Raudrimp ja maailm täna

Raudrimba uueks arengujärguks on ilmselt digirimp, mis kaasneb digitotalitarismiga. Tänasel etapil aitab selle vastu peagutegelik eravõrk ehk virtuaalne privaatnett (VPN)

Tänapäeva raudne eesriie kipub taas muutma oma niigi eeterlikku tähendust. Mõne tunnuse poolest on taastumas maailmasõdade ja Hispaania kodusõja aegne tähendus õhutõrje-tõkkena. See käis juba siis risti vastu algupärasele tähendusele teatri metalse tuletõkke-kardina rakendusena, kuna 1930-ndil sai tuletõke ise (õhutõrje)tuleks metalsete lendkehade vastu. See ürgaineline = elementaarne rollivahetus on nagu vikervõbelus vastandite vahel ning raudkardina kujundit käesoleval sajandil liigutamas juba küberneetika, elektroonika jms e-taristu kaudu nn virtuaalse tegelikkuse maailma… Igatahes on termin ikkagi pea sama popp kui Churchilli ajal ja kajastab endistviisi vabaduse piirajate võimutungi. 

 

VPN JA RAUDRIMP (digikardin / digitaalne raudeesriie) on tänase geopoliitika ja digioludes põimunud väga tihedalt, moodustades ühe ja sama protsessi kaks poolt, eriti VF-i kontekstis, aga ka laiemalt igas autoritaarses või varjamatu tsensuuriga riigis. Enamasti annab see end 2020-ndil meile tunda siis, kui tekib soov teada saada, kuidas Eesti või EU olustikku peegeldab vene ropagandaal. See osutub praktiliselt võimatuks, sest pärast Kiievi-kampaaniat said kaabellevi operaator‐firmad nõude pea kogu — tolleks hetkeks ju oma aastakümne sõjaproppa vahutava! — vene kanalisatsiooni sulgemiseks… Või kui välisreisil olles üllatusega avastad, et mõni sotsmeedium kohapeal ei toimi, nagu juhtus siinkirjutajal ühel suhteliselt ahvirikkal maal.

Tansaania juhtum — vt allpool olevas lisas! 

"Uue raudeesriide" sisuks võiks olla niisiis digitaalne või teabe(kogu)kondne IT-vall (inglise digital iron curtain / IT curtain / sovereign internet / Great Firewall), mida agaralt edendavad HRV/RF/KRDV jmt riikide tagurlikud valitsusvõimud ning mis nt Venemaal on ülimalt intensiivistunud aastail 2022-26. See hõlmab viimase puhul:

• massiblokeeringuid selliste rakenduste vastu, nagu Facebook, Instagram, samuti YouTube'i aeglustamist/blokeerimist, WhatsApp-piiranguid, Telegrami pärssimist jms.

• riiklikku "suveräänset internetti" (RuNet),

• Deep Packet Inspection (DPI) tehnoloogiaid,

• riiklike alternatiivide (VK, RuTube, MAX jne) pealesurumist.

Praegune raudne digikardin on endiselt kui mitte globaalne, siis rahvusvaheline nähtus. Seejuures leidub ka meie naabermaa nüüdseks rangema internetitsensuuri ja piirangutega riikide pingerivi tipptosina¹ pjedestaalil — ja tänavuseks suisa pronksmedalistina! Sedasinast Freedom on the Net 2025 raporti, Comparitechi 2025/2026 värskenduste, Voidly Global Censorship Indexi jt allikate andmeil (nt ProtonVPN, RSF, CPJ jne Top10VPN 2025 raport, Surfshark ja Protoni ja Groki eritlused) mille järgi asetsevad häbitosinas järgmised maad | Koht | Riik | Ligikaudne skoor (0–100) | Peamised piirangud AD 2026 alguseks |

| 1 | Põhja-Korea (KRDV) | 0–5 | Täielik blackout globaalsele internetile; ainult riiklik intranet (Kwangmyong); Internet pea olematu, karistused surmanuhtluseni |

| 2 | Hiina (HRV) | 9–10 | Great Firewall + AI-jälgimine; veebiblokk Google'i, YouTube’i, FB jt osas; sisu elav filtreerimine, VPN-i range keeld |

| 3 | Venemaa | 12–15 | 

| 4 | Myanmar (Birma) | 9–12 | 

| 5 | Iraan | 10–15 | 

| 6 | Türkmenistan | 15–20 | 

| 7 | Eritrea | 10–20 | 

| 8 | Kuuba | ~20 |

| 9 | Venezuela | ~23 |

| 10/11 | Saudi Araabia | 20–25 | 

| 10/11 | Araabia Ühendemiraadid (UAE) | 20–25 | 

| 12…14 | Pakistan / Egiptus / Usbekistan | 25–30 | 

Lisamärkusi valikute ja viimatise seisu kohta. Põhimõtteks oli reastada kõige rangemad / "raudseimad" riigid (halvima internetivabaduse, enima blokkide, shutdown'ide, ulatuslikuma jälgimise, VPN-keeldude jms alusel. Protsendipunktid rakendavad Freedom House'i skaalat 0–100, kus 0 = täielik tsensuur; madalam skoor = halvem. 

Põhja-Korea (KRDV) on järjekindlalt №1 – globaalne Internet on seal praktiliselt keelatud, karistused selle kasutamise puhul väga karmid (surmanuhtluseni); HRV on tehniliselt kõige edukama tsensuurisüsteemiga (nn Hiina Tulemüür e Great Firewall + AI + massijälgimine), aga Põhja-Korea on "puhtaima" isolatsiooniga; Iraani ja Myanmari valitsusvõimud on shutdownide poolest hetkel teistest poliittsenseerijaist aktiivsemad; VF langeb kiiresti digipõrgu põhja poole (AI-filtrite + UDP/port 443 agressiivse blokeerimisega)

Peamine (ja sageli viimane) tööriist, millega inimesed digikardina ületavad, on VPN. See võimaldab blokeeritud veebikülgedele pääseda, vaadata sõltumatut meediat, jägida välismaist teabelevi ja üldse välisilmaga suhelda.

Venemaal kasvas VPN-i kasutamine 2022–23 plahvatuslikult kümnekonna miljoni kasutajani ning poliitiliste repressioonide uuel hooajal 2025–26 on see jätkunud, kuna uued piirangud (nt WhatsAppi blokeerimine ja Tg pärssimine) tekitavad järgmise "VPN-i laine". Nii teatavadki juba AmneziaVPN, Windscribe jt oma kasutajate arvu hüppelisest kasvust.

Ajalooline paralleel raudrimbaga on väga lähedane ja kindlasti ka otsene Venemaa puhul, kus igasugu VPN-id on saanud praktilise vastupanu ilminguks ja sümboliks moodsa raudeesriide ehk digirimba vastu. Seetõttu ongi valitsusvõimud viimastel aastatel VPN-e süsteemselt rünnanud:

• blokeerides menukaid VPN-teenuseid (Roskomnadzor blokeeris kümneid 2021–25).

• keelustades VPN-i reklaami, teabe levitamist nende kohta ja ka nende kasutamist vältimaks "ekstremistliku" sisu juurde pääsemist (seadused AD 2025)

• kasutatakse AI-põhist DPI-d, et tuvastada ja aeglustada VPN-liiklust.

Kuigi VPN-i kasutust iseenesest veel täielikult keelatud (seisuga märts 2026) VF-is ei ole, siiski muutub see üha riskantsemaks ja VPN-ide kättesaadavus (eriti tavakasutajale) tülikamaks.

OLUKORD EU+NATO IDAPIIRIL ilmutab samuti "uue raudse eesriide" punumise märke, ent neid on õnneks vähe. Need seisnevad Venemaa ja ta liitlaste vastu rakendatavais sanktsioonides, putinoidlike telekanalite keelustamises ja veebikülgede blokeerimises. 

Siin ehitatakse või üritatakse luua mitte niivõrd digitaalset kui füüsilist pärret (piiritarasid, kaevikuid, automatiseerit droonivalli) ilma küberkaitse-projekte afišeerimata. Sinne internetitsensuur reainimest oluliselt ei puuduta, sest too ei ole EU-s kaugeltki veel massiline. Nii ei kasutata ka VPN-e "digikardina ületamiseks" RU—EU piirist lääne pool kuigi laialdaselt. Erandiks tuleks siiski arvata mõned hallid territooriumid või siis muulaste kogukondi Ida-Lätis (Daugavpilsi) ja Eesti venestunud asumeis (Lasnamäe, Tallinna kesklinn, Narva, Sillamäe, Narva-Jõesuu, Kohtla-Järve, Valga ja Paldiski)

Euroopa Liidus kasutatakse VPN-i pigem tavapõhjusel, milleks on erakorralised turvameetmed, geoblokeeringud, privaatsus, seega veel mitte üldise poliittsensuuri nimel. 

Külm sõda täna. Klassikaline raudrimp võrreldes EU+NATO digirimba ja droonivalli võimalike paiknemise aladega, milleks on nüüdsed piiriigid või IMS-i järgse nimetuse poolest limitroofid.

KOKKUVÕTTES on kõige tugevam ja otsesem seos uue raudrimbaga VF-i digitaalsel isolatsioonil. Seal on VPN praegu esmatähtis praktilise vastupanu vahend digirimbale. Kui see uus raudeesriie peaks tihenema veelgi nt täieliku VPN-i keelustamisena, kaotaks suur osa venemaalasi sideme välisilmaga, just nagu klassikalise raudrimba puhul, kui summutati isegi välisringhäälingut. Lääne poolt vaadates on see pigem Venemaa enda loodud "digitaalne koonduslaager" kui vastastikune barjäär.

LISA. Inerneti‐rakenduste keelust Tansaanias

Lühidalt on Tansaanias praegune olukord (seisuga märts 2026) Telegrami (Tg) osas väga nigel. Seda rakendust on korduvalt piiratud või blokeeritud alates AD 2020; nt valimiste ajal, kui Tg blokeeriti koos WhatsAppi ja Twitter/X-iga. Aastast 2024 muutusid piirangud ilmsemaks: maist 2025 blokeeriti ka X, Clubhouse, juba aasta varem kohalike valimiste ajal alanud Tg keelustamisest rääkimata. Need tõkestused on kas täielikud või toimivad need osaliselt, sageli DNS/TLS-blokeeringu abil, mis teeb kasutamise ilma VPN-ita raskeks, kui mitte päris võimatuks.

Oktoobrist 2025, taas valimiste ajal, mis mullu olid 29. kuupäeval, tabas kogu maad ligemale nädalase kestusega riiklik "interneti blackout", mille ajal blokeeriti laialdaselt WhatsApp, Tg, FB, Instagram, YouTube, TikTok, X jmt sotsmeedia-rakendused. Pärast taastumist novembris jäid paljud platvormid (sh Tg) osaliselt piiratud või väga aeglaselt ligipääsetavaks selliste suuremate operaatorite klientidele, nagu Tigo, Vodacom, Airtel.

Õiguskaitseorgi Human Rights Watch 2026. aasta raport ja NetBlocksi andmed kinnitavad, et Tg on endiselt piiratud (restricted) Selle varasemad kasutajad teatavad, et Tg ei tööta normaalselt ilma VPN-ita, aga VPN-id on Tansaanias seadusega keelatud juba aastast 2023. Ametlikult on ettekäändeks "moraalitu sisu" (porno), lastekaitse või poliitilised ohud (nt protestide korraldamine) Tegelikult on need sammud seotud valimiste, vastasrinna mahasurumise ja teabe sulustamise ja kontrolli põhimõttelise taotlusega.

Seega on Tg-rakendus ilma abivahendeita Tansaanias tänaseks praktiliselt kättesaamatu, mis seab selle riigi täiesti paslikult HRV, KRDV, Iraani ja Venemaa sappa, st vabadusi piiravate režiimidega maade ritta. Kuigi Tansaania ei ole alati täielikku püsikeeldu nagu HRV-s, aga valitsusvõimud tõmbavad digikardina ette igal võimalusel ja teabsuluks parima sobiva vahendina. Moodne raudkardin on seal kui mitte alaliselt olemas, siis alati, kui on karta proteste või tugevate vastas‐kandidaatidega valimisi. 

MÄRKUS

(1) Vastupidine pool – kõige vabamad internetiriigid Freedom on the Net 2025 andmeil: 

I Island | 94-100 | 

II Eesti | 91-100 | 

III Chile | 87-100 | 

IV Costa Rica | 86-100 | 

V Kanada | 85-100 |