neljapäev, 18. detsember 2008

Vastulöök kurjale kardinalile

Tõsi, politseiriigi vastasrind suudab ühendada ainult opositsioonilisi rahvaesindajaid. Nüüd kirjutasid nad politseiriigi peaedendajale viisaka 7 küsimusega kirja. Justiitsminister peab vastama enne 18. veebruari 2009.Kaheksateist roheliste, keskerakonna ja rahvaliidu fraktsiooni rahvaesindajat kirjutas pressiteate kohaselt arupärimise justiitsminister Langile nõudega...
... lõpetada põhiseaduse eiramine ja käteväänamine prokuratuuris ja julgeolekuasutusis!
Rahvaesindajad rõhutavad oma 16. XII 2008 esitatud kirjas vajadust tagada mõjus järelevalve prokuratuuri jt uurimisasutuste tegevuse üle kodanike põhiseaduslike õiguste, sh süütuse presumptsiooni põhimõttest kinnipidamisel.

Valitsusliidu vastasrindlaste arupärimises viidatakse juhtumitele, kus prokuratuur on teatanud kriminaalasja algatamisest ajakirjanduses avaldatu põhjal, samal ajal teistes sarnastes asjades ei ole peetud vajalikuks samaväärseile materjalidele üldse reageerida. Opositsiooniparteide hinnangul on niisugune valikuline ja ebavõrdne kohtlemine vastuolus õigusriigi põhimõtetega.

Arupärijad ütlevad, et isikute kergekäeline kuulutamine kahtlustatavaks koos uurimisandmete lekkimise ja uurimise venimisega riivab ülemääraselt ja ebaproportsionaalselt süütuse presumptsiooni põhimõtet, kujundab juba ette avalikkuse süüdimõistvat hoiakut ning raskendab õiget ja õiglast kohtumõistmist.

Arupärimises heidetakse muuseas ette Kapo kontrollimise seisukohalt olulise logifailide loo kalevi alla lükkamist Riigiprokuratuuris. Samuti taunivad vastasrindlased Riigiprokuratuuri kõrge ametniku Jüri Pikma kõlvatut valeavaldust ETV saates “Aeg luubis” 30. XI 2008.
Juhtivprokurör Pikma rikkus, loodetavasti tahtmatult, vähemalt kaht Põhiseaduse sätet §22 (süütuse presumptsioon) ja §17 (keeld teotada isiku au ja head nime). Juhtivprokurör Pikma on oma ebaõigete väljaütlemistega lisaks inimese põhiõiguste rikkumisele kahjustanud ka Riigiprokuratuuri mainet ja sealtkaudu õigusemõistmise huve.
Samuti meenutavad arupärijad vahejuhtumit Tallinna Kohtumajas 5. XII 2008, kui protsessil avalikustatud salalinte sai kohtumaja traathäälingu-võrgu kaudu kuulata ka väljaspool istungisaali.
(Vahemärkus: Viimase vahejuhtumi puhul viis kohus kiiruga läbi koomilisevõitu ametialase juurdluse ja tuvastas kahe instantsi istungil osalenud Riigiprokuratuuri esindaja ning kohtusaali ukse taga viibinud Viasat TV3 Estonia töötaja süü, et mitte öelda vandenõuliku koostöö)
Vastasrindlased heidavad ministrile ette järgmist:
Teie justiitsministrina olete küll rääkinud kohtupidamise kiirendamisest, kuid ei ole kahjuks tulnud välja mingi seadusandliku initsiatiiviga, et tagada
  • kodanike põhiseaduslike õiguste järgimine:
  • eeluurimise ja kohtupidamise läbiviimine mõistliku aja jooksul,
  • õiguskaitseorganite suhtlemise korrastamine meediaga ja avalikkusega viisil, mis hoiaks ära uurimise alla sattunud inimeste maine põhjendamatu kahjustamise ja ette süüdimõistva hoiaku kujundamise ühiskonnas.
Nende probleemide lahendamata jätmine raskendab jätkuvalt õiglast kohtupidamist ning tekitab põhjendamatuid moraalseid ja psüühilisi kannatusi nii kahtluse alla sattunud inimesele endale kui ka tema lähedastele, mida mitte ükski hilisem kohtu poolt tehtud õigeksmõistev otsus ei suuda kompenseerida.
Justiitsminister Rein Langile 16. XII 2008 kaheksateistkümne vastasrindlase nimel esitatud arupärimise täisteksti vt nr 114 all siin ja PDF-failina siin

3 kommentaari:

Holger ütles ...

Liimi süüasi on täiendav tõend üha ilmsemast justiitsterrorist Eestis

Vt lähemalt sellise pealkirja all 23.12.2008 ilmunud sõnumit SI-140 veebiaadressil:
http://si.kongress.ee/?a=page&page=482c4fa606deb136727f&subpage=49511fe7744a6725f485a

Holger ütles ...

Riigikogus 9. II 2009 kl 15:30 justiitsminister Rein Langi vastusest arupärimisele prokuratuuri tegevusest ja järelevalvest selle üle (nr 114)
(...)
Valminud on põhjalik kriminaalmenetluse seadustiku muudatuste eelnõu, mille eesmärk on parandada kr-menetlust nii kvalitatiivses kui kvantitatiivses mõttes, so suurendada tõhusust, tõsta kvaliteeti ja lühendada menetlustähtaegu. Võin lubada, et lähikuude jooksul jõuab eelnõu riigikogu ette.
(...)

Mina (...) loodan väga, et kriminaalmenetluse tähtajad kohtutes hakkavad lühenema. (...) ... ma möönan, et praegusi norme tuleb täiustada ja annab täiustada, tuleb luua isikule lisavõimalusi riigilt hüvitise saamiseks, kui riik on kellelegi õiguspäraselt kahju tekitanud, nt isiku vara arestimise tõttu. Neid probleeme justiitsministeeriumis ka analüüsitakse ja 2009. aasta tööplaanis on meil riigivastutuse seaduse uue redaktsiooni väljatöötamine. (...)

Eelmisel aastal töötati riigiprokuratuuris välja ja juurutati prokuröride meediaga suhtlemise põhimõtted, mida igapäevases meediasuhtluses jälgitakse. Prokuratuuri meediasuhtluse juhis lähtub rangelt arusaamast, et avalikustatav info ei tohi seadusvastaselt kahjustada inimeste perekonna- ja eraelu ning peab olema kooskõlas süütuse presumptsiooniga. Avalikkusega suhtlemise juhis sätestab ka seda, et prokuratuur lükkab meediasse jõudnud eksitava või ebatäpse informatsiooni ümber kohe esimesel võimalusel. Nii riigiprokuratuuris kui ka kõigis ringkonnaprokuratuurides on tööl meedianõunikud, kelle ülesanne on meedia ja muu avalikkusega suhtlemine ning selle koordineerimine. riigiprokuratuuri algatusel viiakse järjepidevalt läbi ka prokuröride avaliku esinemise koolitusi.
(...)

(Lang vastusest Aleksei Lotmanile arupärimise nr 114 asjus) ... Mis puutub kohtueelsesse menetlusse, siis olen jälginud prokuröride sõnavõtte, seda eriti viimase paari aasta jooksul. (...) ... on olnud üksikuid kaheldavaid seisukohavõtte, mis on mitmeti tõlgendatavad. Prokuröride tähelepanu on nendele asjaoludele ka juhitud.
(...) Ma möönan, et Eesti kohtutel on olnud probleeme tegelikkuse õige tajumisega.
(...)

Kogu stenogrammi vt veebiaadressil http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&day=12&date=1234181100#pk3555

Holger ütles ...

Aleksei Lotman riigikogus 9. II 2009 arupärimise nr 114 üle peetud läbirääkimistel (...)
Mina (...) liigitan üsna kindlalt EV demokraatlike õigusriikide kilda. Ent demokraatia on tugev vaid siis, kui me suhtume sellesse igapäevase hoolega ega pigista silmi kinni n-ö üksikute kitsaskohtade ees. Sest üksikute õigusriigile sobimatute juhtumite sallimine viib meid sammhaaval euroopalikust poliitilisest kultuurist eemale, pigem meie suurt idanaabrit iseloomustava poliitilise kultuuri suunas, kus teatud organid on kõikvõimsad ja kodanik eikeegi.

Selle vältimiseks on hädavajalik tagada tõhus ja avalikest huvidest lähtuv kontroll prokuratuuri üle. Ja kuigi parlamendi osa on siin kahtlemata oluline, julgen väita, et üksnes parlamentaarse kontrolli tugevdamisest ei piisa. Seetõttu pean vajalikuks meelde tuletada, et me oleme siin saalis juba korduvalt arutanud prokuratuuriga seonduvat. Ka minister on möönnud probleemide olemasolu.

Ent nii, nagu rahvaasemiku palga sees on ebakohtadele osutamine, on ministri palga sees mitte üksnes nende olemasoluga nõustumine, vaid ka lahenduste leidmine. Seega ongi ministri töö täna arutatud probleemide lahendamine. Eesti vajab usaldusväärset õigussüsteemi ning seda usaldusväärsust tuleb hoida ja arendada. Nii et ootame hr ministrilt jätkuvat ja senisest veel suuremat aktiivsust.
(...)
Istungi lõpp kell 16.28.

Kogu stenogramm http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&day=12&date=1234181100#pk3555