Eesti Meedia hiina õppetund

Täna esitles Eesti Meedia oma lõitade kaudu (Elu24.EE, Kuku-raadio) ning kordas Teavameedia (Raadio Sky+) ja Õhtuleht värske uudisena u 9 kuu tagust sündmust — nagu oleks Pekingi raadio (China Radio International, CRI) täna (8. II 2010) avanud eesti- ja leedukeelse veebivärava. Mis on mitmeti eksitav sõnum.

• Esiteks pole tegu mitte Hiina välisraadio CRI-ga, vaid surrogaatse Pori KL-saatjat kasutava Soome — Hiina RV segaettevõtte FutuVision Media Oy Raadio86-ga, mis nimetab oma saateid eesti keeli "Hiina tunniks". Toimetusega mitte Beijingis, vaid Tamperes ja saadete koostajaiks Soomest värvatud eesti keelt oskavad robot-ajakirjanikud (Taavi Niinimaa, Agneta Land-Koskinen, Anu Lohk, Riho Laurisaar jmt), kelle töö piirdub teiste ja mujal koostatud Hiina RV-d puudutavate sõnumite raadio- ja veebivahendusega.
• Teiseks on kõne all mullune fakt, mainitud eestikeelne raadio+veeb toimib ammu, hiljemalt 15. aprillist ja nt World Radio & TV Handbook avaldas teate uuest eestikeelsest välissaatest läinud aasta maikuises lisas (PDF) Isekiri on samuti sest rääkinud mitu korda. Näiteks kommentaaris Taevase rahu väljaku veresauna meenutuseks. Ka Raadio-86 eesti+leedu toimetuse ametlik avamine 4. VI 2009 — seni käis katsesaade — ühitati kurikuulsa verevalamise aastapäevaga.

Miskipärast magas nii suure kui väikese algustähega (E)esti (M)eedia selle märkimisväärt sündmuse õigel ajal maha ja vist püüab nüüd toda mullukevadist lund pakkudes tasa teha, võttes lätteks vahepeal varjusurmas suikunud Sõltumatu Infokeskuse teabe:

Esmaspäeval, 8. veebruaril avati Pekingis eesti- ja leedukeelsed internetiportaalid http://ee.radio86.com ja http://lt.radio86.com...

Ega keegi eeldagi, et Elu-24 ajakirjanik peaks neid varahommikuti üle lahe kostvaid saateid kuulnud olema. Ju võinuks aga seda, kas portaal oli tõesti sünnitatud täna või 9 kuud varem, tuvastada portaalinuppude sisust ja avaldamisajast. Viimati eesti teabevälja täiendanud välismaiste ringhäälingusaadete auks võib küll märkida, et need on vahepeal kulunud kuudega parenenud, nn päevauudiste vanus "Hiina tunni" saateis on pisut kahanenud, nii et viivitus on praegu keskmiselt 8 päeva. Ent kordussaadete osa on ikka kolossaalne. Eesti ringhäälingu ajaloos ei ole nii veidraid välissaateid veel kunagi varem olnud.

Siit võiks jätkata irooniliselt nii hiina alahoidlikkuse teemal kui ka selle mõjudest Eesti Meedia AS-ile. Ennekõike teeb Isekiri aga tõsiselt 3 olulist järeldust nn uudisloome toimisest eesti teabelevis.

Isegi juhtivad massimeediumid Eestis...

1. EI OLE TUNDLIKUD piisavalt märkamaks olulisi uudiseid nende toimumishetkel...
2. EI KONTROLLI enda vahendatud sõnumite sisu tõelevastavsut...
3. EI OTSI KINNITUST neile sõltumatu(i)st allika(i)st.

Radio86 eesti—leedu toimetuse avamispidu peeti niisiis mullu 4. juunil Helsingis. Selle leedu- ja eestikeelne nn Balti toimetus asutati juba 2009. aasta aprilli algul. FutuVision Radio86-l Tamperes Pinninkatul on praegu audiovisuaalne väljund, sh ring- või taskuhääling (CRI v Radio86) olemas 7 keeles: soome, rootsi, inglise, prantsuse, taani, leedu, eesti keel. Lisaks mõnesugune veebitoodang veel kolmes (norra, hollandi, islandi) keeles.

Balti toimetus avati Taevase rahu meeleavalduste verise mahasurumise XX aastapäeval väga pidulikult — Hiina suursaadiku jm VIP-ide osalusel ja eestlasest laulja (+robotreporteri) etendatud eeskavaga — tsitaat mullusest pressiteatest (vt siit):

The celebration culminated in the performance of "One World, One Dream," a theme song from the Beijing Olympics, by Radio86 journalist Taavi Niinimaa. After his performance, the Estonian opera singer (!?) received accolades for his pronunciation of the Chinese language.

News source: Radio86 celebrates start of medium wave transmissions in Baltic region

FutuVision Media Oy:n toimitusjohtaja Zhao Yinong oli varem 11. V 2009 teatanud aga järgmist:

Radio86 on aloittanut kiinalaiseen kulttuuriin keskittyvän radiokanavan lähetykset. Lähetykset kuuluvat keskiaaltotaajuudella 963kHz. Ohjelmaa lähetetään päivittäin aamulla klo 5.00-9.00 sekä illalla klo 18.00-01.00 välisenä aikana. Digita toimittaa palvelun Porin keskiaaltoasemalta. Uuden radiokanavan ansiosta keskiaaltoradiolähetykset alkavat jälleen Suomessa.

Radio86 Tampereen keskustassa rautatieaseman tuntumassa...

...is made up of a multinational team of media professionals who strive to stay on top of latest events in China and who chart what the Western audience wants to know about China...

...Tuotanto alkoi vaatimattomasti Suomesta, ja nyt meillä on viikoittaiset ohjelmat Ranskassa, Ruotsissa, Tanskassa ja Belgiassa. Radio-ohjelmat ja nettisivut on tehty yksilöllisesti kunkin maan kohdeyleisön mukaan.

”The aim of Radio86 is to provide ample and diverse information on China and its culture to our audiences in the Nordic and Baltic countries. We are committed to this mission in the long-term," Zhao Yinong, Managing Director of FutuVision Media Ltd. says. The shows, presented in a Estonian, Lithuanian, Russian, Polish and German, all focus on China. The Estonian and Lithuanian radio programs are produced by Radio86 in Finland, and additional content is provided by China Radio International.

All the programs and websites are tailor-made to suit the interests of the target groups in each country.

The content of the websites and radio shows consists not only of the efforts of our European journalists, but also of material we receive from our corresponding journalists in China.

Kvaliteetmeedia häbimärgid
Ülatoodud katkeist FutuVision Media Oy soome- ja ingliskeelseist pressiteateist piisab küllaga, et Eesti peavoolumeedia kesksemad "uudiste"-vabrikud lohakuse ja kergeusklikkuse eest häbiposti naelutada. Kvaliteetmeedia mandumine annab võimaluse teistelegi, võib-olla sootuks uutele vaenlastele, sarnaste või hullemate psühholoogiliste operatsioonide korraldamiseks. Kui punahiinlased ja nende (roosa)soomlasist uimasevõitu käsikud on jala meie erameedia ukse vahele saadud, siis on Kremlil see korda läinud ammugi.

Täiendus 9. II 2010 Tähelepanuväärse aegumise + punahiinalikku (Xinhua) näivtõelust tekitava sisu kiuste avaldasid selle nn uudise eilset BNS-i tsiteerides ka luterlik uudisteportaal Uus Eesti ning Eesti Meedia AS-i tütarettevõtte Ühinenud Ajalehed maakondlikud lõidad:

• pealkirjaga "Hiina riiklik rahvusvaheline raadiojaam CRI avas esmaspäeval eesti- ja leedukeelsed veebiküljed..." kirjutas mullusest sündmusest tänane Pärnu Postimees ja...
• pealkirja all "Hiina riigiraadio avas eestikeelse veebikülje" ka tänane Järva Teataja.

Ja täiendus 10. II 2010 Eesti Rahvusringhääling ja ETV-1 saade "Terevisioon" lisasid täna oma poolt:

Esmaspäeval (õieti: aprillis 2009) avati Pekingis (loe: Tamperes) eesti- ja leedukeelne internetiportaal ee.radio86.com ja lt.radio86.com, mis pakuvad Hiina (RV) temaatikale keskendunud infomaterjali. China Radio Internationali ametlik portaal CRI-Online on alates 1998 avanud eri keeltes 61 veebilehte ja 18 online-raadiot. Juba pealiskaudsel vaatlusel on selge, et tegemist on Hiina riikliku propagandakanaliga.

(Mart Nutt: eestikeelne portaal aitab Hiinal EL-is kanda kinnitada ERR-i uudised 10. II 2010 07:42)

Eestiski on inimesel õigus oma kujutisele

... ja eraelu puutumatusele! Ent TV3 rikkus seda. Kus on inimõiguse ja õigustatud avaliku huvi piir?

Riigikohtu otsuse tõttu tuleb Eesti teleuudiste pättreportereil muuta käitumismalli. Sest kohtu sõnul:

... on üldjuhul keelatud kasutada isiku kujutist j u h u s l i k u s seoses kajastatava päevasündmusega.

Ehk veel selgemalt: kui mõni filmitav isik keelab enda ülesvõtmise, siis ei tohi teda ilma asjata TV-s ka näidata.

Riigkohtunikud — Ants Kull, Villu Kõve, Jaak Luik — leidsid, et TV-3 tegevus oli õigusvastane, kui telekanal kasutas inimese kujutist ilma kujutatu nõusolekuta, sekkudes nii ka tema eraellu. Teemaks on Villu Tammeri hagi AS-i TV3 vastu, milles sai õiguse hageja, st Tammer.

Tema kassatsioonkaebus osutas allastme-kohtute vajakajäämisele eeskätt ses osas, et nood ei andnud hinnangut kujutisõiguse kaitseõigusele. Ei maa- ega ringkonnakohus polnud rahuldanud ka mittevaralise kahju hüvitusnõuet TV-3 vastu.

Kõrgem kohus ei soostunud ringkonnakohtuga ka selles, et isegi kui tegemist olnuks hageja põhiõiguse õigustamatu riivega, ei annaks see alust määrata rahalist hüvitist, mis hageja hinnangul peaks olema 40 tuhat krooni. Sestap otsustas Riigikohtu tsiviilasjade kolleegium 13. I 2010 saata asi tühistet osas tagasi Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Juhtum ise
Viasati telekanali TV3-Estonia "Seitsmestes uudistes" oli 22. IX 2007 reportaaž Tallinn—Narva maanteel toimunud politseioperatsioonist. Uudiste saatepeas näidati paari sekundi vältel hageja autole lähenevat politseinikku. Seejärel läks pilt maanteeliiklusele ning uudise juhatas sisse diktori tekst, et Rakvere, Jõhvi ja Narva politseinikud kontrollisid kiirusepiirangu- ja turvavöö kasutusnõuete täitmist Virumaal. Saates toodi ära videopilt hagejast ja politseinikust koos nende vestlusega, kust selgus hageja kinnipidamise põhjus. Seejärel näidati uuesti liiklust maanteel diktoriteksti saatel, mille kohaselt Rakvere politsei koostas 2 ja Jõhvi politsei 16 protokolli piirkiiruse ületamise eest ning et kõige enam ületati lubatud kiirust 21km võrra tunnis. Diktori sõnul tegi Narva politsei 4 protokolli kinnitamata turvavööde ja toonitud sõiduklaaside eest. Järgnes videopilt hagejast ja politseinikust, kes palus teeolusid arvestada ja soovis hagejale head teed. Hageja esitas kostjale kaebuse ja palus ümber lükata väärteabe, mis tekkis ebaseadusliku videolõigu avaldamisega. Kostja TV-3 sellele ei reageerinud.

Hageja Villu Tammeri seisukoht: Videolõiguga loodi hagejast kujutelm, nagu olnuks tema üks rikkujaist; uudislugu, mille eesmärk on juhtida ühiskonna tähelepanu diktori loetletud rikkumistele, pidanuks kasutama sisule vastavat, mitte tema pilti.Kostja Viasat TV3-Estonia seisukoht: Telekanali esindajate arust kaalus avalik preventiivne huvi üles hageja huvide riive, kuna ei saates ega hageja—politseiniku vestlusega saatelõigus Tammeri nime ei mainitud, samuti polnud näha tema sõiduki numbrit, ei edastatud valeandmeid ega väärtushinnanguid tema kohta, videopilt hagejast oli eetris mõnekümne sekundi vältel ning tema kujutise kasutamine uudistes polevat õigusvastane olnud, seda enam, et Tammer saanuks vältida enda kinnipidamist ja filmimist, kui ta autol oleksid kõik tuled põlenud.

Inimese õigus enese kujutisele
Euroopas on kujutise kaitse küsimus tele- jms massimeediumides lahendatud enamasti nii, et kaetakse või hägustatakse kõigi kesk- või suuremas plaanis ekraanile sattuvate isikute näod, kes ei ole andnud nõusolekut enda kujutise avaldamiseks. See ei puuduta seltskonnapidudel eputavaid ega avaliku elu tegelasi. Hageja ei ole avaliku elu tegelane.

Riigikohtus 14. XII 2009 arutatud ja kuu hiljem avaldatud otsuses jagatakse veendumust, et inimesel on Eesti Põhiseaduse kohaselt õigus oma kujutisele. Põhiseaduse...

§19 lg1 järgi on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Nimetatud üldisest isiksus-põhiõigusest tuleneb enesekujutamise õigus, mille all tuleb mh mõista õigust oma kujutisele. Õigus kujutisele hõlmab nii kujutise [liikumatus] pildis kui ka liikuvas pildis. Põhiseaduse §19 lg1 on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigus, millest tulenevalt võib seda piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole Põhiseadusega otseselt keelatud. Õigus oma kujutisele kuulub ka Põhiseaduse §26 kaitsealasse...

Põhiseaduse viimati mainitud säte käib perekonna- ja eraelu puutumatuse kohta. Võlaõigusseaduse §1046 lg1 kohaselt on õigusvastane nii isiku kujutise õigustamatu kasutamine kui ka eraelu puutumatuse rikkumine. Küll pole sama paragrahvi 2. lõike järgi õigusvastane isikliku õiguse rikkumine, kui rikkumine on õigustatud, arvestades avalikkuse või kolmandate isikute huve või muid seadusega kaitstud hüvesid.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi hinnangul ei asenda isiku kujutamine kas või neutraalses või positiivses toonis siiski isiku puuduvat nõusolekut:

Avalikkuse huvi võinuks kolleegiumi arvates eelkõige jaatada juhul, kui hageja oleks pannud toime tõsise õigusrikkumise, millest teavitamine on üldsuse huvides, eelkõige selliste õigusrikkumiste avastamiseks või ärahoidmiseks tulevikus. Seega ei oleks hageja kujutise kasutamine ilma tema nõusolekuta olnud praegu lubatav ka nt juhul, kui politsei oleks talle koostanud protokolli lähitule mittekorrasoleku tõttu.

Niisiis, meie krimireporterid, sotsiaalpornograafid jt ühiskonna süvakihtide geoloogid! Peate hakkama viisakamaks ning oma taieste avaldamise nimel edaspidi kas...

• paluma filmitavalt autogrammi, st tema kujutise avaldamise luba küsima, või...
• piirduma tuvastamatu kontingendi kujutamise ehk lavastustega.

FOTO: Mustlaspere elamu kusagil Euroopas Joakim Eskildseni (Der Spiegel) romasarjast

Moskva poolsajandi nuriennustuse head ja vead

Tulevikuennustaja suurim eksitaja on lootus inimeselooma (p)arenemisele.

Komsomol'skaja pravda (KP) 1959. aasta detsembri lõpus trükitud ülioptimistlik tulevikunumber — dateerituna 1. I 2010 — lõi innustava visiooni N Liidu leevast õnneajast seisuga uusaasta 2010. Sovetiriigi saatust aimamata pani ennustus siiski täppi maailma praeguse elu—olu ning korraldusega selles...

1. et suheldakse kaasaskantavate + videotelefonidega (nagu praegune Skype) ja...
2. et Moskva poodides käib parasjagu ostjaid nääride tõttu rohkem kui muidu.

Poolsajanditagusil lehetegijail õnnestus üllatavalt täpselt ennustada ka (3.) millal inimene Kuule astub. See pidi tulema vähem kui 10 aastat pärast utoopialehe ilmumist ehk augustis 1969 — inimese tegelikust Kuule jõudmisest ainult kuu jagu hiljem! Kuid esimese Kuule jõudnu nimi ja rahvus ei läinud paika: arvati venelast Kirill Avgustovit, mitte ameeriklast Neil Armstrongi, kellega see päriselt juhtus.

Täiesti nurja on läinud Kuulinna (Lunograd) ning joomarluse kadumise eeldamine juba uueks millenniumiks.

Järeldus: kerge on teha ettevaateid kümnendiks või ennustada kümnendite perspektiivis nt tehnika progressi, eriti kui pidada silmas inimese olmemugavusi või uudis- ja tarbimishimu rahuldamist. Ent mida objektiivsemad tegurid mängu tulevad, seda keerulisem on ennustada.

Kommunistlik noorteleht kuulutas süütu iluveaga ette ka nt Siberi igijää sulamist: seal kasvaks nüüd teravili ja polaarjoonel valmistutaks tsitruste saagiks. Ses ennustuses mitte küll globaalseist muutusist tingitud kliimaolude, vaid Nõukogude teadussaavutuste tulemusel.

Siin ei tõuse sovetižurnalistide optimism aga niisama pilvedesse nagu toona ainuvalitseva partei futuroloogide ametlikud sihid. Nood lubasid kõigest aasta hiljem üllitet NLKP uue parteiprogrammiga kommunistliku korra põhijoonte saavutamist 1980. aastaks! Tegelikkus — stagneeruv tarbimissotsialism ja sovetiimpeeriumi saatuslik mõõn... Kabelimatsu pani Poola — oma sõltumatute ametiühingute võiduka vabadusvõitlusega... Kirstunaelad taoti valmis Baltimail jm. Jne.

Ehkki Postimehe võrguanne avaldas vana leheloo kurioosumi rubriigis, on ennustuses kurioosne õigupoolest see, mida Komsomolitõe 50a-ettekuulutus venelaste (pro Homo soveticuse) eluea ja tulivee pruukimistava kohta ütles:

Üks (helikopterite laenutuses töötavaist) kopteripilootidest on 125-aastane naine, kõrgele eale vaatamata hea tervise juures ja kõbus.

Tervisele ja eakaks saamisele aitavat kaasa, et N Liidus (AD2010) kanget alkoholi enam joogiks ei tarbita. Seda kasutatakse ainult meditsiinis.

Samuti on N Liidus palju elundisiirdamiskliinikuid, kus inimesed saavad endale vanade organite asemele uued. Elu nagu meditsiiniprotseduuridki on Maa pealt ka Marsile jõudnud...

Vt pikemalt Milline pidi N Liit olema 2010.
Elu-24, 7. I 2010.

Tõsist roimarit nähakse sama ennustuse järgi halvas humoristis, kes kordab nääripeol aastavanuseid nalju. Traagilisem on seevastu paradoks lehenime endaga — see on sajandikatastroofi üle elanud ja seega (4.) täiesti õigesti ennustet seik. Kas sovetimeelsuse püsimist on toetanud moraali allakäik?

Kuigi Kommunistliku Noorsooliidu Tõde (KP eesti keeles) ei ole lehepealdist läinud poole sajandiga hüljanud, on KP tänavune sisu ettekuulutusest kaugel. Nüüdsed pealkirjad on hüvaks mõõdikuks sellele, kuivõrd lahkneb kommunistliku näivtõeluse pinnalt peegeldatud projektsioon igasugusest, k.a tuleviku reaalsusest.

Millised olid Komsomolitõe nr 1, 2010 tegelikud teemad:

• "Kahe kuuga mehele? Ajakirjanduslik eksperiment"
• "Miks vene neidudest turiste välismaal litsiks peetakse?"
• "Kordusopp tegi plastilise kirurgia ohvrist tõelise koletise"
• "Seksimüüte on parem mitte paljastada"
• "Sõdur putkas väeosast uueks aastaks koju"
• "Seadusliku varga aukraadi pole olemas"
• "Moskvalased saavad nääribankettidega tünga"
• "Hinnatõus +7,5%, aga venemaalaste reaalne tulu -3%"
• "Valgevene—Venemaa: Kas tuleb naftasõda?"
• "Jaapanis valmis pensionäri+roboti hübriid"

Ääri-veeri toetab viimane futuristlik uudis küll omaaegsete komnoorte optimismi, muidu on KP viie kümnendi prognoos 1959 kuni tänapäev aga 2 lehenumbrit kõrvutades lootusetult luhtunud.

RISTISAMBA JÕULUVALGUS

Ristisammas 1. Jõulupühal AD2009

FOTO: HK

Inturist & KGB

Einar Sandeni dokumentaaljutu «KGB kutsub Evet/ KGB Calling Eve/ Eva — agent för KGB» (Stockholm/ Cardiff/ Stockholm, 1968/ 1978/ 1979, 245lk/ 224pp/ 192s) eri keeltes esmatrükid ilmusid kolme—nelja kümnendi eest. Nende raamatute kaaned on enamasti küll kulunud, kaante vahele jääv ei ole aga seni aegunud.

"Eve..." raamat oli ülimalt huvitav ilmudes, ning on nüüdki. Ennekõike pretsedenditu — nii sovetiseeritud Eesti kui ka sovetismi kõrgajastust läbilõiget pakkuva ajadokumendina. Ilmunud aktuaalselt dokumentaalse menukirjandus turule, sai sest kahte keelde tõlgituna välisilmas suhteliselt menukas, kaasaja Eesti olusid avav non-fiction, kus praktiliselt puudub kirjanduslik vilje. Raamat tegi omaaegu väärtuslikuks, kuna see oli

Hellar Grabbi: … üpris autentne nii KGB manipulatsioonide kirjeldamisel kui ka N-aegse Eesti olme ja inimeste kujutamisel. Kompositsioonilt on teos terviklik ja kõlbab nüüdki lugeda. Raamat ilmus ka inglise ja rootsi keeles.

«Mäletades Einar Sandenit» (Looming, 2007 nr 7, lk 1043-1052)

Haruldasi pilte pakub see Eestist tagantjärelegi. Must-valgel on kirjas tänini salapäraga looritet gebistlik melu seisuga AD 1960... 1964 ehk täpsemalt:

• kuidas sovetlik salapolitsei 1960-kümnendi algupoole oma Tallinna kontori kaudu Mälari äärest Moldau kaldaini ulatuvale välisluure-rindele trügib ja...
• mida endast kujutas Eestis KGB orbiidil tiirlev seltskond ja...
• milleks too n-ö reisibüroo Inturist tegelikult oli tarvilik.

See on õieti Irja jutustus ja mitte tema tunnistusele püsitet ilukirjanduslik rajatis. Külma sõja tõestisündinud spiooniloo eestlasest kangelanna Irja Parve/ Trumm/ Sanden (*20. V 1935) satub NSV Liidu Riikliku Julgeolekukomitee (KGB) huvi alla pärast ülikooli lõpetamist ning võtab vastu Inturisti giid—tõlgi koha.

Kõik algab 1960. aasta üldlaulupeost, mil võõrvõimu haardes Eesti pealinna saabub esimene turismigrupp Läänest. Poolteist aastat hiljem läheb inglise filoloog Irja kuraatorite julgel heakskiidul mehele väliseestlasele Mark Tarumile ning asub elama Stockholmi. Temast saab seega esimene eestlanna, kel anastatud Eestist mitte ainult välismaal elava rahvuskaaslasega abielluda, vaid ka vabasse maailma ümber asuda lastakse.

Ka agendivärbamise kirjeldus (lk 86-88) on raamatus ehe ja usutav, peale ehk sündmuse paigutamise mütoloogilise Lindamäe õhustikku Toompea nõlval. Inimõigusi ja priiust vihkava aparaadi teenistusse meldimine vabas õhus — see on kahtlemata kirjanduslik ja akti tõetruudust psühholoogiliselt võimendav leid. Ei ole mingit kahtlust, et Irja isegi kujutles oma elupööret sama arhetüüpsete võrdpiltide kaudu, nagu näeme raamatu võõrkeelsete väljaannete esikaanel kasutatud fotol (Irja Trummiga Nikolai von Glehni loodud koletiskuju lõugade vahel).

Ajaloolise faktina huvitav on ka sama stseeniga avanev Inturisti reateenistujaist informantide ja teisalt KGB provokaator-agentide eristamine. Kirjeldus kujutab nimelt esimesest agendikategooriast teise ülendamist:

Õhtupoolikul pärast tööd alustasin kodus kokkuvõtte kirjutamist (KGB töötajale) Jaanile. Tegin seda napisõnaliselt ja iseloomustasin kõiki väliseestlasi sõbralike ning südamlike inimesina, kellele on armas sünnimaa ja kes tulevikus tahavad Eestit sagedasti külastada. Pärast esimest turismireisi on nad vabanenud eelarvamustest, mida pagulasaastad on sisendanud, ja nad näevad nüüd elu kodumaal hoopis objektiivsemalt ja õigetes värvides.

Nädal hiljem määras Jaan taas kohtumise Lindamäel (…) Jaan ei oodanud mind üksi, temaga oli kaasas pikk, tuhakarva juustega noormees.

«Irja, saage tuttavaks Evaldiga! (…) Ma loodan, et teil pole midagi selle vastu, kui tulevikus kohtute Evaldiga. Muidugi saame ka meie vahete-vahel kokku.»

(…)

Olime vahepeal istunud pingile, mina meeste vahele. Nüüd alles märkasin Evaldi käes paksu raamatut. Kui ta selle avas, nägin et see oli venekeelne. Seal oli ka kirjutusmasinal trükitud paber, peaaegu äärest ääreni täis tihedat kirja. Evald soovitas teksti erilise hoolikusega läbi lugeda, küsimusi esitada, kui ma ei peaks täpselt aru saama, ja siis lehe alumisele äärele allkirja andma.

Kirjaread virvendasid, vahel nagu hoopis laiali valgudes. Enamus nende mõttest jäi mulle arusaamatuks, aga ma ei usaldanud midagi küsida. Kui olin väriseva käega nõutavale kohale oma allkirja kritseldanud, ütles Jaan oma tavalise tunnustusavalduse: Tubli!

(…)

Lääneliku välimusega täitesulepea, millega olin äsja "abielulepingule" KGB-ga allkirja andnud, kadus kuue põuetaskusse. Sinna oli veidi varem libisenud ka minult saadud kirjapaberipoogen (Inturisti giidi-) ettekandega.

Mehed tõusid üheaegselt, Jaan pidas aga vajalikuks veel kinnitada:

«Pidage ikka ja alati meeles — mitte ühtegi sõna ei tohi mitte iialgi avaldada sellest tööst! Läbi käies välismaalastega olete meie riigi julgeoleku-süsteemis võtmepositsioonil. Teid hinnatakse vastavalt teie tööle, saavutustele, teie eksimustele. Meie riigil on välismaal palju vaenlasi ja sageli on nad hästi maskeeritud. Ja veelkord — meie ei unusta iialgi midagi! Teilt nõutakse edaspidi ehk rohkem, kui te olete võimalikuks pidanud, aga edu puhul on ka tasu vastav. Saavutuste vili on magus ja — mis väga tähtis! — pakub hingelist kosutust ja rahulolu…»

Millest ta õieti rääkis? Sõnad voogasid minust mööda ja ma vaatasin üksisilmi eemalt paistvat Lindat väsinult kivil istumas. Ka mina olin äkki väga väsinud, ehkki ma polnud kandnud ühtki kivi. Siiski tundsin nüüd rasket kandamit mind armutult rõhumas maadligi.

Vististi imetabane kokkusattumus, et just selline tubli kirjus kleidis neidis + õige eestlane osutub KGB variasutuse töötajaks + KGB värvatud agendiks + hiljem heaks jutustajaks, kes lõpuks kõik ilusti—kenasti Einar Sandeni vahendusel kogu ilmale ära räägib.

Rootsisse ümber asununa saab ta jätkuvalt spionaažikorraldusi, siis N Liidu konsulaadi eestlasest töötajalt (kellest allpool) ning kahel järgneval suvel peab ka Tallinnas käima, et siin KGB-lt edasise tegevuse juhtnööre ja trenni saada.

Samas kestab superrealistlik näitemäng:

Olles seega teadlikud KGB suurtest ettevalmistutest minu (Stockholmist Tallinna) saabumise puhul, otsustasime kodus rääkida vastavalt reeglitele. Olime nagu näitlejaiks kuuldemängus, mis otseülekandes saadetakse eetrisse ja jõuab tuhandete kuulajateni. Mõtlesime välja kommunismi pooldavaid dialooge ja kandsime neid ette vahel koguni vastava miimikaga. Minust oli saanud mu oma koduseinte vahel veendunud kommunist, kes kirus alalõpmata Lääne pehkinud korda.

(KGB kutsub Evet. Stk, 1968, lk 208)

Raamat tutvustab üksikasjalikult topeltpõhjaga VEKSA-lasi, nagu Randar Hiir ja Gunnar Hololei. Peale nende on "Eves..." õige nimega reaalseid isikuid trobikond. Nagu Eestis elav soomlasest tõlk Valter Tuhkanen. Või vabalt rootsi keelt valdav Inna (Iina) Aasamaa — etiketiguru, kes Eesti NSV sotsialismiehitusel metsistunud lugejaskonna relvastas raamatu "Käitumisest" ajatute õpetustega — kuidas kanda vihmavarju (alati püstloodis) ja hoiatustega — mitte süüa tänaval või supelkostüümis või kahvlit või nuga ohtlikult püsti hoides... "Kiiresti karjääri tegeva luureohvitseri" Randar Hiire (lk 220) kõrvalt võime ära tunda TV-ajakirjaniku Moidela Tõnissoni, kes "juhtus olema Randar Hiire abikaasa" (227). Vilksatab ka tennisist Toomas Leius, aeg-ajalt kirjanik Einar Sanden isegi.

Ja muidugi on Pagari tänava majas edaspidi suurekupulised pagunid välja teeninud KGB-tegelaste jäädvustusi nende ammusil pingehetkil, alles karjääriredeli alumisi pulki sõtkumas:

• kuni 1963 Rootsi pealinnas resideerinud Adolf Toompuu, alias Adolf Torpan, kellele Irja pidi helistama Eve varjunime all esinedes,
• samuti Torpani/Toompuu järglane tolsamal diplomaadikohal — hilisem KGB välisluure osakonna ülem Pavel (Paul) Toom, kelle isikukirjeldus on "Eves..." hoiatav:

... lüheldast kasvu, kolmekümnendates aastates, heledate juuste ja suurte süütute sinisilmadega (... mis ...) tekitasid kohe usalduslikkust, milleks ta oli saanud, nagu kõik tema kolleegidki, põhjaliku väljaõppe.

(KGB kutsub Evet. Stk, 1968, lk 199)

Mis sai Evest? Mõistagi paljastas Irja, kui kaksikmäng läbi sai, KGB-afääri Lääne avalikkusele. "KGB kutsub Evet" ilmumise aegu, nimelt aprillis 1968 andis N Liidu salaluure läbikukkumisest teada näiteks nädalakiri FIB Aktuellt. Selle meesteajakirja külgedel kergitas, niisiis, 6 aastat varem Rootsi saabunud eestlanna idanaabri välisturismi eesriiet ja nimetas Inturisti KGB ja GRU osakonnana funktsioneerivaks variorganisatsiooniks... Raamatu kangelanna oli muide 1970-kümnendil oma loo raamatuks vormistanud autoriga abielus ning on tänaseni Stockholmi ühe eeslinna elanik, nagu kaks tema poegagi, Markus ja Johan Sanden.

KGB Calling Eve by Einar Sanden. The documentary story revolves around Irja Parve — Eve, who finds herself working for the Intourist office in Soviet-occupied Estonia. Working as a tourist guide, Eve becomes caught up in the KGB's deviate web. However, she is not only a tourist guide — she serves the KGB unwillingly as a spy. By spying upon the tourists, Eve will, "Make the great idea of Communism become a reality." Irja married Mark Tarum — an exile Estonian domiciled in Sweden. In summer 1962, she joined her husband in Stockholm, becoming the first Estonian to be "married off" to an exile by the KGB. Now she feels like a puppet. Her every move is connected to a string held by the KGB. In two years time, she is instructed to get a divorce and marry another 'special case'...

Eesti krooni vääritu lahkumine

Riigikogu pani kroonile tänavu 16. detsembril välmitud seadusega korraliku põntsu

Rahvaesindajad tegid seda Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses, mis ütleb:

"Kõrgemate riigiteenijate kõrgeim palgamäär on 5200 eurot" (§2 lg1)

"... eurodes toodud kõrgemate riigiteenijate kõrgeim palgamäär arvestatakse kroonidesse Eesti Panga ametliku vahetuskursi alusel." (§18)

Seaduseelnõu algtekstis olid vääringuks veel kroonid ( † ) :

"Ametiisikute kõrgeim palgamäär on ... ... ... krooni."

Kuid nüüd kõigutab parlament seaduses oma raha asemele tõstetud eurodega paratamatult krooni usaldusväärsust ning tekitab rahva ja investorite keskel asjatut — seejuures rahvaesindajate poolt põhistatud — spekulatsioone krooni kursi muutmisest ning võib-olla ka mõnesugust paanikat. Sest...

Eesti poliitiline eliit näib end olevat kindlustanud EEK ( † ) kursi langetamise vastu, samuti ei paista ülaltpoolt usku krooni püsimisse kindlal kursil lõpuni välja.

Rahakursi muutmise keerukust teades ei võiks parlamendi otsuse kohta öelda midagi muud peale ühe sõna — sõge. Selles väljendub parimal juhul umbusaldus Eesti krooni praegusele kursile, nagu leidis ka Aivar Hungimägi 15. XII 3009 Äripäeva veebiandes. Lehe uuriva toimetuse juht lisas, et vastasel juhul...

See oleks rumal otsus, kui selle taga pole soovi kaitsta end devalveerimise eest. Pärast seaduse jõustumist soovitan mina kõigil inimestel poliitikuid järgida ja oma säästud eurode vastu vahetada. Kui juba poliitikud end krooni devalveerimise vastu kindlustavad, siis oleks rumal nende eeskuju mitte järgida.

Vrd Aivar Hundimägi "Valmistuvad devalveerima" (Äripäev 16. XII 2009)

Veel seadusest: Kõrgemate riigiteenijate ametipalga koefitsiendid on ära toodud seaduse paragrahvis 3. Täismahus saavad oma 5200€ kuus kätte president, spiiker, peaminister ja riigikohtu juht — nende ametipalga koefitsient on 1. Ametipalga koefitsient on 0,85 asespiikril, ministritel, kaitseväe juhatajal, õiguskantsleril, riigisekretäril, parlamendikomisjonide ja -fraktsioonide juhtidel ja riigikohtunikel (palk 4420€). Koefitsient on 0,75 parlamendikomisjonide aseesimeeste, -fraktsioonide aseesimeeste ja ringkonnakohtunike palgal (3900€). Riigikogu liikme ja lihtkohtunike kuupalga koefitsient on 0,65 (3380€). Abiministri, võrdsusvolinike ja riikliku lepitaja palgakoefitsient on 0,55 (2860€). Eesti Panga nõukogu esimehe ametipalga koefitsient on 0,35 (1820€) ja Eesti Panga nõukogu liikme oma 0,25 (1300€).

Seadus jõustub riigikogu järgmise koosseisu volituste alguspäeval, st hiljemalt kevadel 2011... Kui mitte varem — lõpuks pole välistatud võimalus, et ees seisavad erakorralised valimised. Sestap oleks rahval rumal mitte valmistuda mis tahes ootamatuseks, kuna isegi EV võimuladvik ei usalda rahvusvääringut.

Algas kollaborantluse kriminaliseerimine

Viimaks ometi! Täna jõustunud Karistusseadustiku muudatused ja täiendused hõlmavad 14 sätet. Eesti õiguse arengule olulisim on aga see, et meie seadustesse lisandus muu seas pretsedenditu — kollaboratsiooni puudutav säte. Ja see näeb Eesti-vastase sõjategevuse toetajaile ette karmi, 6-aastase või pikema vangistuse.

Eestis on kombeks teha sõnu okupatsioonist, kuid vaikida kollaboratsioonist, kuna viimane riivab kaaskondseid enam kui võõraid kodanikke. Teatavasti on kollaboratsiooni piiritlemise seisukohast olulisemad järgmised tunnused:

1. Subjekti kodakondsus.
2. Võõrriigi vägivaldse vaenutegevuse abistamine.

Muidu aastast 2001 kehtiva Karistusseadustiku (KarS) vastjõustunud tekstist leiame niisiis tuttuue süüteo:

§234¹ Eesti Vabariigi vastase sõja või okupatsiooni toetamine

Eesti Vabariigi vastase sõja või Eesti okupeerimise ajal Eesti Vabariigi kodaniku poolt vaenlase relvajõududega liitumise, Eesti Vabariigi vastases sõjategevuses osalemise või selliste sõjaliste või juhtivate tsiviilülesannete täitmise eest, mis toetavad Eesti Vabariigi vastast sõjategevust või Eesti Vabariigi okupeerimist, — karistatakse 6- kuni 12-aastase või eluaegse vangistusega.

KarS XV ptk (Riigivastased süüteod) 2. jagu (Süüteod EV vastu)

Uus seadusesäte rõhutab kollaboratsiooni sõjalist aspekti ja seda ka juhtumil, kui kollaboreerimine ulatub poliitilisele tasandile ehk teisisõnu — seadusteksti järgi — kui EV kodanik juhtivalt täidab vaenlase (relvajõudude) seatud tsiviilülesandeid. Kollaborantliku süüteo sõja(väe)lise külje esiletõst kattub Eesti II maailmasõja eelse õigusloome-tavaga, millest allpool. Ja loodetavasti osutub just selleks vajalikuks astmeks, millelt saaks kollaboratsiooni muude aspektide tunnustamiseni liikuda.

Karistusmäär kõigi sõjaliste või juhtivate mittesõjaliste ülesannete täitmise eest, mis Eesti-vastast sõjategevust või okupatsiooni toetavad, küündib 6… 12 aastani (mis on KarS-is erandlik ja ilmselt seda põhjalikumalt kaalutud sanktsioon) või äärmisel juhul eluaegse vangistuseni. Kui pikk on eluaegne vangistus reaalselt? Praeguse seisuga kindlustaks see süüdimõistetule KarS §77 lg1 kohaselt vähemalt 30-aastase karistusaja.

Suunavõtt kollaboratsiooni määratlemisele kuriteona on vajalik, kuid siiski vaid esimene ja paraku juhuslik sammuke — johtuvalt
(I.) 2007. aasta aprillirahutusist ning
(II.) nendega seotud juhtneliku + veel mõne isiku süüasjade luhtumisest ning
(III.) neist asjaoludest tuleneva moraal-poliitilise kainenemise järelm.
Jah, see sammuke võib olla tehtud häda tunnil, ent mitte häda sunnil. Sestap tabati sihtmärki pimesi ega ole kaugeltki kindel, et sellest saaks selge ähvardus võimalikele kollaborantidele või et niimoodi tulevikus kollaborantsionismi välja juurida võiks.

Isekiri selgitab miks: Esiteks ei kasuta meie seadusesõna seni veel kollaboratsiooni mõistet ennast, mis on kollaboratsionismi teooria puudulikkuse ning karistuspraktika puudumise tõttu mõistetav. Ei saa ka üldse välistada, et kollaboratsiooni küsimuse seadusandliku tõstatamise vajadust ei olegi, kuna ääri-veeri puudutavad kollaboratsiooni KarS-is nüüdsest juba mitu sätet:

• Eesti Vabariigi vastase vandenõu kohta (uus §235') ja
• riigireetmise kohta (varasemast karmim §232) ja
• neile tegudele üleskutsumise (§236) kohta.

Need kõik kätkevad mh…

Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevust…

Karistusseadustiku §232

Ometi esinevad Eesti KarS-is 'okupatsiooni' kõrval ka 'okupatsioonirežiimi' ja 'okupeeritud territooriumi' mõisted, mis annavad eelduse mõista kollaboreerimist ka kui kestva vägivaldse vaenutegevuse mis tahes viisil toetamist. Seega võiks KarS-i XV ptk 2. jagu (Süüteod Eesti Vabariigi vastu) ikkagi täiendada kollaboreerimist eraldi käsitleva paragrahviga.

Teiseks leiab okupatsioon uues sättes (KarS §234') käsitlemist ainuüksi teona — 'okupeerimine' või toetus sellele/okupantide abistamine/ 'sõja ajal' — olgu see ühekordne tegu, korduv akt või siis pidev tegevus. Nii ajalugu kui tänapäev pakub meile näiteid ka kestvast ja samas ilma intensiivse sõjategevuseta olukorrast ehk asjade seisust, mida õigusteadlased on nimetanud (tsiviil-) okupatsiooniks ja nimelt ka sellisel juhul, kui see olukord sõja lõppedes, so vaenlase võidu või rahvusvahelise rahu sõlmimise järel(mina) jääb püsima pikemaks ajaks.

Kolmandaks võib kollaboratsioon saada õigusandjaile kõvaks pähkliks, osutuda süüteona raskesti piiritletavaks… Nii võiks näha kollaboratsioonina ka eelpool kirjeldatud olukorra (traditsioonilise sõjalise või tsiviilokupatsiooni) ettevalmistamist, st anastuse eelduste tekitamist veel rahuajal, enne sõja- vm vaenutegevuse algust. Aga kuidas seda laialivalguvate tõlgendusvõimalusteta defineerida?

Kokkuvõttes on eesti kriminaalõiguse värske täiendus — KarS §234' kujul — peale juriidilise ka moraalseks mõõdikuks, millega võiksime lähiajaloo ühe kogemuse pöörata oma rahva kindlama tuleviku tagatiseks.

***

SÄTTE 234' TEKKELUGU Valitsuse poolt 26. I 2009 esitet eelnõusse nr 416 (vt siit) KarS-i muutmiseks ilmus menetluse esmaringil täiendus valitsusliidu rkl-idelt. Suures saalis käis arutelu 25. III, 10. ja 15. VI, kui eelnõu esimest korda 52 häälega 30 vastu heaks kiideti; samuti 16. IX, 14. ja 15. X 2009 pärast seaduse väljakuulutamata jätmist presidendi vastuseisu tõttu mõnedele sätetele (peale KarS §234') Teisel menetlusel kiitis riigikogu seaduse heaks 54 häälega 13 vastu — ei ühtki erapooletut.

Meid huvitava sätte eetsid IRL-i liikmed (Ken-Marti Vaher & Urmas Reinsalu) Nad võtsid arvesse Eesti ajaloolist pagasit + tänapäeva halvenevaid rahvusvahelisi olusid ning lähtusid Soome KarS XII peatüki (Maanpetosrikoksista) §1 ja §3 eeskujust, mis sarnase kuritöö eest näevad ette 1… 10-aastast vangipõlve:

Soome KarS-i XII ptk §1:

See, kes tahtlikult vägivalda kasutades või sellega ähvardades või võõra riigi sõjalise või majandusliku surve abil teeb teo, mille siht on: (1) saada Soome või osa Soomest teise riigi alla, [või] (2) eraldada osa Soomest Soome riigist, [või] (3) muul viisil, mis on võrreldav eelnenud juhtudega, soovib piirata Soome enesemääramisõigust [---)

Soome KarS-i XII ptk §3:

Soome kodanik, kes Soomet puudutavas sõjas, sõjalise okupatsiooni ajal või selle vältimatu ohu korral (1) liitub vaenlase relvajõududega, [või] (2) osaleb sõjalises või muus relvastatud tegevuses Soome vastu, [või] (3) teenib selliseid vaenlase sõjalisi või tsiviilülesandeid, mis soodustavad sõjategevust Soome vastu või (4) teeb koostööd vaenlasega või muul viisil vaenlase huvides kahjustab Soomet [---]

Eesti KarS-i lisatud sätte "EV vastase sõja või okupatsiooni vahetu toetamine" autorid pakkusid algul 6… 20-aastat või eluaegset karistust, aga riigikogu pooldas — ja nii seaduses 15. XI 2009 lõpuks ka jõustus — tärmineid 6… 12-aastat või eluaegne vangistus.

Vahepeal 11. V 2009 edastas justiitsministeerium (Rein Lang) parlamendi õiguskomisjonile kriitilise arvamuse meid huvitava ettepaneku kohta täiendada KarS-i §-ga 232¹ järgmises sõnastuses:

§232¹ Eesti Vabariigi vastase sõja või okupatsiooni vahetu toetamine

Eesti Vabariigi vastases sõjas või Eesti okupeerimisel EV kodaniku poolt vaenlase relvajõududega liitumise, EV vastases sõjategevuses osalemise või selliste sõjaliste või juhtivate ja korraldavate tsiviilülesannete täitmise eest, mis vahetult toetavad EV vastast sõjategevust või EV okupeerimist —

karistatakse 6- kuni 20-aastase või eluaegse vangistusega.

[Justiitsministeeriumi] Seisukoht:

1. Sättes kasutatakse sisustamata õigusmõistet — 'tsiviilülesanded'. Eesti õigus sellist mõistet üldiselt ei kasuta ja selliselt (isegi laienditega 'juhtivad' või 'korraldavad') jätab see ebaselgeks etteheidetava tegevuse olemuse. Tekib küsimus nimetatud sätte vahekorrast/konkurentsist KarS-i VIII ptk 3. (Süüteod rahu vastu) ja 4. jao sätetega (Sõjasüüteod), kuna sisuliselt seletuskiri selles osas puudub. Samas kerkivad sellesisulise sätte juures üles kõikvõimalikud mälupildid 1940. aastatest, kui nt pere üks vend oli metsas ja teine Punaarmees ja poegade ema üritas neid mõlemat aidata (nt poegadele metsa toidu ja varustuse viimist korraldada) jms tundlikud ja traagilised lood.
2. Tsiviilülesannete täitmine tuleks dispositsioonist välja võtta või seletuskirjas väga täpselt avada, et ei tekiks kahetimõistmise võimalust. Kõnealust sätet oleks kindlasti vaja kitsendada, näiteks siduda tagajärje saabumisega.
3. Iseenesest oli sarnane säte ka 1934. aasta kriminaalseadustikus (§81), kuid see oli tunduvalt kitsam, käsitledes ainult sõja(väe)lisi küsimusi:

   Eesti Vabariigi kodanikku, kes [on] süüdlane selles, et ta teadvalt vaenulikku sõjaväkke astus või sellest välja ei astunud, karistatakse tähtajata sunnitööga.