neljapäev, 17. detsember 2009

Eesti krooni vääritu lahkumine

Riigikogu pani kroonile tänavu 16. detsembril välmitud seadusega korraliku põntsu

Rahvaesindajad tegid seda Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses, mis ütleb:
"Kõrgemate riigiteenijate kõrgeim palgamäär on 5200 eurot" (§2 lg1)
"... eurodes toodud kõrgemate riigiteenijate kõrgeim palgamäär arvestatakse kroonidesse Eesti Panga ametliku vahetuskursi alusel." (§18)
Seaduseelnõu algtekstis olid vääringuks veel kroonid ( ) :
"Ametiisikute kõrgeim palgamäär on ... ... ... krooni."
Kuid nüüd kõigutab parlament seaduses oma raha asemele tõstetud eurodega paratamatult krooni usaldusväärsust ning tekitab rahva ja investorite keskel asjatut — seejuures rahvaesindajate poolt põhistatud — spekulatsioone krooni kursi muutmisest ning võib-olla ka mõnesugust paanikat. Sest...
Eesti poliitiline eliit näib end olevat kindlustanud EEK ( ) kursi langetamise vastu, samuti ei paista ülaltpoolt usku krooni püsimisse kindlal kursil lõpuni välja.
Rahakursi muutmise keerukust teades ei võiks parlamendi otsuse kohta öelda midagi muud peale ühe sõna — sõge. Selles väljendub parimal juhul umbusaldus Eesti krooni praegusele kursile, nagu leidis ka Aivar Hungimägi 15. XII 3009 Äripäeva veebiandes. Lehe uuriva toimetuse juht lisas, et vastasel juhul...
See oleks rumal otsus, kui selle taga pole soovi kaitsta end devalveerimise eest. Pärast seaduse jõustumist soovitan mina kõigil inimestel poliitikuid järgida ja oma säästud eurode vastu vahetada. Kui juba poliitikud end krooni devalveerimise vastu kindlustavad, siis oleks rumal nende eeskuju mitte järgida.
Vrd Aivar Hundimägi "Valmistuvad devalveerima" (Äripäev 16. XII 2009)

Veel seadusest: Kõrgemate riigiteenijate ametipalga koefitsiendid on ära toodud seaduse paragrahvis 3. Täismahus saavad oma 5200€ kuus kätte president, spiiker, peaminister ja riigikohtu juht — nende ametipalga koefitsient on 1. Ametipalga koefitsient on 0,85 asespiikril, ministritel, kaitseväe juhatajal, õiguskantsleril, riigisekretäril, parlamendikomisjonide ja -fraktsioonide juhtidel ja riigikohtunikel (palk 4420€). Koefitsient on 0,75 parlamendikomisjonide aseesimeeste, -fraktsioonide aseesimeeste ja ringkonnakohtunike palgal (3900€). Riigikogu liikme ja lihtkohtunike kuupalga koefitsient on 0,65 (3380€). Abiministri, võrdsusvolinike ja riikliku lepitaja palgakoefitsient on 0,55 (2860€). Eesti Panga nõukogu esimehe ametipalga koefitsient on 0,35 (1820€) ja Eesti Panga nõukogu liikme oma 0,25 (1300€).

Seadus jõustub riigikogu järgmise koosseisu volituste alguspäeval, st hiljemalt kevadel 2011... Kui mitte varem — lõpuks pole välistatud võimalus, et ees seisavad erakorralised valimised. Sestap oleks rahval rumal mitte valmistuda mis tahes ootamatuseks, kuna isegi EV võimuladvik ei usalda rahvusvääringut.

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Krooni kurss jääb samaks kuni euroni üleminekuni 1. jaanuaril 2011. Kurss on Eesti Panga määruses ära näidatud http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=89608

Anonüümne ütles ...

Eurole ülemineku küsimuses on kindlasti tulemas üllatusi. Kuna eurol eksistentsiaalsed murekivid niigi turjal.
Andrus Ansip oletas aastalõpul ühes intervjuus, et enne tuleb krooni revalveerimine kui devalvatsioon. Siit ammutab usaldav kodanik usku, et eesti rahaühiku devalveerimist karta ei maksa. Aga oodata 2010. aasta lõpus EL-jõuluvanalt krooni revalveerimist oleks juba lapsik, ning ega peaminister seda isegi ei usuks.
Euro saavutamine on Eestile, kõigile sisendustele vastupidi, enam ja enam piiripealne küsimus.
Mistahes erakorraline otsus krooni suhtes on sestap tõenäoline, kuid see otsus ei ole kindlasti meile heldelt jagatavate eurosoodustuste kasuks.
Ükski kaine optimist ei vaidleks vastu väitele, et eurot eesti krooni asemele ei tulegi.
Ainuüksi Kreeka kriisi lahendamise suutlikkusest oleneb palju. Mis on 2 olulisemat lahendamata küsimust "krooni lahkumise" seisukohalt? Et Europangal ei ole volitusi ega võimalusi Euroopa liiduriikide majanduste turgutamiseks.
Lisaks lootusetult retooriline küsimus, kuidas juba eurotsooni liikmeks saanud nurimajandusega maad sealt välja puksida.
Või kui teisiti küsida: Las eurol oleks elujõudu ilma tagalamaade tugeva rahvamajanduseta? Vastus on kindel: Ei!
Need hädad mõjutavad ehk vaid kaudselt, aga võib-olla täiesti otseselt ka Eesti eurotsooni lubajaid oma otsuse langetamisel. Kui Eesti aga pääseb eurotsooni, siis järgmistele eurotsooni värav vaevalt enam avaneb.
Ja hüvasti Balti ühtsus!

Anonüümne ütles ...

euroala riikide võlakoorem kerkib 2010. aastal 84%-le SKP-st (lubatud ülempiir on 60%), eelarvedefitsiit keskmiselt 7%-le SKP-st (ülempiir 3%) ja sellepärast lükkub euro Eesti jaoks määramatusse

Holger ütles ...

Euroopa Keskpank pole samuti seadusega päri. Vt Äripäeva 25. II 2010 sõnumit veebiaadressil: http://www.ap3.ee/article/2010/02/25/Euroopa_Keskpank_soovitab_Eestil_korgemate_riigiteenijate_palgaseadus_umber_teha