Liimi süüasi nurjus

Jüri Liimi võit 

Jüri Liimi ebaõiglane vintsutamine ja koduarest ühe punamonumendi avalikkusest kõrvaldamise eest paistab nüüdseks läbi olevat. Läinud nädalal lükati räpakas asi enam kui aasta kestnud solgutamise järel kalevi alla. Selle kinnituseks on vanemprokurör Kristel Eliste allkirjaga 17. VII 2009 Põhja Ringkonnaprokuratuurist väljastatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. Süüasi jäi ja pöörati süüteoks.

Liimile esitati mullu detsembris avaliku varguse süüdistus (vt süüdistuse õiguslikku analüüsi) vasakäärmuslase, verise Eesti Kommuuna juhtivtegelase ja ideoloogi Hans Pöögelmanni ausamba eemaldamise pärast. Hoogtöö stardisündmused leidsid aset Tallinnas Tondi ümbruses kevadisel pärastlõunal (22. V 2008) ja juba sama päeva õhtul ruttasid prokurörid sõnumiga ERR-i, et teatada üldsusele kohutava roima tõttu algatatud kriminaalasjast.

Tegemist oli Jüri Liimi poolt mullu (AD2007) mais väljakuulutatud punaprügi koristamise algatusega, mis seni on vähe järgijaid leidnud. 

TEKKINUD PATISEIS — punamonumentide sündsusetu eksponeerimise jätk — on Eesti justiitssüsteemi käesoleva heidendi (kriminaalasja kui nurisünnitise) ainsaks silmnähtavaks järelmiks. Tondi Ärikeskuse avalikus parklas aasta 2008 maikuuni omariiklust, vabadust ja demokraatiat mõnitanud monument on praegu koos teiste n-ö proletariaadi diktatuuri teostanud seltsimeestega Maarjamäe lossi hoovis. Sealsamas aegamisi, ent siiski täienevas ajaloomuusemi punapuuslike kogus, kuhu viimati, augustis 2008 laekus Valgast pärale veetud Jakob Palvadre kuju.

Neliteist kuud kestnud veider protseduur kriminaalasja nr 1092782/08230108005 raames, so KarS §199 lg2 p5 järgi Jüri Liimi vastu korraldatud süüasi, on (a) kahjustanud õiglustunnet ning asi ise on (b) kulgenud salapärasuse ja (c) õiguskaugeid radu pidi. Seepärast toob Isekiri Jüri Liimi süüasjast välja prokuratuuri tegevuse 4 kahetsusväärset, kuid iseloomulikku külge:

1. POLIITIKA MIKSIMINE ÕIGUSEGA Paraku tegelevad EV prokuratuur jt nende juhitavad menetlejad ka niisuguste süüasjadega, mille motiivid kindlasti pole õiguslikud, seevastu aga võib leida neist poliitilisi mõjutusi.
2. PROFESSIONAALNE SAAMATUS Prokuratuuri ja nende juhitud menetlejate töine lohakus osutub üha tihemini kohtukõlbmatuks, mida peale Liimi süüasja prokuratuurile tagasisaatmise näitas ka aprillirahutuste juhtneliku asja nurjumine 2 kohtuastmes. Samas kui sellist asjade käiku saab lugeda EV kohtusüsteemi sõltumatuse tunnu(stu)seks, paljastub kahjuks ka paisuv häbiplekk prokuratuuri ja justiitsministeeriumi tööriietusel.
3. KODANIKE KOHTUVÄLINE JUSTIITSVAENAMINE Prokuratuur kipub kasutama eelmenetlust pelgalt kohtuväliseks repressiooniks süütu inimese vastu. Seda näitas elukohast lahkumise tõkendi jõnk rakendamine Liimi vastu 7 kuu kestel, hoolimata sellest, et Liim reageeris politseiuurija igale kutsele ega väljendanud menetluse käigus ühelgi viisil keeldumist koostööst uurimisasutustega. Sarnast muilgi juhtudel silma torganud, seega nähtusena laienevat justiitsoimarluse ilmingut EV-s oleks aeg vastustada.
4. MENETLUSE LÄBIPAISTMATUS Liimi asjas on olnud palju müstikat. Peale algatamise välgukiiruse, menetluse salapäraste kehutajate, asja üleloomuliku venimise jms eriti drastiliseks puändiks osutus ei tea kust välja ilmunud hagi, mida tegelikult... polnudki (prokuröri definitsiooni järgi oli see NÄPUKAS) Raske olnuks kujutleda niivõrd lihtsa (NB! varguse) asja segasemat menetlust sellest, milliseks selle suutsid ajada vanemprokurörid (Kristel Eliste, Eve Soostar, Õnne Neare-Vaarmann/Vaarman), kelle kätes oleva süüasja külge kohtueelses menetluses pookus sootuks uus osapool (idanaabritest investoritele orienteeritud) Ülemiste City AS ja tolle poolt süüdistusakti järgi Liimile justkui esitatav 100000-kroonine tsiviilhagi.

Ei oska sellise õigushookuspookuse peale muud kui käsi kokku lüüa ja rikutud õiglustundes taeva poole hüüda: JUMAL, SA NÄED EGA MÜRISTA!