Viimane ameeriklane ehk 100 päeva vaikust kui turvalise aja lõpu märk

Eesti võimuladvik ja teabelevi suutis 100 päeva varjata USA pataljoni lahkumist Eestis

Ajakirjanik Inga Raitar edastas FB-s veel märtsis 2026 tähelepaneku, et ameeriklased Võrust on kadunud. Nüüd kirjutab sellest ka Eesti massmeedia: 

Teadmata ajaks on USA väed Eestist  lahkunud. 

Tegemist on poole tuhande sõjaväelasega. Sarnane on olukord ka Lätis ja Leedus. Eestis on nüüd (juuli alguseks) järel vaid sadakond pagunikandjast ami. Leedu teabelevi andmeil jäi seegi Balti riik ilma USA sõjaväest — ei tea 

kui kauaks? — juuni algul. Ilmselt samal ajal juhtus see Eestiski.

Roteeruvad USA üksused (1000 isikut koos kogu tehnikaga) lahkuvad Lietuvast. Vahetus võib ja võib ka mitte saabuda kuu või mõne pärast.

TRUMPI TEENED. Donald J Trumpi (DJT) esimesel ametiajal ei kasvanud vägede arv Eestis oluliselt, jäädes ~175-liikmelise roteeruva koosseisu juurde, mis oli sarnane Obama teise ametiajaga 2014-17, kuid rahastus (EDI) suurenes järsult, võimaldades tugevdada taristut ja varustust. Võrreldes Bushiga (mil US Army kohalolu oli nullilähedane) osutus kasv tohutuks, aga just Obama ajal toimus peamine hüpe (suurusjärkudes 10 •••》200) Trump jätkas ja rahastas oma riigi sõjavälaste kohalolu siiski paremini, lisades ka püsiva kontingendi (nt Leedus AD 2019) ning kasvatas kohaololu USA isikkoosseisu osas Eestis viimati üle kuuesaja.

Võrreldes Bush-juuniori (2001–2009) ja Obama (2009–2017) ametiaegadega on US Army jm USA sõjaväelaste kohalolu Eestis DJT viimatisel ametiajal kahtlemata tõhustunud.

Eritlus vägede roteerumise, harjutuste, rahastuse põhjal, mis on Läänemere piirkonna julgeoleku kontekstis peamine aspekt, ja võttes andmelätteiks USA Kongressi raportid, NATO dokumendid ja massimeedia, võib tõdeda järgmist. 

Kuni AD 2014 oli USA kohalolu Eestis minimaalne, keskendudes harjutusile; pärast Venemaa Krimmi-anneksiooni (Obama ajal) toimus hüppeline kasv. Trumpi ajal jätkus see ja ka rahastus suurenes märkimisväärselt, kuigi USA sõjaväelaste arv Eestis tema esimesel ametiajal palju ei suurenenud ja Trumpi retoorika oli siis juba Venemaa-sõbralik, mis võis leevendada Moskva reaktsiooni. Näiteks 2018. aasta kohtumisel Balti liidritega Washingtonis rõhutas Trump majandus-koostööd ja NATO-kulutusi, mitte otsest vastasseisu Venemaaga. 

Ühendriikide sõjalise kohalolu kasvust Eestis Trumpi ajal vs Eestit tegelikult külastanud USA presidentidega, mida DJT seni pole teatavasti teinud:

• BUSHI AJAL oli aeg-ajalt sadu USA sõdureid Eestis toimuvail harjutusil, nt aastail 2006–8 toimunud NATO õppusil.
• OBAMA AJAL. Enne 2014 oli seis arnane Bushiga – piiratud harjutused, nt oli 2010. aasta õppusel 500 merejalaväelast ja F-15 lennukeid. Pärast Venemaa agressiooni Ukraina vastu (2014) tuli oluline kasv. Käivitati Operation Atlantic Resolve, mis tõi Balti riikidesse roteeruvad USA väed. 

Aprillis 2014 saabus Eestisse ~150 sõdurit lennuväe 173. dessantbrigaadist. Roteerumine jätkus kuni 2017. aastani, mil hoiti igas Balti riigis kuni 200 sõdurit. 

Ühendriikide kohaololu rahastus sai seni suurima mahu majandusaastal FY2015, kui loodi European Deterrence Initiative (EDI, algselt European Reassurance Initiative) jätkurahastusega ~800mln$ aastas. Fookus asetus vägede roteerumisele, harjutusile ja varustuse eelpaigutusele. 

Õhukaitse vallas suurendati 2014. aastal Balti õhupatrulli, millesse USA panustas F-15/F-16 lennukeiga.  

Trumpi esimesel ametiajal (2017–2021) jätkus kohalolu ja rahastuse kasv, kuid isikkosseisu suurus muutus vähe. Püsis Obama algatet roteerumine, mis hoidis Eestis endiselt 150-200 sõdurit (nt Tapa baasis)

Uudseks oli alates 2019. aastast püsiv roteeruv kohalolu Leedus (600-1000), mis toetas kaudselt ka Eestit, kui Läänemere piirkonda tervikuna käsitada. 

Rahastuse osas suurendati EDI-d märkimisväärselt – FY2017. aastal 3,4 miljardit dollarit (4× kasv) Kogurahastus 2015–23 üle $30 miljardi, millest suur osa avanes Trumpi ajal. Ühendriikide vägekoondise arvukus jäi Eestis samaks, kuid rahastus suurenes, võimaldades paremat varustust ja enam harjutusi. Üldine Euroopa kohalolu püsis 194 tuhande (üksuseti varjat isikkkosseisu arvukuse) juures. Seega oli tegu pigem stabiliseerimise kui hüppelise kasvuga. Nüüdseks on USA sõjavälasi vanas maailmas alles 80 tuhat.

Pärast 2022. aastat (Bideni + Trumpi teisel ametiajal) oli 3 aasta kasv isikkoosseisus märgatav ~600 sõdurini Eestis (2023–25) Järsu kasvu põhjuseks oli reaalne oht RU⚔️UKR-i konflikti eskalatsiooni, so 24. II 2022 alanud Kiievi-kampaaniaga.

Aastal 2026 on kohalolu Eestis muutunud küsitavaks USA vägede vähendamise üldisemas üle-Euroopalises, et mitte öelda kogu NATO kontekstis. 

JÜRI TOOMEPUU KOMMENTAAR:

Ameerika sõdur Eesti pinnal ei ole lihtsalt üks sõdur. Ta on osa heidutusest. Ta ütleb võimalikule agressorile: kui te ründate, ei kohtu te ainult eestlaste, brittide, prantslaste või taanlastega, vaid ka Ameerikaga, maailma tugevaimaga. See ei tähenda, et Eesti kaitse põhineks ainult Ameerika vägedel. Ei tohi põhineda. Aga Ameerika kohalolek on seni olnud poliitiline ja sõjaline kiirendi, mis muudab kriisi kohe Washingtoni probleemiks. (…) Me võime kulutada kaitsele viis protsenti, kuus protsenti või rohkemgi SKP-st. Me võime olla NATO eeskujulik õpilane. Aga Ameerika vägede saatmise või mittesaatmise otsust ei tehta Tallinnas, Tapal ega Valgas. See tehakse Washingtonis. (…) 

Ameerka Ühendriikide Euroopa ja Aafrika maavägede ülem ning NATO maaväejuhatuse juht kindral Christopher Donahue pidas juuni viimasel päeval Korpuse juhtimise üleandmise tseremoonia Valgas. Tal tuli oma amet 2. juulil üle anda. Täpsemalt, ta vallandati. Ta polnud tavaline ametnik mundris. Donahue oli viimane USA sõdur, kes 2021. aastal Afganistanist lahkus, endine erioperatsioonide komandör ja üks neist Ameerika kindralitest, kes aitas Ukraina sõja alguses kujundada Lääne sõjalist toetust. Ta oli ta üks esimesi kõrgemaid USA ohvitsere Euroopas, kes aitas ukrainlasi pärast Venemaa rünnakut. Donahue lahkumine pole tähtis ainult isiku pärast. See on tähtis mustri pärast. Ta on ta üks paarist tosinast kõrgemast sõjalisest juhist, kes on USA sõjaministri Pete Hegsethi juhtimise all ennetähtaegselt lahkunud või lahkuma pandud; samuti arutatakse USA Euroopa ja Aafrika maavägede juhatuse alandamist neljatärni tasemelt kolmetärni tasemele. Kui samal ajal vaadatakse üle Euroopa vägede paigutus, pole see enam üksik personalimuudatus. See on signaal, et Washingtonis muutub mõttelaad…

— Jüri Toomepuu 6. VII 2026 (kogu tekst)

ILLUSTRATSIOON: Ühendriikide knd Christopher T Donahue viie aasta eest, AD 2021 Hamid Karzai ravusvahelisel lennuväljal USA viimse sõdurina Afganistanist lahkumas.