reede, 22. detsember 2017

Mu meelen kuldne…

⊛⊛
Diletantide ajaloo-kirjutusest on EVūüĒě raames saanud meediarutiin. J√§rjekordne n√§ide.

√ēhtuleht sortis eestlaste ajaloo t√§hts√ľndmusi alates "Eesti taass√ľnnip√§evast" 20. Ⅷ 1991 arvatavasti iseseisvusp√§evani 24 (23). Ⅱ 1918 v√§lja… Abitult. Eks ta ole! Kuidas reastada s√ľndmusi, sh L√§√§ne eestikeelne v√§lisringh√§√§ling (mis pigemini on protsess kui s√ľndmus) m√Ķjukuse j√§rgi? Autor ega toimetus vist ei adu k√Ķike l√Ķpuni. T√§henduselt udune on ka s√Ķnavara. Ent v√Ķtkem ette faktid…

V√§ltimaks √Ķnnetust, et tulevikus m√Ķni sinisilm praegust v√§√§rteavet, mis s√Ķna-s√Ķnalt ilmus samuti raamatus |Riigor • Eesti 100 s√ľndmust • Ajaloos√ľndmusi √ľhe p√Ķlvkonna silme l√§biTln, 2018, lk 142-143| paha aimamata osundab, palusin √ēL-il ilmsema tuluta √Ķiendada rubriigis EV100 ☞ s√ľndmuse nr 66/100 kohta «Eestikeelne v√§lisraadio» ilmunud eksitavat teavet.

• Eestikeelsete saadete ajaloo harja vaieldamatu t√§hise Ameerika H√§√§le (VoA) saated kestsid 27. veebruarini 2004  VoA   eesti   kava     viimane 3'… ☞ ūü@ Mitte ei l√Ķppenud aastal 2003, nagu √ēL-i autor Indrek Riigor ekslikult osutas. Saateid hakkas v√§lismaalt eesti keeles tulema aga juba aastal 1930 Leningradist ning viimati k√Ķlas neid Hiina RV spondeeritud Soome KL-raadiojaama kaudu Porist veel aastal 2011…

  Kes,  miks,  kuidas  tekitab teabem√ľra mh VoA  kohta ?     Ei-TEA   ents√ľklopeedia… ☞ ūüďĖ 

• V√§lissaateid tuli meile ka XX sajandil niisiis palju rohkem ja mujaltki, k.a Moskvast. Nende "kuulamise eest karistamise" v√§ide on √§hmane, vangi pandi selle eest ainult saksa ajal, kuna saksalik t√§psus eeldas ka avalikke keelualuste raadiojaamade nimestikke, mida vene ajal praktiliselt polnud. Mis ei t√§henda, nagu oleks idatotalitarism parem kui l√§√§nest siia toodud totaalse riigi variant...

UUDISEID LUGEMAS ©Harald Perten, 1958.
Toimetajad Vainu ja Terras VoA M√ľncheni stuudios AD1958

• Eesti saatekava VoA-s 3. juunil 1951 sisse juhatanud saates esinedes paraku ei saanud peakonsul Johannes Kaiv ei EV ega USA nimel anda lubadust “kaitsta l√§√§nemaailma riikides kodueestlaste huve”… See olnuks lihtsalt jabur. Esiteks ei olnud siis k√§ibel 'kodueestlase' v√§ljendit. Teiseks, Eesti Vabariigi v√§lisesindaja Ameerika √úhendriikides ei saaks pakkuda kaitset v√§ljaspool √úhendriike ehk √ľheski sellises riigis, kuhu teda ei ole volitatud ja kus teda ametliku esindajana ei ole tunnustatud, isegi kui k√Ķne all oleks m√Ķni s√Ķbralik l√§√§neriik peale USA.

Kaiv √ľtles samas saates t√Ķesti, et ta esindab neidsamu Eesti kodanikke, kelle paremale maailmatunnetusele aitab n√ľ√ľdsest kaasa VoA. √úhtlasi √ľtles EV peakonsuli kohuset√§itja Kaiv VoA kaudu New Yorgist edastatud k√Ķne l√Ķpuks:
«S√Ķbralik v√§lismaailm on v√§ga h√§sti teadlik eesti rahva uskumatuist kannatustest viimase 11 aasta jooksul. V√Ķib-olla on meie ainsaks lohutuseks seejuures, et kannatused ei ole meie rahvale v√Ķ√Ķrad. Eesti vabadusv√Ķitlus on kestnud juba sajandeid ja meile annab seejuures kindlust ning j√Ķudu p√§ritud teadmine, et vabadusliikumise eesm√§rk, — mida paljud meist aitasid saavutada ja mille vilja me maitsesime l√ľhikest aega 2 suure s√Ķja vahel — et see eesm√§rk saavutatakse j√§lle. Meie, kes me teile siit kaugelt k√Ķneleme, igatseme seda p√§eva n√§ha saada.»
Ei peatset Vabadust ega Valget laeva, mida m√Ķni kuulaja kummati "selgesti m√§letab", samuti keegi VoA-s siia ei lubanud l√§kitada.

VoA eesti toimetusliikmed + veteranid AD1993
• Saatejuhi rollis on l√§√§ne raadio eesti saateis kuuldud, jah, nii Markus Larssonit kui Tiina Parki, m√Ķlemaid — nagu √ēL m√§rkis — VoA-s… Mitte aga Vladimir-Georg Karassev Orgusaart Vaba Euroopa Raadios — Vabadusraadios (RFE—RL) Viimane oli M√ľncheni /Praha/ raadios t√Ķepoolest hinnatud, kuid vabakutselise autorina, kes tegi kaast√∂√∂d Pariisist. Kuigi saateid juhtimata sai ta kuulsaks peale filmilavastaja-tuntuse ka RFE–RL-i laineil — nimelt oma raadiop√§raste vestetega — aastast 1982. Karassev Orgusaare alalise autori-rubriigi “M√Ķtisklusi ja t√§helepanekuid…” raadiovestete tekste on ilmunud ka ☞ eraldi raamatuina.

• Rootsi Raadio eesti saateile p√ľhendatud l√Ķigus on √ľlima eba√Ķiglusega j√§√§nud mainimata Mare Aadli—Rebas (1941-2013), kes ☞ Vikipeedia andmeil Rootsi Raadio eestikeelseid saateid ainuisikuliselt alustas (!) ning kes mainitud raadio eesti toimetuses ka edaspidi 1988-2006 √ľhel v√Ķi teisel viisil juhtival kohal t√∂√∂tas.

• Ja l√Ķpuks ei olnud "Tallinna segajad" √ľkski ega k√Ķik kokku siiski nii v√Ķimsad, kui Indrek Riigori kirjutises paista v√Ķib. Eesti keeli L√§√§nest kostvale saatele, mis sihiliku summutuse objektiks oli, j√§id nood √Ķnneks v√Ķimsuse poolest alati alla. Ehkki m√ľra oli kole ja saast eetris tuntav — sunnikud ju olid otse kuulaja kodukotuse k√ľlje all!

√ēhtulehe — samas jorus ka √Ąrip√§eva kirjastuse (toimetaja Piret Pihlak) — lohakust EV100 t√§histamisel on t√§heldatud mujalgi meedias. N√§ide EVL-i Vaba S√Ķna t√§navusest m√§rtsinumbrist 25.

p√ľhap√§ev, 8. oktoober 2017

S√ľgishetk AD ⓴⓱

P√Ė√ĖRDV√ēRDELISED TENDENTSID. Ei ole see IljaŇ°evitŇ°i moodi √ľksiktegijast vaenuk√ľlvaja persoooni k√ľsimus. Kaugeltki mitte. Siin on tegu tasakaalu s√§ilitava likviidse ja elastse l√ľmfiringega. Selle v√§est ja ulatusest annab aimu ehk idaraha kogus Eesti ja L√§ti selvepesulais. Ja nii v√Ķib √ľks edusammuke Tallinna ava√Ķiguslikus "uudistemajas" peegeldada putinistlikku l√§bimurret Br√ľsselis.

Aastal 2009 ei tihanud eelarve poolest riiklik elektronmeedia KGB-osutustega demokraatia-mängu Eestis rikkuda. Käis Euroopa parlamendi VII koosseisu valimiste kampaania. Juhtumi asjaolusid aitab meenutada Isekirja tollane kommentaar siin + allpool.

NÜÜD, 8 AASTAT + 4 KUUD HILJEM KOV-kampaania käigus söandas nn rahvusringhääling seda teha. Mis vahepeal muutunud on?
  1. Praegused valimised ei ole poliitiliselt kuigi olulised.
  2. Ajakirjanduse vereringe on n√Ķukasoga m√ľrgistusest kuigiv√Ķrd puha(stu)nud.
  3. Paratamatuse taktis erru-mineku-ikka marssiv sovetliku kollaboratsiooni kaader minetab tähtsust.
Aga siin ta on. M√Ķjuisik oma nooblis siras…
‶Venestamist pole Eesti- ega Liivimaa aladel kunagi olnud [---] K√ľll aga valdab eesti √ľhiskonda t√§ielik venevastasus. Jutuks pole olmetasand ega v√Ķimukoridoride k√§itumistavad — see on s√ľsteemne ilming, mis on immutanud √ľlevalt alla kogu riigi ja √ľhiskonna…″
— √ľtles IlljaŇ°evińć valimiseelsel debatil  ŠĶõ…ÜRR-i veebiportaali 5. X 2017 otsesaates, millest tegi p√§ev hiljem kokkuv√Ķtte ka ERR.EE ☞ IljaŇ°evitŇ°: eesti √ľhiskonnas v√Ķimutseb totaalne russofoobia

Eksgebisti arust v√Ķimutseb siinmail apartheidi-l√§hedane reŇĺiim, tema t√§psustuse kohaselt:
‶venevastane  a p a r t h e i d ″ ← see s√Ķna t√§hendab EKSS-i j√§rgi rassistlikku v√§rvilise elanikkonna diskrimineerimise reŇĺiimi, segregatsiooni LAV-is, mis tol maal aastani 1994 valitses.

VENE—SAKSA KOOST√Ė√Ė… Eksgebist ei ole viimati glasnosti eel ega 10 aastat varem lansseeritud jutupunkte kuigi palju vahetanud uuemate vastu. Vana propagandaskeem peab eeldatavasti toimima, hoolimata KGB asemele tulnud FSB-st ja SVR-ist. Ja miks ei peakski? Eks venestamise poliitikat on p√ľ√ľdnud kuulutada m√ľ√ľdiks ka K√ľlma s√Ķja j√§rgse pausi (1994-2016) t√Ķttu saksa Ostforschungi ajutise √ľlej√§√§gina Eestisse eksporditud ajaloolased (kes varsti ehk tagasi kutsutakse)

Apartheid propagandatermini ja -teemana sobitus √ľhtlasi 2 L√§√§nemere-maa vastasse kampaaniasse, mis just paar p√§eva enne  ŠĶõ…ÜRR-i saadet algas. Nimelt 3. oktoobri √Ķhtul, kui saksa teabev√§lja ilmus vabakutselise ajakirjaniku Keno Versecki (*1967) kirjutis kodakondsuseta inimeste elust L√§tis ja Eestis. Loo l√§hteks v√Ķib olla nii asjatundmatu kui ka pahatatlik positsioon, kuid pahemkaldega n√§dalakirja Der Spiegel poliitilisele platvormile kohaldus vaatlus pealkirjaga «Angst vor der russischen Minderheit/ Hirm vene v√§hemuse p√§rast» oivaliselt. Eesk√§tt L√§ti n√§itel kirjeldas see kodakondsuseta muulaste √Ķiguslikku olukorda kui valimise, riigiametis t√∂√∂tamise, pensioni ja v√§lisreisimise √Ķiguste osas ahistet seisundit. Verseck tegi √ľhes lauses retoorilise vihje ka L√Ķuna-Aafrika segregatsioonipoliitikale s√Ķnastuses…
Was sich nach Apartheid anh√∂rt, ist in zwei EU-Mitgliedstaaten f√ľr etwa 330.000 Menschen…/
K√Ķlab justkui apartheid, aga oma 330 tuhandele inimesele EU kahel liikmesmaal on see nende elu argip√§ev…
J√§rgmisel hommikul levis kampaania viivitamatult vene teabev√§lja, ilmudes ennel√Ķunal paaris portaalis + Moskva angaŇĺeeritud kommentaatori Aleksei PuŇ°kovi s√§utsuna:

Kui √ľhes EU riigis on apartheid, nagu Spiegel kirjutab, ehk peaks siis EU otsustama √ľldkehtivate v√§√§rtuste ja sanktsioonide kasuks.

KOORDINEERITUD KAMPAANIA? Vene veebi- ja eetril√Ķitades seej√§rel mh Eesti pihta sajatet termin v√Ķis IljaŇ°evitŇ°i suhu sattuda kogemata v√Ķi mitte. Tema tuvastatud totaalne russofoobia Eestis — kus elanikkonna kolmandik vene meelt kannab ja pool vene keelt valdab — on aga veelgi ebausutavam kui endasalgaja KGB-veterani √Ķigeusk v√Ķi aadlisugu. Kulugu tema siniverelisuse geenivaramu √ľlesleidmiseks kas v√Ķi kogu kirjanikuanne.

Veenmisj√Ķult mannetu IlljaŇ°evitŇ° on oma KGB-koolituse suunitlust truult j√§rgides agiteerinud EV-d finlandiseeruma, p√ľ√ľdnud olla niidit√Ķmbaja EV vene poliitikute ringkonnas ja –†–ü–¶ Moskva patriarhaadi kohaliku altari taguses. Miski ei toimi.


EESTILIK SEGREGATSIOON… Ka rahvusliku eralduspoliitika jutt on groteskselt √§raspidine. Kuna ainuke hoomatav ja t√Ķemeeli k√§sitamatu segregatsiooni-ilming Eesti Vabariigis on (virtuaalsest) √ľhtluskoolist lahus hoitava vene hariduss√ľsteemi riiklik poputamine — sovetiaja venestuse elav m√§lestis + Moskva kolonialismi kestlik p√§rand, mille k√ľljest omariikluse veerandsajandi kestel eestlased ikka veel ei ole lahti lasknud.




Debati vastaspoolena esinenud EKRE-kandidaat arhitekt Nikolai JakobiŇ°vili (*1952) loomulikult ei jaganud IlljaŇ°evińći seisukohta. Ent m√§rkigem siiski √§ra, et ŠĶõ…ÜRR-i ekspertidelt sai debati v√Ķidupunktid 7:2 ex-KGB-lane IlljaŇ°evińć.

√Ąra sega vahele!  Parem vaata Stirlitzit?!
Vahemehest –≤—ć–Ĺ–Ķ/Eesti rahvus-ringh√§√§lingu veebiuudiste toimetaja Artur Tooman (*1971 ⇠ vurrpildil vasakul) p√ľ√ľdis tungivalt mehikese KGB-seost selgitada, mida Ⅵ. IⅡjaŇ°evińć kramplikult eiras, kuigi ajakirjanik k√ľmme korda √ľle k√ľsis. Selmet vastata, IljaŇ°evińć keerutas:

Ma olen Ňĺurnalist ja ajaloolasest kirjamees, kel on ilmunud √ľle 20 raamatu. Jah, kaitsepolitsei pani mu 1990. aastate l√Ķpus mingisse nimistusse, v√§ites et kuulusin N Liidu salaluure vanem-ohvitserkonda. Kui Kapol on √Ķigus, siis tahaks k√ľsida vastu: olete telesarja «⓱ kevadist hetke» n√§inud? Kui selle kangelane Stirlitz teile meeldib, siis misp√§rast mina peaksin olema teile vastumeelt?!

Vjańćeslav Tihhonovi ⇢ kehastatud Max Otto von Stirlitzi, alias Vsevolod Vladimirovi, alias Maksim Issajevi liba-ajalooline vorm jm dekoor vist t√Ķesti sobivad kamuflaaŇĺiks vanas Raadiomajas — n√ľ√ľdses ETV+ERR-i uudistemajas, kust valimiste j√§rjekordset debatti veebi edastatigi. See √ľhtib nii kenasti kauakesti KGB variasutusena toiminud E(R)R-i enda loomuliku fooniga. Mida ei ole ERR ise vist veel valmis tunnistama, kahetsema, ammugi sarjama. Vastupidi…

Meenutades AD2011 aset leidnud juunip√∂√∂ret telemaastikul: K√ľ√ľditatute nimede ekraniseerimine ETV-s j√Ķudis vaevu l√Ķpule, kui televaatajate kaela sadas ŠõčŠõč-Standartenf√ľhrer von Stierlitzi "kultussarja" reklaam… Niisugune sarjamine tagurpidi m√Ķttes — peene telekunsti piruettide varal hoopis neid sarjates, keda kunagi veripuna-pruunis vendluses kordam√∂√∂da represseerisid RSHA, NKVD/NKGB, GRU ja/v√Ķi KGB.



LOHUTUS ﹠ OOTUS. Kui n√ľ√ľd keegi  ŠĶõ…ÜRR-i toimetajaist KGB-varju p√§√§le √§kki valgusvihu suunas, oleks selle soorituse parimaks j√§relmiks avalikult(+√Ķiguslikult) √ľldiseks tavaks saada. Mis ju peaks olema nii loomulik ja oodatav. Aga ootusest j√§√§b j√§rele vaid lootuse vari, kui arvestada t√Ķika, et √ľks informeeritud krimireporter √§sja j√Ķudis otsapidi ERR-i. Kus ju on, eks sinna saab ka juurde. Metaf√ľ√ľsikas t√Ķmbuvad samanimelised v√§ed, parem head ja kurjem halba. Aamen.

Kummati oleks totter v√§listada v√Ķimalust, et vabah√§rra ⇠ Sildam v√Ķi eetikan√Ķunik Tammerk kumbki eraldi v√Ķi suisa koost√∂√∂s utsitasid veebidebati kohtunikku toimetaja Toomanit visalt p√ľstitama KGB-k√ľsimust. Kaheksa aasta taguse vea hilinenud parandusena. Et poleks p√Ķhjust k√ľsitleda neid. Ka on veaparandus v√§him, mida n√Ķuda meestelt, kes maksumaksja taskust enda t√∂√∂tasuna vahepeal on kokku kasseerinud √ľle poole miljoni euro.

Kas just selle p√§rast, aga Ⅵ. IⅡjaŇ°evińć ka seekord sihtm√§rgiks seatud esinduskokku ei j√Ķua. Europarlamendi valimistulemus 9‰ oli tema partei parim saavutus. Ei piisanud sest saamaks MEP-iks ja liitumaks Tatjana ŇĹdanoki 2005 loodud Moskva-meelse Vene-Alliansiga EU-s.

Ei j√§√§nud m√Ķjut√∂√∂ aga seet√Ķttu soiku. Sama taseme t√∂√∂ots j√§i ootama Yana Toomi. Ja pole temagi ainus vene rakendi Tori t√Ķugu t√∂√∂hobune. Eesti suksudest on s√§√§l v√§hemalt troika. Ikka needsamad, Moskvas ja tont teab kus, Jamburgi v√Ķi Pulkovo metsas, ol√ľmpiarahu (loe: Ukraina-kampaania) eel√Ķhtul s√Ķlmitud pakti alla k√§ed pannud reeturid. Nemad on samuti p√§ral. Samal ja veel k√Ķrgemal esindustasemel Strasbourg'is ja Br√ľsselis.

Ent niiviisi t√§pselt saja kuu (100k = 8a + 4k) eest luhtus Ⅵ. IljaŇ°evitŇ°i isiklik ⓱ kevadist hetke.

laupäev, 17. juuni 2017

Vaba ajakirjandus ﹠ v√Ķitlus-ajakirjandus


AJAKIRJANDUS ONGI SURNUD?

— — — — — — — — — —
√ēige vastus: nii ja naa…
Vaba ajakirjanduse muster on √úhendriikide poliitilise l√Ķhenemise t√Ķttu kuhtumas, nii et meil tuleb saada hakkama omap√§i.

— — — — — — — — — — — — — — — —

Alustuseks värskemaid libauudiseid. Neid loetleb ajalehe Washington Times kauane Valge Maja kirjasaatja Joseph Curl:
▹ Salateenistuse n√§pud p√Ķhjas Trumpi pideva reisimise, laia pereringi t√Ķttu…
▸ President Trump annab oma staabi√ľlemale Reince Priebusele aega 4. juulini puhastuse l√§biviimiseks Valges Majas…
▸ Presidendi n√Ķunik Kellyanne Conway on tabatud Trumpi kaaslasi pilkamas…
▸ Donald Trump √ľtles √úK peaministrile Theresa Mayle, et Suurbritanniasse ei tasu teda oodata enne, kui Briti √ľldsus tema tulekut pooldab…

  Šź§  Esimene lugu, nagu selgub 22. VIII 2017 WT-s, on ju libauudiste √Ķpikust laenatud labane v√Ķltsing.
••• Mis √ľlej√§√§nud lugudel √ľhist? Aga see, et √ľhelgi pole ainustki kontrollitavat allikat. Ei nimesid. Reaalseid isikuid. Ainult pelgad v√§ited, et need olla p√§rit "2 valitsusametnikult ja 3 koosseisu-v√§liselt n√Ķunikult, kes on asjaga kursis" v√Ķi anon√ľ√ľmselt s√§utsujalt, kes loonud fiktiivse twitterikonto, nagu "Downing-striiti n√Ķunik" v√Ķi "Kellyanne'i lekked"…
«Journalism is dead; whatever these guys are doing isn’t journalism»
by Joseph Curl — WT — 14. VI 2017
MINETATUD KULTUUR ⃕↘ KVALITEET… Eelviidatu allikaiks on v√§ljaanded USA Today, Politico, Daily Mail ja Guardian. Ent sarnast h√§ma ajavad ka Cable News Network, Washington Post, New York Times jt soliidsemad meediumid. K√Ķik nad on Donald John Trumpi DJT ) presidendiks valimise j√§rel lubanud endile selle faktuaalsuse ja kvaliteedi standardi h√ľlgamist, mis nt uudise puhul eeldaks mitut √ľksteisest s√Ķltumatut teabel√§tet, kusjuures 1 neist peaks olema avalik = vajaduse korral √ľle kontrollitav.

Preku (–ö–ü–°–°) + Nick (R) = d√©tente AD1973
Ajakirjanik lisab, et valem " KES + MIDA + MILLAL + KUS + MIKS  uudisloo ehituses on j√§√§nud samuti sootuks teise ajastu — usaldusv√§√§rsete uudiste ajastu taieseks". Uudisloo puuduvaid asjaolusid h√ľvitab ajakirjanik oma arvamuse ja/v√Ķi oletustega.
Curl jätkab:
"Donald Trump on √∂elnud telefonik√Ķnes Theresa Mayle, et ta Suurbritannia ametlikust visiidist loobub seniks, kuni briti √ľldsus tema tulekut ei poolda. √úhendriikide president √ľtles, et tal pole soovi tulla, kui samal ajal leiab aset laiaulatuslikke proteste, ning tegelikult oli visiit tema m√§rkuste kohaselt ootele pandud juba m√Ķne aja eest. K√Ķne toimus samas ruumis viibinud Downing Streeti n√Ķuniku andmeil viimaste n√§dalate jooksul. Kohalviibinute s√Ķnul √ľllatas see s√Ķnum Mayd. Vestlus selgitab osaliselt, miks on visiidi √ľle olnud nii v√§he avalikku arutelu," kirjutas [12. VI 2017] The Guardian.

K√Ķne leidis aset "viimaste n√§dalate jooksul"???
Miks ei √ľrita reporter veidigi t√§psustada?!
Sest ka see on luiskelugu!

"Tema Majesteet pikendas k√ľllakutset presidendile," teatas Valge Maja pressisekret√§r Sean Spicer ajakirjanikele. "Kutse on vastu v√Ķetud. Otsime reisi [ 2018. a juulikuu ] ajakavva sobitamise v√Ķimalusi."
Siia v√Ķiks lisada ridamisi DJT kutsek√Ķlbmatu—v√§√§ritu—k√Ķlvatu maine p√Ķhistamiseks v√§lmitud laimavaid sensatsioone, tema d√ľsleksiast ja gorilla-vaimustusest kuni "kuldse duŇ°Ň°ini" Moskva Ritz—Carltoni hotelli presidendisviidis… ŇĹurnalistika on surnud — nendib veteranreporter oma kurvastavas repliigis. J√§rel(m) v√Ķlts- ehk liba-ajakirjandus, mida kannustab Trumpi-hullustuse s√ľndroom TDS ) morbiidse kujutelmaga DJT-st kui √úhendriike vaenlasile parseldavast √§raandjast + maailma valelikuimast riigipeast

Ise√§ralikult vaevab Trumpi-hullustus CNN-i, kes √ľritab oma vaenulikkust riigi ⅩⅬⅤ presidendi suhtes hoopis vooruseks r√ľ√ľtada. Seks segavad Atlanta uudistev√Ķrgu juhid endale nii mugavasti √§ra kutselise skeptitsismi vihavaenuga, esitades oma otsustuste v√§√§ramatuse √Ķigustusena vaatajaskonna kasvu numbreid. Meediakriitik Glenn Greenwald on CNN-i, NYT, WP jms libateavet eritledes toonud v√§lja s√§√§raste libastumiste alalised tunnusjooned. Selline eksitav lugu…
ūüÖź … on suunatud alati Venemaa + DJT-d s√ľ√ľstava seose ohtlikkuse paisutamisele ja/v√Ķi leiutamisele ning
ūüÖĎ … h√Ķlmab anon√ľ√ľmse(i)st allika(i)st saadud t√Ķenditeta v√§iteid, mida meedium siis kontrollimatult k√§sitleb + edastab fakti(de)na.



PROJECT VERITASTim Pooli meediakriitika — WP+CNN-i libauudiste eritlus

VABA AJAKIRJANDUS lihtviisiliselt peaks olema s√Ķnavabaduse j√§relm ning saavutus. Ent vabad tingimused vaba ajakirjandust a principio ei loo ega hoia, kui seda vabadust keegi — olgu teabelevi kandjad v√Ķi tarbijad — ei v√§√§rtusta. Kui esimeste √§rimudeli teiste v√Ķitlushimu √ľhtimisv√§ljas kummagi t√Ķemeel n√ľristub.

Ajalooliselt oli vaba ajakirjandus ⅩⅩ sajandi vaba maailma loomulik kaasanne ≈ geopoliitiline n√§htus. V√§ljaspool L√§√§nt vaba ajakirjandus praktiliselt puudus. Nii polnud seda meilgi vene ajal k√§ep√§rast. Eriti noil aastail p√§rast s√Ķda, kui Eesti raudrimbaga juba oli kae(ta)tud ja alistatud v√Ķ√Ķrv√Ķimule. Siin v√Ķimutses Ida-totalitaarne reŇĺiim + koos karmide valitsejate + pealesurutud n√§ivt√Ķelusega, kuna kommude Suurt Valet vastustavat massimeediat — v√§lisringh√§√§lingu eestikeelseid saateid ei olnud veel alanud.

Avalik Eesti — algselt RB-vastaste s√Ķna- ja helikunstnike h√§√§lekandja…
V√Ķitlusajakirjandus pole iseendast halb ja selle elemente oli ja on m√Ķistagi ka l√§√§neriikides. Vaba ja v√Ķitlusajakirjandust eristab kummagi kultuur. Kui esimene reeglina j√§rgib teabekogumise tippstandardeid ja taotleb arvamusi vahendades pluralismi, siis viimane diskutiivset m√Ķttevahetust v√§ldib ja on poliitiliselt kitsarinnalisem ja taotleb enamasti kihutuslikku ( ideoloogia levitamise ) sihti.

♾♾♾

ALGUL OLI MEIL ☭ stalinlikult puhtavereline v√Ķitlusajakirjandus ning hiljem, kui teabelevi muutus inimn√§olisemeks ja hakkas v√§√§rtustama ka uudiseid, j√§i valitsema siiski maksipropaganda p√Ķhim√Ķte. Pluralism, vabadus- ja rahvusaated j√§id v√§listatuks. Ajakirjandus tervikuna oli ( totalitaristlik ) relv, mida v√Ķimurid nii ka nimetasid. Sovetliku tsensuuri pressi all sai n√§ivat ajakirjandusvabadust ja ehedat uudiste-ajakirjandust viljelda vaid spordireporter. Aga eesti sportlase saavutusest p√Ķlema minnes pidi temagi reportaaŇĺ j√§rgima n-√∂ "meie = suure kodumaa" identiteeti. Sovetlik teabelevi k√ľlvas valet, moonutas maailmapilti, l√Ķhustas √ľhiskonda, l√§mmatas vabadust.

«Sitta kah!» ©Priit P√§rn, 1987.
Ajakirjandusteadur Maarja P√§rl-L√Ķhmus v√Ķrdleb t√§nast teabelevi oma n√§htu-tundega 3 k√ľmnendi tagant AD1987, kui Eesti oli s√Ķltuv Moskva koloniaal-v√Ķimust ja piiratud keelu-aladega KGB-v√§gede kontrolli all, ehkki meedia siin—seal juba vastustas totalitarismi ja √ľhiskonna suletust.
P√§rl-L√Ķhmus j√§tkab:
Kuid 30 aastaga oleme teinud p√∂√∂rde 180° [———] j√§lle napib informeeritud otsustamist. Informatsiooni on puudu, dokumente on salastatud, protsess ei ole ajakirjanduslikult pidevalt monitooritud. Me ei kujutanud t√Ķesti 1990. aastate algul ette, et ajakirjandus v√Ķib lakata toimimast kriitilise avalikkusena, mida ta peab igas iseseisvas riigis olema. [———]
… [M]eie olukord on olnud selline, et inimese kadumine fookusest ja fookusena, inimese tasandi alat√§htsustamine — on [nii 1950- kui ka 1990-k√ľmnendi] ajakirjandustekstide struktuuris sarnane. Me ei ole saanud tagasi hierarhiavaba inimkesksust: kodanikukeskset, igas Eesti paigas elamisv√§√§rsuse eest seisvat ja v√Ķitlevat avatud anal√ľ√ľtilist ajakirjandust.
P√ĄRNA+L√ēHMUSE DIAGNOOS. Lisades, et siinne teabelevi ei tegele j√§rjekindla Eesti-seirega ega seisa "j√§rjepidevalt Eesti inimeste huvide eest", √Ķhutab P√§rl-L√Ķhmus ajakirjanikke l√§htuma EV kodanikust. √úhena Rail Balticu vastase kirja 101 l√§kitajast ning sel pinnal loodud teabelehe Avalik Eesti toimetajana v√Ķtab ta hinnangu kokku I + Ⅱ ( + Ⅲ ? ) v√Ķimu ladvikuid hoiatava, et mitte √∂elda inkrimineeriva lausega:
Me ei taha olla see neokolonialistlik √ľhiskond, kus Eesti asjade √ľle otsustatakse mujal.
Sama autori mullune kirjutis «Eesti avatusest» ( Avalik Eesti nr 1, lk 4 PDF-fail ) osutab aastal 1987 alanud siirdeajale, mille j√§rel "Eesti √ľle[ne] otsustuskese v√Ķeti… Eestisse tagasi"… Siit aga j√§√§b √Ķhku k√ľsimusi, mil ja kas √ľldse saavutati olukord, mis evitas avatuse / vabaduse / iseseisvuse / rahvuslikke aateid eesti rahva enamikku rahuldaval tasemel. Ning kunas p√∂√∂rduti vastassuunda, mis v√Ķib viia ummikusse — sellisse Eestisse, millises m√§√§rav osa eestlasi enam elada ei tahaks?

Need k√ľsimused peaks olema t√§htsad, kui √ľhiskondlik avatus => kriitiline avalikkus t√Ķesti m√§ngiks legitimeerivat rolli nii siinse v√Ķimuladviku kui ka Eesti riigi jaoks. Kuiv√Ķrd ikkagi olenevad eestlase oma riik / rahvuslik kestlikkus pressipriiusest?

Vikipeedia graafik 5 maa, sh Eesti ajakirjandusvabaduse muutusist 2003-2010
Kas Eesti massimeedia k√Ķrghetk j√§igi siirdeaega, kui auditoorium sovetiajaga v√Ķrreldes kasvas poole suuremaks? V√Ķi ehk 1990-k√ľmnendi keskele, kui ajakirjanduse usaldusv√§√§rsus √ľletas postsovetliku E(NS)V poliitiliste instantside oma? V√Ķi aastaisse 2006… 2015, kui Estonie j√Ķudis korduvalt n-√∂ pressipriiuse esik√ľmnesse Reporters sans fronti√®res'i tabelis ↑ ja kerkis kaks korda 2007 ja 2011/2012 koguni Ⅲ kohale maailmas…

ALLAVOOLU-AJAKIRJANDUS. Kuna Eesti massimeedia seisuga AD2017 ei suuda enam tagada teadmisp√Ķhist arutelu, nagu leiab P√§rl-L√Ķhmus, kaotab see v√§ljavaate ning m√Ķju ka tulevikule. Meenutagem lisaks Toomas H Ilvese k√ľmnenditagust sedastust rahvusliku ajakirjanduse CL-aastap√§eva + papa Jannseni monumendi avamise puhul peetud k√Ķnes, et Eestis oma kasumile suunistuv + oma seisuskohustest loobuv + oma-enese-tarkuses v√Ķimuga samastav ajakirjandus ⭈ niimoodi piirab k√§sitletavate teemade ringi ja kukub vaba ajakirjanduse paleuste k√Ķrgusist… p√Ķhjakihiks — v√Ķimuvasallina toimivaks lumpenproletariaadiks.
V√Ķimu ja valvekoerana peab ajakirjandus legitiimseteks vaid neid teemasid, millega tegelevad valitsus, parlament ja kohus. Ehk teisiti √∂eldes — olles Ⅳ v√Ķim ja mitte seisus, lubab ajakirjandus riigiv√Ķimul m√§√§rata, millest r√§√§kida ja millest mitte.
Ajakirjandus-vabaduse kui tahes k√Ķrgest tasemest j√§relikult ei piisa saavutamaks kriitilist + ratsionaalset + toimivat avalikkust, "mille keskmes" — P√§rl-L√Ķhmuse sedastuses — "on adekvaatne ajakirjandus-avalikkus — l√§biarutatud konsensus √ľhiskonna pika perspektiivi valikutes". Parimal juhul √ľksmeelne ja v√§him halvemal — h√§√§lekalt vastustamata otsustus Eesti tuleviku √ľle saab √ľksnes rajaneda √ľhiskondlikule leppele, mis juba on kirjas EV p√Ķhiseaduses.

MEEDIA KUI ULTRASTRUKTUUR﹡ Kui valitsusv√Ķimud p√Ķhiseadust eiravad ja ajakirjandus mandub aateist, j√§√§b ometi lootus kodaniku-algatusel rajanevale meediale. √Ąsjane v√Ķitlus RB-ga — kui tahes tarmukas v√Ķi lootusetu — "Eestimaad" kaheks jagava / l√Ķhestava "hiigelvalli", "barrikaadi", "monstrumi" vastu on alalhoidliku meedia- / √ľhiskonna-maastiku pluralismi ehedaks n√§iteks.

Kommunismiehitaja moraalikoodeks (1961) ERKI kalligraafia + EU-loosung


Miks see siis ei v√Ķikski me teabev√§lja tervistada ja √ľhiskonda sidu(sta)da, kui too RB teemast l√§htuv juuretasandi infoaktivism vaid v√Ķsast v√§lja tulles ja reemani — so EU s√ľvariiklik—liidulise olemuse m√Ķistmiseni — j√Ķudes oma huviv√§lja laiendaks ning saavutaks t√Ķepoolest "p√ľsielanike √ľhishuve" j√§rgiva rahvusliku digifoorumi seisuse. Sest Eesti, Liivi- vmt Baltimaa peisaaŇĺi ei √§hvarda l√Ķhestamine sugugi v√§hemal m√§√§ral kui siinset meediamaastikku. Seda enam ajaloo vaatevinklist, kuna eesti n-√∂ traditsiooniline massimeedia ehk suur ajakirjandus on omariikluse huve edendanud k√Ķigest ¼ oma 1½ sajandit √ľletavast eksistentsist ja √ľldvaates sedasi, et saavutuste sinetavad tipud √ľhtivad √ľleilmsete mullistustega: ilmas√Ķja jj aastatega + paguluselu korraldamisega K√ľlma s√Ķja algul + millenniumiga.

Kokkuv√Ķttes ei olegi eesti teabelevi √ľheselt ideaalne — ei v√§√§rikalt rahvuslik ega √ľksik-isiku-keskselt vabameelne olnud, vaid enamasti l√Ķhestatud + v√Ķitlus(t)est haaratud… T√§na valdavalt pahemkaldega. Homme ⁇

KUI EESTI TEABEV√ĄLI, sh meedia panna v√Ķrdlusse siinse teedev√Ķrgustiku kui infrastruktuuri osaga, on p√Ķhierinevus ilmselge ja vaieldamatu — viimane on rahvus√ľlene. Taristu tunnuseks/reegliks on n√§htavalt konstantne progress nii ruumis kui ajas. Samuti sellel rajanev ultrastruktuur = valdavalt n√§htamatu √ľli(m)ehitus ( mh side, elektrivool, moona-, kauba-, raha-, andmevoog, ringlevi, internett, msg v√§ljad + levi ) ei saa eestlase eluilmas — hajaasustusega m√§rgalal v√§releda teistmoodi kui kusagil mujal. Kuid meie teha on selle rakenduse sisu. See v√Ķib meie r√Ķ√Ķmuks puhtalt rahvuslik olla, tulvil kas v√Ķi seda √ľhte v√§hestest, kui mitte ainukest eestlasele vastuv√Ķetavat ideoloogiat… Milleks on p√Ķlisus"Mina j√§√§n!" ) oma √ľrgse kohav√§ega. Olgu seejuures lisanduseks pealegi uuspaganlikud pooked, mis kutsuvad kummardama h√Ķberemmelgat, teede ja piiride k√Ķverust vms "v√§√§ramatuid v√§√§rtusi". Need on igal juhul √ľle euroimperialismi lobjastunud h√§mast.

Euroopa reisirongi-liikluse esirinnas on seni endised impeeriumid

Moodsa teedev√Ķrguga eestlane ju √ľksi hakkama ei saanud. Siinne seni pikim 4-realine maanteegi j√§tab Eesti t√§nuv√Ķlglaseks Moskva-1980 projektile…

Aleksander Ⅱ otsus Venemaa raudteid 7-kordselt laiendada sattus ka eesti teabev√§lja ultrastruktuuri spektris t√§henduslikule aastale 1857, mistap eesti ajakirjandus ja vene raudtee samal Liivimaal on m√Ķlemad sama vanad.

V√§hem kui aasta oli l√§inud Perno Postimehe avanumbri ilmumisest, kui siin 20. V 1858 algas raudtee ehitamine. Avaliin Riiast D√ľnaburgi
( V√§inalinna ) k√§ivitus 12. IX 1861. Eestimaal algas raudtee-liiklus √ľheksa aastat hiljem AD1870.

Olemuselt imperiaalse = laiarööpmelise raudtee täienduseks rajati XX saj algul ka kistarööpmeline
( ☞ kaart ) Nii Viidumaa ( L√§ti-poolse Liivimaa ) kui Eesti huvides oli palju odavam + aeglasem + kitsar√∂√∂pmeline kohalik taristu. Selle kuldaeg, mis j√§√§b l√§inud sajandisse, kestis   ≈  4 0  aastat
≅ AD1923 ↔ AD1968

Kitsa ⎪ + ⎮ laia r√∂√∂pmega raudteede v√Ķrgustik eesti ajal
Laia raudteed oli ⪞1200, kitsast ⪞900. Tollal keskmine 45 ⧸ūĚóĀ j√§√§b ⪞3× alla t√§nap√§eva n√Ķudmisi rahuldava rongiliikluse kiirusest.

Inimkonna 13 000-aastane k√§ek√§ik on n√§idanud, et kultuuri t√Ķhususe pandiks on taristute s√ľsteemsus + s√ľnergia. Eesti hajaasustus seda tagada ei suuda. Teiste abita el(l)u(j√§√§)miseks on me h√Ķim liiga v√§ike. Sellegipoolest annavad riik ja Skype √ľleilmse n√ľristumise ajal ka eestlasele lootust. Just sellega, et ultrastruktuur v√Ķiks meid tulevikus infrast ladusamalt √ľhendada. Kuid ka ultrasturktuuri varitsevad ohud ja seda nii idapoolt kui l√§√§nest. Esimesel puhul piirdugem n√§itega Virumaalt. Hullem on lugu ajakirjandusega = vaba maailma ultrastruktuuriga suure lombi taga — selle p√Ķhjaliku lahkamiseni j√Ķuame allpool.

Toomas Haugi p√§evakajaline vaatlus «Raudtee ja rahvusriik» nendib Eesti rahvusriigi edendamist valitsusv√Ķimude + ajakirjanduse poolt veelgi v√§iksemas ajalises ulatuses.
Perestrojka ajal oli k√ľllalt neid, kes t√Ķsimeeli kartsid, et ilma [ –°–°–°–† / EU ] liiduta variseb Eesti kokku ega saa hakkama. See m√Ķtteviis on meil veres, sest oleme suurema osa ajaloost ikka mingi "liidu" tiiva all olnud. Rangelt v√Ķttes — ja ma vastutan nende s√Ķnade eest — on meisse puhtakujulist iseseisvat rahvusriiklust √ľhem√Ķtteliselt s√ľstitud √ľksnes vaevalised 7 aastat enne Ⅱ maailmas√Ķda [ ≅ AD1933 ↔ AD1939 ] √úleliidulist m√Ķtteviisi on juurutatud mitmel kujul aga v√Ķrratult rohkem. Pole ime, kui need instinktid n√ľ√ľd k√Ķik j√§lle t√∂√∂le hakkavad.
Haug ennustab meile rasket, kuid huvitavat aega, mil "moraalselt tuimenev ja j√§rk-j√§rgult √ľleliidustuv v√Ķimuladvik" vastandub "Eesti-kesksele kodaniku-aktiivsusele, mida peavoolu aistiv meedia igaks juhuks pigem t√Ķrjub". Haug peab "√ľhem√Ķttelise s√ľstimise" all silmas (pro)sotsiaalset (mini)propagandat, mis vastandub √ľhiskonnavastasele (maksi)propagandale. L√§bi sotsiaalse propaganda teooria prisma vaadates on minipropaganda poole hoidja ka P√§rl-L√Ķhmus.

V√Ķitlusajakirjanduse viis k√Ķigi aegade tippu idatotalitarism AD 1936, kui sovetliku massimeedia pale karmistus j√§rsult: lehti haaras kriitikapalavik, k√Ķikjalt otsiti kahjureid, spioone ja rahvavaenlasi, artiklid loetlesid tihti isikunimesid ja tundusid l√Ķplike kohtuotsustena, sest agitprop m√Ķjutas elu totaalselt — tingitud reflekside kaudu… Kaadrid N Liidu 1930. aastate √Ķppefilmist dr F√ędor P Majorovi inimkatsete kohta.

J√ĄLLE ROPAGANDAAL?! T√§naseks on Eesti ju 20 aastat piiar(ite)diktatuuris ning v√§hemalt 5 aastat strateegilise kommunikatsiooni paradigmas. Ennast Ⅳ v√Ķimuks lugeva massimeedia toetusel ja v√Ķimendatuna √ľritab riigiv√Ķim ja eriti kaitse- +v√§lis- jm ametkond edendada midi- ja kohati maksipropagandat ( nt ameerika PropŠīľŠīŅNoti eesti kloon PropastoŠīĺ ) Vaid president paistab strateegilise kommunikatsiooni osas skeptilisema  m i n i - propagandistina, kes jah, oma arust ja aina ausat  =  sotsiaalset propagandat pooldab.

Kui aga EV presidentki loeb Eestis 90 aasta eest alustanud era-ringh√§√§lingu √Ķigusj√§rgseks kvaliteedietaloniks riigistatud ringlevi, siis ei m√Ķika ta ajalugu ega aisti sovetiessentsi enda √ľmber. Meie n√ľ√ľdseks juba lobjastunud meediagurud on heal juhul omandanud Kommunismi-ehitaja moraalikoodeksi ja l√§binud ehk GPU eetikakursused. J√§relmina eritades kroonumeelse kollektivismi lehka, mida ei lahjenda ka pealkirjade n√Ķder meelelisus ega pehkinud ajude √§ge √§ravool AS Eesti Meediast. Endaimetlusest √Ķnnis riigieelarveline ringlevi ( ERR ) pakub t√§nap√§eval alatasa uudiste ja nende eritluse asemel samasugust teaber√§mpsu ja -sodi nagu erakanalite infotainment. Peavoolumeedia vasakpoolset endatunnetust kinnitab keeleressursside viimatisel viisaastakul tehtud eritlus — eesti ajakirjanduse s√Ķnavalik osutab parempoolseile poliitikuile/poliitikale 38% sagedamini kui vastupidi / antipoodidele… Nii loomulikult peabki keskmine ajakirjanik iga parempoolset radikaaliks.

♾♾♾

                          MEIE MASSIMEEDIAT PAINAB PAHUKALLE
            ūüĆö  …
      ūüĆí  parempoolset uudiste-meediat Eestis praktiliselt pole
   ūüĆď  paremtsentristlik on Eesti Meedia (Postimees, Kanal-2 jt)
 ūüĆĒ   keskhagev Viasat Estonia ( TV-3 jt )
ūüĆē   √Ąrip√§ev ( √ľleilmses v√Ķrdluses tavatult roosa √§rileht )
 ūüĆĖ   Ekspress Grupp ( Delfi.EE, EPL, Maaleht, EE jt )
   ūüĆó   keskpagev ava√Ķiguslik ringlevi ERR ( ETV-1, R-4 jt ) + TTV
       ūüĆė  vasakmeelsed lehed Sirp, Keskn√§dal, M√ľ√ľrileht
             ūüĆĎ  …
♾♾♾

reede, 17. veebruar 2017

Kremli v√Ķiduk√§ik & Ameerika H√§√§le surm

T√§pselt 70 aasta eest startis NSV Liitu oma aja t√§htsama maailma-raadio Ameerika H√§√§le ➧ Voice of America ringh√§√§lingu-kava, mis vene keeles kuus k√ľmnendit eetris p√ľsis, alustades aasta 1947 veebruari keskel ning l√Ķpetades juuli l√Ķpus 2008. Kas juhuse v√Ķi jumaliku seadusp√§ra t√Ķttu vallandus tosin p√§eva p√§rast saadete l√Ķppu agressiooniga Gruusia vastu Moskva pealetungi ajastu.

Gruusia/Georgia 6-p√§evane augustis√Ķda ja Ukraina l√Ķuna- ja idaosa anneksioonid on k√Ķigest episoodid sajandivahetusel Kremli h√Ķivanud gebistliku hunta k√ľlmas ( moodsama terminiga h√ľbriid- ) s√Ķjas l√§√§neriikide ja eesk√§tt USA vastu. Nii v√Ķib VoA jt L√§√§ne v√§lisraadiote vene saadete l√Ķpetamist k√§sitada j√§releandmisena geopoliitilisest ps√ľhholoogiliseni ulatuvas rahvusvahelises konfliktis, mis on Kremli muuilmaga suhtestumise praktikas korduvalt t√Ķestatud reegliks. Selle reegli erandeid on l√§√§nemaailmas valitseva soovm√Ķtlemise t√Ķttu aga paraku usutud rohkem kui rahu ja maailmakorra kindlustamiseks v√Ķimalik. Nii on suurenenud kuuma s√Ķja puhkemise v√Ķimalused, mis on √Ķnneks NATO √§ratanud ja suunanud vigadeparandusele.

LETARGILINE L√Ą√ĄS. Ehk ei olnudki VoA t√∂√∂, eriti Venemaal, k√ľllalt m√Ķjus ega tulemuslik? Selle k√ľsimuse eitavat vastust v√Ķiks lugeda v√§lja gebist Vladimir Putini j√§rjekindlaist ja ulatuslikest meetmeist t√Ķrjumaks v√§lismeediume Venemaalt ja vene teabev√§ljast. √úksteise j√§rel saadeti ja s√∂√∂di oma territooriumilt v√§lja BBC, VoA ja RL-i √ľlekandjaid ja vahendajaid. Vabadusraadiosse sokutati oma agentuuri, mille v√§ljapaistvamaks juhtumiks oli Maria ( MaŇ°a ) Gesseni istutamine RL-i vene toimetusjuhi ametikohale. K√Ķik toimus paraleelselt oma ajakirjanduse ahistamise, kammitsemise ja elektroonilise massimeedia monopoliseerimisega.

T√Ķsi, president Obama naasis ka k√ľlma s√Ķja v√Ķimaluse juurde ja Trump paratamatult j√§tkab sellega, kuid et ettev√Ķetud teekonnal v√Ķiduka l√Ķpuni kulgeda, peab tekkima Reagani stiilis tulevikukuvand — kurja v√§ljajuurimise v√§ljavaade, mille varjugi veel praegu n√§ha ei ole.

Isekiri Ronald W Reagan ist
Isekiri Barack H Obama st
Isekiri Donald J Trump ist

Aastap√§eva-jutu kohase k√ľsimuse — kas Donald J Trump taastaks midaga VoA t√§issaatekava taolist Venemaale — vastus on pigem negatiivne. N√§htavasti peetakse vasturohuks varjusurmas RL-i ja VoA j√§rglaseks sobituvat venekeelse massimeedia digiplatvormi + telekava NastojaŇ°ńćŇ°ńćee vremja — Current Time. Telekanal startis ametliklut 24x7 k√ľmne p√§eva eest. Ent kas saab seda RT + Sputniku l√§√§nemaailmas laiutamise taustal t√Ķsiselt v√Ķtta. Raha, jah, v√Ķib leiduda, kuid motivatsioon on puudulik.

PS√úHHOLOOGILISE S√ēJA V√Ą√ĄRILISELT Putinile vastupanu osutamise huvi j√§√§b L√§√§nes sisuliselt ikkagi olematuks. Eurokraatia patrioodid on h√Ķivatud hoopis euroimpeeriumi idee p√§√§stmisega. Pakutakse v√§lja selliseid √ľleliidulise Kesk-TV moodi Ň°ovinistlikke meediaprojekte nagu European Broadcasting Corporation, kuid seda aina oma alamate ajuloputust silmas pidades, kaugeltki mitte Kremli m√Ķjut√∂√∂ vastustamiseks, veel v√§hem Moskva ps√ľhholoogilise s√Ķja vastase kampaania alustamiseks.

Siin Ameerika Hääl, Washington! Stuudio eestikeelse saate ajal AD1979

AMEERIKA H√Ą√ĄLE V√ēIDU-PANUSEST K√úLMAS S√ēJAS eesk√§tt muidugi v√§ljaspool Venemaad saab lugeda Isekirja rubriigis Ameerika H√§√§le silti kl√Ķpsates. Eraldi on Isekiri k√§sitlenud…

Eesti toimetuse osa XX sajandi ajalooliste mullistuste ajal:
❱ Ungaris ☞ S√ľgis 1956 & antisovetlik vastupanu
❱ Eestis ☞ S√ľgisrahutused AD1980 Ameerika H√§√§les
❱ Avaruumis ☞ J√Ķulureis Kuule


Eesti massimeedia + eetrivabaduse + kuulajakogemusest 1951-2004:
❱ Ja ideoloogiav√Ķitlus paisus k√ľlmaks s√Ķjaks
❱ Vabaduse eetrisild ja piiristajad AD1963
❱ Signaalid dissidentidele jm m√ľ√ľdid
❱ Balti k√ľsimus Vaikuse meres
❱ Seitsek√ľmmend j√Ķulu hiljem

LISAKS Isekirja teemasilt ☞ AMEERIKA H√Ą√ĄL

reede, 3. veebruar 2017

“Deutschland 83” & antiheeros Reagan

«Saksamaa'83» sarja v√§lja valinud kavakoostaja(d) Tallinna telemajas on tubli(d), ehkki ETV-d hoiab endiselt pandis punaminevik ja ropagandaal on kammitsevalt jalus

Spiooniseriaali seiklused hargnevad aastal 1983, kuus aastat enne Saksamaa √ľhinemist. Selle Eestisse toomisele kiitis ka Saksamaa Suursaatkond 20. jaanuaril takka:
ETV-1 n√§itab ( --- ) √Ķhtuti ( --- ) auhinnatud sarja «Saksamaa'83». Tasub vaadata!
Aastal 2015 telepubliku ette toodud UFA Fictioni ja RTL-i koost√∂√∂sari filmiti eelneva aasta v√§ltel hea reŇĺiss√∂√∂rit√∂√∂na, mida tegid vaheldumisi Samira Radsi / Edward Berger, meisterliku k√§sikirja j√§rgi — autorid Anna & J√∂rg Winger. Columbia √ľlikoolis NYC-s √Ķppinud Anna Winger kirjutas loo enda s√Ķnul inglise keeles, saksa keeles lihvis seda autori abikaasa J√∂rg. Kummati on «D83» k√Ķigi aegade esimene saksa sari, mida USA telev√Ķrgus on ekraniseeritud t√§ies ulatuses saksa keeles — lisatud olid muidugi inglise subtiitrid. Nii on tegu saksa telekultuuri l√§bimurdega ja murdja on kvaliteetne spioonitriller + filmikunsti n√§ide.

Sarja algup√§rase muusika autor on Nena hiti 99 Luftballons ( 1982 ) produtsent Reinhold Heil. Kuid muusikaline k√ľlg ei piirdu √ľksnes 1980-k√ľmnendi hittidega, vaid s√ľveneb klassikassegi, sobivalt, maitsekalt ja aastani 1812 v√§lja… Sarjale on raske midagi ette heita.

Ossist Wessiks. Lisav√§√§rtuseks on √ľhe noore hinge teisenemise v√Ķi kujunemislugu. Loo keskmes on 23-aastane ( samaealise n√§itleja Jonas Nay kehastatud ) Ida-Saksamaa ehk DDR-i piirivalvur Martin Rauch. Avala kutsikapilguga maailma seirav Martin on √ľksikema poeg, kes mitmeti andeka ja eeskujuliku √ľleajateenijana saadetakse DDR-i salaluure Hauptverwaltung Aufkl√§rungi ( HVA ) l√§hetusel Moritz Stammi identiteedi ja nimem√§rgi Kolibri all spiooniks NATO staabi√ľksusse L√§√§ne-Saksamaal. √úlesandeks tuua t√Ķendeid president Reagani kurikavalate s√Ķjakavade kohta…

Ossinoore seni aastapikuke lugu v√Ķib kesta edasi, sest v√§ga suure t√Ķen√§osusega saab sari j√§tku. Autoreil on kavas ka Deutschland 86, mis peaks ekraniseeruma 2018, ning hiljem lisandub Deutschland 89. Nii ei saa sest president Reagani pahelisuse paljastamise telekunsti valamist. Kui juba vaagida draamaseeria v√§lispoliitilist tausta, leeb ehk pika vinnaga Ostalgiline v√Ķi Gorby-maniakaalne seriaal, krooniks sakslaste imelise taas-√ľheks-saamise m√§lestus novembrist 1989?

Poliitiline tervishoid. Isata sirgunud Martin v√Ķtab salaluurelt t√∂√∂otsa pikemata vastu, kuna ⑴ tema on DDR-i patrioot, ⑵ tema valmidus luuret√∂√∂ks — nagu selgub hiljem — oleneb geenidest ning ⑶ vastutasuks saab suhkruhaigele emale ( Carina Wiese ) lubatud v√Ķimalus edeneda eluliselt vajaliku, kuid defitsiitse operatsiooni j√§rjekorras Charit√© haiglas uue neeru siirdamiseks.

Seni Berliini kurikuulsa Friedrichstra√üe-jaama piiripunktis t√∂√∂tanud Martin j√§tab teadmatusse oma s√Ķbratari Annett Schneideri ( Sonja Gerhardt ), kes temalt ootab pealegi last. Vajalik on ehk selgitus, et poliitikast paakunud see sari k√ľll ei ole. Peategelane kaotab isiklikus elus peaaegu j√§rje, aga mitte lootust.

Ronald W Reagan (1911-2004) 23. novembril 1983 kaaskonnaga Air Force-1 pardal