Eesti ohuhinnang

Ühendriikide välisluure usutavasti tahtlik leke Eestit ähvardavast ohust ärritas ühtviisi nii sihtmaa suhtekorraldajaid (ISDS) kui ka salaluuret (EFIS)

Eesti ajakirjanduses esitlet hinnanguil CIA direktori John Lee Ratcliffe’i Moskva-visiidist Eesti turvalisusele selget kasu ega kahju ei tuletu. Käsitelu valdav hinnang sellele ootamatule reisile kujutas USA ja Venemaa viimatist tipptaseme salaluure-kontakti pigem neutraalse või piiratud mõjuga sündmusena, mis ei muutvat oluliselt ohupilti ega VF-i käitumismustrit.

Eesti valitsuse jutupunktid:
• visiidil pole otsustavat tähendust;
• Eesti ohuhinnang pole muutunud;
• Ühendriikide ametnikud on RU⚔️UKR vältel Venemaad regulaarselt väisanud, mistap pole eriline seegi reis.

Välisminister Margus Tsahkna lisas, et visiit aitas edastada Moskvale NATO ühtsuse ja otsusekindluse sõnumit. Viimaks nägemata midagi, mis Eesti turvalisust mõjutaks, moka otsast ohtu ja valvsuse vajadust nii või teisiti tunnistati.

Eesti ekspertide asjalikumaid hinnanguid:
• Kristi Raik (kaitseuuringukeskuse ISDS dir) rõhutas, et erinevalt aastast 2021 [kui Ukraina sõda ju käis] puuduvad praegu andmed Venemaa sõjalisest kippumisest Eesti, Läti ja\või Leedu (3B) kallale; paralleele tõmmata ei tohtivat, sest Ratcliffe’i reis väidetavalt uut järsku ohtu ei tähista.
• Marko Mihkelson (parlamendi väliskomisjoni em) oli samuti visiidi mõju osas skeptiline – “oleks tõsine viga eeldada, et Venemaa juhtkond muudab oma strateegilisi eesmärke (Ukrainas, Euroopas või Iraanis) pelgalt CIA direktori sõnumite tõttu”.
• Toomas H Ilves (ekspresident THI) seadis kahtluse alla hoiatuse 3B ründamise eest Ratcliffe’i reisi peasihina. Tema hinnangul oli USA mureks eeskätt Iraan.
• Meelis Oidsalu (jvm) rõhutas(id) Eesti ja Läti ametlike ohuhinnangute stabiilsust. Oidsalu möönis küll, et väidetav hoiatus 3B-le võib tuleneda ka lääneriikide muutunud hinnangust VF-i vastasseisule NATO-ga.
• Iseloomulik pealkiri: Millest USA luurejuht Moskvas rääkis? — Eesti julgeoleku‐poliitikud: «Ukrainast.» (PM 28. Ⅷ 2026)

NB! Küsimärk pealkirja lõpus tühistab uudise | CIA hoiatus❓️ (ÕL 28. Ⅷ 2026) Mürginoolena läbistas nii meediamogul HHL-i Delfi.EE kui ka riigieelarvelise ERR.EE kajastused (teabelväände) suunis ta(s)andada Ø-ni CIA-juhi reisi tähtsus

KAS TULIPUNKTIS OLI EESTI? Siinsed ametnikud ja kommentaatorid on raamistanud Ratcliffe’i Moskva-visiiti enam-vähem UKR-temaatiliseks ning alahinnanud Eesti välise turvalisuse võimalike konstellatsioonide mis tahes muutust.

Sõnavõtte üldistades anti Eestist kontrpropagandistlik vastulöök USA meediast üleilma levivate "valede" lekkele. Postimehe jmt väljaande kajastused osundasid asjatundjaid ja julgeolekutegelasi, kelle väitel Moskva-kohtumisil käis jutt Ukrainast, samas kui Tsahkna rõhutas, et USA—VF-i kontaktid on olnud sõja vältel korrapärased, mistap polla see ei suurt kui tähtis visiit ega uuda see siis ammugi Eesti ohuhinnangut.

Ekspresident THI oli veel südim, lükates ümber teate, et visiit keskendus just Balti riike (3B) riivavale hoiatusele, samas väitis ta, et USA-le oli pakilisemaks mureks Iraan (Venemaa sihtimis- jm abi tõttu) Nii vastandus ta viiteile USA väljaandeis nagu Politico ja CNN, mis CIA-juhi sõnumit kirjeldasid esmajärjekorras just hoiatusena eskalatsiooni eest NATO ja iseäranis Eesti, Leedu ja Läti vastu ning alles teisaselt ka survena Moskva sõjalise ja majandusliku abi kärpimiseks Bagdadile.

Kokkuvõttes puudunud selle reisi selge “kasu” või kahjulik toime Eestile. Pigem leiti, et Eesti turvalisus eelkõige NATO kollektiivkaitsest, liitlaste kohalolust ja püsivast valvsusest, mitte salaluure-juhtide mõnest kokkusaamast sõltub. Ükski Eesti ametnik ega allavoolu-ajakirjanduse esitlet ekspert ei adu halba Eestile seega ei Ratcliffe'i reisist Venemaa pealinna, võimalikust sõnumist ega tekkinud olukorrast. Nad on pigem püüdnud vaigistada juttu, justkui väline oht Eestile sest tõusnuks. Muretu mentaliteedi pinnalt ei paista neile visiidi võitu ega kahju kummati Ukrainalegi, ehkki sealne sõda ju sellesama seltskonna veendel oligi salaluure‐šeffide Moskva-kohtingute juhtmõtteks.


EESTI PROPAGANDAST — see torkab silma ja nüristab kõrva "Eesti välispoliitika võimatu spagaadi" (Kristi Raigi sõnad) samaaegse üritusega kogu Läänemere-piirkonda ähvardava USA sõjaväe-üksuste eemaldamise/ kärpe/ rotatsiooni topelt-, kui mitte kolmiklünga kohal, millisest kevad-suvel 2026 on saanud fakt. 

》ISEKIRI:  SOTSIAALNE  PROPAGANDA《
Propagandateooria, mis võitis Külma sõja

Eestis langes USA kohalolu läinudtalviste isikkoosseisu sadade pealt (sh 0-stet tankiüksused) vaid mõnekümne US Army mundri kandjani. Leedust lahkus üle 1000 mehe rotatsiooni lõppedes, kuna järgmise asenduse osas jäid Pentagoni sõnumid ähmaseks. Kahjuks ühtib see kõik USA Euroopa-sillapea likvideerimise laiema muljega, mh Poolasse planeeritud brigaadi tühistamise ja viimaks ka rõhuga Euroopa täielikule omavastutusele maailmajao julgeoleku asjus.

Ses valguses osutuvad Eesti ametliku ohuhinnangu vankumatus ja visiit-ei-ole-otsustava-tähtsusega-väited vaevu veenvaiks. Kui NATO idatiival samal ajal käib USA üksuste hõrendamine, kõlavad rahustavad avaldused õõnsalt ja toimivad teabemoonde koordineeritud katseina olgu siis vältimaks paanikat või avalikkusele moraalselt kahjulike oletuste summutamiseks.

Rosin (EFIS) The Telegraphis 30. Ⅷ 2026. — Estonia’s spy chief: ‘Russia is in a very bad place – revolution could come overnight’ (Eesti luurešeff: "Venemaa on plindris — pööre võib tulla iga kell")

Kuna Ratcliffe’i Moskva-kohtumiste sisu on salajane, ei saa USA anonüümseid lekkeid 3B-le sihit hoiatuste osas lõplikult ümber lükata – need jäävad kõigutamata kuniks keegi kuidagi ei kinnita ametliku vm usaldust vääriva allikana otse vastupidist. Salakohtumise detailide nappus teeb olukorra paraku vaid hägusamaks – AD 2026 augusti lõpunädalal puhkenud teabesõja pro et contra (USA lekked vs Eesti rahustus-kampaania) sõnum ei ole lõpuks ei tõestatav ega kummutatav. See ei tähenda automaatselt, et Eesti ekspertiis oleks paheline kihutustöö või et see rajaneks ümbritseva osas kurdile ja pimedale usule. Mõni ametnik võib ka ausalt arvata, et otsene invasioonioht ei ole tõusnud, isegi kui heidutuse nõrgenemise risk on tõsine. Nad võivad teha oma arust sotsiaalset propagandat. Aga kui reaalsus (vägede vähenemine) lahkneb ametlikust + asjatundjate ühendkoori retoorikast, siis kaotab viimane usaldusväärsuse, osutudes tagajärgede poolest eesti rahvale siiski antisotsiaalseks karuteeneks. 

》ISEKIRI:  VIIMNE  AMEERIKLANE《
100 päeva vaikust US Army Eestist lahkumise puhul

EESTI VIIS OHUTEGURIT

✸ Manduvad…

1️⃣ … võimuladvik, sh

🅰️ + ülbe PM Кrisтen Micнal, kelle valitsuse reitinguks ≤15%

🅱️ + võimukandja — kurnat rahvas, kes ꝎTAB PM-iks juba Кõlvarтi Mišaт — kelle suurima tõenäosusega upitab pukki WP.

2️⃣ … kaitsevägi ja -ministeerium, oma ülerahastet + korruptiise ladvikuga.

✸ Kaitseta jäetud… 

3️⃣ … põhjarand — Soome lahe Eesti rannik +

4️⃣ … Õhuruum, mille ähvarduseks WP-l on iga kell valmis 10 tuhat drooni, sada raketti ja kümnene lennurühm 🆚️ NATO 3B-õhuturbe 7 lennukit.

5️⃣ "Asjatundjad" RU⚔️UKR sõjastuudio jms RU-kaputt-2-nädalaga-ekspertiis + allavoolu-ajakirjandus.

Eesti Moskva menüüs

Ühendriikide Luure Keskameti (CIA) direktori Moskva-visiit oli tavatu, mitte “pooleldi rutiinne", nagu väitis DJT, ja puudutas otseselt Eestit

Selliste ametiisike Moskva-lende on olnud vähe, ning viimatine selline toimus iseäranis pingelises olukorras — Venemaa kestlik sõda Ukraina vastu ei näita vaibumise märke — värdsõjalik pinevus NATO Euroopa-liitlaste ja Venemaa vahel — kõige krooniks USA–Venemaa puhver-vastasseis, mida tulebki lahendada perifeersel tasandil just sarnaste kontaktide käigus, nagu seda oli CIA-juhi üleeilne lend Riia kaudu Moskvasse ja tagasi.

John Lee Ratcliffe’i 2026. a visiit oli tõesti üsna lühike, kõige salastatuse kiuste aga liigagi nähtav ja ka logistiliselt demonstratiivne, eriti kõrvutades seda William Burnsi 2021. a pikema visiidiga, millel oli senise teadmuse pinnal ilmselt suurem poliitiline kaal.

See üleeilne oli niisiis tavatu — lekkinud taustateabe järgi Eestile ülimalt oluline julgeolekupoliitiline sündmus, mille eesmärk oli tõenäoselt hoiatada sõjaliste sammude eest NATO riikide vastu, ja vahest survestamaks Venemaad ka Iraani toetusest loobumise suunas.

Donald J Trumpi (DJT) tagantjärele-kirjeldus oma välisluure juhi üleeilse Moskva-lennu kohta — «vägagi pool-rutiinse laadiga» (very sort of semi-routine) — on visiiti puutuvate tõikade valguses siiski kõike muud kui õiglane hinnang. Rutiinist teeb selle visiidi priiks nii ajalooline kui ka päevakajaline kontekst. Esiteks on CIA-direktorite Moskva-visiidid olnud Luure Keskameti asutamisest AD 1947 saati äärmiselt haruldased — avalikult on teada kaheksa kümnendi peale kõigest seitse juhtu. Teiseks on haripunktis praegu ka üleilmsed pinged ⒜ Venemaa Ukraina vastases sõjas (DJT emissaride) rahusobitusürituste luhtumise ning ⒝ kurnamissõjaks muutunud RU⚔️UKR-konflikti rindejoone praktilise seiskumise tõttu veel sügisel 2023.

Eelmiseks Moskva-kontaktiks oli CIA-d JRB all juhtinud William Burnsi kaks ööpäeva kestnud külaskäik sügisel 2021. Ratcliffe aga oma 2026. a 25. augusti visiidiga on esimene CIA direktor DJT käesoleval ametiajal. Peamised eritunnused, mis osutavad selle viimatise külaskäigu tavatusele on eeskätt see, et…

• reis Riiast Moskvasse ja tagasi sooritati ilmatusuurel transpordilennukil — USA lennuväe C-17-l, mis pidi välistama külaskäigu tähelepandamatuse ja rõhutama selle (militaarset) kaalukust;

• see oli lühike ühepäeva-visiit (umbes 8½ h-se peatumisega Vnukovo lennuväljal), ehkki USA taotles Ukrainalt selle visiidi tarvis "droonirahu" kaheks ööpäevaks; miska kontakti(de) täismaht jäi tõenäoselt saavutamata;

• visiit leidis aset mitme vastastikkuse hõivega USA–Venemaa militaarkonflikti (Ukraina, Iraan) ja NATO Euroopa-maade vastase värdsõja kõrgepinge õhustikus ja oludes.

Ajakirjanduse (WSJ ja Politico) värskemad teated viitavad visiidi sisuks olnud hoiatusele Venemaa militaarselt (kas või paramilitaarselt) eskaleerivate tegude eest NATO-maade (nt Balti riikide) vastu ning survet Iraani-toetuse vähendamiseks Moskva poolt, mis lammutavad visiidi iseloomustuse kas või pool-rutiinsena. Arvestades aga CIA direktorite Moskva-visiitide ajaloolist haruldust, sõjaaja-konteksti, logistikat jm seda Moskvasse-lendu ümbritsevat olustikku, osutub see DJT kirjeldus sündmuse külaskäigu tavapärasusest kummastavaks.


SENINE SEITSE. Vähemalt 7 avalikult teada (ilma salareisideta) CIA-juhi külastust Moskvasse ametisolevate direktorite (või Directors of Central Intelligence) poolt on kõik leidnud aset pärast (klassikalist) Külma sõda.

1. Robert Gates (oktoober 1992): esimene ametireis CIA-direktori poolt; kohtus Venemaa riigipea Boris Jeltsini ja luureametnikega, et arutada koostööd küsimustes, nagu kuritegevus, terrorism ja tuumarelvastuse levik.
2. R James Woolsey (oktoober 1993): järelkülastus Robert Gatesi reisi tulemuste järelmina.
3. George Tenet (august 2000): Kurski allveelaeva intsidendi järel, keskendudes kontaktidele Venemaa salateenistustega.
4. John Brennan (märts 2016): salareis arutatamaks peamiselt Süüria (relvarahu ja diktaator Assadi) küsimusi salateenistusiga.
5. Mike Pompeo (mai 2017): salakohtumised Venemaa salaluure-kolleegidega.
6. William Burns (november 2021): kõrge taseme visiit Venemaa vägede koondamise ajal Ukraina lähedal, kohtus kõrgete Venemaa tippametnike (mh Julgeolekunõukogu sekretäri Nikolai Patruševiga) ja vestles WP endaga
7. John Ratcliffe (august 2026): hiljutine etteteatamata reis kohtuma Venemaa salaluure-ametnikega.

Need on avalikku käibesse jõudnud juhud, varasemaid Külma sõja aega jäävaid CIA tippametnike visiite kas pole olnud üldse või ei ole neid avalikkuse ette veel toodud (igatahes Gatesi peetakse seni esimeseks CIA-juhiks, kes on ametis olles Moskvat väisanud) Muid salajasi või teavituseta reise ei saa kaugeltki välistada, kuna luureametnike ametlik reiski sageli jääb avalikustamata.


GEOPOLIITILINE AEGRUUM. Tinglikult ülalolevat nimistut täielikuks pidades nentigem Külma sõja järgsete Moskva-külastuste tiheduse varieerumist. Nende ajadünaamika on järgmine:

• esimene laine: 1992–1993 (2 visiiti järjest)
• järgmine paus 7 aastat, kuni 2000;
• järgmine paus 16 aastat, kuni 2016;
• järgmine paus 1 aasta kuni 2017;
• järgmine paus 4 aastat, kuni 2021; ja
• viimatine paus 5 aastat, kuni 2026.

Väärib tähelepanu, et salaluurejuhtide kontaktid on teostunud reeglina Moskvas. See osutab rahvusvahelise lävimise ja võimumängude ruumilisele dünaamikale.

Moskva-külastuste vaheliste pauside pikkus oleks siinse nimistu pühjal läbilõikes viisaastak, mis kattuks täpselt viimatise visiidi eelse pausi pikkusega, kinnitades isegi DJT täis-rutiinse visiidi hinnangut ta praeguse välisluurejuhi Moskvas-käigu kohta, rääkimata pool-rutiinsest. Seega oleks presidendi väidet ainsana kinnitav argument statistiline. Siiski silmas pidades välisluure (-spionaaži) illegaalsust nii õiguse kui ka riikidevahelise vastandumise vaatepunktist, on iga säärase tippkohtumise sisuks pragmaatiline "bandiitlik" territoriaalse ja\või alluvusliku mõju jagamine. Sellise suhtluse avakümnendit Jeltsini-ajastul, so vahetult Külma sõja järel võiks pidada sellegipoolest sõbralikuks, ja kui mitte päris "õhtuina Moskva lähistel", siis selle sõna tinglikumas mõttes küll. Seevastu WP võimuletuleku ja Kurski hukkumise järel siginenud rekordiline paus — üle kolme viisastaku! — kõige tõenäosemalt tühistas eelneva ajastu sõbraliku rutiini. Seda õnnestus taastada alles RU⚔️UKR-sõja ajal. Mistap vähemalt viimane kolm kokkusaamist käsituks kui küsitava sõbralikkusega, pigem "pops peremehega" ja "nugade peal" — see oleks vaid vastanduva jõu (o)positsioonilt aetav "maadejagamine" Moskvas. 

MIKS SÕJALENNUK? Tavaliselt on salamissiooniks sobinud ka eralennuk, seekord valiti aga militaarne C-17A Globemaster III koos moodsa ROCC-mooduliga pardal. Suur kandevõime, mitmekihiline raketikaitse ja turvalised sidesüsteemid (mobiilne SCIF salasuhtluseks kus tahes õhuruumis) jms varustus võimaldab sõjalise kõrgriskiga missiooni. Pardal asuv ROCC teisendab lennuki õhu‐saatkonnaks, kuhu mahub 7 VIP-i ja mis salajase operatiivstaabina neile missiooni ajaks tagab krüptoside-ühenduse kuhu vaja. Et vaid mõne kuu eest evitet süsteem sai äsja Venemaa kohal rakendust, näitab USA pühendumust oma saladiplomaatia tõhustamisele. 

Ühendriikide lennuväe C-17A Vnukovo-3 lennuvälja kohal pärast 3 päeva varem New-Jersey osariigi McGuire-Dix-Lakehursti baasist startinud mitme etapiga lähetust, mis 25. augustil päädis lennuga Riia—Moskva—Riia liinil. 

Washingtoni ja Moskva otsekanalid on Külma sõja kõrghetkest AD 1962 käigus püsinud siiski, kui muud on miskipärast umbes, ning CIA ülemus on taolisel puhul parim saadik, kuna tema reisist ei pea teatama ette — seekord aga sellest C-17A transponderi sisselülitamise kaudu ikkagi teatati. Ja veel. Vaid viis kuud enne Ratcliffe'i Moskva-reisi, märtsis 2026 evitas USA lennuvägi uue süsteemi Roll-On-konverentsikapsel — ingl lüh ROCC, miska veolennukist saab turvaline õhustaap, millesse oma Riiast Moskvasse-lennuks Ratcliffe istuski kogunisti ehk katsejänesena.

Lennuki VIP-mahtuvus ja autokolonni pikkus Moskvas pakkusid kinnitast, et USA delegatsioonis oli seekord vähemalt 11 isikut. Et sel sajandil CIA-juhtide Moskva-visiidid, võrreldes 1990-ndi algusega, hõredamad on, kuulub see niisiis ometi tublide keskmiste sekka – CIA-juhtide Venemaa-visiitide reas ıv кoнт. Kohtumisi oli korralduslikest toiminguist ülejääva kuue tunni sees kaks ja need leidsid aset enne ja pärast nappi kehakinnitust. 

KAKS VIIMAST. Burnsi ja Ratcliffe'i Moskvas-käikude võrdluses tuleb eelkõige märkida JRB administratsiooni välisluure juhi Burnsi 2021. a visiidi geopoliitilisi järelmeid. See oligi pikem, 2-päevane kohtumine, mille käigus toimus vestlus ka gebistliku hunta juhi WP-ga. Seevastu tänavune, AD 2026 visiit oli kolm korda lühem, ühe hooga päevavalges toimunud "lend-sisse/lend-välja" reis, mille kohalolu Moskvas vältas alla kaheksa tunni ja mis oli sisustet kohtumistega demonstratiivselt madala taseme ametiisikuiga (SVR-i juhi Sergei Naryškiniga, kellega ta varemgi on kohtunud, FSB juhi Aleksandr Bortnikoviga, kuuldavasti ka FSB 2 allvalitsuse ülemaga)

Kui viie aasta eest, 2. ja 3. novembril 2021 Moskvas seati paika tähtsad suunised edasiseks — Venemaa leeva Kiievi-kampaania piirid (sh poliitliidrite elumise tingimus, Krimmi-koridor ja lausung "ei tolligi üle NATO-piiri") — nii sisuliselt WP 2014. a 20. veebruaril Qırımi poolsaare hõivega alanud vallutussõja jätku Ukraina vastu mahitades —— siis 25. augustil AD 2026 ei olnud USA soovitused Moskvas ilmselt enam oodatud, miska kontaktid CIA praeguse juhiga (pildil) taandati madalamale, kuigi diplomaatiliselt adekvaatsele tasemele.

Putin otsib Janekit

V V Putin (WP) ähvardas sõjaõhutajaid

"Samuti peab jätkuma iga Ukraina sõja jätkumise õhutaja osa analüüs, tuleb määrata kindlaks igaühe osalus tegelikus lahingutegevuses. Seda analüüsi on tarvis võimalike oluliste otsuste puhuks tulevikus. Igatahes võib see meile marjaks kuluda. / Также должны быть, должно быть, должен быть продолжен анализ вовлечённости каждого подстрекателя к продолжению войны на Украине, должен быть проведён анализ вовлечённости каждого из них в реальные боевые действия. Этот анализ нужен нам для возможного принятия ответственных решений в будущем. Во всяком случае это нам может понадобиться." — President külastas vägede ühendrühma abistaapi. Kremlin.RU 3. VII 2026 ( VIDEO 2'26" youtu.be/9ULyxJ3zV0g )

Esimene analüüs toimuski järgmisel päeval 1½-tunnise (loe: üheksakümmend viis minutit kestva) telefonikõne ajal Donald J Trumpiga (DJT) Selles WP muu seas edastas DJT-le õnnitlused Põhja-Ameerika ühendriikide CCL aastapäeva puhul. Kõne venimise mõistlikuks seletuseks on läbematu DJT-ga lävimise käigus ilmselt WP kallal asjatundjate vaiksel osalusel läbi viidud kognitiivne ja\või psühhiaatriline test, rääkimata WP hinge eritlemisest ehk psühhoanalüüsist.

Millised on USA asjatundjate järeldused ja kuidas need DJT-d mõjutavad??

KES SOBIKS SÕJAJÄTKU ÕHUTAJAKS — sellele vihjas WP oma 3. juuli ähvarduskõnes juba eelmisest tsitaadist 5 lauset ehk 2 minutit varem. Neiks on UKR-droonirünnakud RU-tsiviiltaristu vastu mõnede EU-liidrite 7. juuni avalduses ja praktikas heaks kiitnud —

💬 "Euroopa väidetavad rahuloojad, kelle tegelikuks taotluseks rahu asemel on jätkata sõda Venemaaga viimse ukrainlaseni… / так-называемые европейские мнимые миротворцы целью которых является на самом деле не мир, а продолжение войны с Россией до последнего украинца…" — President külastas vägede ühendrühma abistaapi. Kremlin.RU 3. VII 2026

Kaks päeva hiljem, 5. juuli intervjuus WP lemmikreporterile Zarubinile lisas putinipiiar Peskov RU⚔️UKR-speZopi otseselt sõjaks nimetades konfliktis osalevate lääneriikide viisiku pealinnade loetelu:

💬 "Käib sõda — tõeline sõda! Miks sõda? Sest kõik algas sõjalise erioperatsioonina, jätkub aga sõjana. Sest Kiievi selja taga seisavad nii Berliin — Pariis — Haag — kui ka Oslo — kahjuks ka Washington. Kuna rünnaku sihtmärkide leidmisel abistatakse neid [ukrainlasi] oma satelliitide ja välismaiste relvadega."

Keegi kõrvaline ei tea niipea ühe või teise analüüsi tulemusi, järeldusi ega järelmeid. Aga…

OBJEKTIIVSELT toetab Ukrainat RU—WP imperialistliku hulluse vastu poolsada riiki. Kümme suuremat abistajat pärast Kiievi-operatsiooni AD 2022 on Kieli Instituudi andmeil absoluutarvude põhjal…

🇺🇸 USA

🇬🇧 ÜK

🇵🇱 Poola

🇳🇱 Holland

🇫🇷 Prantsusmaa

🇩🇰 Taani

🇳🇴 Norra

🇸🇪 Rootsi

🇫🇮 Soome

🇨🇿 Čehhimaa

… Ja pingerivi Ukraina abi osatähtsuse põhjal rahvamajanduse kogutoodangus samuti Kieli instituudi andmeil:

🇪🇪 Eesti

🇩🇰 Taani

🇱🇹 Leedu

🇱🇻 Läti

🇫🇮 Soome

🇳🇴 Norra

🇸🇪 Rootsi

🇳🇱 Holland

🇵🇱 Poola

🇷🇸 Slovakkia

Pingerivide süntees suunistab WP ähvarduse peasihtmärke…

I. Põhjalasse eesotsas Skandinaavia poolsaare 2 maa + Taaniga;

II. teise ešelonina sobivad sihtrühma ka Holland, Poola ja USA;

III. geograafilist asendit naabrusläheduse + strateegilise positsiooni mõttes + territooriumi väiksust arvestades × sõjalise nõrkuse koefitsendiga = pakuks parimat sihtmärki Eesti, Leedu ja Läti, võttes igaüht enne eraldi kui kolmikuna koos.

Lisaks võiks Eesti jätta sõelale Ukraina sõjaväelaste konkreetse koostöö tõttu sellise mehitamata õhusõidukeid välmiva + tootva ettevõttega kui Threod Systems. See Tallinna külje all Viimsis asuv lennunduse—kosmonautika‐firma pakub drooniheiskurite ja droonide valikut värskeima (DefenceNews.COM 16. VI 2026) uudise kohaselt eriti edukalt tänu…

… lahingukogemusele võitluses RU-sissetungiga. Threod Systemsi edu pandiks on tagasiside operaatoreilt Ukrainas, kus sel Eesti ettevõttel on koolituskeskus soodsa asjaoluna Threod Systemsi droonide tarkvara ja toime täiustamisele. Nii tagab lahinguväljal evit kogemus Threod Systemsi toodete ekspordi 27 riiki, sh 14 NATO-maad.

Täiendus 18. augustil: Putin valis lennu-droonide tootja asemel siiski maismaa-droonide tootja Eestist ja nende agara Ukrainale tarnija Milrem Roboticsi. Diversiooni-üritus nende vastu küll nurjus, kuid kaasaandeks kavandet ropagandaali ei lastud ometi raisku…


VÄLISMAALASED RU⚔️UKR SÕJAS. Venemaa kasutab välismaalasi ses sõjas praeguseks 5× enam kui Ukraina. Eestiga seot isikuid on ses sõjas 2× sagedamini hukkunud RU-poolel sõdides. (Üksikasjalikumalt)

Sestap võiks WP analüüsida palki oma silmas.

Viimane ameeriklane ehk 100 päeva vaikust kui turvalise aja lõpumärk

Eesti võimuladvik ja teabelevi suutis 100 päeva varjata USA pataljoni lahkumist Eestist

Ajakirjanik Inga Raitar edastas FB-s veel märtsis 2026 tähelepaneku, et ameeriklased on Võrumaalt kadunud. Sellepärast seadsid valitsusliikmed, FB faktičekistid ja propastop ta avalikult vande alla. Nüüd kirjutab sestsamast ka Eesti massmeedia… 

Teadmata ajaks on USA väed Eestist lahkunud! 

Tegemist on poole tuhande sõjaväelasega. Sarnane on olukord ka Lätis ja Leedus. Eestis on nüüd (juuli alguseks) järel vaid sadakond pagunikandjast ami. Leedu teabelevi andmeil jäi seegi Balti riik suve lävel USA sõjaväe kohaloluta — teadmata miks ja kui kauaks. Vaevalt muu motiiviga kui Eestis. 

Roteeruvad USA üksused (1000 isikut koos kogu tehnikaga) lahkuvad Lietuvast. Vahetus võib ja võib ka mitte saabuda kuu või mõne pärast.

TRUMPI TEENED. Donald J Trumpi (DJT) esimesel ametiajal ei kasvanud vägede arv Eestis oluliselt, jäädes ~175-liikmelise roteeruva koosseisu juurde, mis oli võrreldav Barak H Obama (BHO) teise ametiajaga 2014-17, kuid rahastus European Deterrence Initiative (EDI/ERI) raames suurenes järsult, võimaldades tugevdada taristut ja varustust. Võrreldes Bushi-juunioriga (mil US Army kohalolu oli nullilähedane) osutus kasv tohutuks, aga just BHO ajal toimus peamine hüpe (suurusjärkudes 10 •••》200) Trump jätkas ja rahastas oma riigi sõjavälaste kohalolu siiski paremini, lisades ka püsiva kontingendi (nt Leedus AD 2019) ning kasvatas kohaololu USA isikkoosseisu osas Eestis viimati üle kuuesaja.

Võrreldes Bush-juuniori (2001–2009) ja BHO (2009–2017) ametiaegadega on US Army jt USA sõjaväelaste kohalolu Eestis DJT viimatisel ametiajal kahtlemata tõhustunud.

Eritlus vägede roteerumise, harjutuste, rahastuse põhjal, mis on Läänemere piirkonna julgeoleku kontekstis peamine aspekt, ja võttes andmelätteiks USA Kongressi raportid, NATO dokumendid ja massimeedia, võib tõdeda järgmist. 

Kuni AD 2014 oli USA kohalolu Eestis minimaalne, keskendudes harjutusile; pärast Venemaa Krimmi-anneksiooni (BHO ajal) toimus hüppeline kasv. Trumpi ajal jätkus see ja ka rahastus suurenes märkimisväärselt, kuigi USA sõjaväelaste arv Eestis tema esimesel ametiajal palju ei suurenenud ja DJT retoorika oli siis juba Venemaa-sõbralik, mis võis leevendada Moskva reaktsiooni. Näiteks 2018. aasta kohtumisel Balti liidritega Washingtonis rõhutas Trump majandus-koostööd ja NATO-kulutusi, mitte otsest vastasseisu Venemaaga. 

Ühendriikide sõjalise kohalolu kasvust Eestis DJT ajal vs Eestit tegelikult külastanud USA presidentide Bush-juuniori ja BHO-ga, millist DJT seni teatavasti ei ole ette võtnud:

• BUSHI AJAL oli aeg-ajalt sadu USA sõdureid Eestis toimuvail harjutusil, nt aastail 2006–8 toimunud NATO õppusil.
• OBAMA AJAL. Enne 2014 oli seis sarnane Bushiga – piiratud harjutused — nii saabus 2010. aasta õppusel siia 500 merejalaväelast ja F-15 lennukeid. Pärast Venemaa agressiooni Ukraina vastu (2014) tuli oluline kasv. Käivitati Operation Atlantic Resolve, mis tõigi Balti riikidesse roteeruvad USA väed. 

Aprillis 2014 saabus Eestisse ~150 sõdurit lennuväe 173. dessant-brigaadist. Roteerumine jätkus kuni AD 2017, mil hoiti igas Balti riigis kuni 200 sõdurit. Ühendriikide kohaololu rahastus sai seni suurima mahu majandusaastal FY2015, kui loodi European Deterrence Initiative EDI (algselt European Reassurance Initiative e ERI) jätkurahastusega ~800mln$ aastas. Fookus nihkus vägede roteerimiselt ja harjutusilt varustuse eelpaigutusele. Õhukaitse vallas suurendati samuti tol 2014. aastal Balti õhupatrulli, millesse USA panustas F-15/F-16 lennukeiga.

Trumpi esimesel ametiajal (2017–2021) jätkus kohalolu ja rahastuse kasv, kuid isikkoosseisu suurus muutus vähe. Püsis BHO algatet roteerumine, mis hoidis Eestis endiselt 150-200 sõdurit (Tapa baasis) Uudseks oli alates 2019. aastast püsiv roteeruv kohalolu Leedus (600-1000), mis toetas kaudselt ka Eestit, kui Läänemere idakalda piirkonda ühe tervikuna käsitada. 

Rahastuse osas suurendati EDI-d märkimisväärselt – FY2017. aastal 3,4 miljardit dollarit (4× kasv) Kogurahastus 2015-23 üle $30 miljardi, millest suur osa avanes DJT ajal. Ühendriikide väekoondise arvukus jäi Eestis samaks, kuid rahastus suurenes, võimaldades paremat varustust jm. Üldine Euroopa kohalolu püsis 194 tuhande (üksuseti varjatava isikkkosseisu arvukuse) juures. Seega oli tegu pigem stabiliseerimise kui hüppelise kasvuga. Nüüd siis on USA sõjavälasi vanas maailmas alles 80 tuhat.

Pärast 2022. aastat (Bideni + Trumpi teisel ametiajal) oli 3 aasta kasv isikkoosseisus märgatav ~600 sõdurini Eestis (2023–25) Järsu kasvu põhjuseks oli reaalne oht, mis ilmnes RU⚔️UKR-i konflikti eskalatsiooni, so 24. II 2022 alanud Kiievi-kampaaniaga.

Aastal 2026 on kohalolu Eestis muutunud küsitavaks USA vägede vähendamise üle-Euroopalises, et mitte öelda NATO kontekstis. Eestist kevadel välja tõmmatud rotatsioonipataljon hõrendab siinset kaitsevalli kõige kriitilisemal hetkel. Suvi 2026 on ähvardusi täis.


JÜRI TOOMEPUU KOMMENTAAR:

Ameerika sõdur Eesti pinnal ei ole lihtsalt sõdur. Ta on osa heidutusest. Ta ütleb võimalikule agressorile: kui ründate, ei kohtu te ainult eestlaste, brittide, prantslaste või taanlastega, vaid ka Ameerikaga — maailma tugevaimaga! See ei tähenda, et Eesti kaitse põhineks ainult USA vägedel. Ei tohi põhineda! Aga Ameerika kohalolek on seni olnud poliitiline ja sõjaline kiirendi, mis muudab kriisi kohe Washingtoni probleemiks. (…) Me võime kulutada kaitsele viis protsenti, kuus või rohkemgi SKP-st. Me võime olla NATO eeskujulik õpilane. Aga Ameerika vägede saatmise või mittesaatmise otsust ei tehta Tallinnas, Tapal ega Valgas. See tehakse Washingtonis. (…) 

Ameerika Ühendriikide Euroopa ja Aafrika maavägede ülem ning NATO maaväejuhatuse juht kindral Christopher Donahue pidas juuni viimasel päeval Korpuse juhtimise üleandmise tseremoonia Valgas. Tal tuli oma amet 2. juulil üle anda. Täpsemalt — ta vallandati. Ta polnud tavaline mundris ametnik. Donahue oli viimane USA sõdur, kes 2021. aastal Afganistanist lahkus, endine erioperatsioonide komandör ja üks neist USA kindraleist, kes aitas Ukraina sõjas Lääne toetust kujundada. Ta oli ta üks esimesi kõrgema ohvitserkonna esindaja, kes abistas ukrainlasi Venemaa rünnaku all. Donahue lahkumise tähtsust ei tulene vaid isikust. See on tähtis mustri pärast. Ta on üks paarist tosinast kõrgemast sõjalisest juhist, kes on USA sõjaministri Pete Hegsethi käe alt enne tähtaega lahkunud või lahkuma pandud; samuti arutatakse USA Euroopa ja Aafrika maavägede juhatuse alandamist 4 tärnilt 3-tärnitasemele. Kui samal ajal vaadatakse üle Euroopa-vägede paigutust, on see mitte enam üksik personalimuudatus, vaid signaal, et Washingtonis muutub mõttelaad…

— Jüri Toomepuu 6. VII 2026 (kogu tekst)

ILLUSTRATSIOON: Ühendriikide knd Christopher T Donahue viie aasta eest, AD 2021 Hamid Karzai rahvusvahelisel lennuväljal USA viimse sõdurina Afganistanist lahkumas. 

Churchilli "Rahulõim"

Milline Fultonis täna 80 aasta eest antud loengu pealkirja eestindus oleks parem: «Rahu kõõlused» — «Rahu tugevus» — «Rahu sitkus» — «Tõhus rahu» !?‽

Suuri sõnu pelgamata võib seda lugeda ristiusu-tsivilisatsiooni kaitsekõneks rahvusvahelise kommunismi pealetungi ja punase ohu, so Moskva-poolse külma sõja¹ eest. Samas nimetab Churchill «marssal Stalinit oma sõjaaja võitluskaaslaseks». Ameerika Ühendriikide vs soveti/vene/rahva/riigi esinemissagedus kõne põhiosas on aga tasakaalus (vastavalt 16× vs 17× ehk 6% USA kasuks) Rõhk on ennemini rahuvõitlusel ja konfliktiennetusel anglo-ameerika vägede ehk sõjalise jõu ja taristu lõimimise ning ÜRO kaudu koos ka Nõukogude/Venemaaga toimides, mistap ongi õige eestindada kõne ametlikku pealkirja nii, nagu Isekiri teeb — «Rahulõim» (I jj osad) 

Fultoni loeng ringäälingu otse-reportaažina (NBC helisalvestis kuberneri, presidendi ja Churchilli enda sissejuhatusega — 55')

ISEKIRJA TÕLGE rõhutab just maailma rahu nimel lõimimise aspekti Churchilli Fultoni-kõne algupärase pealkirja «The Sinews of Peace»² eestinduses. 'Rahulõim' on tabav ja loov tõlge, sest lõim eesti keeles viitab just sellele sidemele või koeniidile, mis põimudes ühendab, tugevdab ja annab sitke tarruse. 

Selline pealkiri on võti kõne mõistmiseks ja võtab tulipunkti selle peamise mõtte — et rahu ei too nõrkus ega sõnadevaht, vaid vastupidav aluslõim, millena Churchill oma loengus esitles anglo-ameerika rahvaste majanduslikku, sõjalist ning perspektiivis ka poliitilist integratsiooni (ühiskondsuseni välja)³ ning maailmakorra kehtestamist ühiselt jõu ja tugevuse ilmutamise teel. 

Churchill rõhutas kõnes korduvalt, et rahu 'lõim' (sinews) tekib läbi vennaliku ühenduse/liidu (fraternal association), ühiste mere- ja õhuväe‐baaside, sõjalise koostöö, ÜRO tugevdamise, tuumatehnoloogia saladuse hoidmise ja jõupõhise ennetuse kaudu – mitte passiivse diplomaatia, vaid aktiivse koostöö ja valmisolekuga vältida konflikti. 

Varasemad eestindused on seevastu kas kaudselt kirjeldavad "Rahu sidekoed" või otsesed "Rahu kõõlused". Mõnikord kasutet "Rahu lihased" tahavad rõhutada jõudu. Kuid kõik taolised osutuvad liiga kirjeldavaks, ei kõla Churchilli retoorilise ande vääriliselt ega loo sellist turvatunnet kui "Rahulõim", kus läbi eesti keele omase voolujoonelisuse kogu loenguga pakutav konfliktiennetuse käsitus on enam kui aistitav. See on tõepoolest kõne vaimule truuks jääv pealkiri, mis rõhutab just sinewsi kui aktiivset, siduvat jõudu, mis hoiab koos maailma+rahu.

Ka loengu põhiosa siinne väga täpne ja loomulik tõlge säästab teksti jaoks ainuvõimaliku pieteediga Winston Churchilli kõne dünaamilist pidulikkuse ja hoiatuste vahel hüplevat maneeri. 

VAISTLIK RAHUTUNG. Rahulõim seostub koguni salajase sõjaplaaniga «Mõeldamatu», andes nii sellise eestinduse täiendava õigustuse. Operatsioon «Mõeldamatu / Unthinkable» (1945) ja Fultoni-kõne (1946) on kaks sammu selsamal churchilliku mõttekäigu teel, kus jõu laad pöördeliselt muutub. 

Salajases kavandis plaanitav jõud väljendunuks otseses sõjalises sekkumses. Plaan koostati Churchilli korraldusel ja see eeldas lääneliitlaste 47 diviisi + taasrelvastatud saksa sõjavangide üksuste lööki Punaarmeele sundimaks Stalinit Ida-Euroopast taganema. See oli puhtal kujul "kõva jõud", mis pidi vallanduma juba suvel 1945, vaid poolteist kuud pärast võitu IIIR-i üle. Ent plaan lükati koheselt tagasi — just nimelt mõeldamatuna, sest sovetlike tankide ja diviiside ülekaal osutus liiga võimsaks. 

«Rahulõim / The Sinews of Peace» kajastab jõudu ennetava, lõimitud tarrusena, mis hõlmab maailma pigem tervikuna või vähemalt angloetnilise ühendusena. Sama hirm sovetliku ekspansiooni ees püsib, kuid nüüd ei räägi Churchill enam rünnakust. Ta pakub vennalikku ühendust, mille lõimeks oleksid: ühised mere- ja õhuväebaasid üle maailma; ühine kaitse‐standard ohvitseride ja kadettide vahetamisega, ühismõõdus relvastuse, samas taktis õppuste ja ühtmoodi õpikuiga; ÜRO-le loodava rahvusvahelise õhuväega; 20-aastase UK+CCCP koostöö-lepingu pikendamisega 50 aastani… 

See on jõud, mis ei ründa, vaid vastastikku seob ning ennetab. Rahu ei loo nõrkus, vaid lõime tugevus — selle metafoori on tabanud mõtteliselt mitmekihilisse pealkirja ka eestindus «Rahulõim». See ei ole lihtsalt ilus sõnamäng, vaid kaasaja-käsituse peegeldus ses dramaatilises pöördepunktis, mis muutis tankid AD 1945 lähiajastu baasideks, õppusteks ja ÜRO rahvusvaheliseks väeks. See on Churchilli mõtte areng ühest äärmusest teise: sõjast ennetavasse koostöösse. 

Potsdami / Berliini konverents 24. VII 1945. Siin leidis aset (vasakult) Stalini, Trumani ja Churchilli esimene kahe/kolmekesi ning Churchilli—Stalini viies ja viimne kohtumine. «Mõeldamatu», mis pidanuks käivituma 1. VII 1945, jäi käiku andmata, andes asu «Rahulõimele».

MÄRKUSED

(1) Külm sõda ei alanud 1946 (nagu arvab nt BBC 1. III 2026) vaid esines nähtusena 20 sajandit varemgi (vrd Carthago delenda est — Marcus Porcius Cato) ning sai külma sõja (guerra fría) nimetuse täpselt 650 aastat enne (AD 1296) XX sajandi Churchilli-hetke, mil anti kõnealune loeng Fultonis. 

(2) Originaali sinews of peace anatoomilisi allusioone rahu 'sidekudede' või 'kõõlustega' tuleb mõista metafoorselt jõu, sidususe ja\või tugeva tarrusena, mis hoiab midagi koos (taristu + püristuna) 

(3) Winston Churchillile omistati aprillis 1963 USA esimene aukodaniku tiitel (Honorary Citizenship of the U.S.) Muide, Sir Winstoni ema — NYC-s 1854 sündinud Jeanette Jerome (Londonis 1921 surnud Jerome-Churchill) oli samuti ameeriklane (USA kodakondsuse evimise tähenduses) 

Rahusiirus

Churchill ja raudrimp on ikka veel päevakajalised. Alles äsja (3. Ⅲ 2026) kasutas USA president Churchilli-vihjeid Ühendkuningriigi (ÜK) praegust valitsusjuhti arvustades. Järgnev ülevaade seab Fultoni-kõne ajaloo ja tänapäeva konteksti ehk aidates vaagida rahuvõitluse ja rahutooja-kuvandite siirust tänases ja eilses tipp-poliitikas.

CHURCHILLI KÕNEREIS. Oma kahekuise USA-puhkuse ajal AD 1946 pidas Winston L Spencer-Churchill (1874-1965) kolm kõne ja nimelt 26. veebruaril, 5. ja 8. märtsil: 

I. — Miami ülikoolis sealseks audoktoriks saades, ja see kõne ei sisaldanud midagi poliitilist; 

Ⅱ. — Fultonis peetu tõi laialdast kuulsust raudrimbale (iron curtain), hoiatas kommunismiohu eest ja määratles atlandiülese liitluse ideoloogilise aluse; 

Ⅲ kõne pidas Churchill kolm päeva pärast eelmist, seekord Williamsburgis Virginia osariigi Üldkogu ja U.S. Army väeladviku ees, ja neile rääkis ta UK+USA liitlusest juba ilma Moskvat puudutamata, lisades ka oma arvamuse — et siiski kaasaja inimpõlv suurt sõda ei koge. 

Sügav mahv pikast sigarist… Lõiguke 13. Ⅲ 1946 «Kauge Kodu» Päevauudistest (Altenstadt, Hessen, BRD)

Retoorika ajaloo rehes on Fultoni-kõne samal pulgal Thomas Woodrow Wilsoni (1856-1924) «Neljateist punkti» kõnega AD 1918 Mõlemad kõned on krestomaatilised, kõlvates lugemikku. Need on XX sajandi tähised, mis määratlesid uut maailmakorda pärast suuri sõdu ja mõjutasid üleilmset poliitikat aastakümneiks. 

Wilsoni 14 jutupunkti USA Kongressile (8. I 1918) visandas ilmasõjajärgse rahvusvahelise elu päevakorra: rahvaste enesemääramisõiguse, avadiplomaatia ja vabakaubanduse nõudeiga, samas tõstatades kolonialismi-probleemi ja asetades Rahvasteliidu uue maailmakorra lipukirjaks. See kujundas Versailles’i lepingut, andis tõuke Kesk- ja Ida-Euroopa uute rahvusriikide tekkele (k.a EW) ning pani aluse XX sajandi esimese poole rahvusvahelise elu korraldusele — mis küll ruttu nurjus.

Churchilli Fultoni kõne «Rahulõim» (5. Ⅲ 1946) tegi pärast Ⅱ ilmasõda (ⅡMS) täpselt vastupidist: joonistas välja globaalideoloogilise jaotuse — raudeesriide Stettinist Triesteni, kutsus üles anglo-ameerika erisuhtele ja sovetliku ekspansiooni vastustamisele jõupositsioonilt. Sellest kõnest sai ohjeldus-strateegia (containment), NATO, Marshalli-plaani ja Lääne ühtsuse kujundamise sillapea. Fultonis peetud kõne lõi ka rahvusvahelise elu käsituse ja korralduse vaimse aluse vähemalt üheks inimpõlveks ehk 1980-ndi lõpuni. 

Mõlemad kõned olid visionäärlikud, niisugusena ka tavapärast vastuseisu põhjustavad. Nii peeti Wilsoni plaani idealistlikuks; Churchilli süüdistati seevastu sõjaõhutamises. Kumbki sisaldas nii kaasajale kui ka ajaloole iseloomulikke märksõnu pakkuvaid fraase, nagu 'rahvatahe' või 'raudrimp'. Mõlemad mõjutasid üleilmset poliitikat ja Euroopa kaarti, nii et Wilsoni pärandiks saab lugeda ja meelsasti loetaksegi uusi rahvusriike; Churchilli omaks aga Euroopa jagunemist; ehkki kumbki väljendas ennemini täheldusi, kui vastavat tahet. 

Churchill oma Fultoni-kõnega on niisiis nagu "Külma sõja Wilson" omaenda jutupunktidega, mis sama kaaluga suudavad lõpetada üht ajastut teise avamisega. 

Chruchill viis viie aasta pärast ellu erisuhte ameeriklastega, sõlmides jaanuaris 1952 sõjalise leppe loaga sõja puhuks USA sõjaväel kasutada mõlema riigi kaitseks ÜK baase. Järgnevail kuil saavutas ÜK kolmanda riigina maailmas oma tuumavõimekuse.¹ 

Teist korda peaministrina oktoobrist 1951 aprillini 1955 ametis olles üritas Churchill edasi… 

》tõelise ja kestva rahu saavutamist《 nagu ta 11. X 1952 teatas sellest konservatiivide konverentsil oma esimeses kõnes pärast (toona avalikustamata) ajurabandust. Seekord motiveeris teda ilmselt Stalini surm. Sestap kutsus Churchill üles uuele Suur-Britannia jt suurvõimude võimalikult kitsa, siiski mitmepoolsele tippkohtumise korraldamisle rahu saavutamiseks nüüd juba Külmas sõjas — selles katses kõike võimalikku — nii vene, saksa, poola kui ka hiina kaarti kasutades. 

VERD, HIGI JA PISARAID… Churchill pidas 13. V 1940 Briti parlamendi ees ühe "sõjakuselt" veelgi kuulsama kõne, mille meeldejäävaim rida — «veri, vaev, pisarad ja higi» — on omakorda aja jooksul saanud ka kõne pealkirjaks. Ta alustaski seda aeglaselt lausudes: 

》Minul ei ole midagi muud pakkuda kui verd, rasket tööd, pisaraid ja higi.《 See oli samal ajal ustavusvande kinnitus impeeriumile ja Churchilli esimene esinemine pärast peaministriks saamist. 

Ma ütleksin alamkojale, nagu ma ütlesin ka valitsuse moodustajaile: mul ei ole pakkuda muud kui verd, vaeva, pisaraid ja higi. Meie ees on raskeim katsumus. Meie ees on palju, palju pikki kuid võitlust ja kannatusi. Küsite, mis on meie ülesanne? Vastan: see on sõjapidamine merel, maal ja õhus kõigi me jõudude ja väega, mida Jumal meile annab. Pidada sõda koletisliku türanniga, kelle roimade tumedat registrit pole keegi ületada suutnud — see on meie ülesanne. Küsite, mis on meie eesmärk? Vastates ühe sõnaga — võit. Võit iga hinna eest, võit kõigi õuduste kiuste, võiduni viiva tee raskusest ja pikkusest hoolimata, sest ilma võiduta pole ka ellujäämist… 

«PRAEGU POLE CHURCHILLI AJASTU» Fultoni-kõne aastakäigu mees, USA praegune president Donald John Trump (14. VI 1946) arvustas 3. Ⅲ 2026 Suurbritannia peaministrit Keir Starmerit neli päeva veninud loasaamise pärast kasutada Diego-Garcia baasi USA sõjalennukite tankimiseks. 

Ajalooline taust, milleta oleks raske selgitada, kas Trump evitas Churchilli emotsionaal-poliitilise või ajaloolis-ideoloogilise kujundina, on järgmine.

Suur-Britannia loovutas aastast 1973 kuni läinud aastani asustamata² Chagose saarestiku keset India ookeani mullu Mauritiusele. Selle saarestiku Diego-Garcia atollil paiknev lennuväebaas läks 99-aastase rendilepinguga senise USA+UK kooskasutuse ja -käsutuse alt eelmisel aastal brittidele. Trumpi järgi tulenes kokkulepest logistilisi viivitusi USA ründeoperatsioonide korraldamiseks Iraani islamivabariigi vastu. Tema frustratsioon tuleneb aga enamgi Starmeri tõrksusest Iraani-vastaste löökide toetamisel, mistap vastandaski ta seda Churchilli kindlameelsusega. 

》Meil pole tegemist Winston Churchilliga《 Keir Starmer erineb Winston Churchillist, oli USA presidendi põhisõnum. Enam ei ole ÜK-st meile samaväärset partnerit kui toona.

Trump ja Starmer G7-tippkohtmisel Elmau lossis Baierimaal

Raudrimp ja Venemaa täna

Putinoidlik digitotalitarism on viinud Venemaa hilisstalinlikku aega tagasi 

Vaba teabevool võib, ent võib ka mitte saavutada mõne aasta pärast läbimurde tänu taevaveebi uuele, massiivsele läbimurdele (NB! Starlink ja SpaceX ületasid märtsis 2026 kuue aasta ja kümne kuu kestnud ponnistuste järelmina kümne tuhande satelliidi paigutamise 520(±40)km kõrgusele orbiidile; sel võrgul on seni 10 miljonit kasutajat. Pingerea järgmise positsiooniga OneWebil on 645 satelliiti) 

Seni on interneti-vabaduselt tagant viienda koha peal olnud Venemaa kõigest poole aastaga langenud kolmandale. Maailma IT-tsensuuri häbitabelis on Moskvas võimutsevast gebistlikust huntast hullemad ainult kommunistlikud režiimid Hiinas ja Koreas. 

Järelevaataja Eestist. Moskvalase Mihhail Šahnazarovi, alias inspektor Õhu paroodiaid on Eestis keerukas jälgida.

VIRTUAALSE PRIVAATNETI (VPN) VÄLJAVAATED VF-is on küsitavad. Viimaste kuude (tali 2025/2026) sündmused ja suundumus on näidanud, et siin valitsev gebistlik hunta sunnib digiteenuste tavakasutajat pealetükkivalt ja juurdepääsu igasugu piirangutega üle minema oma riigi kontolli all olevaile rakendusele, milliseks praegu on superapp MAX (loe: mahh) 

Samal ajal (seisuga märts 2026) on sovetiaja tsensuuriaparaati enam-vähem asendav Roskomnadzor blokeerinud juba VPN-i pooltuhat teenust, kusjuures esimesel talvekuul jaanuaris 2026 kasvas keelunimestik 70% võrra kiiremini läinud sügisel keelu alla pandud VPN-ide arvuga võrreldes. Blokeeritakse menukaid protokolle VLESS, SockS5, L2TP jt, nii et paljud varem toiminud ühendused enam ei tööta või on minetanud oma senise stabiilsuse. 

Venemaa alustas süstemaatliste blokeeringute rakendamist aastast 2017. Tänaseks VPN-idest jm protokollidest on juba ebaefektiivseks osutunud nt OpenVPN, WireGuard, mida sageli piiratakse või katkestatakse. Kaitseks tõkestuste vastu on tarvilik tugev maskeering ehk protokolliparandus (obfuscation) nagu seda võimaldavad VLESS + Hysteria, samuti pidev lõpp-punktivahetus ja telemeetria jälgimine VPN-i tootjapoolelt.

Edasised kitsendused olid sporaadilised kuni mulluseni. Reklaami VPN-ide promomiseks keelas VF septembris 2025 — trahvisummad ulatuvad ₽-tuhandeini. App Store'idest (Google Play, Apple) on eemaldatud sadu VPN-e; ametlikult on lubatud vaid valitsuse heakskiiduga ja tõenäoselt logisid kliendist kõrvale puistavad teenused. 

Twitterit hakati VF-is aeglustama aprillis 2021 ning selle tegevust piirati veebruaris 2022, lõplikult keelustati see tsensuurivaba sotsiaal- ja teabelevimeedium 4. III 2022, kuigi Twitter/X-i ei kuulutatud ekstremistlikuks nagu Metat. Viimast ilmselt tolle moskoviitlik—putinoidlike narratiivide ja VF-i ametliku teabelevi tõkestamise tõttu. Meta kuulutati ekstemistlikuks 12. III 2022, samal kuul keelustati Meta rakendused FB (4. märtsil) ja Instagram (14. märtsil) Metale kuuluv WhatsApp on blokeeritud täielikult, selle domeenid kustutati riiklikust DNS-ist. 

Siiski loodab RU-avalikkus ja -üldsus traditsioonilise lausungi zagranica nam pomožet vaimus välismaale (nt kosmoseveebi, välismaiste e-SIM-ide ja IT-spetside paratamatuile edusammudele) ning ootab piltlikult ja iseloomuliku naiivsusega enda toitlustamist universaalse "taevamannaga", millel tõele au andes ja üldise progressiga arvestades on olemas pragmaatiline alus. 

UPPUMATU VANKER. Telegrami (Tg) pärsitakse 2025–26 aeglustamise ja häälkõnede katke(sta)misega, ent kumbki siiski toimib mõne parema VPN-iga. 

Telegram on keelustatud vähemalt 7 riigis selle rakenduste tugeva vastupanu tõttu dekrüpteerimisele ja tagaustele, mis on teinud Tg sobimatuks ka Puna-Hiina (HRV) range jälgimis- ja tsensuuri‐süsteemi jaoks (erandina toimib Tg rakendus seni Macaos ja Hong-Kongis) 

Ei YouTube ega Tg pole RU-keelu all, küll aga on keelat reklaamimüük neile platvormidele. Hellitavalt telegaks (ek 'vanker') kutsutav Tg näib olevat uppumatu. Venemaa valitsusvõimude üritused Tg-platvormi blokeerida on juba nurjunud aastail 2018 ja 2020. Nii tollaseid kui praegustki kampaaniat ilmestab sama dünaamika: agressiivsed riiklikud vastumeetmed tekitavad ebamugavust ja kahjustavad tarrust ometi Tg täielikku tõkestamist saavutamata. Telegrami menu ja tehniline vastupidavus aitavad Tg-d Venemaal üle poolsaja miljoni ulatuva kasutajaskonna jaoks elus hoida, sundides tsensoreid kulukale ja lõputa kassi—hiire mängule kummati rakenduse haaret kammitseda suutmata. 

Testitakse "suveräänse interneti" (RuNet) täielikku eraldamist globaalnetist nt piirkondlikke väljalülitusi proovides, mistõttu on juhtumeid, kus isegi VPN-id enam ei aidanud. 

Venemaal on Tg-l 95mln argikasutajat, riiklikul Max‐superAppil (loe: mahh) on neid seni 77mln (rakendusega ühinenuid on 102mln alalist RU-elanikku ja 5mln välismaalast)

PROGNOOS 2026. Blokeerimine intensiivistub: Eksperdid (nt TechRadar, Roskomsvoboda, Telecom Daily) ennustavad, et 2026. aastal saavutab võitlus VPN-idega VF-is uue taseme – enam raha (miljardeid ₽₽) kulutatakse DPI (deep packet inspection) täiustamisele ja AI-põhisele liikluseritlusele, mis tuvastab ja blokeerib VPN-liikluse automaatselt. "Musta luige" potentsiaaliga täielik keelustamine on ometi ebatõenäone, aga ligipääs vabale internetile muutub nii raskeks, et ainult tehniliselt kõige osavamad (nt AmneziaVPN, kohandatud WireGuard + obfuscation, Tor variandid) suudavad püsivalt üleilmsesse võrku ühenduda. Enamik tavakasutajaid, eriti vanemas eas ja maapiirkonna elanikke loobub üritamast. Umbes pool venemaalasi ei ole tehniliste või rahaliste takistuste pärast kunagi VPN-i kasutanud. 

Riiklikke alternatiive (MAX, VK Messenger, RuTube jne) surutakse peale: kohustuslik eelinstall, monopoli soodustamine riiklik—avalikus sektoris, surve ettevõtteile. 

Suure küsimärgi all on Tg täielik blokk. Kuulujutud räägivad lõpu tärminist aprilli algul 2026, kuigi seda ametlikult vahel eitatakse; palju tõenäolisemalt jätkub selle ülimenuka sotsiaal- ja teabelevi-meediumi järkjärguline pärssimine kasutajate enamiku loobumise arvestusega. 

DIGIKANTS.RU — Venelase enesetsensuur ilmselt süveneb: inimesed hoiavad end ise vaos kartes trahve ja\või salajast jälgimist; isegi kui VPN toimib, ei julge ta seda kasutada. Tõenäoselt VPN siiski elub, seda küll vaid uuenduslikus + moondelises vormis (nt Shadowsocks, custom-protokollid) Enamiku jaoks muutub välismilmaga ühenduse hoidmine 2026. aastal märksa keerukamaks ja riskantsemaks, mis ongi putinoidliku keskvõimu siht — 

》sundida rahvas riiklikku teabemulli ehk digirimba "turvalisse" tagalasse. 

Kui olukorra halvenemine Venemaal jätkub praeguses tempos, siis aasta lõpuks võib reakodanik leida end digi‐koonduslaagrist, mis enam ei jää alla kaasaja Puna-Hiinale.