Milline on meie tulevik aga geostrateegilises vaates? Friedman George'i raamatu "Järgmine 100 aastat" (2009) esimese eestinduse on Läänemeremaade jmt eestlasele enam huvi pakkuvast käsitlusest tänuväärse kiirusega teinud Infopartisan. Isekiri ahendab sellest siin peamiselt putinistliku (WP) Moskva ja Balti riikide lähitulevikuga seonduvat.
Lühidalt: Venemaa (RU) piir Euroopaga jääb peamiseks…
MUR(D)EJOONEKS. See on Balti riikidest Rumeeniani ulatuv ala, mille piiride lugu on olnud heitlik ja konfliktne. Pealegi sirutub neist põhja pool — Peterburist Püreneedeni — üle nende pikk ja kitsas tasandikuline riba, kus napib looduslikke tõkkeid. Mistap just sel alal ongi peetud Euroopa suuremaid sõdu ja sealt kaudu on RU-sse tunginud nii Napoleon Bonaparte kui ka Adolf Hitler. Sestap tuleb RU-l oma piire Ida-Euroopa lauskmaal puhvri loomiseks võimalikult läände suruda. Teises maailmasõjas jäi RU pidama keset Saksamaad, aga külma sõja (KS) tulemusena on taandunud ida poole. Nüüd peab RU naasma nii kaugele kui võimalik. Mis tähendab, et Baltimaad ja Poola on Moskva jaoks, täpselt nagu varemgi, lahendust nõudvad probleemid.
Geostrateeg Friedmani ennustus: järgmine ilmasõda algab 2050. NB! Kasvanut Suomi! Nippon! Ve Türkiye!
Raamatu tõlkekatkendite "I osa, II osa, III osa, IV osa ja V osa pealkirja all Külma sõja uus rindejoon
VENE KÜSIMUSE lahendas KS ainult näiliselt. Kui RU suurvõim oleks 1990-kümnendil kokku vajunud reaks pisemaks riigiks jagunedes, siis oleks vene ülevõimuga koos hääbunud ka oht Euroopale. Vene küsimus lahenenuks, kui ameeriklased, eurooplased ja hiinlased toona oleksid tarvilikud sammud astunud, ent Euroopa olid XX sajandi lõpus otsustavaiks tegudeks nõrk ja lõhestunud, hanihiinlased nagu alati, aga hõivatud oma siseasjust ja ameeriklaste tähelepanu keskendus 2001. aasta 11. septembrist sõjapidamisele islamistidega — sõjale terrorismiga. Ühendriikide sammud jäid lühidaiks ja ebakindlaiks, mis pani Moskvat USA-d ähvardava ohu suhtes vaid kõrvu kikitama ja valmistuma.
Lihtne tõsiasi, et RU ei lagunenud, toob geopoliitilise vene küsimuse taas päevakorrale. Arvestades, kuidas RU end praegu (WP võimu ajal) laeb, kerkib see küsimus pigem varem kui hiljem. Uuest konfliktist ei tule külma sõja kordust rohkem kui IMS-ist Napoleoni sõdade kordust. Küll aga tõsetub uuesti põhjapanev küsimus: kui RU on ühtne suurriik, siis kus on ta piirid ja milliseks kujunevad ta suhted naabritega? See probleem sisustab järgmise suurema faasi üleilmses ajaloos – kuni AD 2020 [päriselt paar aastat hiljem]
E e s t i v ä l j a v a a d e k u n i 2222
RU = STRATEEGILINE ÕUDUKAS. Kolm Balti riiki oli kunagi osa N Liidust, mille kokkuvarisemisega said kõik taas iseseisvaks. Ja AD2004 said neist ses [RU] kitsas aknas [Läände] NATO-maad. Eurooplased on oma allkäigutsükli jõuetuses tõenäoselt liiga kaugel olukorra ärakasutamisest. Kuid RU ei hakka oma riikliku julgeolekuga riskima, olles näinud, kuidas Saksamaa — viimane sant AD1932 — jõudis AD1941 Moskva väravaile. Balti riikide, aga ka Poola astumine Põhja-Atlandi kaitseliitu on NATO Moskvale halvas mõttes lähedale toonud. See riik, mida rünnati viimase 200 aasta jooksul 3 korral, ei saa lihtsalt piirduda mugava oletusega, et NATO-st ja tolle liikmeist mingit ohtu karta pole.
Poolakate toetus kuulub igatahes baltimaalasile, ja vastupidi. Venelased üritavad ukrainlasi tõmmata kui mitte alt, siis oma liitu Valgevenemaaga ja nii rivistavad oma üksused Poola piirist ja Musta mereni. Sest hetkest alustab RU Baltikumi neutraliseerimise protsessi. Kõik see — ennustas Friedman AD2009 raamatus The Next 100 Years — pidanuks leidma aset 2010-kümnendi keskel.
Venelaste käsutuses on 3 vahendit, mille abil nad saavad suurendada mõjuvõimu Baltikumi üle:
- esiteks — salasõda (gebistlikud salaoperatsioonid à la speZop AD2022 Ukrainas) Nagu USA on üleilma rahastanud ja ergutanud valitsusväliseid organisatsioone, nii rahastab ja ergutab RU neis riikides vene vähemusi + kõikvõimalikke venemeelseid elemente, mis siin vaid märguannet või raha ootavad. Kui baltimaalased neid liikumisi kimbutavad, saavad venelased ettekäände kasutada oma…
- teist vahendit — majandussõda, eriti gaasitarnete katkestamist ja…
- lõpuks — otseselt sõjalist survet, tuues piiri äärde arvestatava hulga vägesid.
Friedman George'i visiooni muist sel sajandil leevaist arenguist loe siin!
