Liim on seega ametlikult tunnistatud kahtlusaluseks nn avalikus varguses Karistusseadustiku §199 lg2 p5 järgi, mis võiks kaasa tuua rahatrahvi või kuni 5-aastase vangistuse.
Et Jüri Liimi kriminaalasi sellise sätte alusel kunagi kohtukõlbulikuks saab, on ülimalt ebatõenäoline ja kõik viitab seega Liimi kohtuvälise kimbutamise katsele ehk viimasel ajal õiguskaitselsüsteemile iseloomulikule justiitsroimale. (Vrd Risto Teinoneni kohtuvälise kimbutamise jadaga.)
Asja sisuks on 22. V 2008 Liimi väljakuulutatud punase saasta koristuskampaania, mille raames Liim autokraanaga eemaldas Tondi Ärikeskuses (Tondi tn 142 Tallinnas) ilutsenud enamliku revolutsionääri Hans Pöögelmanni kujutisega raidkivi, mille Liim samal päeval toimetas otse Eesti Ajaloomuusemi Maarjamäe filiaali, kusjuures viimase valduses (Pirita tee 56) asetseb kõnealune kivi ka praegu (täiendus 2011 lisagem: oli seal viimati suvel 2011).
Sündmust puudutava kriminaalasja algatamisest ruttas Riigiprokuratuur teavitama juba samal päeval, 22. V 2008 kl 19 aegu, kui mitte varem (vt PRProkuratuuri piiari Maria-Elisa Rannajõe avaldust ETV24-s— ERR-is), seega enne sündmuse laiemat kajastust erateabelevis.
Nüüd, seitse kuud hiljem on must-valgel selgunud, et tegu on fabritseeritud kriminaalasjaga, kuna Liim eelmainitud teole püütakse alusetult kohaldada varguse paragrahvi kui fiktiivset juriidilist konstruktsiooni, millega Liimi 22. V 2008 tegevust kujutatakse järgmiselt:
“22. mail 2008 kl 13 Tondi 142 Tondi Elektroonika AS-i territooriumil avalikult, kuid vägivalda kasutamata, võttis [Jüri Liim] võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise [!?] eesmärgil Pöögelmanni mälestusmärgi, tekitades Tondi Elektroonika AS-ile varalist kahju 150000kr.”Liim selgitas ülekuulaja Silmale juhtunu asjaolusid ja kirjutas alla ülalmainitud tõkendi kohaldamise aktile. Liimi ülekuulamise juures ei viibinud kaitsjat. Ülekuulamist toimetas politseivaneminspektor Krista Silm üldjoontes korrektselt, v. a järgmised asjaolud:
- Liimile tema väljendatud soovist hoolimata kõiki kriminaalasja puudutavaid akte ei tutvustatud.
- Liimile ei selgitatud ka ülalmainitud tõkendi kohaldamise põhjust.
- Liim kuulis teda üle kuulanud politseivaneminspektorilt, et Liimi vastu algatatud kriminaalasja taga on keegi kõrgemalseisev, kuid ülekuulaja poolt täpsustamata jäetud isik või isikud.
1 kommentaar:
SI-lt lisaks Kodanike Kaitsekoja avaldus (kus on viga: Jüri Liimi ülekuulamine toimus 16. detsembril, mitte 17. detsembril)
Jüri Liimi 23. detsembril 2008 Kodanike Kaitsekojale tehtud avalduse kohaselt on tema jaoks väljaspool kahtlusi, et seekord on tema juhtumi (kriminaalasi nr 08230108005) käsile võtnud Eesti Vabariigi Peaprokurör Norman Aas ise.
Teatavasti kuulati Liim Tallinna Kesklinna politseijaoskonnas 17. detsembril 2008 üle kahtlustatavana, misjärel talle samas elukohast lahkumise tõkend määrati. Liimi süüdistatakse nn avalikus varguses (KarS §199 lg2 p5).
Tõkendi määramine on seda veidram, et Liim ei ole mingil moel väljendanud uurimisorganitega koostööst keeldumist, vaid otse vastupidi — Liim ilmus politseisse esimese kutse peale.
Liimi järjekordset kriminaalasja iseloomustab ülimalt politiseeritud taust, süüteokoosseisu puudulikkus, ebaseaduslikkuse piirile kantud menetlus ja venitamine süüasja menetlusega. Kriminaalasja algatamisest kulus kahtlustuse esitamiseni tervelt 7 kuud.
Eelmise, 2006. a tema vastu algatatud kriminaalasja võitis Liim kassatsioonikaebuse esitamise järel 2007. a Riigikohtus (vt kriminaalkolleegiumi 21. V 2007 kohtuotsust aadressil http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12833567). Too süüasi puudutas Tõnismäe nn vabastaja monumendi väidetavat õhkimisähvardust (KarS §263 p3).
Liimi sõnul ei suuda uurimisasutused tänini anda talle andeks oma kaotust ja nende poolt vaenatud kodaniku täielikku kohtuvõitu.
Liim tegi ühtlasi teatavaks ka selle, et praeguses asjas on talle keeldutud selgitamast tema liikumisvabadust piirava tõkendi kohaldamise põhjusi, aga samuti seda, kas ja kes nimelt on tema tegevuse üle kaevanud. Liim on punarisu omaalgatuslike koristustalgute raames Tallinnas Tondilt Maarjamäe muuseumisse teisaldanud punaterroristliku mainega Eesti Kommuuna bolševistliku ladviku liikme Hans Pöögelmanni ja II maailmasõjas langenud Punaarmee ohvitseride mälestusmärgi. Viimast ei ole seni käesolevasse süüasja hõlmatud.
Liimi kahtlustatavana üle kuulanud politseivaneminspektor Silma sõnul on Liimi vastu 22. mail 2008 algatatud kriminaalasja taga keegi k õ r g e m a l s e i s e v i s i k või i s i k u d.
Eesti seaduste kohaselt juhib kohtueelset menetlust EV Prokuratuur, kes peab tagama menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse.
Neljandat aastat riigi peaprokuröri ametit pidava Aasa isiklik pühendumine Liimi vaenamisele kinnitab kriminaalasja kaugele ulatuvate poliitiliste tagamaade olemasolu.
Kodanike Kaitsekoda peab vajalikuks osutada avalikkuse tähelepanu EV Peaprokuröri otsese menetlusse sekkumise lubamatusele. Kriminaalmenetluse seadustiku §213 lg5 kohaselt võib riigi peaprokurör kohtueelses menetluses nii prokuratuurile kui ka uurimisasutusele vaid üldiseid juhiseid anda.
Liimi-vastane kahtlustus on fabritseeritud avalikku vargust puudutava sätte järgi ja kahtlustuse protokoll väidab järgmist:
"22. mail 2008 kl 13 Tondi 142 Tondi Elektroonika AS-i territooriumil [Jüri Liim] avalikult, kuid vägivalda kasutamata, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pöögelmanni mälestusmärgi..."
Allikas: Kodanike Kaitsekoda
SI-140
23.12.2008
Vt ka http://si.kongress.ee/?a=page&page=482c4fa606deb136727f&subpage=49511fe7744a6725f485a ja http://si.kongress.ee/?a=page&page=482c4fa606deb136727f&subpage=494938db1045065815cfb ja http://si.kongress.ee/?a=page&page=482c4fa606deb136727f&subpage=494cfbe9108af24d7160f
Postita kommentaar