neljapäev, 12. veebruar 2026

Rahulõim XII

Siiski olen pidanud oma kohuseks kirjeldada seda ühtviisi üle Lääne ja Ida maailmale langevat varju. 

Olin Versailles'i leppimuse ajal minister ja sellal Suurbritannia delegatsiooni juhtinud härra Lloyd-George'i lähedane sõber. Ma polnud paljuga tehtust nõus, kuid mulje tollasest olukorrast püsib väga sügav ja mul on valus võrrelda seda praegusega. Tollal olid lootused suured ja kindlus piiritu, et sõdadega on lõpp ja Rahvasteliit saab kõikvõimsaks. Ma ei näe ega tunne aga sama meelekindlust ega isegi samu lootusi nüüdses rauges maailmas.

Teisalt, mu daamid ja härrad, tõrjun mõtte, et uus sõda on vältimatu või veelgi enam — juba ukse ees. Just selle tõttu — ja siin olen ma kindel — on me õnn endiselt meie kätes ja meil jagub jõudu tuleviku päästmiseks, mistap tunnen kohust nüüd, kui mul on avanenud juhus ja võimalus seda teha. — Ma ei usu, et Nõukogude Venemaa soovib sõda.  Sõja vilju maitsta ning oma võimu ja ideoloogia igavest laienemist nautida — seda küll.

Kuid täna siin, kuniks veel aega, peame arvestama sõja püsiva ennetamise ning vabaduse ja demokraatia tingimuste pakilise loomisega kõigil mail. Ei raskused ega ohud kao nende ees silmi sulgedes. Neid ei eemalda pelk ootus, mis saab edasi; neid ei eemalda ka lepituspoliitika. Vajalik on kokkulepe, ja mida pikemalt see edasi lükkub, seda raskemaks muutub selle saavutamine ja seda suuremaks saavad ähvardused. 

Selle põhjal, mida sõja ajal olen meie vene sõpradest liitlaste puhul täheldanud, on mul veendumus, et nad ei imetle midagi enim jõust.

(●●●)

kolmapäev, 11. veebruar 2026

Rahulõim XIII

Selle põhjal, milles meie vene sõbrad ja liitlased mind sõja käigus veensid, ei imetle nad midagi enim jõust. Ega ole neile midagi põlastusväärsemat nõrkusest, eriti sõjalisest nõrkusest. Sestap ei saa enam vanale võimutasakaalu-doktriinile toetuda. Me ei saa lubada endale võimalikku ääri—veeri tegutsemist, pakkudes kiusatust jõu proovilepanekuks. 

Kui Lääne demokraatiad ÜRO põhikirja printsiipe järgides ühtsed püsivad, siis oleks nende põhimõtete edendamisel tohutu mõju, mida vaevalt keegi kipuks rikkuma. Kui nad aga lõhestuvad või vääratavad oma kohustusi täites ja olulised aastad käest lasevad, võib kõik tõesti lõppeda katastroofiga. 

Kui ma viimati seda kõike ette nägin ning selle üle oma kaasmaalaste ja maailma ees häälekalt kurtsin – ei hoolinud keegi. Kuni 1933./1935. aastani saanuks Saksamaad teda tabanud kohutavast saatusest ning meid kõiki inimkonnale Hitleri poolt toodud kannatusist päästa. Ajaloos pole kunagi olnud sõda, mida õigeaegse tegutsemisega olnuks ära hoida lihtsam kui seesinane, mis äsja maailma nii ulatuslikult laastas. Selle võinuks minu arvates ära hoida ühegi lasuta ning Saksamaa oleks täna vägev, jõukas ja lugupeetud — aga keegi ei kuulanud ja ükshaaval neelas meid kõiki kohutav pööris. 

Kindlasti — mu daamid ja härrad, ütlen ma teile — ei tohi me lasta sel uuesti sündida. See on saavutatav just nüüd — aastal 1946 — läbi leppimuse Venemaaga igas punktis ÜRO üldjuhtimise all ja läbi pikkade rahuaastate heas läbisasmises Maailma-organitsiooni kaudu, mida toetatakse kogu ingliskeelse maailma vägevuse ja sidemeiga. Selline oleks mu lahendus, mida ma teile lugupidavalt oma kõnes pakun, pealkirjastades selle «Rahulõimeks».

(●●●)

teisipäev, 10. veebruar 2026

Rahulõim XIV

Winston Churchilli kõne kuulajaskond Westminsteri kolledži võimlas

… 
Selline oleks mu lahendus, mida ma teile lugupidavalt oma kõnes pakun, pealkirjastades selle «Rahulõimeks».

Ärge alahinnake Briti impeeriumi püsivat jõudu. Meie saare elanikkonna 46 miljonit ähvardas ilmajätt toiduvarudest, millest suutsime sõja ajalgi toota vaid poole, ning pärast kuut ägedate heitluste aastat üritame raskustega rinda pistes taastada oma tööstust ja kaubavahetust. On väär arvata, et me neid süngeid aegu ei suuda enam ületada nagu oma surmaheitluse hiilgeaastail. Ei maksa arvata, et poolsajandi pärast 70 või 80 miljonit britti ei suuda üleilma ühte hoida, et kaitsta tavu, eluviisi ja sihte, mis on omased niihästi teile kui meile. 

Kui liidame ingliskeelse Rahvasteühenduse elanikkonna Ühendriikide omaga igakülgseks koostööks õhus, merel ja üle ilma, nii teaduse, tööstuse kui ka moraalse jõu alal, siis ei kõiguta enam miski habrast võimutasakaalu ambitsiooni- või seiklusjanulise katsumuse ees. Vastupidi, see on julgeoleku vääramatu tagatis. Juhul kui me ausalt ÜRO põhikirja järgime ja liigume edasi rahuliku ja tasakaaluka jõuna, taotlemata kellegi maad, varandust ega õigust inimmõtete kontrolliks; kui ühendada brittide kogu vaimne ning aineline jõud ja tõekspidsmised teie omadega vennalikku liitu, siis kirgastub tulevik meile selge peateena mitte üksnes meie, vaid kõikide jaoks, mitte üksi tänaseks, vaid sajandiks. 

(●)

esmaspäev, 9. veebruar 2026

Fultoni kõne üksikasjad

Puhkusreisil USA-s viibiv Winston Churchill (71) saabus Fultonisse koos president Trumaniga lennukil. Tavaliselt kaheksatuhandese linna elanikkond oli korraga paisunud 50 tuhandele. Kõne ootava kõrgkooli aula/võimlas oli valmis kaks ja pool tuhat kohta, millele juba päev ette kogunes 30 tuhat istekohti taotlevat palvet. 

Lühike videokokkuvõte Churchillist Fultonis


AJALOOLINE KÕNE kestab kolmveerand tundi, k.a selle pidamist paarkümmend korda aplauside ja naerupahvakuiga katkestavad pausid. Churchill näib tuginevat käsikirjale, mis hõlmab poolsadat pisimõõdus paberlehte. 

Kõne tuumaka osa ~5500 sõna tervikteksti ~5800-st (~30 tuhat tähemärki) vahendab Isekiri eestindusena.

Kõne temaaatikas keskendub Churchill kahele suurele — tavainimest ja tema kodu ähvardavale ohule. Need on sõda ja türannia. Churchill pakub lahendust: tugevdatud ÜRO, inglise keelt kõnelevate rahvaste (Briti impeeriumi + USA) erisuhet (inglise special relationship) ja valvsust sovetiohu vastu, kuid mitte agressiooni.

Ta kasutab metafoore nagu "raudne eesriie", "viies kolonn", "templi ehitamine" (ÜRO), "rahulõim" (sinews of peace) ja rõhutab anglo-ameerikalist ühtsust üleilmse rahu tugisambana.

Temaatilised alalõigud kõne ülesehitust järgides:

(1) Sissejuhatus ja auavaldused (esimene 6')
Tänu Westminsteri College'ile, president Trumanile ja auditooriumile. Churchill rõhutab kõnelemist poliitikas jms küllastumiseni kogenud, ent siiski eraisikuna.

(2) USA maailma tipus ja üldine strateegiline kontseptsioon (järgmine 7') 
Võimu haripunktis USA-l on kohustus tuleviku ees. Kõne põhieesmärk: kaitsta kõiki kodusid kahe "üüratu röövli —sõja ning türannia eest”.

(3) Sõja vältimine: ÜRO ja praktilised meetmed (10') 
Ühinenud rahvaste organisatsiooni tugevdamine rahvusvahelise relvajõuga (lennubaasid) Aatompommi saladuse hoidmine (mis oletatavasti oli siis veel) USA kätes. "Templi ehitamine" kalju, mitte liiva peale.

(4ª) Türannia ja vabaduse põhimõtted (6')
Demokraatia puudumine paljudes riikides, politseiriigid. Inglise keelt kõnelevate rahvaste pärand: Magna Charta, Declaration of Independence jm. Valimisõigus, sõnavabadus, sõltumatud kohtud.

(4ᵇ) Vaesus ja tulevikulootus (lühida üleminekuna) 
Kui sõda ja türannia kaovad, toovad teadus ja koostöö külluse ajastu. 

(5) Keskne sõnum: inglise keelt kõnelevate rahvaste vennalik liit (9’) 
Tatleb UK + USA erisuhteid. Ühiseid sõjaväebaase, ohvitseride ja kadettide vahetust, Kanada-lepingu laiendamist. See ongi rahu alus ja aitab ka ÜRO-d.

(6) Raudeesriie ja punane oht Euroopas (kuulsaim lõik, 6')
Üleskutse vastastikusele mõistmisele Venemaaga, ehkki tugevama positsioonilt. Churchill peab enda sõnul lugu tublist vene rahvast ja sõjakaaslasest Stalinist, mõistes N Liidu piiride kindlustamise vajadust, kuid sovetliku kontrolli alla — raudkardina taha suletud on juba Varssavi, Berliin, Praha, Viin, Budapest, Belgrad, Bukarest ja Sofia. 
》"Stettinist Läänemerel Triestini Adriaatikas," sõnab sõjaaegse Inglismaa juht, "on langenud raudne eesriie üle mandri…"/ From Stettin in the Baltic to Trieste in the Adriatic, an iron curtain has descended…/《 
Moskvale allutet pealinnade loetelule lisab ta ainsa vastupidise näitena Kreekas lääneliitlaste järelevalve tõttu vaid võimalikud vabad valimised. Selle lõigu märksõnad — komparteid ja totalitarism — seavad tulipunkti Moskva maailmavallutuse põhimustri. 
》Kommunistlikud parteid, mis on väga väikesed kõigil neil mail, on tõusnud esikohale ja võimu juurde, mis ületab kaugelt nende arvukust, ja nad taotlevad kõikjal totaalset kontrolli. Mis järeldusile need faktid ka ei viiks — ja faktid nad on — pole kindlasti see vaba Euroopa, mille ülesehitamise eest me võitlesime. Ka mitte see Euroopa, mis sisaldaks kestva rahu algeid,《 
ütleb Churchill.

(7) Lõpp ja üleskutse ühtsusele (4')
Vajadus tugevuse järele vältimaks sõda. Liites UK ja USA jõud, on tulevik selge… 
》mitte ainult meie ajaks, vaid sajandiks.《


KOKKUVÕTLIKULT on Fultoni-kõne oma loogika, korduvate metafooride ja tunnete tipuga raudeesriide-kujundi juures retoorika meistriteos, mis korrastas külma sõja verbaalset arsenali ja julgustas edendama anglo-ameerika liitu. 

Kuulsaim pilapilt. Leslie Illingworthi, 43, karikatuur «Pilk raudeesriide alla» ajalehe Daily Mail 6. III 1946 numbris.

Kuigi alul kiputi tema hoiatusi naeruvääristtama samamoodi kui 1930-ndil, mil ta natsiohu eest hoiatas, kinnitasid Churchilli käsituse tõetruudust ja pühkisid umbusu viimsegi varju ta hoiatuskõnele järgnevad sündmused. Kõige drastilisemalt realiseerus raudkardin Saksamaa idasektori piiridel, alates Berliini läänesektori blokaadist AD 1948 ning Berliini müüri püstitamisega AD 1961 lõpetades. 

pühapäev, 8. veebruar 2026

Antagonist Stalin

Churchilli 5. III 1946 kõne Fultonis tabas selge siluetiga varju vastasleeris. See oli Joe ehk Joss ehk Jossif Stalin, kes end pisut kogunud, seejärel ka valjult vastas…


MOSKVA VASTUS koostati umbes nädalaga ja avaldati Pravdas 14. III 1946 Stalini "intervjuuna" (jutumärkides, sest tegelikult olid need vastused "Pravda kirjasaatja" 3 küsimusele hoolikalt läbi mõeldud, sõnastuselt rafineeritud ja kõlasid Moskva raadios juba 13. märtsil) Selle vastuse mürgine, ent argumenteeritud ja ideoloogiliselt tihe tekst (koos sama aasta 9. veebruaril "valimiste" puhul peetud kõnega)¹ kuulub kahtluseta külma sõda kajastavate dokumentide lugemikku.

«Stalini intervjuu» oli ilmselt kaalutletud vormiga. Selle tekst jäi teema-püstitusele Churchilli sõnavõtus ka mahu poolest alla, moodustades sellest kolmandiku (1700 sõna 5500 vastu) Vene lehe esiküljest hõlmas reema täpselt 2 laia veergu ja nõudis kiiremalt lugejalt kümmekond minutit aega, kuna ex-PM-i briti-inglise kõnekunsti taies vältas kindlasti üle ½ tunni (BBC salvestisena 46')


MOSKVA JUTUPUNKTID. Jossif Ðugašvili, alias Stalini vastuväited ja -rünnakud lühidalt:

• Churchill kui sõjaõhutaja – Stalin nimetas teda sõja otseseks provotseerijaks, kes vehib mõõgaga ja üritab külvata lahkhelisid endiste liitlaste sekka.

• Võrdlus Hitleriga oli üks teravamaid lööke…
》Härra Churchill ja tema sõbrad sarnanevad silmatorkavalt Hitleri ja tolle sõpradega.《
See oli sovetliku agitpropi ja üleilmse rahuliikumise (Moskva peamise propagandaaktsiooni) seisukohalt vägev võte, kuna sovetisangarluse tipuks loeti just Hitleri-vastast (nn antifašistlikku) võitlust.

• Rassiaktsent – Stalin süüdistas Churchilli selles, et too propageerib angloameerika (inglise keelt kõnelevate rahvaste) ülemvõimu ja rassiteooria vastavat teisendust, kus väidetavalt nemad vaid on kutsutud maailma saatuse üle otsustama.

Stalini vastuse esmakajastus eesti ajakirjanduses Saksamaal Geislingenis ilmuva Eesti Posti 7. leheküljel

• Ida-Euroopa kaitsmine – Stalin põhjendas sovetlikku mõjusfääri Poolast Bulgaariani legitiimsete turvahuvide ja -vajadusena: kuna N Liit kandis sõjas suurimaid kaotusi, on tal ka õigus luua idapoolne julgeolekuvöönd, laskmata sinna naasta fašistlikke režiime või eksiilvalitsusi, nagu seda olid Władysław Andersi ja Draža Mihailovići vastavalt Poolat ja Jugoslaaviat esindavad pagulasvõimurid.

• Lääne "silmakirjalikkus" – õigemini irvitav vastandus: Inglismaal valitseb leiboristlik ühe-partei-monopol — ja seda nimetatakse tõeliseks demokraatiaks, samas kui Ida-Euroopas oli (seni päriselt, aga varsti vaid mängulis-formaalselt) valitsemas mitmeparteilisus (loe: Moskva lõastet kommunistide ohjatavad parteiblokid) – ja seda nimetatakse totaalseks diktatuuriks.


ROPAGANDAALI TARRUS. Milles siis seisnes Stalini vastuse kaalukus. Tegu polnud pelka solvangu või propagandistliku hüüatusega, kuna Stalin või ta kõnede variautor(id) rakendas(id) terasest loogikat, tõid ridamisi ajaloolisi paralleele, asendasid kreeka—rooma klassikalise demokraatia (lääneliku) tähenduse ja tuginesid N Liidu kui ohvri peagu piibellikule narratiivile.

Retooriliselt betoneeris idaleer siin oma agitpropi kantsi ja tsementeeris geopoliitilist tandrit: Moskva ei suvatse Ida-Euroopast taanduda, ei aktsepteeeri Läänest dikteeritavaid reegleid ja loeb anglo-ameerika erisuhet enda jaoks eksistentsiaalseks ohuks. Teksti väärtus loodava sovetimpeeriumi ametliku seisukohana kestis pikemalt. "Stalini intervjuu" osutus Külma sõja tähiseks, mida osundati ning millele sai osutada aastakümneid edaspidigi.

Teised sovetlileeri päevakajalised vastused Fultoni-kõnele olid sama agressiivsed, ent väiksema kaaluga. Ka kiiremad neist olid nõudnud reageerimiseks aega terve töönädala.

Pravda 11. märtsi juhtkiri «Churchill täristab relvi»² ründas Fultoni-kõne äärmise teravusega siiski enne Stalini sõnavõttu:
》Churchill kustutab üheainsa kriipsuga kõik, mis ta sõja kestel üles ehitas.《

Ajakirjanik ja ajaloolane Jevgeni Tarle kuulutas 12. märtsi Izvestijas samuti oma leivaisa ennetades:
》Nõukogude Liit ei alistu verbaalsete rünnakute ja ähvarduste ees.《

Kõige teravama eritluse tipuks oli muidugi ajaoolise arengu seadus "teadusliku kommunismi" varamust.
Stalin: Härra Churchill meenutab taoti oma kõnedes "lihtsaid inimesi väikestest majadest" härrasmehelikult neile õlale patsutades ja nende sõpra teeseldes. Kuid need inimesed ei olegi nii lihtsad, nagu võib näida esimesel pigul. Neil on oma vaated, oma poliitika ja nad oskavad endi eest seista. Nemad — miljonid lihtad inimesed, on need, kes kukutasid Inglismaa valimistel läbi hr Churchilli ja tema partei, andes oma hääled töörakondlastele [e Leiboristlikule erakonnale]. Nemad — miljonid lihtsad inimesed on need, kes isoleerisid Euroopas reaktsionäärid, koostöö pooldajad fašismiga, ja eelistasid pahempoolseid demokraatlikke parteisid. Nemad — miljonid lihtsad inimesed on need, kes proovinud kommunistid läbi fašismile vastupanu võitluse tules, otsustasid, et kommunistid täielikult väärivad rahva usaldust. Nii on kasvnud kommunistide mõju Euroopas. Säärane on ajaoolise arengu seadus…
("Stalini intervjuu" 13. Ⅲ 1946 — Rahva Hääle eestindus)²

TÕTT KÕNELEVAD TROLLID. Kokkuvõtteks — käsitades Fultoni-kõne märkimisväärse hoiatusena Läänest — just niisugusena Stalin seda oma valju teavitusega kinnitaski sisulisi tõsiasju ekspeaministri tekstis punasega alla kriipsutades:

Churchillil on tuline õigus — raudne eesriie on langenud!

Ja N Liit ei soostu seda üles tõmbama ega kokku rullima.

See matš Churchill ⚔️ Stalin oli kahe gigandi dialoog ja üks dramaatilisemaid hetki Külma sõja lavalaudadel, millelt Churchill etenduse protagonisti usutavasse rolli tõsteti.


MÄRKUSED
1. Stalin pidas 9. II 1946 NSVL-i Ülemnõukogu valimiste eelse kõne teatatamaks, et "kapitalism" on sõdade puhkemise pealäte ja kutsus üles mobiliseeruma, et „me kodumaa [oleks] kindlustatud igasugu juhuste eest” — Vt Seltsimees JV Stalini kõne Moskva linna Stalini valimisringkonna valijate valimiseelsel koosolekul 9. veebruaril 1946. a. Sirp ja Vasar 16. II 1946.
2. Vt Čerčill’ brjacaet oružiem. Pravda 11. III 1946 juhtkiri sulandus peagi Stalini 13. märtsil üllitet teksti ehk n-ö intervjuuga Pravda kirjasaatjale — vt Pravda 14. II 1946; Сталин И.В, Cочинения, 16. kd. М, 1997, lk 25-30) Churchilli Fultoni-kõnele, eriti kui kirjutist vahendati Moskva raadios 14. III 1946 juba 5 eri keeles. Pravda toimetajate raev ÜK endise peaministri kõne kallal ületas peaaegu kõigi tähtsate välismaa tegelaste mahategemist, jäädes alla üksnes Hitleri-vastasele kriitikale.