Täna aastal 1956, umbes 10 kuud pärast NLKP ajaloolist XX kongressi, sai teoks N Liidu sõjakäik Ungarisse. Antikommunistlik ülestõus näitas veelkord, et Ida-totalitarismi ei õnnestu murda pelga jõuga.
Nõukogude-vastane liikumine Ungaris algas seltskondlikust üritusest — Petőfi-nimelisest ja diskussiooniklubi laadsest ringikesest, mis liikmeskonna poolest oli pealegi poolkommunistlik ja julges küsimuse alla seada esialgu vaid parteilisi printsiipe kunstielu juhtimises. Juuliks 1956 kujunes ringi tegevusest välja Ungari Kirjanike Liitu jpt ühiskonnasegmente haarav vastasseis režiimiga… Oktoobris 1956 oli Ungari valmis väljuma juba idablokist. Kõige taga olid venelaste endi arglikud katsed destaliniseerida sovetlikku režiimi.
Need katsed kulmineerusud 25. veebruaril 1965 Kremlis parteikongressi kinnisel istungil peetud parteijuhi kõnega, mida ei kavatsetudki avalikustada. Lekkeid siiski vältida ei saanud. Pealiskaudsed raadiosõnumid Läänest möönsid algul vaid seda, et Nikita Hruščovi kõne üksikasjad on veel saladuseks, ent kuuldused selle Stalini-vastasusest tugevnesid omasoodu ja elavdasid esmalt Poola töölisliikumist ning rikkusid võimuparteide mainet ja kergitasid reformiootusi mujalgi Ida-Euroopas. Märtsis parteiringkonnast üha hoogsamalt lekkiv ja Lääne ringhäälingu kaudu aina laiemini leviv teave tõi kõikjale idablokki ühiskondlikku elevust ja ootusi rehabiliteerimaks vähemalt neid eba—?—õiglaselt kannatanud kommusid, kes olid läbinud stalinliku puhastuse.
Ühe tormilise meeleavalduse korraldasid ungari tudengid 23. X 1956 Budapestis muide just Poola toetuseks. Sama päeva õhtul lahvatas juba relvaülestõus, sest Ungari salapolitsei ÁVH oli avanud tule relvastamata meeleavalduse pihta Raadiomaja ees just siis, kui tudengidelegatsioon oli seal oma nõuete edastamise üle läbi rääkimas, taotledes sarnaseid järeleandmisi, nagu oli saavutanud rahvas Poolas. Puhkes antikommunistlik rahvaülestõus, mille Moskva lämmatas alatult soomusüksuste roomikute ja sõjalennuväe pommitusreidide alla. Verevalamistes hukkus tuhandeid ungarlasi (vt ülestõusu kronoloogiat postituse lõpus)
Meenutab sellal õpingute kõrvalt tollases Leningradis pinevalt eestikeelset Ameerika Häält (VoA) kuulanud Sergei Soldatov (1933-2003):
Ungari kommunismivastase rahvaülestõusu kroonika
• 23. X 1956 kl 21 tulistasid raadiomaja valvavad ÁVH julgeolekuväelased relvitut rahvahulka, rahvas hankis relvi politseilt ja sõdureilt ning tulistas vastu. Hilisõhtul rünnati relvaladusid, ülestõus kandus pealinna teistesse osadesse. Keskööl saabusid tänavaile N Liidu soomusüksuste kolonnid — lootes ilmselt, et rahvamasside kohutamiseks piisab tankimürinast, nagu 3 aasta eest Berliini ülestõusu ajal.
• 24. X kl 8:13 teatas Budapesti raadio, et Ungari Tööliste Partei (UTP — loe: kompartei) seab uueks peaministriks Imre Nagy. Kell 8:45 väljastati sõjaseadus —ülestõusu summutamiseks. Pealinnas algas ulatuslik streik, jätkusid lahingud kergerelvis ülestõusnute ja N suurtükiväe vahel. Päeva kestel toimus mitmepoolseid läbirääkimisi, k. a Kremlist saabunud delegatsiooniga.
• 26. X levis ülestõus Ungari teistesse linnadesse, streik kasvas ülemaaliseks. Paiguti hukkus kümneid inimesi julgeoleku- ja piiriüksuste tules, rahvas reageeris tulistamistele lintšikohtutega.
• 27. X 1956 avaldas raadio uue valitsuse koosseisu, kus oli ka mittekommuniste. Toimusid ülestõusnute ja Ungari relvajõudude läbirääkimised.
• 28. X kl 6 nurjus Ungari—Nõukogude ühisoperatsioon ülestõusukeskuse vastu. Imre Nagy kuulutas kl 13:15 raadio kaudu esiteks relvarahu ja 17:25 tunnustas ülestõusu rahvuslik-demokraatliku rahvaliikumisena, lubades samas raadiokõnes Nõukogude üksuste eemaldamist pealinnast ja ülestõusnute mõnede nõudmiste täitmist, k. a nõue saata laiali ÁVH salapolitsei. Ungari küsimust arutas ÜRO Julgeolekunõukogu.
• 29. X andis USA suursaadik Moskvas Charles E Bohlen NSVL-i juhtkonnale mõista, et USA valitsus uut Ungari valitsust oma liitlaseks ei pea. Algas Iisraeli vägede rünnak Egiptuse vastu, millega Suessi kriisi muutus militaarkonfliktiks, kus 2 päeva pärast lõid kaasa ka Prantsusmaa ja Suurbritannia.
• 30. X vallutasid ülestõusnud Budapestis kompartei peamaja, lintšides 24 maja kaitsjat. Kell 14.30 tegi Nagy teatavaks, et taastatakse ja kaasatakse riigivalitsemisse 1945-1948 tegutsenud ja kommunistliku riigipöördega likvideeritud erakonnad.
• 31. X algasid läbirääkimised N Liidu vägede väljaviimiseks Ungarist, samas algas uute üksuste sissetoomine.
• 1. XI 1956 kutsus Imre Nagy välja NSVL-i suursaadiku Juri Andropovi ja teatas, et protestiks N Liidu vägede sissetoomise vastu astub Ungari idablokist (Varssavi Lepingu Organisatsioonist) välja. Ungari valitsusjuht deklareeris kl 19:40 neutraliteeti.
• 2. XI 1956 Ungari vastustas diplomaatiliste nootidega interventsiooni ja avaldas soovi kõnelusteks NSVL-i vägede väljaviimise üle. Nagy saatis kirja ÜRO peasekretärile protestimaks võõrvägede Ungarisse toomise vastu, ÜRO Julgeolekunõukogu võttis Ungari küsimuse 4. novembri istungi päevakorda.
• 3. XI 1956 sai Ungari uue valitsusliidu. Ennelõunal algasid parlamendis Ungari ja N Liidu sõjaväeekspertide läbirääkimised vägede väljaviimise teemal. Kell 21 jätkati läbirääkimisi Budapesti lähedal Tökölis, Nõukogude vägede staabis, enne keskööd vahistas KGB ülem Ivan Serov Tökölis läbirääkimisi pidava Ungari delegatsioon eesotsas kaitseminister Pál Maléteriga.
• 4. XI 1956 kl 4:15 alustas Ungarisse tunginud 200-tuhandeline Nõukogude väekontingent üldrünnakut Budapestile jt linnadele. Kell 5:05 teatas Szolnoki raadios János Kádári juhitava revolutsioonilise tööliste ja talupoegade (loe: kollaboratsionistliku ja kontrrevolutsioonilise) valitsuse loomisest.. Kell 5:20 teavitas Nagy ringhäälingu vahendusel üldsust N Liidu vägede rünnakust, kuid ei kutsunud rahvast üles vastupanule.
Nõukogude-vastane liikumine Ungaris algas seltskondlikust üritusest — Petőfi-nimelisest ja diskussiooniklubi laadsest ringikesest, mis liikmeskonna poolest oli pealegi poolkommunistlik ja julges küsimuse alla seada esialgu vaid parteilisi printsiipe kunstielu juhtimises. Juuliks 1956 kujunes ringi tegevusest välja Ungari Kirjanike Liitu jpt ühiskonnasegmente haarav vastasseis režiimiga… Oktoobris 1956 oli Ungari valmis väljuma juba idablokist. Kõige taga olid venelaste endi arglikud katsed destaliniseerida sovetlikku režiimi.
Need katsed kulmineerusud 25. veebruaril 1965 Kremlis parteikongressi kinnisel istungil peetud parteijuhi kõnega, mida ei kavatsetudki avalikustada. Lekkeid siiski vältida ei saanud. Pealiskaudsed raadiosõnumid Läänest möönsid algul vaid seda, et Nikita Hruščovi kõne üksikasjad on veel saladuseks, ent kuuldused selle Stalini-vastasusest tugevnesid omasoodu ja elavdasid esmalt Poola töölisliikumist ning rikkusid võimuparteide mainet ja kergitasid reformiootusi mujalgi Ida-Euroopas. Märtsis parteiringkonnast üha hoogsamalt lekkiv ja Lääne ringhäälingu kaudu aina laiemini leviv teave tõi kõikjale idablokki ühiskondlikku elevust ja ootusi rehabiliteerimaks vähemalt neid eba—?—õiglaselt kannatanud kommusid, kes olid läbinud stalinliku puhastuse.
Ühe tormilise meeleavalduse korraldasid ungari tudengid 23. X 1956 Budapestis muide just Poola toetuseks. Sama päeva õhtul lahvatas juba relvaülestõus, sest Ungari salapolitsei ÁVH oli avanud tule relvastamata meeleavalduse pihta Raadiomaja ees just siis, kui tudengidelegatsioon oli seal oma nõuete edastamise üle läbi rääkimas, taotledes sarnaseid järeleandmisi, nagu oli saavutanud rahvas Poolas. Puhkes antikommunistlik rahvaülestõus, mille Moskva lämmatas alatult soomusüksuste roomikute ja sõjalennuväe pommitusreidide alla. Verevalamistes hukkus tuhandeid ungarlasi (vt ülestõusu kronoloogiat postituse lõpus)
Meenutab sellal õpingute kõrvalt tollases Leningradis pinevalt eestikeelset Ameerika Häält (VoA) kuulanud Sergei Soldatov (1933-2003):
Kuigi välisraadio esitas asja liiga leigelt ja erapooletult, tekkis seeläbi ometi tõepärane pilt. Sai selgeks, et tegemist oli lihtrahva ülestõusuga kommunistliku oligarhia ja selle salapolitsei ÁVO/ÁVH vastu. Tulid välja ka need hirmsad asjad, mida tegid N Liidu väeosad, rünnates Budapesti nagu üht vaenulikku linna… Lääne saated andsid tegeliku pildi: veri voolas ojadena, Moskva kasutas sõjalist jõudu ja vägivalda justkui olnuks ta Ungariga sõjajalal. Varsti toimus aga see, mis oli Eestis juba tuntud — ungarlased, kes tundusid kahtlased, pandi loomavagunisse ja küüditati Venemaa sisealadele, mida aga Nõukogude propaganda kategooriliselt eitas. Ja minu mälupidis tulidki Lääne raadio kaudu need andmed, et ungarlasi arreteeritakse massiliselt ja saadetakse N Liidu suunas Ungari piirest välja, mida rahvas siin tundis Siberisse-saatmisena. Siinses ajakirjanduses aga midagi selletaolist polnud, olid üksnes propagandaväited — et Ungaris on fašistide mäss, et seal valitseb täielik kaos ning et tööliste ja talupoegade valitsus eesotsas János Kádáriga kutsus appi N Liidu väed, kes taastavad riigis korda.Järgneb Eesti kooli muutumist ja Ungari vastukaja ühendav mälestus Enn Tartolt (*1938), kes mõne kuu eest, Kõrveküla kooli tähtpäeva puhul meenutas, miks ja kuidas ta vene keelt hakkas õppima:
(Sergei Soldatovi 17. V 2000 intervjuust HK-le)
Ema kutsus vene keele õpetaja Karl Rüütli meile Univere tallu järeleaitamistundi andma. Karl Rüütli oli koolis väga ettevaatlik, aga meie pool muutus avameelseks [… ja …] väga eestimeelseks vanahärraks. Tema, mu ema, vanaema ja mina ajasime terve päeva juttu poliitikast. Kui pimedaks läks, ütles õpetaja Rüütli, et peab koju minema, sest kardab, et ta naine hakkab muretsema, äkki on NKVD ta mehe vangi pannud. Õues aga küsis üle, miks ta õieti tulnud oli. Ema selgitas, et Ennul on probleeme vene keelega. Koolis ütles õpetaja, nii et keegi ei kuulnud: "Enn, mulle tundub, et sul on kavas Eesti eest võidelda. Selles võitluses on kindlasti vene keelt vaja. Võta hakka vene keelt õppima!" Ma hakkasingi vene keelt õppima ja 1953. aasta lõpueksami tegin viiele.Õhkkonda Moskvas kirjeldab Aleksandr Ginzburg (1936-2002), tollane MGU ajakirjandusteaduskonna esmakursuslane:
Aga vene keelt läks tõesti varsti vaja. Neljandal novembril 1956 tegime ja levitasime lendlehti noorteorganisatsiooni Eesti Noorte Malev liikmetega Ungari ülestõusu toetuseks. Kahekümne viiendal detsembril 1956 meid arreteeriti. Patarei vanglas ja hiljem represseerijad rääkisid ju vene keelt.
Ja kui me 1957. aasta kevadel poliitvangidena Mordvasse vangilaagrisse jõudsime, ootasid meid ees vene üliõpilased Moskva Riiklikust Ülikoolist [MGU]. Nad olid raadiost kuulnud, et Tartus tehti ungarlaste toetuseks lendlehti…
Ungari oli meile midagi täiesti uskumatut. Ainult siis oli võimalik, et auditooriumis seisis lühilaineraadio, ja nii kui õppejõud loengult väljus, lülitati see sisse, ja me kuulasime — kõik kuulasid! — Ungari uudiseid kas siis Ameerika Häälest või veelgi tõenäosemalt Vabadusraadiost.Jätkab Enn Tarto:
(Ginzburgi usutlus RL-ile, vt Vladimir Tolci 21. X 2001 saade Raznica vo vremeni vk RL-is)
Üks osa [MGU] üliõpilasi ja mõned õppejõud korraldasid nn aulakonverentsi ja saatsid NLKP peasekretärile Nikita Hruščovile märgukirja nõudega "Nõukogude väed Ungarist välja!" Vangilaagrisse toodi Moskva üliõpilased veel enne meid ja nendega tuli ju vene keeles rääkida.Bipolaarne tasakaal maailmas kaldus 1956. aastal kindlalt Ida-totalitarismi kasuks. Ungari 1956. aasta Revolutsiooni Ajaloo Instituudi vanemteadur Csaba Békés (*1957) väidab, Ungari revolutsiooni rahvusvaheline mõju väljendus kõige vahetumalt selles, et…
Lääne suurriikide passiivne käitumine tõestas ühemõtteliselt: Lääs on igasugu propagandale vaatamata võtnud 1945. aasta järel Euroopas tekkinud status quo teadmiseks ega soovi seda tegelikult küsimärgistada.Võidukalt alanud vabadusvõitlus uputati Ungaris 1956. aasta 4. novembril ja järgnevail päevil verre lääneriikide vaikival nõusolekul. See oli ränk teadmine, mis murdis rahva tahte ka Eestis. Aga ei lõpetanud veel vabadusvõitlust. Aeg-ajalt pimeduse varjus kerkivad rahvuslipud tähistasid 1944. aastal alanud antisovetliku vastupanu jätku, ehkki edaspidi söandati sest kõnelda vaid kõige ustavamas seltskonnas… Moskvas asutas akadeemik Andrei Sahharov täpselt 14 aastat hiljem — 4. XI 1970 — NSVL-i Inimõigustekomitee. Rahumeelne vastupanu mürgtas totalitaarset riiki mõjusamalt.
(Csaba Békés, Kas 1956. aasta revolutsioon Ungaris oleks võinud võita? — Horisondi lisaväljaanne 2006)
Ungari kommunismivastase rahvaülestõusu kroonika
• 23. X 1956 kl 21 tulistasid raadiomaja valvavad ÁVH julgeolekuväelased relvitut rahvahulka, rahvas hankis relvi politseilt ja sõdureilt ning tulistas vastu. Hilisõhtul rünnati relvaladusid, ülestõus kandus pealinna teistesse osadesse. Keskööl saabusid tänavaile N Liidu soomusüksuste kolonnid — lootes ilmselt, et rahvamasside kohutamiseks piisab tankimürinast, nagu 3 aasta eest Berliini ülestõusu ajal.
• 24. X kl 8:13 teatas Budapesti raadio, et Ungari Tööliste Partei (UTP — loe: kompartei) seab uueks peaministriks Imre Nagy. Kell 8:45 väljastati sõjaseadus —ülestõusu summutamiseks. Pealinnas algas ulatuslik streik, jätkusid lahingud kergerelvis ülestõusnute ja N suurtükiväe vahel. Päeva kestel toimus mitmepoolseid läbirääkimisi, k. a Kremlist saabunud delegatsiooniga.
• 26. X levis ülestõus Ungari teistesse linnadesse, streik kasvas ülemaaliseks. Paiguti hukkus kümneid inimesi julgeoleku- ja piiriüksuste tules, rahvas reageeris tulistamistele lintšikohtutega.
• 27. X 1956 avaldas raadio uue valitsuse koosseisu, kus oli ka mittekommuniste. Toimusid ülestõusnute ja Ungari relvajõudude läbirääkimised.
• 28. X kl 6 nurjus Ungari—Nõukogude ühisoperatsioon ülestõusukeskuse vastu. Imre Nagy kuulutas kl 13:15 raadio kaudu esiteks relvarahu ja 17:25 tunnustas ülestõusu rahvuslik-demokraatliku rahvaliikumisena, lubades samas raadiokõnes Nõukogude üksuste eemaldamist pealinnast ja ülestõusnute mõnede nõudmiste täitmist, k. a nõue saata laiali ÁVH salapolitsei. Ungari küsimust arutas ÜRO Julgeolekunõukogu.
• 29. X andis USA suursaadik Moskvas Charles E Bohlen NSVL-i juhtkonnale mõista, et USA valitsus uut Ungari valitsust oma liitlaseks ei pea. Algas Iisraeli vägede rünnak Egiptuse vastu, millega Suessi kriisi muutus militaarkonfliktiks, kus 2 päeva pärast lõid kaasa ka Prantsusmaa ja Suurbritannia.
• 30. X vallutasid ülestõusnud Budapestis kompartei peamaja, lintšides 24 maja kaitsjat. Kell 14.30 tegi Nagy teatavaks, et taastatakse ja kaasatakse riigivalitsemisse 1945-1948 tegutsenud ja kommunistliku riigipöördega likvideeritud erakonnad.
• 31. X algasid läbirääkimised N Liidu vägede väljaviimiseks Ungarist, samas algas uute üksuste sissetoomine.
• 1. XI 1956 kutsus Imre Nagy välja NSVL-i suursaadiku Juri Andropovi ja teatas, et protestiks N Liidu vägede sissetoomise vastu astub Ungari idablokist (Varssavi Lepingu Organisatsioonist) välja. Ungari valitsusjuht deklareeris kl 19:40 neutraliteeti.
• 2. XI 1956 Ungari vastustas diplomaatiliste nootidega interventsiooni ja avaldas soovi kõnelusteks NSVL-i vägede väljaviimise üle. Nagy saatis kirja ÜRO peasekretärile protestimaks võõrvägede Ungarisse toomise vastu, ÜRO Julgeolekunõukogu võttis Ungari küsimuse 4. novembri istungi päevakorda.
• 3. XI 1956 sai Ungari uue valitsusliidu. Ennelõunal algasid parlamendis Ungari ja N Liidu sõjaväeekspertide läbirääkimised vägede väljaviimise teemal. Kell 21 jätkati läbirääkimisi Budapesti lähedal Tökölis, Nõukogude vägede staabis, enne keskööd vahistas KGB ülem Ivan Serov Tökölis läbirääkimisi pidava Ungari delegatsioon eesotsas kaitseminister Pál Maléteriga.
• 4. XI 1956 kl 4:15 alustas Ungarisse tunginud 200-tuhandeline Nõukogude väekontingent üldrünnakut Budapestile jt linnadele. Kell 5:05 teatas Szolnoki raadios János Kádári juhitava revolutsioonilise tööliste ja talupoegade (loe: kollaboratsionistliku ja kontrrevolutsioonilise) valitsuse loomisest.. Kell 5:20 teavitas Nagy ringhäälingu vahendusel üldsust N Liidu vägede rünnakust, kuid ei kutsunud rahvast üles vastupanule.
Ülestõusnute üksused osutasid spontaanselt ägedat vastupanu. Hommikutundidel otsis Nagy koos lähemate töökaaslastega poliitilist varjupaika Jugoslaavia suursaatkonnast. Valitsuse ainsa liikmena jäi kohale ja protesteeris deklaratsiooniga Nõukogude okupatsiooni ja äsjaloodud vastuvalitsuse vastu mittekommust riigiminister István Bibó. See toimus ajal, kui parlamendihoone oli juba Nõukogude vägede käes ning seal ringi kihutavad vene sõdurid pidasd Bibót administratiivtöötajaks, lubades tal sõna lausumata hoonest lahkuda…Imre Nagy: "Meie väesosad on asunud võitlusse. Valitsus püsib oma kohal."
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar