Winston Churchilli kõne kuulajaskond Westminsteri kolledži võimlas
Selline oleks mu lahendus, mida ma teile lugupidavalt oma kõnes pakun, pealkirjastades selle «Rahulõimeks».
Ärge alahinnake Briti impeeriumi püsivat jõudu. Meie saare elanikkonna 46 miljonit ähvardas ilmajätt toiduvarudest, millest suutsime sõja ajalgi toota vaid poole, ning pärast kuut ägedate heitluste aastat üritame raskustega rinda pistes taastada oma tööstust ja kaubavahetust. On väär arvata, et me neid süngeid aegu ei suuda enam ületada nagu oma surmaheitluse hiilgeaastail. Ei maksa arvata, et poolsajandi pärast 70 või 80 miljonit britti ei suuda üleilma ühte hoida, et kaitsta tavu, eluviisi ja sihte, mis on omased niihästi teile kui meile.
Kui liidame ingliskeelse Rahvasteühenduse elanikkonna Ühendriikide omaga igakülgseks koostööks õhus, merel ja üle ilma, nii teaduse, tööstuse kui ka moraalse jõu alal, siis ei kõiguta enam miski habrast võimutasakaalu ambitsiooni- või seiklusjanulise katsumuse ees. Vastupidi, see on julgeoleku vääramatu tagatis. Juhul kui me ausalt ÜRO põhikirja järgime ja liigume edasi rahuliku ja tasakaaluka jõuna, taotlemata kellegi maad, varandust ega õigust inimmõtete kontrolliks; kui ühendada brittide kogu vaimne ning aineline jõud ja tõekspidsmised teie omadega vennalikku liitu, siis kirgastub tulevik meile selge peateena mitte üksnes meie, vaid kõikide jaoks, mitte üksi tänaseks, vaid sajandiks.
(●)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar