Vabaduse eetrisild ja piiristajad AD1963

Kuidas Tallinnas poolsajandi eest Ameerika Häält (VoA) püüti… veristada.

EETRITÕKKED JA -SILLAD. Eestlaste globaalkommunikatsiooni suurüritusteks 1950.-1980. aastail said need ainulaadsed USA valitsuse välisraadio toel loodud eetrisillad, millel kohtusid eestlased kummaltki poolt raudrimpa. Kui palju seejuures oli tegu peene kihutustöö või teabevoolu vabaduse aatega, selle üle võib igaüks ise otsustada. Kas või täna ja siin pakutavate viidete abil neid 50 aasta vanuseid helisalvestusi järelkuulates, mis viimatise aastapaariga Arhiiv.ERR.EE koduküljele on lisatud.

Vast võiks ERR-i kuidagi VoA salvestiste ladustamise eest digitaalarhiivi kiitagi, kui tol 1963. ja 1964. aasta audiodokumentide varamul ei oleks juures roima paakund hõngu. Uhkeldada oleks siin autum veel kui uppuda omaenda ropagandaali. Kollaborantlik Kremli-ülistus ja tulejuhtimine omade pihta… Analoogseid moraalivabu sooritusi ei lunasta kui tahes kirev digitulevik, sest E(R)R-i jaoks on VoA eetrisalvestis täpselt sama haiglane trofee, nagu Miami kondomiiniumi kliimaseadmes peidet vereslaidid sarimõrvar Dexter Morganile. Jääb üle ainult kurvalt kaasa elada.

TALVEHOOAJAL 1963-1964 kandus VoA eesti keeles eetrisse mitmel lühilaine-pikkusel tund aega õhtuti ning pool tundi hommikuti. Kestuselt jaotus programm 3 võrdosaks. Eestis kehtinud Moskva aja järgi oli kava järgmine:

• esimene pooltund                       kl 21:30 - 22
• teine (põhiliselt kordussaade)     kl 22:30 - 23
• kolmas (kordussaade)               kl 5:00 - 5:30

Tallinna raadio tegeles sellal samuti välissaadetega, seda koguni 2 suunas: (a) välispropagandat tootes ja (b) välismaiste saadete seiret tehes, mida nimetati venepäraselt raadiopüüdeks (radioperehvat). Viimasega hakati pihta täiesti ametlikult, ent ametialase salastuse raames, alates 1960-kümnendist, jälgimaks nimelt eestikeelset VoA-d. Selle nimel hoiti segamisjaamade müraveskist spetsiaalselt vabana eetriala 15… 22MHz siis, kui selles sagedusvahemikus otse USA raadiojaamadest edastati Euroopasse eestikeelse saate esimest pooltundi. Faehlmanni tänaval need saated salvestati, kirjutati lindilt maha, protokolliti vähemalt 6 eksemplaris ning eritleti lõpuks kuude ja teemade kaupa.

TALLINNA RAADIOMAJAS juba sügisest 1960 Moskva partei-keskkomitee ettepanekul korraldet seire eesmärk oli (I.) tippvõimu ja parteipropagandiste kursis hoida, mida ideoloogiline vastane rääkis, et siis (II.) vajadusel ja võimalusel proovida ajakohast kontrpropagandat organiseerida ja oma uudistevaeseid saateid tihendada. Juulist 1963 lisandus veel üks (III.) sihiseade, mida Tallinna eritoimetus VoA eesti saadete detsembrikuises aruande—eritluses kirjeldas ise nõnda:

[---]
Teatavasti oli Ameerika Hääle saadete segamise lõpetamisel N Liidu poolt üheks tingimuseks nõue, et saadetest kaoks Nõukogude-vastane laim. Peab ütlema, et seda [kevadel 1963 sõlmitud n-ö Kennedy—Hruščovi salalepet] ka vormiliselt täidetakse — Ameerika Hääle eestikeelsete saadete toimetuse enda poolt koostatud materjalid vastavad põhiliselt esitatud nõudele. Kuid selle nõudmise täitmisest kõrvalehiilimiseks on eriti viimasel ajal [sügis—talv 1963] hakatud laialdaselt kasutama Ameerika ajakirjanduses ilmunud materjale. Kuid mida kujutab endast Ameerika ajakirjandus, kes juhib neid [ajakirjanikke] ja kelle huve nad teenivad, on kõigile teada. "Demokraatlikus" Ameerikas, kus kõik on lubatud, alates neegrite lintšimisest ja lõpetades presidentide mõrvamisega, võib ka ajakirjandus kirjutada kõigest, mis n-ö pähe tuleb. Ja seal vohabki laim N Liidu ning teiste kommunistlike maade aadressil, nende maade ühiskondliku korra mahategemine ja riigijuhtide mõnitamine. Ajakirjanduses ilmunud materjalide kasutamisega ongi Ameerika Hääl leidnud väljapääsu esitatud nõudmisest kõrvalehiilimiseks.
[---]

Ametialaseks kasutamiseks
"Ameerika Hääl"
Eestikeelsete saadete kokkuvõte detsember 1963. a.
Lk 1-2. — Dokumendi II tsitaati vt allpool.

Niisiis, punaste eetriküttide üksus Eestis, nagu ilmselt ka mujal Baltikumis, oli evitanud märkimist vääriva mõju rahvusvahelise teabevoolu tsenseerimise (sallimine /+ summutamine + mediatsiid) küsimusis mitte enam Tallinna, Riia või Vilniuse parteipomode, nukuvalitsuste ja KGB-ülemate silmis, vaid suisa Moskva välis- ja sisepoliitika kujundajatele. Tallinna salajasest eritoimetusest olenes, summutada VoA saateid või mitte. Nende hinnang võis kallutada ka Moskva saladiplimaatiat Läänes.

KÜLMA SÕJA VAIMUS. Eesti Raadio salajane ning hilisem poolavalik väliseetri montooring kinnistas kogu institutsiooni staatust KGB variasutusena. Eritoimetuse esimese täiskoosseisu vanemtoimetajaks oli Eduard Lukk, toimetajaiks Uno Vettner, Marju Lauristin jmt. Salajane eritoimetus reformiti 1978-1979 edaspidi avalikult tegutsevaks Eesti Raadio Pressibürooks (ERPB). Sellest hoolimata jätkus lisaks porpagandafunktsioonidele niihästi kompartei kui sovetlike salateenistuste vaieldamatu teenindamine, mille üheks võitluslõiguks oli eesti rahvusterviku lõhestamine, Välis- ja Kodu-Eesti vastandamine ning pagulase sildistamine emigrandiks.

Pedro Krusten

Ilma rahvusvaheliste eesti saadete vastupanu-vaimu ja Lääne alternatiivita oleks ringlevi Tallinnas, nagu lõviosa eesti kultuuristki venestatud veel enne 1978. aasta kurikuulsat direktiivi. Ja vene aja 45 aasta kestel polnud asi üksi võitluses denatsioneerimise vastu, vaid rahvusterviku kui kestlikkuse kandja hoidmise ürituses. Kirjanik ja raadiohääl Pedro Krusten (VoA-s 1951-1979) on rakendand ühe tuntud luulekujundi kirjeldamaks ka seda emotsioonide ja tunnetuse teed ehk silda, mis pagulasi Eestiga ühte liidab, eriti tähenduslikel päevil, — lillesidemena.

Kus on need targad mehed — arvestaksid välja, kui pikk on see tee, mida Juhan Liiv on nimetanud lillesidemeks?                — Krusten VoA-s detsembris 1966.

Ja nii nentis Krusten 1963. aasta jõulutervituses, et käes olid…

[---] juba kahekümnendad jõulud, kus meie oleme ära [---]
Jüripäeval rivistuvad [ameerika-eesti] skaudid ja gaidid üles, seisavad näoga Eesti suunas ja ütlevad oma tõotuse. Nad tõotavad Eestile truuks jääda. Seda pidulikku tseremooniat nimetatakse mõttesillaks. See on ka üks kokkusaamine kaugelviibijatega. Madisepäeval tulevad Lembitu lipkonna liikmed tõrvikutega ja ütlevad, et neis loidab edasi Lembitu vaim. Niisugused asjad hakkavad silma. Aga seda nagu ei pandagi tähele, et aastad mööduvad tõsises töötegemises, õppimises, noored sirguvad, astuvad ülikooli, lähevad sealt ellu mitmesuguste eriteadlastena. Niiviisi lähevad aastad ja niiviisi on kätte jõudnud XX jõulud, mis veedetakse lahus. [---]
Põhjamaadel on usund, et hinged on pidmedal ajal liikvel. Õled toodi tuppa ja magati nendel just selle teadmisega, et kambrid on jäetud vabaks hingede jaoks. Meil siin ei ole õlgi maas, aga ruumi on küllaldaselt igaühele, kes saabub külalisena kaugelt, saabub mõttesilda pidi Eestist. Me teame, et niisama on lood ka teie juures…

— VoA esimesel jõulupühal 1963.

AMEERIKA HÄÄLE AASTALÕPP tagasivaaatega 1963. aastale andis läbilõike Eesti ja Baltikumi vabaduse toetuseks tehtud avaldusist Kaarel R Pusta, Ernest E Debsi, Ed Murrow' (Edward R Murrow), Johannes Kaivu, Julius Kangru ja August Torma suude läbi. Teadustajaist on naishääleks kõige tõenäosemalt Liis Jüris + meeshääleks (oletatavasti) Voldemar Veedam. Väliseesti parimate oraatorite sõnavõtud on enam-vähem summutusvabalt kuulda helilõigus Ameerika Hääl. Vabadusest (ERR-i arhiivi pealkiri, kestus 6'37") alates tähisest 5'10" ning lõpuni välja. Siin on kuuldavuse kvaliteet lühilaine kohta vägagi talutav.

Avaõigusliku digiarhiivaari kokkuvõte kuuldavast:

• EV esindaja Pariisis ja Madriidis Karl R Pusta rääkis vabadusest;
• EV saadik Johannes Kaiv sellest, et USA toetab eestlaste vabaduspüüdeid;
• Eesti vabadusest seoses eelseisva vabariigi-aastapäevaga kõnelesid ka USA Eesti Rahvuskomitee esimees Julius Kangur ja…
• EV saadik Londonis August Torma.

I helilõik Tartu Ülikooli Ühendriikide eesti vilistlaskonna 7. detsembri kogunemiselt NYC Eesti Majas. Ameerika Hääles 3 päeva hiljem edastatud reportaaži lindistust saab praegu kuulata ERR-i digiarhiivis summutusvaba eetrikvaliteediga siin (9').

Eesti ülikooli XLIV ja Academia Gustaviana CCCXXXI aastapäeva tähistamise aktus New Yorgis kulges ERR-i kirjeldusel nii:

• EÜS-i esimees Toomas Vaga luges ette [pakilisemate toimetuste tõttu eemal viibiva] Jyri Korgi Tartule pühendet "Proloogi";
• Arvo Lannuse kõne Alma Materile;
• dr Viktor Kõresaar rääkis Eesti esi-ajaloost Kunda leidude põhjal;
• luuletaja Ivar Grünthal kõneles eesti luule suurkujudest Marie Underist ja Gustav Suitsust…

FILOSOOFILINE ARUTELU, mis eeltoodule järgnes, hõlmas mitme eriala asjatundjaid — vt sümpoosioni kava tõmmisel või VoA juuresolevas osunduses ERR-i digiteeritud lindistuselt.

Ameerika Hääl:
Omapärase ja isegi esmakordse üritusena oli lülitatud referaatkonverentsi raamesse nn ümmarguse laua arutlus teemal "Kas vaba tahe või determinism?" Laudkond 6 teadlasest — arst-bioloog dr [Ivar] Grünthal, kunsti-ajaloolane Paul Reets, aatom[i]füüsik dr Rein Silberberg, filosoof dr-nd Vootele Vaska, eksperimentaalpsühholoog dr Endel Tulving ning majandusteadlane Ilmar Mikiver, kes toimis ühtlasi moderaatorina, — püüdis arutluste raames leida uut tähendust sellele, kui palju inimesel on vaba valiku võimalusi elu mitmesugustes situatsioonides, palju tema elust on ette määratletud ja palju etendab osa tema elus kausaalsus ja ta enda käitumine.

Mikiver märkis lõpp-kokkuvõttes, et püsima jäävad ikkagi mõlemad, nii determinism kui ka vaba tahe, so inimese valikuvabadus. Me anname teile kokkuvõtlikult ta lõppsõnad ja nendega liitunud ühe poolhumoristliku seisukoha arutletud küsimuse kohta…

TUHANDE VÕIMALUSE MEES Ilmar Mikiver on tuntud eelkõige raadiomehena, stagnaaja Eestis VoA firmamärgiks kujunenud häälena. Kuid sellal oli ta juba 5 aastat VoA-st eemal ning raadiosse naasmisest lahutas teda kah veel 10 aastat. Seega kõneles ta siin eeskätt majanduse asjatundja ning praktiseeriva finantsisti seisukohalt sellest, kui palju inimese elus on põhjuslikult ette ära otsustatud ja kui palju ta saab vabalt valida, ning luges ette samateemalise luuletuse. Jätkub osundus VoA-st:

Ilmar Mikiver: Ka säärased olukorrad jäävad arvatavasti püsima ja selles veendumuses olen saanud tuge anonüümselt luuletajalt publiku hulgas, kelle teose ma esitan, sest see võtab nii hästi kokku neid mõtteid, mis siin on avaldatud inimese vabaduse võimaluste kohta, ja haruldaselt ühtub mu enda arusaamadega.

Ma vabalt arvan, et vaba tahe
on üsna paratamatu pahe,
kui valikuid kaks või üle kahe
on saadaval.
Küll oleks see lahe, kui puuduks
igasugune vahe
ja valikut pole
ja asi tahe.

II katkend reportaažist Tartu Ülikooli Ühendriikide eesti üliõpilaskonna vilistlaskogu ürituselt New Yorgis, mis piirdub moderaator Mikiveri sõnavõtu lõikudega, peetud Eesti Maja suures saalis ja edastet 3 päev hiljem VoA õhtuse kava teise pooltunni lõpus.

NB! Valge müraga (WN) genereeritud summutus on 6-minutise salvestise lõpu poole eriti hästi kuulda.


Kõige kuuldu poliitiline analüüs ja hinnang salvestise säilitanud E(R)R-i seireosakonnalt endalt.

Ametialaseks kasutamiseks
"Ameerika Hääl"
Eestikeelsete saadete kokkuvõte detsember 1963. a.
[lk 11-13]
[---]
Kultuuriprobleemid
Tavaliselt oli sel alal kõige rohkem ruumi antud emigrantide kultuurielu valgustamisele, kusjuures detsembrikuu saadetes oli ülekaal just pagulaskirjanduse propageerimisel. [---]
Suure käraga tähistati emigrantlikes ringkondades sel kuul ka Tartu ülikooli nn 331. aastapäeva ja "Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli 44. aastapäeva". Kümnenda detsembri saates anti edasi reportaaž New Yorgi Eesti Majas toimunud aastapäeva-aktuselt. Aktusekõned, millest saates esitati katkendeid, olid täis natsionalismi ning käsitasid emigrantlikku intelligentsi ja kultuuri eesti rahva vabaduspüüete ning kultuuridieaalide ainsate truude säilitajate ning edasikandjatena. Aktusel esines mh Rootsist külalisena USA-sse saabunud luuletaja ning ajakirja Mana toimetaja Ivar Grünthal, kes oma ettekandes eesti kirjanduse arengutest väitis, nagu oleksid eesti luule suurkujud Gustav Suits ning Marie Under end paguluses koguni "uuesti leidnud", nende loomingus esinevat "traagilist optimismi".

Kõigil, kes on tuttavad Suitsu ja Underi pagulasaastate lootusetusest ja kodutuse-tundest kantud loominguga, on teada, millistest "uuestileidmisest" või "optimismist" seal juttu saab olla.

Raadiotöötaja Marju Lauristini allkiri
Ameerika Hääle protokollil AD1963

Ivar Grünthaliga jõuti tema USA-reisi jooksul teha ka 2 intervjuud. Neist esimeses oli põhiteemaks ajakiri Mana, mis Grünthali arvates olevat "tunnuseks eesti vaimu-maailma mitmekesistumisest". Ka arendavat Mana koostööd läti ja leedu emigrantidest kirjameestega. Huvitav on märkida, et uudse joonena tehti juttu Eesti, Läti ja Leedu emigrantide koostööst. [---] Teises intervjuus Grünthaliga oli juttu pagulaskirjanduse arengust aastatel 1944-63.

Seoses jõuludega räägiti palju "kannatavast eesti rahvast", "ikestatud kodumaast" jne. Üks sel teemal sõna võtnutest oli ka kirjanik Pedro Krusten. Ta rääkis "mõttesillast", mis pidevalt ühendavat võõrsilviibijaid kodumaale jäänutega ning kutsus kuulajaid Eestis oma südameid ja hingi lahti hoidma külalistele merede tagant, kes mööda mõttesilda neid külastama tulevad.
[---]

•••

ALTERNATIIVFAKTE
ENSV 1963. AASTA VIIMASEST KVARTALIST:
••• Moskva käsul piirati Eestis saia ning nisujahu vabamüüki ja jälle tekkisid leivapoodidesse sabad — sovetiimpeeriumi taas tabanud viljaikalduse üks järelmeid; popiks sai uus nali kompartei juhi kiilaspäisuse arvel:

Milline on Nikita Hruštšovi soeng? — Nagu 1963. aasta viljasaak.

••• Eesti raadio Päevakaja saade edastas 15. oktoobril 2-kuud hilinenud sensatsiooni Tallinn—Moskva praaktelikuga reisilennuki hädamaandu-"sukeldumisest" Neeva jões (Valdo Pant).
••• Tallinnas surid mõnenädalase vahega heliloojad — Mart Saar (*1882) ja Artur Lemba (*1885) — mõlemad olid Peterburi konservatooriumi kasvandikud + Tallinna konservatooriumi professorid.
••• Kohe pärast president John F Kennedy mõrvavapustust 22. novembril taastas N Liit VoA eesti, vene, balti jvm keeltes edastatavate saadete kuulamisele tsensuuri segamise näol, seda täiesti alusetuks osutunud kartuses, nagu alustaks USA välisringhääling atentaadi korraldamise süüdistusi ja antisovetlikku propagandat.
••• Eesti NSV GlavLit (üleliidulise tsensuuriameti kohalik haru) üllitas oma töötajaile käsiraamatu "Raamatukogudest ja antikvariaatidest kõrvaldamisele kuuluvate kodanlikul ja okupatsiooni ajal Eestis ilmunud väljaannete koondnimekiri", millega veneaegsesse keelunimestikku hõlmati kuni 90% eestiaegseid trükiseid; väljaande pealkirjas käis "okupatsiooniaja" tähis üksnes viimatise saksa aja kohta 1941-1944.