Vanakuradi vanaemaga

Nad olid sama aastakäigu riigimehed

Winston Churchill (1874–1965) suri 90-aastaselt, samas kui Konstantin Päts elas 81 aastaseks (1874–1956) ning tänu panusele Eesti Vabadussõjas olid mõlemad vabadusristi sama klassi (VR I/1) kavalerid. 

VA KONSTANTIN Päts, kes juhtis EW-d seitsmel korral üle üheteist aasta ja on ajaloo valgusse jäänud praktilise meelega juhina, kes ikka ja jälle kerkis esile suurima häda tunnil. Tema jesuiitlik valmisolek tantsida kas või "vanakuradi vanaemaga", kui seda nõuavad Eesti huvid, on Pätsi enda väljendusel üldtuntud. Riigivanemana parlamendis valitsusliidust rääkides tsiteeris ta kord Bismarcki öeldes:

》… kui poliitika nõuab, siis võtan mina ka vanakuradi vanaema oma käe alla ja löön temaga tantsu.

Jaan Lattik: Laske end siis vanakuradi vanaemaga laulatada! 

Konstantin Päts: Teid paneme laulatama, hr Lattik.

Jaan Lattik: Ei mina küll laulatama ei tule.《 IV Riigikogu 20. II 1931 stenogramm.

SIR WINSTON Leonard Spencer Churchill, kes sööritiitli sai valitsusjuhina 24. IV 1953, so alles oma teisel ja ühtlasi viimasel ametiajal, töötas tema-majesteedi-valitsus-kabinetis kokku kakskümmend üks aastat ja seejuures kaks korda ka peaministrina. Ja eks maitsnud Winstongi vangipõlve,¹ ent seda enne poliitkarjääri, veel ajakirjanikuna Buuri sõjas. Temagi oli antikommunist ja ÜK kogu võimuladvikus aastail 1918-20 Venemaa sündmustikku sekkumise peamine pooldaja. Ja kuigi kaal kummalgi erines, vaagisid mõlemad välispoliitikat võimutasakaalu-doktriini abil… Kuni 1940-ndini. Suurim erinevus oli inglase suursugune seisus, riigimehe-töö mängukõrgus ja mõistagi üleilmne mõju. Sest Churchill luges oma elu-ülesandeks Vaba maailma päästmist ja hoolitsust brittide ilmariigi ning seda võimalikult kauem säästva anglo-ameerika vendluse eest. 

PÜHAPÄEVAL, 22. VI 1941, olles Chequeris — Briti peaministrite puhkeresidentsis — sai Churchill sõnumi, mis muutis sootuks sõja kogu käsituse. Saksamaa sissetung Venemaale oli alanud. Oma 19-minutises raadiokõnes (audio) ütles Churchill tolsamal õhtul: 

》Keegi ei ole olnud nii järjekindel kommunismivastane kui mina viimatise 25 aasta kestel. Ma ei võta tagasi ainsatki sõna, mida selle kohta olen lausunud. Kuid kõik kahvatub vaatepildi ees, mis on avanemas nüüd. (…) Iga mees ja iga riik, kes võitleb natsismi vastu, leiab meie toetuse. Iga mees või riik, kes marsib Hitleri kõrval, on meie vaenlane.《

See tõotus tähendas AD 1941 Suur-Britanniale kohest vastu(a)stumist Hitleri välksõjaga Euroopas liitunud kümnekonnale maale, sest…

• Saksamaaga kõrvuti ründas N Liitu 22. juunil ka Rumeenia 

• Soome ühines sõjaga 26. juunil 

• Ungari 27. juunil 

• Albaania, Itaalia, Slovakkia kolmekesi korraga 30. juunil 

• Bulgaaria, Horvaatia, Soome, Taani ühinesid 25. novembril Kominterni-vastase paktiga… 

Suur-Britannia kuulutas 7. detsembril sõja Rumeeniale, Soomele ja Ungarile. 

》Kui Hitler ründab põrgut, siis vähim, mida ma teha saaksin, on heatahtlikult kuradi eest kosta alamkojas《 oli vastanud Winston 21. juuni õhtul oma erasekretäri küsimusele, et kas ei ole see tema, Churchilli kui põlise antikommunisti veendeiga vastuolus, kui ta N Venemaad Hitleri rünnaku puhul kavatseb abistada. 

Järgmisel päeva, 22. juuni õhtul just seda ta oma raadiokõnes lubaski. Kuid Churchill läks oma suhtluses põrguvürstiga Bismarckist kaugemale — tema sõlmis liidulepingu. Jossif Staliniga veetis ta oma järgnevast elust ligemale kolm nädalat, mis jaotusid viiele kohtumisele nii kahepoolseil läbirääkimisil kui ka laiemail konverentsidel. 

☭ ☭ ☭

SÕJASÕPRADE KOHTUMISED: 

• Moskva konverents 12.–17. VIII 1942 – Churchilli esimene kahepoolne kohtumine Staliniga keskendus teise rinde küsimusele. 

• Teherani konverents 28. XI – 1. XII 1943 – esimene "Suure kolmiku" kohtumine Franklin D Roosevelti osalusel. 

• Moskva konverents 9.–18. X 1944 – teine kahepoolne kohtumine, tuntud kui "protsendileping". 

• Jalta konverents 4.–11. II 1945) – teine kolmikkohtumine Roosevelti osalusel. 

• Potsdami konverents 17.–25. VII 1945. 

Konverents koodnime Bracelet all, mille aegu augusti keskel 1942 Churchill külastas ka Stalini suvilat ja kinkis talle kabinetiraadio.

Teisel Moskva konverentsil, mille koodnimeks oli Tolstoi, räägiti sõjajärgseist mõjualadest Ida-Euroopas ja Balkanil. Üritati nn protsendileppimust, kus Winston kirjutas paberile mõjuväljade jaotuse (nt N Liidule 90% Rumeenias, Suurbritanniale 90% Kreekas) ja Jossif lisas sellele või jättis lisamata heakskiidu märgi. 

Nende suhe oli pragmaatiline, kuid pingeline – Churchill ei usaldanud Stalinit, nagu näitab ka operatsiooni «Mõeldamatu» välmimine (millest võib lugeda allpool), ometi tekkis neil IIMS-aegsete kohtumiste käigus teatav ettevaatlik, aga siiski vastastikune austus. Nad pidasid ja nimetasidki teineteist võitluskaaslasiks. 

☭ ☭ ☭

PÕRGULIK FLIRT ei viinud Marlborough' hertsogide järeltulijat Winstonit õnneks hullarisse, nagu juhtus Konstantin Pätsiga juba Kurjuse impeeriumi looja lõugade vahel. Viimase üksnes otsene vangistuski (türmis/ vanglas/ vangilaagris, v.a asumine ja karistusmeditsiini rakendamine) tema vangistuste kõiki teadaolevaid faase — nii tsaari-, saksa kui ka sovetiaegu arvestades — kestis kokku kuni kuus aastat.²

Eestit tabanud sovetiokupatsiooni ühe järelmina määras punavõim president Pätsile pikalt kestva psühhiaatrilise sundravi. See tähendab, et Stalini senine vang viidi 24. III 1943 türmist üle sunniviisilisele ravile psühhoneuroloogia/ psühhiaatria-haiglais. Alul piirduti Kaasanis asuvate sundravi võimaldavate asutustega, seejärel viidi ta Čistopoli linna ikka samal Tatarimaal. 

Psühhiaatria poliitilist kuritarvitamist põhjendati sageli tõsiasjaga, et patsient Konstantin keeldus loobumast EW presidendi tiitlist. Nii nägi ta mitmesuguste sovetlike raviasutuste palatite lagesid oma viimsepäevani… Siiski ühe lühikese — Stalini surma järgse "rahvuslikuma" vaheajaga AD 1954 ka Eesti südames paiknevas Jämejala Vabariiklikus Psühhoneuroloogiahaiglas (praeguses Viljandi haigla psühhiaatriakliinikus) Ent kohaliku rahva tähelepanu ja eestlaste "palverännakute" sagenemise hirmus saatsid kohaliku nukurežiimi esindajad ta kiiresti tagasi N Liitu, kus Päts paigutati Kalinini (Tveri) oblasti Buraševo psühhiaatriahaiglasse. Sääl kuuldustepärane "Eesti kuningas" 18. I 1956 ka suri. Kokku kestis Konstantin Pätsi "psühhiaatriline" kinnipidamine seega 12 aastat ja 10 kuud (24. III 1943 – 18. I 1956) 

☭ ☭ ☭

OPERATSIOON «MÕELDAMATU» (Unthinkable) oli Winston Churchilli 1945. aasta kevadel tellit salajane sõjaline varuplaan, mis valmis põhiosas mais–juunis 1945. See käsitles Saksamaa alistamise järel võimalikku uut sõda N Liiduga. Peasiht oli sundida N Liitu taganema Ida-Euroopast (eriti Poolast ja Ida-Saksamaalt) ning "suruda Venemaale peale USA ja Briti impeeriumi tahet" tagamaks "ausat lahendust Poolale". 

Põhistsenaarium seisnes 1. VII 1945 üllatusrünnakus Saksamaale Dresdeni suunal, kasutades ÜK, USA, Poola jt (ka saksa sõjavangidest) diviise. Teine variant seisnes kaitseplaanis juhtumiks, kui USA tõmbab väed Euroopa tandrit hüljates Vaiksele ookeanile ja sovetiväed samal ajal liiguvad läände. 

Tulemuseks hindasid staabiülemad plaani 9. juunil ka tegelikkuses "mõeldamatuks", kuna Punaarmee maavägede ülekaal oli liiga suur (vastase diviiside ülekaal ~2,8×, soomustehnika osas ~1,6×), mistap kiire edu oli vähetõenäoline, selmet lees pikk ja ette kaotustele määrat totaalsõda. Selle elluviimise vähimast väljavaatest Churchill loobus pikemata. Plaan jäi riigisaladuseks kuni aastani 1998. 

«RAHULÕIM» VASTANDUS «MÕELDAMATULE» ehk IIIMS-ile. Sõjaplaani seos kolmveerand aastat hiljem Fultonis peetud kõnega väljendus hoiatuses sovetliku ekspansionismi eest: Stalin ei austa nõrkust, vaid jõudu; kommunismilevikut tuleb pidurdada ja Moskva agressiooni vaos hoida ning ühiselt vastustada. Sestap Churchill esineski märtsis 1946 üleskutsega anglo-ameerika erisuhtele, läänemaailma ühtsuse kindlustamisele ja ÜRO tugevdamisele — teisisõnu rahulõime-projektiga

Operatsioon «Mõeldamatu» oli Churchilli salajane reaktsioon Jalta kokkulepete rikkumisele 1945. aastal, eriti aga Poola vabade valimiste lubaduste eiramisele ja sovetlikule anastusele mujal Ida-Euroopas. Plaan lükati tagasi juba suvel 1945. Ka USA ei toetanud seda, kuna ameeriklaste üksused olid IIMS-ist väsinud ja tagala avalik arvamus sõjale kindlalt vastu. Ehkki hirmud ja kahtlused jäid: AD 1946 alguseks oli N Liidu tegevus pingestanud olukorda veelgi ja Fultoni kõnes avalikustas Churchill need samad mured retooriliselt – juba ilma sõjalise rünnaku tagamõtteta, rõhutades vaid ennetavat, sõnavahuta diplomaatilist tegevust, läbi demokraatlike lääneliitlaste jõulise liitluse vene ja punaohu vastu. 

Seega oli «Mõeldamatu» militaarlahendus variandina tõesti mõeldamatu. Fultoni-kõne seevastu oli avalik hoiatus ja üleskutse koondumiseks üleilmse vastasseisu ähvarduse ees. Kõne tähistas imperialismi rakkest vabaneva valge mehe uut proovilepanekut, mille Winston Churchill lahendas vastutustundliku üleminekuga salajasilt sõjaplaanidelt avalikule retoorikale. Kokkuvõttes peegeldas «Mõeldamatu» plaan Churchilli sügavat umbusku Stalinisse veel enne sõja lõppu; Fultoni kõne tegi selle umbusu avalikuks ning pani aluse kaasagse külma sõja läänelikule käsitusele. 

Eesti eksiilmeedia tüüpiline lipukiri

MÄRKUSED:

(1) Winston Churchill maitses vangipõlve oma elust kõigest 4 nädalat – 24a-se sõjavangina II Buuri sõja ajal Pretorias 15. XI – 12. XII 1899, kuni ta üle müüri hüpates põgenes vangistusest, siis juba 25a vanusena Mosambiiki. Võrdluseks sattus Konstantin Päts vangi esmalt 36-, teisel korral 44- ja viimati 66a vanusena. Päts oli oma elus otseselt vangiks üle 5a ning psühhatria‐haiglais kinnipeetav ligi 13a. 

(2) Konstantin Pätsi vangistused • Tsaariajal 1910–1911. Pärast 1905.-7. aasta revolutsiooni välispagulusest naasmist pandi ta Peterburi Krestõ türmi. Tema 9-kuine üksikvangistus asendas algse karistusaasta, kuna üksikvangistus lühendas aega. Vanglakaristus kestis juulist 1910 aprillini 1911. • Eesti aja algul AD 1917 lõpu lühiajaline vangistus enamlaste poolt (karistusaeg 3 nädalat) • Saksa ajal juuni 1918 – november 1918. Saksa okupatsioonivõimud vahistasid Pätsi 16. VI 1918. Ta toimetati Läti ja Poola (Grodno) vangilaagreisse. Vabanes saksa anastuse lõppedes 20. novembril. Vangistus kestis 5 kuud ja 5 päeva. • Vene ajal juuli 1940 – juuni 1941 viibis ta esiteks Tallinnas koduarestis, kuni 30. VII 1940 teda perega küüditati N Liidu provintsilinna Ufasse, kus ta algselt viibis sundasumisel. Kuid pärast Saksamaa–Nõukogude sõja algust 22. VI 1941 teda koos pojaga Viktoriga vahistati. Sest hetkest algas otsene vangistus (vangla, uurimine, Butõrka vanglas Moskvas jm) See periood kestis märtsini 1943. Siis paigutati ta sundraviks psühhiaatria-haiglasse. Pätsi otsene vanglaaeg sovetiajal kestis seega juunist 1941 märtsini 1943 ja hõlmas umbkaudu 1 aasta ja 9 kuud.