Langenud Vabadusvõitleja 75

Jüri Kukk on rahvusvaheliselt tuntuim eesti kommunismivang ja märter. Ta elu ja surm on sümboolsed. Just enne Eesti anastamist sündinud, tegi ta läbi eestlaste sovetiaja põlvkonnale üldiselt osaks saanud katsumusrikka elukooli. Tema valis oma kogemuste mõjul vastupanu-tee, tegi seda sügavaima stagnatsiooni ajal ning hukkus poliitvangina kõigest 40-aastaselt.

KEEMIATEADUR, Tartu Ülikooli kasvandik ja õppejõud, inimõiguslane ja justiitsterrori ohver Jüri Kukk sündis 1. V 1940 Pärnus. Ta kasvas üles Mõisakülas, õppis kohalikus keskkoolis. Aprillis 1958 sürjutati ta Mõisaküla koolist — nagu varem tema õpetajaist vanemadki — ja nii oli Jüri sunnitud jätkama õpinguid Abja Keskkoolis, mille ta lõpetas 1958. Aastail 1958-1979 õppis ning töötas Jüri Kukk Tartu Ülikoolis.

Jüri Kuke autograaf ülikooli astumise ajast
Katkend kirjast AD1958. Okupatsiooni ja vabadusvõitluse muusem

Aastal 1978, pettununa sotsialismi-tegelikkuses ja protestiks poliitilise tagakiusamise vastu lahkus Kukk kompartei (NLKP) ridadest, kuhu ta oli kuulunud sügisest 1965. Jüri Kuke vabameelsus, pretsedenditud väljaastumised sovetirežiimi vastu, samuti avameelne muljetamine stažeerimisest 1975-1976 Prantsusmaal andsid Tartu Riikliku Ülikooli füüsika—keemia-teaduskonna nõukogule ettekäände teda dotsendiks mitte enam tagasi valida.

KOLLEEG Mihkel Pärnoja tunnistas varsti "eriti tähtsate asjade uurijale" Erich Vallimäele:

Seoses tema [Jüri Kuke] poliitiliste vaadete kardinaalse muutumisega teda enam dotsendi kohale ei valitud. Leian, et see otsus oli igati põhjendatud ja õiglane, leidsime, et inimene, kes on kuulutanud NLKP ideoloogia endale vastuvõetamatuks, ei saa tegelda noore põlvkonna õpetamise ja kasvatustööga…

Mihkel Pärnoja omakäeline tunnistus Tartus 25. III 1980 toimunud ülekuulamise protokollis. Tsitaat Peeter Kreitzbergi kõnest otsuse "Umbusalduse avaldamine majandusminister Mihkel Pärnojale" eelnõu (487 OE) arutelul. IX Riigikogu stenogramm. Erakorraline istungjärk 28. VIII 2000 kl 15:18.

Jüri Kukk liitus antisovetliku vastupanu-liikumisega 1979 ja oli seejärel nii sovetivõimudele kui ka rahvusvahelisele üldsusele adresseeritud ühisavalduste üks koostajaid ja allakirjutajaid. Kukk ühines tagantjärele ka Balti Apelliga, milles nõuti MRP avalikustamist ja järelmite likvideerimist — teisisõnu N Liidu anneksiooni ja okupatsiooni lõpetamist Balti riikides.

Jüri Kukk pidas sidet Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskusega (EVVA), edastades selle esimehele Ants Kipparile telefonitsi ülevaateid vastupanu ilminguist võõrrežiimile ja kirjeldades siinsete rahvuslaste, enda ja oma pere tagakiusamist kompartei aktivistide jms kollaborantide poolt.

KUKK VAHISTATI 13. III 1980 Tartus. Jaanuaris 1981 Tallinnas toimunud ülekohtu-lavastusel mõisteti Kukele 2-aastane vabadusekaotus (Eesti NSV KrK §194' — „Nõukogude riiklikku või ühiskondlikku korda halvustavate teadvalt valede väljamõeldiste levitamine”). Vastuolus isegi tolleaegsete seadustega saadeti sovetliku kohtuterrori ohver karistust kandma väljapoole Eestit.

Ajaloolase Viktor Niitsoo koostatud põhjalik antisovetliku vastupanu kronoloogia 1940… 1987 mainib Jüri Kukke 27 korda. Selle järgi ilmub Kukk Eesti ja Baltikumi avalikku vastupanu-liikumisse jaanuaris 1980, ühinedes esiteks kollektiivse protestikirjaga sovetliku invasiooni vastu Afganistanis…

17. jaanuar — 19 eestlase, lätlase ja leedulase avalik kiri N Liidu Ülemnõukogu esimehele, ÜRO peasekretärile ja Afganistani rahvale. Kirjas protesteeriti Nõukogude vägede Afganistani sissetungimise vastu ja nõuti Nõukogude väekontingendi viivitamatut ja tingimusteta väljaviimist Afganistanist. Sealjuures rõhutati Afganistani sündmuste analoogiat 1940. aasta sündmustega Balti riikides. Kirjale on alla kirjutanud Vytautas Bogušis, Ints Cālitis, Mecislovas Jurevičius, Jüri Kukk, Ona Lukauskaite—Poškiene, Algirdas Masiulionis, Mart Niklus, Jonas Petkevičius, Endel Ratas, Algirdas Statkevičius, Peters Stokmanis, Kestutis Subachius, Vladas Šakalis, Enn Tarto, Andrius Tuckus, Erik Udam, Jonas Volungevičius, Juris Ziemelis, Ivars Žukovskis.

… Ja vaid aasta + kümne nädala pärast on ta surnud.

KUKE HUKK… Politoloog Rein Taagepera on Kuke-juhtumit seletanud Stalini ruleti kujundiga, mis tähendab kõigi tingmuste loomist režiimivaenlase surmaks ilma otsese mõrvata:

Stalini ruletti hakati mängima ka haige ja näljastreigist nõrga Jüri Kuke tervisega. Nõukogude Liidu seaduse kohaselt jääb ainult kaht vangiaastat teeniv vang oma koduvabariiki. Omaenda seadust rikkudes saatis aga režiim Jüri Kuke veebruaris [1981] teele Koola poolsaare poole — 1500km arktilises talves. Sõit kestis vähemalt kaks päeva. Nõrga tervise puhul oli see seadusevastane vintsutamine selgesti elukardetav. Trumlit keerutati ja vajutati päästikule. Jüri jäi ellu. Kuu aega hiljem keerutati siis trumlit uuesti. Seekord näis sihiks olevat hilistalvine Siber — vähemalt nädala teekond. Stalini ruletti mängiti nüüd juba laetud padruniga trumlis…

Rein Taagepera kirjutisest “Jüri Kuke surm ja võit” koguteoses “Mart Niklus. Jüri Kukk: kaks kes ei alistunud.” (Stk, 1983, lk 159-160)

… REEDEL, 27. III 1981. Surm saabus kell 2:20 hommikul tapivanglas. Ta maeti kolm päeva hiljem nimetusse hauda kohapeal Vologdas, risti asemel põlvekõrgune puidust postike vanginumbriga 23781.

Surmateade levis oma aja kohta kiiresti üle maailma… Teiste seas avaldas Associated Press 29. III 1981 inglise keeles 108-sõnalise uudise:

Sõnum Eesti erimeelse, 40, surmast Nõukogude laagris.

Eesti erimeelne, Jüri Kukk, 40-aastane keemiaõppejõud suri N Liidu töölaagris pärast 4-kuist näljastreiki, teatavad Eesti pagulasallikad. Ta arreteeriti veebruaris 1980 "antisovetliku propaganda levitamise" pärast. Ants Kippar, Stockholmis asuva Eesti poliitvangide abistamiskeskuse juht ütles, et Jüri Kuke abikaasa Silvi teatas telefonitsi Eesti pealinnast Tallinnast, et talle tuli eile telegramm, kus Nõukogude ametnikud teatasid tema abikaasa surmast Murmanski lähedal asuvas töölaagris.

Lisagem, et ka kohtulavastus Jüri Kuke ja tema kaasosalise Mart Nikluse üle leidis üleilmset kajastust. See poliitiline arveteõiendus okupeeritud Eestis sattus peale eestikeelse välis-ringhäälingu ka Lääne suurlehtede tähelepanu fookusse, juba protsessi ajal kirjutasid sellest Le Monde (6. I 1981) Prantsusmaal, Frankfurter Allgemeine Zeitung ja Die Welt (7. I 1981) Saksa LV-s. Pärast protsessi kajastas kaaskohtualuste Jüri Kuke ja Mart Nikluse käekäiku muu seas inglise ajaleht Observer (11. I 1981) jpt, rääkimata rahvusvahelise ringhäälingu saateist nii eesti kui ka muis keeltes. Kohalik teabelevi aga piirdus mõnitavas vormis teabekildudega, teavitades ühel juhul, et Mart Niklus ja Jüri Kukk on Nõukogude-vastase tegevuse eest süüdi mõistetud ja et saalisolijad olla kohtuotsuse heaks kiitnud (V[ladimir Raud-] Sepp „Kohtusaalist” Rahva Hääl, 13. I 1981) ning teisel juhul 6. II 1981 Eesti Raadio I programmi (praegu ERR-1) erisaatega, kus jäeti viitamata isegi paragrahvidele, mida kohtualuste süüdistusteks ja neile karistuse määramisel rakendati.

Eesti riigi õiguskaitse-asutused pole seni pidanud Kuke-juhtumi uurimist tarvilikuks, hoolimata Eestis kunstlikult loodud kriminaalasjast ning justiitsmõrva ohvri täielikust rehabiliteerimisest aastal 1988. Jüri Kuke auks on Eestis jm maailmas tähistatud tema surmapäeva Langenud Vabadusvõitleja Päevana (LVP — vt Isekirja LVP-käsitlusi)

Eesti parlamendis tegi vabadusvõitleja Enn Tarto 2002-2003 nurjunud katse LVP-d ametlikuks tähtpäevaks kuulutada. Küsimuse arutelul 23. I 2003 mainis eelnõu autor oma ettekandes eeskujuna holokaustipäeva heakskiitu valitsuse poolt. Seda tähistas Eesti esimest korda juba 4 päeva hiljem, 27. I 2003. Langenud Vabadusvõitleja Päev alles ootab ametlikku tunnustust.

Mart Niklus + Jüri Kukk ühises meene-margiblokis (ERKÜ 1984)

Langenud Vabadusvõitleja Jüri Kuke 75. sünniaastapäeva tähistab 4. mail 2015 kl 18 mälestusõhtuga KGB-kongide muuseum Tartus, Riia tn 15b, kus võitluskaaslast meenutavad Mart Niklus ja Enn Tarto.