Fultoni kõne üksikasjad

Puhkusreisil USA-s viibiv Winston Churchill (71) saabus Fultonisse koos president Trumaniga lennukil. Tavaliselt kaheksatuhandelise linna elanikkond oli korraga paisunud 50 tuhandele. Kõne ootavas aulas oli valmis kaks ja pool tuhat kohta, millele juba päev ette kogunes 30 tuhat istekoha-palvet. 

Lühike videokokkuvõte Churchillist Fultonis

AJALOOLINE KÕNE kestab kolmveerand tundi, k.a selle pidamist 20 korda aplausiga katkestavad pausid. Churchill näib tuginevat käsikirjale, mis hõlmab poolsadat pisimõõdus paberlehte. 

Kõne tuumaka osa ~5500 sõna tervikteksti ~5800-st (~30 tuhat tähemärki) vahendab Isekiri eestindusena.

Kõne temaaatikas keskendub Churchill kahele suurele — tavainimest ja tema kodu ähvardavale ohule. Need on sõda ja türannia. Churchill pakub lahendust: tugevdatud ÜRO,

inglise keelt kõnelevate rahvaste (Briti impeeriumi + USA) erisuhet (inglise special relationship) ja valvsust sovetiohu vastu, kuid mitte agressiooni.

Ta kasutab metafoore nagu "raudne eesriie", "templi ehitamine" (ÜRO), "rahulõim" (sinews of peace) ja rõhutab anglo-ameerikalist ühtsust üleilmse rahu tugisambana.

Temaatilised alalõigud kõne ülesehitust järgides:

(1) Sissejuhatus ja auavaldused (esimene 6')

Tänu Westminsteri College'ile, president Trumanile ja auditooriumile. Churchill rõhutab kõnelemist poliitikas jms küllastumiseni kogenud, ent siiski eraisikuna.

(2) USA maailma tipus ja üldine strateegiline kontseptsioon (järgmine 7') 

Võimu haripunktis USA-l on kohustus tuleviku ees. Kõne põhieesmärk: kaitsta kõiki kodusid kahe "üüratu röövli —sõja ning türannia eest”.

(3) Sõja vältimine: ÜRO ja praktilised meetmed (10') 

Ühinenud rahvaste organisatsiooni tugevdamine rahvusvahelise relvajõuga (lennubaasid) Aatompommi saladuse hoidmine (mis oletatavasti oli siis veel) USA kätes. "Templi ehitamine" kalju, mitte liiva peale.

(4ª) Türannia ja vabaduse põhimõtted (6')

Demokraatia puudumine paljudes riikides, politseiriigid. Inglise keelt kõnelevate rahvaste pärand: Magna Charta, Declaration of Independence jm. Valimisõigus, sõnavabadus, sõltumatud kohtud.

(4ᵇ) Vaesus ja tulevikulootus (lühida üleminekuna) 

Kui sõda ja türannia kaovad, toovad teadus ja koostöö külluse ajastu. 

(5) Keskne sõnum: inglise keelt kõnelevate rahvaste vennalik liit (9’) 

Tatleb UK + USA erisuhteid. Ühiseid sõjaväebaase, ohvitseride ja kadettide vahetust, Kanada-lepingu laiendamist. See ongi rahu alus ja aitab ka ÜRO-d.

(6) Raudeesriie ja punane oht Euroopas (kuulsaim lõik, 6')

Üleskutse vastastikusele mõistmisele Venemaaga, ehkki tugevama positsioonilt. Churchill peab enda sõnul lugu tublist vene rahvast ja sõjakaaslasest Stalinist, mõistes N Liidu piiride kindlustamise vajadust, kuid sovetliku kontrolli alla — raudkardina taha suletud on juba Varssavi, Berliin, Praha, Viin, Budapest, Belgrad, Bukarest ja Sofia. 

》Stettinist Läänemerel Triestini Adriaatikas," sõnab sõjaaegse Inglismaa juht, "on langenud raudne eesriie üle mandri…/ From Stettin in the Baltic to Trieste in the Adriatic, an iron curtain has descended…/《 

Moskvale allutet pealinnade loetelule lisab ta ainsa vastupidise näitena Kreekas lääneliitlaste järelevalve tõttu vaid võimalikud vabad valimised. Selle lõigu märksõnad — komparteid ja totalitarism — seavad tulipunkti Moskva maailmavallutuse põhimustri. 

》Kommunistlikud parteid, mis on väga väikesed kõigil neil mail, on tõusnud esikohale ja võimu juurde, mis ületab kaugelt nende arvukust, ja nad taotlevad kõikjal totaalset kontrolli. Mis järeldusile need faktid ka ei viiks — ja faktid nad on — pole kindlasti see vaba Euroopa, mille ülesehitamise eest me võitlesime. Ka mitte see Euroopa, mis sisaldaks kestva rahu algeid,《 

ütleb Churchill.

(7) Lõpp ja üleskutse ühtsusele (4')

Vajadus tugevuse järele vältimaks sõda. Liites UK ja USA jõud, on tulevik selge… 

》mitte ainult meie ajaks, vaid sajandiks.《

Kokkuvõtlikult on Fultoni-kõne oma loogika, korduvate metafooride ja tunnete tipuga raudse eesriide juures retoorika meistriteos, mis korrastas külma sõja verbaalset arsenali ja julgustas edendama anglo-ameerika liitu. 

Kuulsaim pilapilt. Leslie Illingworthi, 43, karikatuur «Pilk raudeesriide alla» ajalehe Daily Mail 6. III 1946 numbris.

Kuigi alul kiputi tema hoiatusi naeruvääristtama samamoodi kui 1930-ndil, mil ta natsiohu eest hoiatas, kinnitasid Churchilli käsituse tõetruudust ja pühkisid umbusu viimsegi varju ta hoiatuskõnele järgnevad sündmused. Kõige drastilisemalt realiseerus raudkardin Saksamaa idasektori piiridel, alates Berliini läänesektori blokaadist AD 1948 ning Berliini müüri püstitamisega AD 1961 lõpetades. 

 

Antagonist Stalin

Churchilli 5. III 1946 kõne Fultonis tabas selge siluetiga varju vastasleeris. See oli Joe ehk Joss ehk Jossif Stalin, kes end pisut kogunud, seejärel ka valjult vastas…

MOSKVA VASTUS koostati umbes nädalaga ja avaldati Pravdas 14. III 1946 Stalini "intervjuuna" (jutumärkides, sest tegelikult olid need vastused "Pravda kirjasaatjale" hoolikalt läbi mõeldud, sõnastuselt rafineeritud ja kõlasid Moskva raadios juba 13. märtsil) Selle vastuse terav, argumenteeritud ja ideoloogiliselt tihe tekst (koos sama aasta 9. veebruaril "valimiste" puhul peetud kõnega)¹ kuulub kahtluseta külma sõda kajastavate dokumentide lugemikku.

«Stalini intervjuu» oli ilmselt kaalutletud vormiga. Selle tekst jäi teema-püstitusele Churchilli sõnavõtus ka mahu poolest alla, moodustades sellest kolmandiku (1700 sõna 5500 vastu) Vene lehe esiküljest hõlmas reema täpselt 2 laia veergu ja nõudis kiiremalt lugejalt kümmekond minutit aega, kuna ex-PM-i briti-inglise kõnekunsti taies vältas kindlasti üle ½ tunni (BBC salvestisena 46')

MOSKVA JUTUPUNKTID. Jossif Ðugašvili, alias Stalini vastuväited ja -rünnakud lühidalt:

• Churchill kui sõjaõhutaja – Stalin nimetas teda sõja otseseks provotseerijaks, kes vehib mõõgaga ja üritab külvata lahkhelisid endiste liitlaste sekka.

• Võrdlus Hitleriga oli üks teravamaid lööke…

》Härra Churchill ja tema sõbrad sarnanevad silmatorkavalt Hitleri ja tolle sõpradega.《

See oli sovetliku agitpropi ja üleilmse rahuliikumise (Moskva peamise propagandaaktsiooni) seisukohalt vägev võte, kuna sovetisangarluse tipuks loeti just Hitleri-vastast (nn antifašistlikku) võitlust.

• Rassiaktsent – Stalin süüdistas Churchilli selles, et too propageerib angloameerika (inglise keelt kõnelevate rahvaste) ülemvõimu ja rassiteooria vastavat teisendust, kus väidetavalt nemad vaid on kutsutud maailma saatuse üle otsustama.

Stalini vastuse esmakajastus eesti ajakirjanduses Saksamaal Geislingenis ilmuva Eesti Posti 7. leheküljel

• Ida-Euroopa kaitsmine – Stalin põhjendas sovetlikku mõjusfääri Poolast Bulgaariani legitiimsete turvahuvide ja -vajadusena: kuna N Liit kandis sõjas suurimaid kaotusi, on tal ka õigus luua idapoolne julgeolekuvöönd, laskmata sinna naasta fašistlikke režiime või eksiilvalitsusi, nagu seda olid Władysław Andersi ja Draža Mihailovići vastavalt Poolat ja Jugoslaaviat esindavad pagulasvõimurid.

• Lääne "silmakirjalikkus" – õigemini irvitav vastandus: Inglismaal valitseb leiboristlik ühe-partei-monopol — ja seda nimetatakse tõeliseks demokraatiaks, samas kui Ida-Euroopas oli (seni päriselt, aga varsti vaid mängulis-formaalselt) valitsemas mitmeparteilisus (loe: Moskva lõastet kommunistide ohjatavad parteiblokid) – ja seda nimetatakse totaalseks diktatuuriks.

ROPAGANDAALI TARRUS. Milles siis seisnes Stalini vastuse kaalukus. Tegu polnud pelka solvangu või propagandistliku hüüatusega, kuna Stalin või ta kõnede variautor(id) rakendas(id) terasest loogikat, tõid ridamisi ajaloolisi paralleele, asendasid kreeka—rooma klassikalise demokraatia (lääneliku) tähenduse ja tuginesid N Liidu kui ohvri pea piibellikule narratiivile.

Retooriliselt betoneeris idaleer siin oma agitpropi kantsi ja tsementeeris geopoliitilist tandrit: Moskva ei suvatse Ida-Euroopast taanduda, ei aktsepteeeri Läänest dikteeritavaid reegleid ja loeb anglo-ameerika erisuhet enda jaoks eksistentsiaalseks ohuks. Teksti väärtus loodava sovetimpeeriumi ametliku seisukohana kestis pikemalt. "Stalini intervjuu" osutus Külma sõja tähiseks, mida osundati ning millele sai osutada aastakümneid edaspidigi.

Teised sovetlileeri päevakajalised vastused Fultoni-kõnele olid sama agressiivsed, ent väiksema kaaluga. Ka kiiremad neist olid nõudnud reageerimiseks aega terve töönädala.

Pravda 11. märtsi juhtkiri «Churchill täristab relvi»² ründas Fultoni-kõne äärmise teravusega siiski enne Stalini sõnavõttu:

》Churchill kustutab üheainsa kriipsuga kõik, mis ta sõja kestel üles ehitas.《

Ajakirjanik ja ajaloolane Jevgeni Tarle kuulutas 12. märtsi Izvestijas samuti oma leivaisa ennetades:

》Nõukogude Liit ei alistu verbaalsete rünnakute ja ähvarduste ees.《

TÕTT KÕNELEVAD TROLLID. Kokkuvõtteks — käsitades Fultoni-kõne märkimisväärse hoiatusena Läänest — just niisugusena Stalin seda oma valju teavitusega kinnitaski sisulisi tõsiasju ekspeaministri tekstis punasega alla kriipsutades:

Churchillil on tuline õigus — raudne eesriie on langenud!

Ja N Liit ei soostu seda üles tõmbama ega kokku rullima.

See matš Churchill ⚔️ Stalin oli kahe gigandi dialoog ja üks dramaatilisemaid hetki Külma sõja lavalaudadel, millelt Churchill etenduse protagonisti usutavasse rolli tõsteti.

MÄRKUSED

1. Stalin pidas 9. II 1946 NSVL-i Ülemnõukogu valimiste eelse kõne teatatamaks, et "kapitalism" on sõdade puhkemise pealäte ja kutsus üles mobiliseeruma, et „me kodumaa [oleks] kindlustatud igasugu juhuste eest” — Vt Seltsimees JV Stalini kõne Moskva linna Stalini valimisringkonna valijate valimiseelsel koosolekul 9. veebruaril 1946. a. Sirp ja Vasar 16. II 1946.

2. Vt Čerčill’ brjacaet oružiem. Pravda 11. III 1946 juhtkiri sulandus peagi Stalini 13. märtsil üllitet teksti ehk n-ö vastustega Pravda kirjasaatjale — vt Pravda 14. II 1946; Сталин И.В, Cочинения, 16. kd. М, 1997, lk 25-30) Churchilli Fultoni-kõnele, eriti kui kirjutist vahendati Moskva raadios 14. III 1946 juba 5 eri keeles. Pravda toimetajate raev ÜK endise peaministri kõne kallal ületas peaaegu kõigi tähtsate välismaa tegelaste mahategemist, jäädes alla üksnes Hitleri-vastasele kriitikale.

Raudkardin on punane

Tegelikul raudkardinal on niisiis pistmist vaid teatriga

Eestis hakati näitelavade raudse eesriide ehk tuletõkke-kardinaga varustamist nõudma aastail 1936-1939. Samal ajal hakati seda terminit kasutama ka poliitikas. Nii evitat see… 

• AD 1914, kui Belgia kuninganna Elisabeth kirjeldas väljendiga "raudkardin" poliitilist eraldatust Saksamaa ja Belgia vahel ilmasõja algul.

• AD 1918, kui Vene filosoof Vassili Rozanov märkis "raudse eesriide" (železnyj zanaves) apokalüptilist tähendust vene riigipöörde kontekstis.

• AD 1920, kui seda samas, ent palju elulisemas seoses esmakordselt ka inglise teabeläljas mainis Ethel Snowden oma reisiraamatus Through Bolshevik Russia (ek: «Enamlikul Venemaal» — London, 1920, 188lk) ja sedagi vaid korra (lk 32)

Kui esimene 'raudrimba' uudetud sõnakastuse geopoliitilise tähendusega näide ei käi veel Venemaa kohta, siis teine ja kolmas seostavad selle maateaduslikult Moskva ja ajaloolise Moskooviaga. Tõsi, Rozanov rakendab raudset eesriiet tahtlikult (näite)kirjandusliku värdkujundina, samal ajal, kui Snowdenil võis see lipsata teksti alateadlikult. Kõik alljärgnevad näited käsitavad raudkardinat aga teadvustatud ja iseloomuliku vene-soveti nähtusena.

• AD 1923 seostas selle rootsi teabeväljas Puna-Venemaaga Per Emil Brusewitz reisiraamatuga Bakom Rysslands järnridå: På motorcykel Petrograd—Tiflis (ek «Vene raudeesriide taga: Mootorrattaga Petrogradist Tbilissi»)

• AD 1945, kui seda mõistet der Eiserne Vorhang oma IIMS-i päevikus ja juhtkirjas kasutas Paul Joseph Goebbels idarinde ja sovetliku eraldatuse kohta

Ka Winston Churchill kasutas väljendit juba 1945. aastal telegrammides president Trumanile nii sovetlike okupatsioonitsoonide kui ka rinde kohta ning populariseeris termini 1946. aasta Fultoni kõnes – seega juba pärast IIMS-i, kuigi lääneriigid ei võtnud seda koheselt ei tõsiasja ega endastmõistetavana.

≫ I S E K I R I : ⓵ legend ﹠ ⓻ müüti külmast sõjast≪
S Õ J A S   P O L E   S Ü Ü D I   W I N S T O N

Poolteist aastat hiljem, 27. Ⅸ 1947 märkis Churchill oma Fultonis peetud raudeesriide-kõnele tagasi vaadates, et kui ta selle pidas, olid ameeriklased üllatunud — "tänaseks on olukord aga hoopis teine!" Tõsiasjaks, mis tingis USA valitsuse kiireid samme Moskva toetatava kommunismi pealetungi vastu, oli N Liidu agressioon ja intriigid oma naabermail, samuti katsed nõrgestada ÜRO-d vetoõiguse brutaalse kasutamisega. 

Raudse eesriide uueks tähenduseks algse tuletõkke asemel sai vabadustõke, mis läänelikus kujutluspildis kohe kuigi selget kuju ei võtnud, kui siis vaid ehk idapiiri okastraadina. Punavõimurid ikestasid termini aga oma kontrapropa ja agitka veelgi enam efemeersemate valede kütkesse. 

Andrei Ždanov: "Kuis kodanlikud poliitikud ja literaadid ka ei püüaks varjata oma rahvaste eest tõtt Nõukogude korra ja kultuuri saavutusist, kuis nad ka ei püüaks raudset eesriiet ette tõmmata tõele N Liidu kohta, et see ei saaks tungida välismaale, kuidas nad ka ei püüaks maha teha Nõukogude kultuuri tõelist kasvu ja hoogu — kõik nende katsed on mannetud." (Seltsimees Ždanovi kõne ajakirjade Zvezda ja Leningrad kohta parteiaktiivi ja kirjanike koosolekuil. Postimees, 26. Ⅸ 1946)

IDATOTLITARISMI SÜMBOL. Kuigi punast ideoloogiat kandvad isikud on raudrimba osas kahetisel seisukohal, nad kas eitavad selle omast algupära või sootuks nimetavad seda müüdiks. Idee "läbimatust pärdest" (nii füüsilisest kui metafoorsest) läks käibele Ida—Lääne, vaba maailma ja totalitaarsete punarežiimide vahel käiva Külma sõja narratiivis, kus "raudne eesriie" sai totaalse eraldatuse sümboliks mitte niivõrd kaevikuis, kui kaevikuteta poliitilises, ideoloogilises ja majanduslikus sõjas.

Oma raudrimba-kõne ajaks vilunud, poole sajandi pikkuse retoorika- ja andnunud teatrisõbra kogemusega Churchill külvas mõiste õigesti valitud hetkel ja Fultoni auditoorium Missuoris Ühendriikide südames osutus pinnasena parasjagu viljakaks.

Miks see eesriie on raudne

EESTI KUNSTI sugenes "raudse eesriide" kujund kümne aasta eest, esinedes seejuures kahes erinevas kontekstis. Üks taies pidanuks olema roostevaba terase ribadest kardin, mis Maarjamäe memoriaali (kommunismiohvrite mälestusmärgi) kavandis oleks sümboliseerinud sovetiokupatsiooni, isolatsiooni, "raudset" eraldatust jne. See idee paraku ei võitnud.

Ugala teatri renoveerimise kunstikonkursil (2016-2017) esitas autorite sama trio — Kaiko Kivi, Bruno Lillemets, Argo Männik — väga sarnase lahenduse ja võitis! Seekord puhtalt esteetilise ja teatriga haakuva taiesega, kus efektse valgustusega kardina sarnaselt kerkib maapinnast ligi 1000 (roostes) terasriba… Tahes või tahtmata, aga ülimalt nutikas taaskasutus.

Teos «Eesriie»

…(l)asub Ugala teatri õueala tugimüüril ja muudab vaatenurgast olenevalt ilmet. Vahel tundub see peaaegu läbipaistvana, vahel tihedana nagu päris kardin. Eks raudkardina koht olegi ju teater.

"Idee oli luua tasapinnaline korduv struktuur, mis optilise illusioonina mõjuks ruumiliselt."

Sest, jah, enne XX sajandi külma sõda, mil see käibis eeskätt poliitilise eraldatuse kujundina, tuntigi raudeesriiet ainult teatri kontekstis ja nimelt kui tuletõkke-kardinat. Kuna tollal vaadendkunste valitseva teatri hiilgeajal olid tulekahjud tavalised, hakati XIX sajandil laialdaselt teatrilava ja publiku vahele paigaldama ja tuleohu tekkides langetama metallist kaitsetõkkeid — raudset eesriiet ehk nn raudkardinat kahjutule saali levimise vastu.

Raudkardina (inglise iron curtain) mõiste algupära ulatub seega XⅧ–XⅨ sajandi teatriilma, kus see tähendas tegelikku tulekindlat rauast (või muust metallist) eesriiet / tulekaitsekardinat.

Üks kohutavam oli 5. Ⅸ 1887 õnnetus Inglismaa Exeteri Theatre Royalis, kus kahjutule läbi ja selle järelmina hukkus 186 inimest, so iga neljas teatrietendusel viibinu. Sündmus leidis kajastuse ka eesti ajakirjanduses…

Täpselt pool kuud hiljem, oma (vkj) 7. septembri numbri poliitilises ringvaates kirjeldas katastroofi ajaleht Wirulane (←tõmmisel)

Õnnetus "tuli hüüdes" ja vaid aasta pärast teatrimaja taastamist eelmise (AD 1885) põlengu kahjustusist. Kuigi teatrile kehtinud litsentsinõuded olid ette kirjutanud rauast turvakardina, polnud too traagilise kahjutule ajaks veel paigas. Enamik hukkunuid oli vaadanud etendust rõdul, millelt oli vaid üks väljapääs.

Teine sarnane õnnetus juhtus mõne aasta varem, 8. Ⅻ 1881 Viini Ringtheateris sensatsiooniliselt menukate «Hoffmanni lugude» etendusel. Ringteatri täissaali 1700 koha peale korjus siin vastukäivail andmeil vähemalt 384 laipa, ent muil andmeil oli surmohvreid üle 900. Katastroofi paisutas eesti ühe leheülevaate järgi suureks "kuulmatu lohakus": raudrimp jäi alla laskmata, teatri oma tuletõrjujad pagesid hoonest esimeste seas, hädalambid maja vahekäikudes ei toiminud, appi rutanud päästjail olid kaasa võtmata jäänud tarvilikud redelid ja hüppelinad…


ESIMENE RAUDNE EESRIIE paigaldati Londoni Drury Lane'i / Theatre Royalisse AD 1794. Abinõu välmiti pärast sagenenud tulekahjusid nii ses kui muis teatreis, mille lavadel tollal kasutatavad õlilambid ning hiljem gaasivalgustus olid ülimalt tuleohtlikud. 

Päästemeede on tänapäeval üldine. Kui laval puhkeb kahjutuli — ja seda juhtus varem liigagi sageli — langetakse metallkardin poole minuti või vähemaga laest alla lava eesmise kaare ette, et leek ega suits ei pääseks vaatesaali ja publik saaks ohutult evakueeruda. Briti teatreis on selle meetme nimetuseks tänaseni the iron / fire iron või iron curtain, kuigi materjaliks on ammugi tulekindel kangas või komposiitpaneelid, ja kaugeltki mitte puhas raud.

Vabaduse vennaskond Winstonist Ronaldini

Winston Churchilli nn raudse eesriide kõne, mille pealkiri oli õieti «Rahulõim» (The Sinews of Peace) ja mille Suurbritannia äsjane peaminister pidas 5. Ⅲ 1946 Fultonis, Missouris Westminster College'is, meenutatakse selle LXXX aastapäeval mälestusürituse ja tagasivaadete pika reaga. Samuti toimib ka Isekiri, alustades kuu enne Fultoni-kõne juubelit asjakohast sarja.


JUUBELISÜNDMUSIST tähtsamad mõistagi leiavad aset USA-s ja eeskätt ajaloolist paika praegu tähistavas Churchilli muuseumis, mis paikneb eelmainit kolledži linnakus. Kolmepäevases programmis 5.–7. märtsini on kavas eriüritusi tudengeile ja nende õppekavade toetajaile ühisnime Churchill Fellows Weekend all. Churchilli pärandi tänase tähenduse, demokraatia, vabaduse ja läänemaailma ühtsuse jälle kord pakiliste küsimustega saab huviline end kursis hoida muuseumi veebiküljel (wcmo.EDU/ancm/sinews-of-peace-80.html või nationalchurchillmuseum.ORG) Samas on võimalik registreeruda, tutvuda juubelisündmustiku täpse ajakava ja lisateabega. Siit saab muu seas teada, et 5. märtsil — päeval, mil möödub täpselt kaheksa kümnendit kuulsast kõnest, on kavas selle taasesitus Churchilli tuntud osatäitjast ajaloolase ja näitleja Randy Otto suust.


PÖÖRDELINE AEG. Churchilli Rahvusvaheline Selts (International Churchill Society) rõhutatab oma üllitises tema Fultoni-kõne kaalukust pöördepunktina, mis aitas kaasa II maailmasõja järel geostrateegilise valiku ees olnud Ameerika Ühendriikide üldsuse moraalsele kirgastumisele ning tõsta USA globaalse juhtriigi rolli.

Tänased autorid kutsuvad inimesi otse Fultonisse kohale tulema. Muuseumi staatus USA ajaloo riikliku tähisena (National Historic Landmark) on käesoleval ajal parasjagu arutusel — USA Kongressi Senat kiitis 2025. aasta lõpus ühehäälselt vastava seaduseelnõu heaks — hetkel on see edastet Esindajatekotta ning selle arutelu n-ö alamkojas võib koguni ühtida «Raudse eesriide» kõne aastapäevaga.

Muuseum rajati AD 1969 algse nimetusega Winston Churchill Memorial and Library ning nimetati neli kümnendit hiljem Kongressi otsusega America’s National Churchill Museumiks. Muuseum ise asub kiriku keldrikorrusel, on tehniliselt moodsa interaktiivse väljapanekuga, mis jutustab Churchilli eluloo, kirjeldab tema poliitkarjääri, II maailmasõda, ajaloolist kõnet jm. Siin leidub ka uurimistööks tarvilik ala — Clementine Spencer-Churchilli nimeline saal.

Maalilises väikelinnas Fultonis asuva Westminster College'i rohelusse uppuv kampus kuulub AD 1851 asutet väikesele eraülikoolile, algselt Fultoni kolledžile, kus praegu õpib 656 üliõpilast. Keset seda vaikset ja väikekolledžile paslikku maalilist linnakut asub ootamatult vägev maamärk — inglise XVII sajandi kirik, mis 1965-1969 viimatise sõja varemeist tellis-tellise haaval üles korjati, üle Atlandi ookeani toodi ning mis pärast ~9000km pikkust Londoni—Fultoni teekonda transpordil osaliselt kahjustet ja segipaisat detailide pusle lahendamise järel siin taaspüstitati. Ja on nüüd Missouri üheks peitaardeks.

Ekspresident Ronald W Reagani kõne mälestusmärgi «Murrang» (Breakthrough) avamisel Fultonis 9. Ⅺ 1990

Taustaks oleva taiese autor on Winston Churchilli lapselaps Edwina Sandys. See "raudse eesriide" raudbetoonis materialiseerunud lõiguke asetseb Fultonis otse Püha Neitsi Maarja Aldermanbury kiriku kõrval. Tegu on Berliini müüri algupäraste paneelide ja graffitiga, mis müüri langemise järel säästeti Fultoni seesinase monumendi tarvis heiastamaks igavikulist priiust üürikese raudrimba rusudel.