©Holger Kaljulaid, 1983-2023.

neljapäev, 22. september 2011

Liikluskaose poole

Vahtralehe kaotamise vastueede — tähistada vahtralehega liiklushaige Eesti

Liikluskäitumise allakäik võib peegeldada üldist tsivilisatsioonikriisi ja olla isegi globaalprobleem, kuid Eesti teede ja tänavate metsistumist enam eirata ei saa. Lihtsaid viisakusreegleid, mis on sõnastatud liiklusseadustikus, peetakse üha vähem järgimise väärseks. Nõnda maad võttev matslus on laienemas üldiseks seaduserikkumiseks ja lõpeb vist õigusliku nihilismiga, kuna politseigi juba ammu liikluskorda seirata ega ohjata ei suuda. Kohandamaks seadusesõna manduva liiklustegelikkusega lihtsustati tänavu Liiklusseadust, hüljates ridamisi seniseid reegleid ja keeldusid, mille täitmist niikuinii ei suudetud tagada. Samas vaimus on Maanteeametist käima lükatud kampaania (vt 15. IX 2011 PM) sihiga algajaid sõidukijuhte võrdustada kogenutega. Seda mõistagi üksnes formaalselt — kohustusliku vahtralehe-tähistuse minetamisega — mis pidavat liiklust veelgi ühtlustama?
… kui muuta tunnusmärgi (vahtralehe) kasutamine vabatahtlikuks ja teha (veel üks) kampaania parendamaks (vahtralehe-) sümboli mainet, siis peaks selle tunnusmärgi mõju saama tõhusamaks kui senises, kohustuslikus korras. (Maanteeameti peapiiari Timo Vijari intervjuust 15. IX 2011 Postimehele)
Kampaanias rõhutatud teiste liiklejate halvustava suhtumise jutt — et vahtraleht provotseerib kogenud kaasliiklejat näitama oma üleolekut — on argumendina kergevõitu, aga kaalukas siiski vihjena alavääruskompleksile, mis omakorda reedab tugevama õiguse ja hundimoraali levikut kohalikus sõidukultuuri(tuse)s.

Irooniliselt küsides, miks ei võiks liiklusreeglistik — so seadustatud viisakus — samuti olla vabatahtlik. Niikuinii on osa tegelasi seaduse ees teistest võrdsemad, so ebaviisakamad… Kõige enam õõnestab tervet moraali seejuures ladviku ja tippametnike liikluskõlvatus, -omavoli ja seadustele sülitamine.

MEEDIAMULJED LADVIKUST. Raske on siin vahet teha põhjusel ja tagajärjel, kuid ei saa välistada võrdseist võrdseimate nakatavat eeskuju ühiskonnale. Eriti kui viimane sallib liiklus-kurjategijate laiutamist ka silmapaistval avalikul tööl. Näiteks rahvusringhäälingu nõukogus (RN), mille kahjulikule (ava)õiguslikule mõjule Isekiri on osutanud.

Andres Jõesaare juhtumil siin uuesti pikemalt peatumata täheldagem vaid liiklusrikkumise kalduvusi RN-i liikmeskonnas üldse. Viimati torkas ses seltskonnas silma Reformierakonna ja Riigikogu-liikme Igor Gräzini käitumine, mis seisnes, jah, pelgas valestiparkimises. Ja tegemist olekski tühise lookesega, aga mitte Gräzini — juristi, pedagoogi, õigusteadlase ja seadusandja, parlamendi õiguskomisjoni liikme! — puhul. Gräzini juhtum on seadusepügalast hoolimata ikkagi suhteliselt tähelepanuväärne rikkumine, mille kogu küünilisus ilmneb pealegi alles järelmina — kui näeme isiku enda suhtumist tehtusse!

OMAMULJED TÄNAVALT. Osalemine linnaliikluses on pidev katsumus ja iseenda päästmine ohtlikest olukordadest. Tallinnas ei õnnestu sõita poolt kilomeetritki ilma mõnd liiklusseaduse tõsist rikkumist nägemata. Sama hull on olukord ilmselt mujal Eestis. Kunstnik Ilmar Kruusamäe päevikukanne Tartust:
«Neljapäev, 8. IX 2011 (…) Päeva jooksul võib Tartus enam kui 10 korda liiklusõnnetuse kaasosaliseks sattuda. Juhid ei tea ristmikul olles, kas on peatee või võrdne ristmik, suunda näitavad vähesed ja sedagi alles pöördel. Elu tänavail on täielik loterii. Ühesuunalisel teel kihutavad vastu jalgratturid, oleks neil või väike tulukegi. Politsei oskab ainult kiirust ja hingeõhku mõõta, tunneb huvi turvavöö ja kindlustuslepingu vastu. Ühekäelised liiklusgeeniused, mobiil kõrva juures, jagunevad kaheks: näkid ja põmmpead. Õhtuks sai mitu puudet välditud — ka täna õnnelikult koju! (…)» Ilmar Kruusamäe 8.-14. septembri päevakilde 17. IX 2011 Kultuurikajas võib kuulata vahemikus 47'55"… 52'50"
JA KES ON OHVRID? Vastuseks lõik laupäeva, 17. IX 2011 liiklusõnnetuste kroonikast Eestis. Umbes poolteisetunnise vahega juhtus järjest kolm niisugust auto—jalgratta kokkupõrget, mille järel tuli ratturid haiglasse toimetada. Loetelu siseministeeriumi ja Delfi.EE vahendusel:
  • Kell 10:55 Läänemaal Lihula vallas Tuudi külas põrkus 18a Ranno juhitav Audi A4 jalgrattaga, millel sõitis 74a Endla
  • Kell 12:45 Narvas Kerese ja Kreenholmi tn ristmikul põrkus tuvastamata VAZ jalgrattaga, millel sõitis 72a Nikolai, sõiduauto põgenes sündmuskohalt…
  • Kell 14:30 Tallinnas Viljandi mnt 26a juures põrkus 37a Vjačeslavi juhitud Volvo-veok jalgrattaga, mida juhtis 79a Rein
Kõik õnnetused toimusid hea ilmaga ja päise päeva ajal, halva nähtavuse võimalus oli seega minimaalne. Kõik ohvrid olid eakad ja mitte meeletult tuisupäised trikiratturid — seega vaevu traagilise õnnetuse põhjustajad…

Sinised anastamas Helsingit (IS - VIII 2011)
POLITSEI aga pole ainult mannetu kõrvalvaataja, kes liiklusel lihtsalt isevoolu teed minna laseb. Politsei on aina sagedamini liikluskultuuri puudumise elav näide.
Eesti politsei silmatorkavalt valesti pargitud buss äratas (25. augustil) Helsingis palju tähelepanu ning tekitas kohalikes küsimusi… «See tõi meile palju telefonikõnesid. Küsiti, kas Eesti politsei valvab siin korda, ent loomulikult polnud see nii,» rääkis ülemkonstaabel Erkki Vikman (...) Eesti politsei oli sättinud oma politseivärvides bussi Ruoholahti kaubanduskeskuse juurde risti üle kõnnitee. Seadusevastaselt kõnniteele pargitud politseibuss ajas kohalikke elanikke närvi, tuuleklaasi alla jäeti kiri, mis nõudis auto eemaldamist ja lisas ka ühe vandesõna. Soome liikluspolitsei kinnitas, et Eesti politseinikele kehtib üldine parkimiskord ja et politsei ei saa Soomes parkida, nagu hing ihaldab. «Neile kehtivad samasugused liiklusreeglid nagu kõigile teistele,» ütles Vikman ajalehele Ilta-Sanomat (IS 25. + IS 26. + IS 27. VIII + ÕL 25. VIII + Delfi 26. VIII 2011)
Meenutagem, et Euroopas üldiselt kõnniteel parkida ei tohi, v.a "veose laadimiseks" (juulist kehtiva LS-i §20 lg6) või juhul, kui parkimist "lubab asjakohane liikluskorraldusvahend" (LS §20 lg4 p3) Eesti varasem liiklusseadustik määratles mootorsõidukitele kõnniteel selgesõnalisema liiklemiskeelu (LS-is kuni 1. VII 2011 §48 lg2), mille rikkumisele siiski erilist tähelepanu ei pööratud.

Viimse aasta—paariga on vähemalt see asi paranemas. Ent ikka veel ilmutab parkimisel häbamatust korrakaitsja ise, mis on näha siin.

Ehk tekitab süvenev liiklus-korra-lagedus kui mitte enne, siis täieliku kaose veerel mingi kodaniku-vastupanu? Igatahes, kui kord tekib mingi vaba või ametlik veebiportaal, mis ühiskonna liiklusvalvsust soosib, luban siin Isekirja kaudu lahkelt vabakasutusse ka need sümboolsed tänavu soveti-okupatsiooni aastapäeval tehtud fotod oma Nagist, riigi eriteenistuste seadust eirava suhtumise illustratsiooniks üldisse liikluspilti Eestis.

4 kommentaari:

  1. Igor Gräzin ankeet seisuga 12.4.2011
    Riigikogu Õiguskomisjon
    Eesti Reformierakonna fraktsioon
    Valimisringkond: Jõgeva- ja Tartumaa (v.a Tartu linn)
    Tf: 631 6696
    E-post: igor.grazin@riigikogu.ee
    Ruum: L-257

    Sünniaeg ja -koht: 27.6.1952 Tartu
    Perekonnaseis: vallaline, 2 poega
    Haridus: NSV Liidu TA Riigi ja Õiguse Instituut, õigusteaduste doktor 1987; Üleliiduline Õigusinstituut (Moskva), teaduste kandidaat (PhD) 1979; Tartu Riiklik Ülikool, õigusteaduskond 1975 (cum laude); Miina Härma nim Tartu 2. Keskkool 1970.
    Töökohad: X, XI ja XII Riigikogu 2005-… ; Kennan Institute (Washington, DC), Woodrow Wilson Centeri avaliku poliitika teadur 2004–2005; Eraülikooli Nord õigusteaduskonna prorektor 2001–2003; dekaan 1999–2001; Välisministeeriumi nõunik 1999; VIII Riigikogu 1995–1999; Kelloggi Rahvusvaheliste Uuringute Instituudi teadur ja õigusteaduse professor 1992–2000; Notre Dame'i Ülikooli õppejõud, professor 1990–2000; Eesti NSV TA Filosoofia, Sotsioloogia ja Õiguse Instituudi õiguse osakonna direktor 1988–1989; Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna prodekaan 1986–1988, filosoofiateaduse aspirant ja abiprofessor 1984–1986, vanemlektor, rektori abi ja juriidiline nõunik 1978–1984, filosoofialektor 1975–1978
    Tegevusalad: Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liige; Rahvusraamatukogu nõukogu liige; FIE - pedagoogiline tegevus; TV saated
    Erakond: Eesti Reformierakond 1994–
    Esinduskogud: VIII, X (2005–2007), XI ja XII Riigikogu; NSVL XII Ülemnõukogu ja Rahvasaadikute Kongress 1989–1991; Tallinna Linnavolikogu 2002–2004
    Ühiskondlik tegevus: Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi aseesimees; Eesti Maksumaksjate Liidu, Eesti Advokatuuri, Föderalistide Ühingu (USA), Ameerika Ülikooliprofessorite Ühenduse ja Rotary Internationali liige; Kodanikuhariduse Keskuse juhatuse, Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu ja Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liige
    Loominguline tegevus: avaldanud raamatud “Anglo-ameerika õigusfilosoofiast” 1983 ja 1999, “Lugemik poliitiliste õpetuste ajaloost” I-II ja “Vene poliitilis-juriidilise mõtte ajalugu” 1987, “Jeremy Bentham” 1990, “Parema käega (vanameelseid raadiojutte)” 1994, “Poliitika kui depressioon ja enesetapp” 1999, “The constitutional-legal framework of the USSR on the eve of its downfall: the parlamentarian viewpoint” 2000, “From behind the velvet curtain” 2003; koostanud õppevahendeid üliõpilastele, avaldanud ligi 100 erialast artiklit õiguse filosoofiast ja mütoloogiast, tõlgendusteooriast, transiitühiskonna omandiõigusest jt. teemadel, lisaks poliitikaartikleid Eesti ajakirjanduses
    Huvialad: mäesuusatamine; tennis, TV, Kafka

    Parlamendirühmad:
    Eesti-Venemaa parlamendirühm, Eesti-Hiina parlamendirühm, Eesti-Albaania parlamendirühm, Eesti-Iisraeli parlamendirühm, Eesti-Austria parlamendirühm, Eesti-Türkmenistani parlamendirühm
    Ühendused:
    Laste ja perede toetusrühm, Soome-ugri toetusrühm, Vähemusrahvuste saadikute ühendus, Tuumajaama toetusrühm

    VastaKustuta
  2. Anonüümne10/06/2011

    Paljud seaduseandjad ei täida liiklusseadust! Eesti Ekspressi fotograafid pildistasid Toomepea jalamil poliitikuid ja kõrgeid ametnikke, kellel oli autoroolis telefon käes. Küsimustele vastavad sõidu ajal telefoniga pildile jäänud Lauri Laasi, Erki Nool, Andres Anvelt, Helle Kalda jt. http://eesti.info/uudised/uudis.php?uudis=HOMSES_EKSPRESSIS_Paljud_seaduseandjad_ei_t%E4ida_liiklusseadust&uid=1186823

    VastaKustuta
  3. Anonüümne10/14/2011

    Eskpressi peatoimetaja Janek Luts: Liiklusseaduse täitmine on võõras ka Toompeal töötavatele väljavalitutele, kes ise selle seaduse heaks kiitsid... Toompea parimad tütred ja pojad, teadke: teie naeruvääristasite seaduste järgimise vajalikkust kodanike silmis! Kodanikud, kes te näpite roolis telefoni, teadke: selline tegevus on Eestiski põhjustanud traagilisi liiklusõnnetusi! Igaüks võib ise valida, kas ja mis hinnaga osaleda silmakirjalikkuse paraadil... EE ,13. oktoober 2011

    VastaKustuta
  4. POLITSEINIKKUDEST SEADUSENIKKUJAD TARTU SÜDAMES
    Esmp, 8.11.2011, õhtupoolikul parkis Tartus Laial tänaval kõnniteel otse parkimist keelava kollase joone peal suur hall buss. Pahased linlased, kes ei pääsenud bussist lapsevankriga mööda, pärisid aru, miks pargib sõiduk keelatud kohas. Konkreetset vastust inimesed ei saanud. Neile öeldi, et bussi ei saa ära viia, kuna see on politseibuss.

    Tegemist on politseioperatsioonides kasutatava bussiga, mis sisaldab peent ja kallist tehnikat. Pealtnägijate kinnitusel seisis sama buss Tartu kesklinnas ka päev varem.

    Õhtul, kl 22 aegu, parkis mõlemal pool Laia tänava kõnniteedel juba päris arvukalt autosid. Laia tänava alguses askeldas majade ümber vähemalt paarkümmend erariietes kriminaalpolitseinikku.
    (Kriminaalpolitsei korraldas Tartu kesklinnas… TrtPM 9.11.11 http://www.tartupostimees.ee/627650/print/kriminaalpolitsei-korraldas-tartu-kesklinnas-erioperatsiooni/)

    VastaKustuta