Selle asemel möödub iseseisvuspäev temal arvatavasti koduarestis, ja nii kolmandat korda, viimased jõulud ja uusaasta k. a. Miks? — Sest EV salateenistuste sügisese ohuanalüüsi põhjal otsustas keegi EV võimuladvikus, et Jüri Liimi liikumisvabadus võib kuidagi ohtu seada EV presidendi Ida-Virumaale kavandatud EV91-pidustusi.
Jüri Liimi kaitseks võttis sõna Kodanike Kaitsekoda. Selle liikmena pean oluliseks vahendada Kodanike Kaitsekoja vastavat kirja EV presidendile:
Eesti Vabariigi 91. aastapäeva peoürituste eel Narvas jm Virumaal palume Teilt presidendina järgmist:
▪ Esiteks Teie jätkuvat abi Eesti avaliku ruumi puhastamisele anastust ülistavatest mälestistest. Kodanike Kaitsekoda mäletab ja hindab kõrgelt Teie tänusõnu narvalastele Eesti Kommuuna monumendi Narva raekoja juurest eemaldamise algatuse eest, mis aasta tagasi, EV 90. aastapäeva eel jõudis eduka lõpuni. Kuid silma riivavaid punamälestisi on sealkandis veel.
▪ Teiseks tähelepanu osutamist hr Jüri Liimi, Eesti omariikluse taastaja ja edendajana Riigivapi III klassi teenetemärgi pälvinu, nn süüasjale. Kodanike Kaitsekoja liikmed on üksmeelsel seisukohal, et Jüri Liimi kampaania Eesti anastamist ülistavate tähiste vastu on algatatud isetu patriotismi- ja legitiimse õiglustunde ajel. Selle raames on ta nõudnud vaenumälestiste eemaldamist ja neid ise avalikest paikadest teisaldanud. Kummati on Jüri Liimi seetõttu tabanud EV-s veider õigusvägivald.
Läinud kevadel eemaldas Jüri Liim oma kulul Tondilt ja sõidutas Maarjamäe ajaloomuuseumi Eesti Kommuuna ladviku esindaja Hans Pöögelmanni, samuti punaarmeelaste mälestise, mida ei ole süüasja kahtlustusse seni hõlmatud. Kuid esimese pärast on ta kahe kuu eest ametlikult kahtlusaluseks loetud Karistusseadustiku §199 lg2 p5 (avalik vargus) järgi. Menetlus allub Põhja Ringkonnaprokuratuurile. Kodanike Kaitsekoda on k. a 5. jaanuaril asunud Jüri Liimi kaitsvale seisukohale süüteokoosseisu puudulikkuse tõttu.
Eelmise tema vastu algatatud ja samuti monumendiga seotud süüasja Jüri Liim aastal 2007 Riigikohtu kassatsiooniastmes võitis. See puudutas Tõnismäe nn vabastaja monumendi väidetava õhkimise ähvardust (Karistusseadustiku §263 p3).
Asja poliitilisest taustast. Jüri Liimi arvates ei suuda uurimisasutused talle andestada eelmisel korral neid tabanud kaotust ja nende poolt vaenatu täielikku kohtuvõitu. Kodanike Kaitsekoda on teinud murelikuks kriminaalasja poliitiliste tagamaade olemasolu märgid, millel peame hädavajalikuks peatuda niivõrd, kuivõrd need Teid puudutada võivad.
Küsimus on seotud ka Teie külastustega kanti, kus teatavasti on mälestisena säilitatud okupatsioonisümboleid. Jüri Liim on piltlikult öeldes tuntud seesuguste monumentide hirmuna. Siit ka Kodanike Kaitsekoja mure, kas Eesti mõne salateenistuse järjekordses ohuanalüüsis ei võidud Narva pidustuste ladusa kulgemise nimel piirata Tallinnas elava Jüri Liimi liikumisvabadust, mis möödunud aasta 17. detsembril sai teoks koduaresti (elukohast lahkumise tõkendi) rakendamisega. Jüri Liimi seaduskuulekuse puhul on see meie hinnangul asja menetlejate mõistlike huvide proportsioone ületav meede.
Kodanike Kaitsekoda palub Teid hoiduda ühtlasi võimalikest avalikkusele suunatud märguannetest, mis võiksid ühiskonna õiglustunnet riivata ja õiguskaitsealal ebasoodsat õhustikku luua. Tänavune tõdemus teenetemärkide varasemast tagasihoidlikumast jagamisest kahtlemata tõstab nende väärtust ja lisab kaalu tunnustusele. Siiski on vaja märkida, et Kodanike Kaitsekoja arvates soodustab tegevjuristide jätkuv riiklik aumärgistamine poliitilist korruptsiooni ega ühti ka seadustega.
Arvame, et Teile omistatud autasude annetamise õiguse rakendamisel peaks eriti hoiduma selliste isikute esiletoomisest, kes kodanikele viimasel ajal üha tõsisemat muret tekitavas justiitssfääris praegu tegutsevad või kes on EV kodanikke poliitiliselt ahistanud asutustega (KGB) koostööd teinud isikutena niigi tuntud, nagu kahe aasta eest Eesti teenetemärgi saanud kohtunik Vello Lahtvee või selle aasta eest saanud õigusõppejõud Raul Narits. Selliste eeskujude tekitamine ei kaunista riigi tähtpäeva, aga veel kahetsusväärsem on EV legitiimsust õõnestava kahtluseseemne külvamine. See võib idanema hakata mitte üksnes endiste poliitrepressioonidega kokkupuutunute seas. Demoraliseeruda võivad ka praeguse õiguskorra rakendajad ja nii võib Jüri Liimi taoliste kodanike kimbutamine laieneda.
Me loodame
▪ et Teie, hr president, ei sule Narva suundudes silmi, veel vähem harjute või paratamatusega lepite tee äärde jääva tankiga Narva jõe kaldal Punaarmee vallutusüksuste 1944. aasta juuli läbimurde kohal;
▪ et Te kasutate ka juhust arvustada sealse munitsipaliteedi veidrat käsitust – väärtustada sovetliku okupatsiooni tähiseid endiselt kui ajaloo- ja kultuurimälestisi;
▪ et Teie võimalik näpuviibutus seal osutub mõjusamaks, kui aastal 2004 sama kanti väisanud EV justiitsministri suust kostnud imestus, et tanki juba toona polnud ära koristatud;
▪ et ükskord need jt võõrvallutuse häbimärgid jagavad teiste, lihtsalt kunstiväärtuseta või Eesti-vastaste okupatsioonimonumentide saatust ning et Teie visiidi järelmina tabab ka kõnealust tanki T-34-85 väärikas häving või muuseumipõli.
Head iseseisvuspäeva!
Tartu ja Tallinn, 12. veebruar 2009.
Kodanike Kaitsekoja kirja on täielikult avaldanud Sõltumatu Infokeskus (SI) 12. II 2009, vt teadet
1 kommentaar:
Hirvepargi iga-aastane rahvakoosolek saab ka tänavu teoks selle ürituse õigel kuupäeval, 23. augustil, algusega kell 14:00.
Sõnavõtte EV tuntud inimestelt, kes ei pelga tõde avaldada ja kes oskavad seda ka väljendada, teemadel:
— Kommunistlikud kuriteod ja kommunistlikud kurjategijad.
— Stalinist ja Hitlerist.
— Uuemaid andmeid Molotovi—Ribbentropi paktist.
— Okupatsioonist ja selle tulemite põlistamisest.
— Võõras mundris sõdinud meestest.
— Aprillirüüstamisestest ja selle tegelastest.
— Millist ohtu on oodata Venemaalt?
— Teised päevakajalised teemad.
Hirvepargi peaorganiseerija
Jüri Liim
Postita kommentaar