriüksusele ilutulestikurakette, süütepudeleid ja sillutiskive pildudes
21. I ametlikult ilmusid 16. jaanuaril parlamendis võstetud drakoonilised seadused, mis asetavad EuroMaidani oma senisel kujul väljapoole seadust; öösel kl 2 alates puistati bussidest Kiievi tänavaile režiimimeelseid pätte (n.o tituški e tituškad) pogromme tegema, mõned neid vahistati EuroMaidani omakaitse-üksuste poolt
22. I esimene veri:
EuroMaidani poolel kahe ööga mitu laipa: esimene läinudöise tapluse ohver suri haiglas, teine — hukkus Berkuti lasust pähe kl 6:10 kohapeal, kolmas — pisut hiljem rinda haavatu suri ennelõunal; pärastlõunal lisandus veel — v ä h e m a l t üks — hukkunu; Kiievi maidanlased kuulutasid end seadusandlikuks Rahvanõukoguks ( RN ); südaööst olid jõustunud 16. jaanuari repressiivsed seadused, mis peaksid muutma drastiliselt rangemaks meeleavalduste ja samas lõdvendama kriminaalprotsessi reegleid
23. I kolme opositsiooniliidri kohtumiseks presidendiga kehtestati vaherahu; Rahvanõukogu maidanil polnud läbirääkimistulemusiga rahul ja vastustas nende jätkamist, samuti kuulutas RN EuroMaidani osaks Hruševsky tänava — viimaste päevade pingekolde; sel ja järgnevail päevil laiendas revolutsioonilne liikumine RN-i mõjuala maa lääne- ja põhjaaladele, kus kodanikud võtsid üle mitu võimukeskust
24. I maidanlaste Rahva Omakaitse ja Paremsektor algatasid valitsushoonete hõivamist Iseseisvusplatsi lähistel, alustades agraarpoliitika ja toitlustusministeeriumist,
26. I maidanlased hõivasid siseväelaste käes olnud Ukraina Maja Euroopa-platsil ja asutasid samasse ühe oma varustuspunkti
27. I Rahva Omakaitse vabastas eelnevail öil hõivatud justiits- ning energeetika- ja söetööstus-ministeeriumi; läbirääkimisil lubas president opositisiooniliidreile tühistada osa 16. jaanuari repressiivseid seadusi
28. I Ukraina parlament tühistas häälte ülekaaluka enamusega sama kuu keskel räpakalt heaks kiidetud 9 seaduse parandused, millega oli räigelt piiratud kodanike õigusi ja vabadusi
29. I oma aktivistide amnesteerimist oodates otsustas maidani staap vabastada Paremsektori hõivat agraarpoliitika ja toitlustusministeeriumi; Ukraina ülemnõukogu kiitis Regioonide- ja kompartei toel heaks amnestiaseaduse, mille §9 seab amnestia jõustumise eelduseks haldushoonete loovutamise, barrikaadide eemaldamise ja Hruševsky tänava avamise maidani poolt; protestijate käes oli päeva lõpuks veel 12 haldushoonet üle maa
3. II DIF-i küsitluse järgi oli vaid 4% maidanlasi ülemnõukogu amnestia jõustumise nimel valmis tänavatõkkeist ja hõivat hooneist loobuma; keskmine statistiline protestija osutus tavapärasest parema haridusega meheks (88%), kes on 37-aastane ja kes maidanile saabus pigem hiljuti (88%) ja pigem Ukraina lääneosa (55%) mõnest väiksemast (42%) kui suuremast (17%) linnast või maakohast (20%); läinud 74 protestipäeva kestel 3. korda läbiviidud küsitlus näitas protestileeri meelsuse järjekindlat radikaliseerumist
14. II vabastati üle 200 seni vahistet protestija
16. II oma eksistentsi 88. päeval vabastas maidan osa Kiievis hõivat haldushooneid, vahendjaks OSCE eesistuja-maa Šveits
17. II jõustus 29. jaanuari amnestia, mis tühistab 27. detsembrist 2. veebruarini represseeritud protestijate süüdistuse
18. II
Kiievi veresaun.
Rahuga keskpäeval Ülemnõukogu poole suundunud meeleavaldust tabas valitsuskvartalis siseministeeriumi vägede varitsus, katustelt paisati protestimassi šokigranaate, traumaatiliste ja snaiperrelvade tuld. Miilitsat ja siseväelasi pilluti vastu proletariaadi tavarelva — sillutiskividega. Protestijad hõivasid Ohvitseride Maja, kus seati sisse arstipunkt haavatuile. Taastus haldushoonete hõivamise protsess. Juba lõunatunnil hukkusid esimesed meeleavaldajad. Pärastlõunal seiskasid Ukraina valitsusvõimud metroo, seadsid üles kontrollpunkte ja teetõkkeid piiramaks pääsu pealinna; kimbutati ajakirjanikke ja vabu meediakanaleid (TV-5). Lahingveokite ja veekahuritega eriüksuslased asusid kl 16-st maidani ründama; süttis sealseid telke ja ametiühingu-maja; valitsusüksused kasutasid meeleavaldajate vastu Iseseisvusväljakul jm veekahureid, šokigranaate, kummi- jm kuule, snaipreid. Meeleavaldajad vastasid süütepudelite, ilutulestiku- ja kivirahega. Maidani poole liikuvaid soomukeid ja üks veekahur süüdati. Veresauna avapäeva südaööks oli langenud paarkümmend inimest, neist lõviosa protestijad.
19. II läinud päeva vastasseis maidanil jätkus ka pärast südaööd. Samal ööl levisid protestid üle maa. Ukraina lääneosas süütasid protestijad miilitsa-, prokuröri- ja julgeoleku-jaoskondi; protestiaktiivsuse epitsenter Lviv, pingekolded Ivano-Frankivsk, Ternopil, Hmelnõtskõi, siin—seal piirati eriüksusi. Ka Edela-Ukrainas oli umbes 250 meeleavaldajat tulnud juba eelneval õhtul siseministeeriumi Odessa eriüksuse juurde valvet pidama. Ternopilis tuli rahva poole üle eriüksus Berkut, andes pühaliku vande. President vahetas välja tõrksa kaitseväe peastaabi ülema kuulekama vastu, julgeolekujõud teatasid antiterrori-kampaania algusest. Taas vallutati rida omavalitsusi. Kiievi maidanil saavutati vastu ööd vaherahu.
Hmelnõtskõi julgeoleku-teenistuse SBU staabist tulistati (alumine video) automaadivalang piirajate sekka, surmates juuresviibinud neiu. Samal õhtul (ülal) olid piirajad tunnistajaks arhiivi põletamisele julgeoleku poolt.
20. II Ukraina iseseisvusaja kõige traagilisem päev — poolsada hukkunut (vt lähemalt); Venemaa relvajõudude peastaap sai ülemjuhataja Putinilt käsu Krimmi poolsaare kampaania alustamiseks
21. II Ukraina võimupartei read hülgas hulk Regiooni-partei parlamendi-fraktsiooni liikmeid sellega verevalamist vasustades. Ülemnõukogu muutis kriminaalkoodeksit ja vabastas Julia Tõmošenko süüdistustest. Parlamendi opositsiooniliidrid ja president Janukovitš allkirjastasid EU vahendusel kokkuleppe, mis nägi ette põhiseadusreformi, koalitsiooni ja presidendivalimisi, kuid Maidani see kokkulepe ei rahuldanud, seal nõuti presidendi tagasiastumist juba hommikuks. Hilistunnil pages Janukovitš + kaaskond autokolonni ja kopteritega presidendi eraresidentsist.
Turvakaamera näitab Janukoviči põgenemist tema Mežihirja lossist 15km Kiievist põhjas
22. II Ülemnõukogus tehti Regioonideparteist ületulnute häältega teoks revolutsioon — Ukraina parlament hääletas ühehäälselt Janukovõtši presidendiametist tagandamise poolt. Vastukaaluks revolutsioonile Kiievis kogunes Harkivi enamus riigi Moskva-meelseist võimukandjaist, kokku 3477 eritaseme saadikut (+kubernerid + Moskva esindajad) otsustamaks vabastada Ukraina Kiievis võimuletulnud "fašistidest", mis päriselt tähistas separatismikampaania algust. Ukraina vangistet opositsioonijuht, endine peaminister Julia Tõmošenko vabanes õhtul Harkivi vanglahaiglast ja saabus Kiievis juubeldavale Maidanile, lausudes ratastoolist: «Kuni viite töö lõpuni, ei tohi te siit lahkuda.»
24. II algas VF-i sõjaline invasioon Krimmis, väljakuulutamata veretu okupatsiooni varjus teostasid venemeelsed kolonistid Venemaa eriüksuste toel järgneva 30 päevaga poolsaare täieliku liidendamise Moskva võimu alla (anneksioon)
16. III Krimmi pseudoreferendum piirkonna eraldamiseks Ukrainast ja taasühendamiseks Venemaaga, järgmisel päeval kuulutas Krimmi esinduskogu ajutiseks välja piirkonna iseseisvuse
21. III Putin allkirjastas Krimmi vabariigi ja Sevastopoli linna Venemaaga liidendamise seaduse — Krimmi poolsaare okupatsioon sai Kremlis seega lõpliku vormistuse anneksiooniks
26. III hommikul heiskas Krimmi kõigil militaarobjektidel (193) oma trikoloori VF — Ukraina üksuste baasid, alused ja kaitseasutused Krimmis said viimseni üle võetud…
9. VIII Maidanil algas Iseseisvus-väljaku 2-päevane puhastamine telkidest, barrikaadidest, igasugu olmevahendeist ja prahist, läbiviijaks rahvasumm eesotsas linnapea Vitali Klitškoga, vaid mõni vastupanu-leeri jäänuk iseseisvussamba ja peapostkontori juures jäi alles.
Nüüd juba rahvuslikuks revolutsiooniks paisund sündmustik algas protesti-meeleavaldusena Ukraina valitsuse ja presidendi Viktor Janukovõtši 21. novembri otsuse vastu loobuda strateegilise orientatsiooni priiusest ja läheneda Moskvale või teisisõnu — alluda Kremli geopoliitilisele šanataažile ja impeeriumi-ihalusele. Lühidalt, käik vene kaardiga eiras tsiviil-ühiskonda, mis Ukrainas on jõulisem kui Venemaal.
Lisaks vt Euromaidani ülekannet Spilno veebi-TV või Kodaniku-TV erikanal YouTube'is või RFE veebi otsepildis — EuromMaidani ametlikus säutseris — Kyiv Postis: EuroMaidan rallies live updates, aga ka Eesti kaablioperaatorite vahendet ukraina TV-kanaleid nagu 24 jmt. (NB! Operatiivsed veebilingid ei pruugi enam toimida)
ALGUS. Ukraina pealinna protestimiitingud vallandusid 21. XI 2013 tudengite eestvedamisel ja muutusid alaliseks, lakkamatult ligi nädala väldanud miitinguks laupäeval, 23. novembril. Ajakirjanduse andmeil tuli järgmisel päeval, 24. XI 2013 pealinna 2 tähtsamale väljakule juba poolsada või (BBC järgi) kuni 150 tuhat inimest korraga; politsei kinnitusel oli meeleavaldajaid kordi vähem (20 000).
Vastu hommikut jaheneva ilmaga (vahel kuni -20°C) kahanes öiste piketeerijate hulk Euroopa ja Iseseisvuse väljakuil kummalgi mõnekümne inimeseni. Nii juhtus paaril esimesel nädalal ja siis reeglina ka otseülekanded Kiievi protestileerist katkesid. Aasta 2014 algusest pole enam aga ükski öö möödunud live'ita EuroMaidanil tuhatkonna või enama meeleavaldaja laulude, kõnede ja palvetega vigiilialt. Pidevalt toimub meeleavaldusi Ukraina teistes suurlinnades, kuna solidaarsuspikette tuleb ette üle maailma (26.I 2014 rekord 60 linnas). Kiievi meeleavaldused olid esialgu kavas EL-i liikmete ja idapartnerite Vilniuse-kohtumiseni reedel, 29. XI 2013. Et aga president seal ei allkirjastanud ammulubatud lähenemislepet EL-iga, püstitasid meeleavaldajad tema tagasiastumise ja uute presidendivalimiste nõude.
RADIKALISEERUMINE. Ööl vastu laupäeva, 30. novembrit katkestas eriüksus meeleavalduse Iseseisvuse väljakul, misjärel meeleavaldajad said kokku 600m eemal Mihhaili väljakul. Siseministeeriumi Berkuti eriüksuse vägivald rahulike meeleavaldajate, sündmusi kajastavate ajakirjanike (›43) ja isegi juhuslike ettejääjate kallal, muutis korrajõud tervikuna vihaaluseks, paisutas pahameelt võimurite vastu ning mobiliseeris lõpuks megamassi, kes samal päeval vallutas Iseseisvusväljaku vähima vastupanuta tagasi, nii et pühapäeval, 1. detsembril sai seal kogunema juba 300 000 (BBC) kuni 350 000 inimest (Reuters).
Valve-EuroMaidan katkematu meeleavalduse ja tuumikmassi (aktivistide vahtkonna) kujul niisiis jätkus samas kohas, kus oli alanud, ent kindlama tagala ja kordi ulatuslikumana. Detsembri alguspäevist tekkinud leer hõivas avalikke hooneid Iseseisvusväljaku ümbruses, kindlustas oma tagalat alalise peavarju, pideva toitlustuse ja sanitaarse külje pealt, samuti korraldas alatasa võimkonna esindajate, justiitisasutuste, sisevägede ja miilitsa eriüksuste pealetungide tõrjumise ja võimupartei provokaatorite tõkestamise üritusi.
Vägivallatseb miilitsa eriüksus Berkut — (a) video Iseseisvuse väljakult ööl vastu laupäeva, 30. novembrit kl 4:30 Kiievi aja järgi
Nii kasvasid meeleavaldused Kiievis kõigest nädalaga miljoniliseks rahva-revolutsiooniks, mille hulgalisim kogunemine korjas pühapäeva, 8. XII 2013 jooksul maidanile kokku 150 000… 1 100 000 osalist. Peanõudeks oli kogu täitevvõimu või vähemalt valitsuskabineti põlatumate liikmete taandumine, eesotsas peaministri Mõkola Azarovi ja siseminister Vitali Zaharčenkoga. See nõudmine teostus 28. I 2014 valitsuse tagasiastumisega. Ent samas poleks tark eirata maidani algupärast motiivi ega märgata protestide visaduse taga püsivat tungi presidendi + ta kriminaalse bande ( Maha Bande /Ze-Kaa/ ek: vang/ ! ) kukutamiseks, mis paraku jäi poliitiliselt artikuleerimata opositsiooniliidrite patsifismi tõttu. Pärast protestijate vastu terrori rakendamist 18. II 2014 oli raske, isegi võimatu uskuda, et sügisel 2013 Ukrainas puhkenud ülestõus iseenesest raugeb — ja enam-vähem võimatu, et vastupanu sootuks sumbub ilma — põhjaliku muutuseta presidentuuri status quos või veel suuremate muutusteta.
EuroMaidani olemasolu esimeste kuude eestkõnelejana püüdsid rahva tahet väljendada parlamendi (ülemnõukogu — uk: Verhovna Rada) opositsiooniparteide juhid, kes sellega kõige paremini hakkama ei saanud, õõnestades seega endi autoriteeti niihästi kogu Ukraina, kuid samuti Euroopa ja lõpuks ka Iseseisvuse väljakule kogunenute silmis. See ebakõla n-ö opositsiooniliidrite ja maidani aktivistide vahel ilmutas end veelgi reljeefsemalt jaanuaris 2014 pärast maidanlasi tabanud tapatalguid ja EuroMaidani võimukeskuseks ( Rahvanõukogu — uk: Narodna Rada / Народна рада ) kuulutamise järel.
Teisalt, ka võimurid olid jaanuaris 2014 "ekstremismi-vastaste" paranduste viimisega 12 seadusse saavutanud soovitu — meeleavalduste kriminaliseerimise — asemel vastupidise tulemi, mis halvemal juhul riigi lõhestab ning, kui ei vii kodusõjani, siis igal juhul oli täiesti kontraproduktiivne, sest tegelikkuses (1) üldine vastupanutahe tugevnes; (2) angažeeritud kodanikke polariseeriti kummalgi rindel veel enam ja (3) rahulikke meeleavaldusi radikaliseeriti viimse piirini, nii et EuroMaidani vahtkonnas võttis juhtohjad üle Paremsektor; ning mis olulisim — (4) seadusmuudatused sürjutasid legitiimsusväljast hoopis võimureid — presidenti, valitsust ja võimusambaks olevat Regioonideparteid, kes vene keelest halvasti tõlgit tekstid parlamendis ülbel moel läbi surusid.
Vägivallatseb Berkut (Kaljukotkas) — (b) video Kiievi Iseseisvusväljakult ööl vastu kolmapäeva, 11. detsembrit kl 1:30Kaj
VASTASSEIS jaotab rahva sisuliselt kahte leeri, kus ühel pool on Lääne-/ +vabadus/ +Ukraina-meelsed ja teisel Kremli-meelsed/ +ostalgilised/ +Ukraina-vastased jõud. Lääne-kurssi pooldavail ja vastu-meeleavaldusil osalevate masside järgi otsustades jaotub vahekord ilmse (>8x) ülekaaluga läänemeelsete kasuks.
EuroMaidani vastaste (#antimaidan) taktika muutus kuu aega pärast meeleavalduste puhkemist. Siis pöörduti (100…400UAH = 8…35€) makstud publikuga massi-meeleavalduste juurest isikuvastase vägivallaga hirmutamise ja individuaalterrori juurde, mis oli suunatud ukraina läänemeelsete aktivistide ning ajakirjanike omandi ja tervise kahjustamisele. Ning läks veel üks kuu, kuni võimurid lisasid oma arsenali verise massiterrori võtteid.
Venevastasust verbaalse russofoobia mõttes või ksenofoobsete pogrommide kujul riigis üldiselt ei esine. Kindlasti pole midagi sellist EuroMaidanil. Vastupidist kinnitavad kas ekslikult või pahatahtlikult pinnapealne kajastus välismaises ajakirjanduses + vastupropagandistid. Sama eksitavat väidet kordab desinformeerimisega kujundet avalik arvamus enamasti Venemaal, samuti Ukraina kagu- ja lõuna-aladel, kus Kremli ruuporeil on laiem kõlapind.
UKRAINA RAHUTUSTE TAGAMAAD JA MÕTE. Valitsus põhjendas oma valikut Moskva-orientatsiooni kasuks «riikliku julgeoleku» ja läänesuunalise lõimumise võimalike negatiivsete järelmeiga Ukraina—Venemaa kaubavahetusele. Venemaa president Vladimir Putin oli korduvalt ähvardanud Kiievit vastumeetmeiga Ukraina EL-iga assotsieerumise puhul, mistõttu lasub tal ka oma osa süüst. Kuid vastutust EL-i suunalt 180° ärapöörde eest kannab Viktor Janukovõtš siiski ise, vaatlejate hinnangul kasutas ta Kremli surveavaldusi ettekäändeks ja hindas üle sellise geopoliitilise kergluse tolereerimist Brüsselis.
Järelmina süvendas Ukraina president Kremli peremehetsemist Ukrainas, aga ka laiemail aladel. Oma rahvale äsja avanenud Läände-liikumise väljavaate ruunas Janukovõtš pelgaks eurofiktsiooniks. Ootamatu tagajärg väljendub praegu läänemeelsuse lakkamatus avaldamises, olgu tähiste #euromaidan /#Євромайдан/ #eurorevolutsioon /#єврореволюція/ või lihtsalt #DigitalMaidani all, ning kui see pole veel viinud, siis võib edasi ajaloolise pöördeni viia ukrainlaste kui terviku mentaliteedis.
Formally, Ukraine has a been a sovereign state since 1991, but its people are now on the barricades to make it genuinely independent.
— Zbigniew Brzezinski (@zbig) December 2, 2013
Mitme vaatleja, k.a nii põhjalike Ukraina-spetside kui Zbigniew Brzezinski, Vitaly Portnikovi ja Konstantin Krylovi hinnangul on vallandet protsessi(de)s leemas riigirahvas :
• ümbritseva maailma silme all on sündinud selget ühtsust loov, konsolideeriv natsionaalidee — kõigile sobilik, nii ukrainlastele kui ka muulastele, so eeskätt kohalikele venelastele;
• poolakas Brzeziński ja juut Portnikov peavad juhtunut seni pigem virtuaalse/fiktiivse iseseisvuse e "suveräänsuse" tegelikuks realiseerimiseks barrikaadidel, kusjuures viimane…
• defineerib oma riigirahvast etnose-, keele- ja kultuuri-ülese poliitilise ühtsusena ning…
• osutab ka selle täpse sünnihetke — 1. XII 2013 — ja lõpuks —— nii sõnastab vene rahvuslane, poliitteabeameti APN peatoimetaja Krõlov Ukraina ühtsuse kreedo:
Euroopaga lõimumine kui ülim unistus, mis seob Ukraina poliitsüsteemi tervikuks. (…) Ukraina idaosas on seda unistust evitada (sotsiaalmajanduslike hirmude tõttu) raskem, ometi mitte võimatu, sest idee on praeguseks minetanud võime materialiseeruda ja sellest on saanud puhas idee ülima valguse (Euroopa) poole pürgimisest ja rahvaste vanglast (Venemaa rüpest) pääsemisest.Ja kes eurofik(sa)tsiooni omaks ei võta, heidetakse ajaloo prügikasti.
/Евроинтеграция как Сверхмечта, объединяющая украинский политикум как целое. (…) Да, на Востоке эту мечту принять сложнее (потому что там понимают, что её исполнение чревато закрытием заводов и другими неприятными последствиями), но всё-таки можно, так как идея эта отныне вышла за пределы «материального» и стала чистой Идеей – идеей движения к Абсолютному Свету (Европе) и бегства из Тюрьмы Народов (России)./
• • •
21. XI Ukraina peatas ametlikult assotsieerumise EL-iga
22. XI Kiievis vallandusid massiprotestid valitsuse otsuse vastu
23. XI Euroopa-valikut pooldavad meeleavaldused levisid üle Ukraina, peale kogunemiste Kiievi Euroopa väljakul — erakonna-lippude all — kogunesid noorema põlve ja eeskätt üliõpilaskonna esindajad 300m eemal Iseseisvuse väljakul parteiülese nimetaja all
24. XI meeleavaldajate esimesed põrkumised korrakaitse-jõududega
25. XI vangis olev eks-peaminister Julia Tõmošenko kuulutas euroopaliku valiku toetuseks näljastreigi
27. XI Euroopa väljaku n-ö erakondlikud protestijad (parlamendi 3 opositsiooniparteid) liitusid Iseseisvusplatsi meeleavaldusega — ühtse EuroMaidani sünd rahvusliku ühtsuse loosungi all!
28. XI Vilniuse tippkohtumine ja EL-i esindajate etteheited VF-ile sekkumise pärast Ukrainas, samuti Armeenias
29. XI eriüksus ajas EuroMaidani laiali gaasi, nuiade ja toore vägivallaga, rünnates sihilikult ka ajakirjanikke — valitsusvõimude ettekäändeks oli peaväljaku vabastamine jõulukuuse tarvis
1. XII protesijad võtsid tagasi Iseseisvuse väljaku, hõivasid rae jmt väljaku ümbruse hoone ning ründasid edutult ka presidendi administratsiooni, sealne vastasseis korrajõududega kulmineerus buldooseri-intsidendiga
3. XII parlamentaarne üritus valitsust umbusaldada kukkus ülemraadas ilma hääletamiseni jõudmata läbi
4. XII VF-i esindajad nõudsid EL-i sekkumise lõpetamist Ukrainas
8. XII Kiievi südamesse kerkis hulk barrikaade ning postamendilt kukutati karjala marmorist Uljanov—Lenin
9. XII protestijad hõivasid osa valitsushooneid ja tõkestasid riigiteenistujaid tööle tulemast
10. XII miilitsa-eriüksused valmistusid öiseks puhastusoperatsiooniks, väidetavalt kõrvaldamaks korralagedust — so EuroMaidani barrikaade ja alalist protestilaagrit — et samasse rajada liuväljak
11. XII eriüksustel ei õnnestunud EuroMaidani öö varjus laiali ajada, samuti nurjus hommikune raehoone ülevõtt, jätkusid EL-i ja USA diplomaatide läinud päeval alanud katsed kriisi lahendada
12. XII EuroMaidan kõrvaldas teist päeva rünnakujärelmeid ja püstitas uusi barrikaade, need said endisest kõrgemad ja kindlamad, öiste valvemiitingute osalisi ei maksa enam lugeda sadades, vaid aina tuhandetes
13. XII EuroMaidan hääletas osaluse poolt ühiskondlikus ümarlauas, mis aga lõppes tulemuseta, kui mitte möönda president Janukovõtši lubadust edaspidi jõuvõtteist hoiduda, tagandada 30. novembri rünnaku eest vastutavad isikud (3) ja amnesteerida represseeritud maidanlased
18. XII EuroMaidan kindlustas barrikaade kartuses, et president Janukovõtš võis eelmise päeva kohtumisel anda oma kolleegile Kremlis lubaduse summutada Kiievi läänemeelsed protestid
23. XII terve ööpäeva jätkusid pühadeks valmistuva EuroMaidani pealava laiendamine ja helivõimenduse tõhustamine
26. XII president jõustas amnestia seni vahistet ja/või karistet EuroMaidanlasile
31. XII Iseseisvusplatsil 2013. aastat ära saates üritasid ukrainlased rahvushümni ühislauluga EuroMaidani ühe eestvedaja, ESC-2004 laureaadi Ruslana üleskutsel maailmarekordi purustamist, mis seni kuulub Guinnessi registris 121 653 indialast hõlmanud koorile, kes sooritas hümniesituse Uttar Pradeshis 6. V 2013 eraõiguslikul algatusel
• • •
 |
| Sanktsioonid meeleavaldamise eest Ukrainas AD2014 (in english) |
19. I keskpäevaks kogunes uut seadustikku vastustama rahvasumm, paljudel peas kastruleist kiivrid ja maskid, mis pandi seadusega keelu alla; pärastlõunal puhkesid EuroMaidanist, so Iseiseisvuse ja Euroopa väljakuist kvartal eemal, Dynamo väravate sammaskaare juures lahingud miilitsa eriüksuste ja meeleavaldajate vahel, Berkut ründas mh vee-, gaasi- ja tulirelvadega, üks veekahur purustati, üksuse bussid süüdati; pingeline vastasseis, aeg-ajalt lahvatavate lahingutega jätkus samas ka järgmisel nädalal
20. I läinud päeval puhkenud tänavalahingud jätkusid vastasseisuga, kus rahvas vastas hambuni relvastet eriüksusele ilutulestikurakette, süütepudeleid ja sillutiskive pildudes
21. I ametlikult ilmusid 16. jaanuaril parlamendis võstetud drakoonilised seadused, mis asetavad EuroMaidani oma senisel kujul väljapoole seadust; öösel kl 2 alates puistati bussidest Kiievi tänavaile režiimimeelseid pätte (n.o tituški e tituškad) pogromme tegema, mõned neid vahistati EuroMaidani omakaitse-üksuste poolt
23. I kolme opositsiooniliidri kohtumiseks presidendiga kehtestati vaherahu; Rahvanõukogu maidanil polnud läbirääkimistulemusiga rahul ja vastustas nende jätkamist, samuti kuulutas RN EuroMaidani osaks Hruševsky tänava — viimaste päevade pingekolde; sel ja järgnevail päevil laiendas revolutsioonilne liikumine RN-i mõjuala maa lääne- ja põhjaaladele, kus kodanikud võtsid üle mitu võimukeskust
24. I maidanlaste Rahva Omakaitse ja Paremsektor algatasid valitsushoonete hõivamist Iseseisvusplatsi lähistel, alustades agraarpoliitika ja toitlustusministeeriumist,
26. I maidanlased hõivasid siseväelaste käes olnud Ukraina Maja Euroopa-platsil ja asutasid samasse ühe oma varustuspunkti
27. I Rahva Omakaitse vabastas eelnevail öil hõivatud justiits- ning energeetika- ja söetööstus-ministeeriumi; läbirääkimisil lubas president opositisiooniliidreile tühistada osa 16. jaanuari repressiivseid seadusi
28. I Ukraina parlament tühistas häälte ülekaaluka enamusega sama kuu keskel räpakalt heaks kiidetud 9 seaduse parandused, millega oli räigelt piiratud kodanike õigusi ja vabadusi
29. I oma aktivistide amnesteerimist oodates otsustas maidani staap vabastada Paremsektori hõivat agraarpoliitika ja toitlustusministeeriumi; Ukraina ülemnõukogu kiitis Regioonide- ja kompartei toel heaks amnestiaseaduse, mille §9 seab amnestia jõustumise eelduseks haldushoonete loovutamise, barrikaadide eemaldamise ja Hruševsky tänava avamise maidani poolt; protestijate käes oli päeva lõpuks veel 12 haldushoonet üle maa
3. II DIF-i küsitluse järgi oli vaid 4% maidanlasi ülemnõukogu amnestia jõustumise nimel valmis tänavatõkkeist ja hõivat hooneist loobuma; keskmine statistiline protestija osutus tavapärasest parema haridusega meheks (88%), kes on 37-aastane ja kes maidanile saabus pigem hiljuti (88%) ja pigem Ukraina lääneosa (55%) mõnest väiksemast (42%) kui suuremast (17%) linnast või maakohast (20%); läinud 74 protestipäeva kestel 3. korda läbiviidud küsitlus näitas protestileeri meelsuse järjekindlat radikaliseerumist
14. II vabastati üle 200 seni vahistet protestija
16. II oma eksistentsi 88. päeval vabastas maidan osa Kiievis hõivat haldushooneid, vahendjaks OSCE eesistuja-maa Šveits
17. II jõustus 29. jaanuari amnestia, mis tühistab 27. detsembrist 2. veebruarini represseeritud protestijate süüdistuse
19. II läinud päeva vastasseis maidanil jätkus ka pärast südaööd. Samal ööl levisid protestid üle maa. Ukraina lääneosas süütasid protestijad miilitsa-, prokuröri- ja julgeoleku-jaoskondi; protestiaktiivsuse epitsenter Lviv, pingekolded Ivano-Frankivsk, Ternopil, Hmelnõtskõi, siin—seal piirati eriüksusi. Ka Edela-Ukrainas oli umbes 250 meeleavaldajat tulnud juba eelneval õhtul siseministeeriumi Odessa eriüksuse juurde valvet pidama. Ternopilis tuli rahva poole üle eriüksus Berkut, andes pühaliku vande. President vahetas välja tõrksa kaitseväe peastaabi ülema kuulekama vastu, julgeolekujõud teatasid antiterrori-kampaania algusest. Taas vallutati rida omavalitsusi. Kiievi maidanil saavutati vastu ööd vaherahu.
Hmelnõtskõi julgeoleku-teenistuse SBU staabist tulistati (alumine video) automaadivalang piirajate sekka, surmates juuresviibinud neiu. Samal õhtul (ülal) olid piirajad tunnistajaks arhiivi põletamisele julgeoleku poolt.
 |
| VF-i kaitseministeeriumi Krimmi võidumedali reevers |
21. II Ukraina võimupartei read hülgas hulk Regiooni-partei parlamendi-fraktsiooni liikmeid sellega verevalamist vasustades. Ülemnõukogu muutis kriminaalkoodeksit ja vabastas Julia Tõmošenko süüdistustest. Parlamendi opositsiooniliidrid ja president Janukovitš allkirjastasid EU vahendusel kokkuleppe, mis nägi ette põhiseadusreformi, koalitsiooni ja presidendivalimisi, kuid Maidani see kokkulepe ei rahuldanud, seal nõuti presidendi tagasiastumist juba hommikuks. Hilistunnil pages Janukovitš + kaaskond autokolonni ja kopteritega presidendi eraresidentsist.
Turvakaamera näitab Janukoviči põgenemist tema Mežihirja lossist 15km Kiievist põhjas
22. II Ülemnõukogus tehti Regioonideparteist ületulnute häältega teoks revolutsioon — Ukraina parlament hääletas ühehäälselt Janukovõtši presidendiametist tagandamise poolt. Vastukaaluks revolutsioonile Kiievis kogunes Harkivi enamus riigi Moskva-meelseist võimukandjaist, kokku 3477 eritaseme saadikut (+kubernerid + Moskva esindajad) otsustamaks vabastada Ukraina Kiievis võimuletulnud "fašistidest", mis päriselt tähistas separatismikampaania algust. Ukraina vangistet opositsioonijuht, endine peaminister Julia Tõmošenko vabanes õhtul Harkivi vanglahaiglast ja saabus Kiievis juubeldavale Maidanile, lausudes ratastoolist: «Kuni viite töö lõpuni, ei tohi te siit lahkuda.»
21. III Putin allkirjastas Krimmi vabariigi ja Sevastopoli linna Venemaaga liidendamise seaduse — Krimmi poolsaare okupatsioon sai Kremlis seega lõpliku vormistuse anneksiooniks
26. III hommikul heiskas Krimmi kõigil militaarobjektidel (193) oma trikoloori VF — Ukraina üksuste baasid, alused ja kaitseasutused Krimmis said viimseni üle võetud…
9. VIII Maidanil algas Iseseisvus-väljaku 2-päevane puhastamine telkidest, barrikaadidest, igasugu olmevahendeist ja prahist, läbiviijaks rahvasumm eesotsas linnapea Vitali Klitškoga, vaid mõni vastupanu-leeri jäänuk iseseisvussamba ja peapostkontori juures jäi alles.
See üheksa kuud juhatas sisse Ukraina vabadussõja.
ÜHEKSA KUU ILLUSTRATSIOONIKS on kasutatud EuroMaidanil tehtud apokalüptilisi ülesvõtteid, mille autor on ©Ilja Varlamov, 2014.
Tituška päritolust.
VastaKustutaNelogism: тітушки.
Однина: тітушко. Називний і родовий відмінки множини: тітушки, тітушків. Але, можливо, із саркастичних міркувань це слово перейшло до категорії жіночого роду. Тоді буде тітушка, тітушки, тітушок.