reede, 22. detsember 2017

Mu meelen kuldne…

Õhtuleht sordib EV🔞 tĂ€htsĂŒndmusi alates "Eesti taassĂŒnnipĂ€evast" 20. Ⅷ 1991 arvatavasti iseseisvuspĂ€evani 24 (23). Ⅱ 1918 vĂ€lja… Ja on abitu. Kuidas reastada sĂŒndmusi, sh LÀÀne eestikeelne vĂ€lisringhÀÀling (mis pigemini on protsess kui sĂŒndmus) mĂ”jukuse jĂ€rgi? Autor vist ei adu ise kĂ”ike lĂ”puni, tĂ€henduselt udune on ka sĂ”navara. Ent vĂ”tkem ette faktid…

VĂ€ltimaks Ă”nnetust, et tulevikus mĂ”ni sinisilm praegust vÀÀrteavet paha aimamata osundab, palusin ÕL-il Ă”iendada rubriigis EV100 ☞ sĂŒndmuse nr 66/100 kohta «Eestikeelne vĂ€lisraadio» ilmunud eksitavat teavet.


• Eestikeelsete saadete ajaloo harja vaieldamatu tĂ€hise Ameerika HÀÀle (VoA) saated kestsid 27. veebruarini 2004  VoA   eesti   kava     viimane 3'… ☞ đŸ“»  Mitte ei lĂ”ppenud aastal 2003, nagu ÕL-i autor ekslikult osutas. Saateid hakkas vĂ€lismaalt eesti keeles tulema aga juba aastal 1930 Leningradist ning viimati kĂ”las neid Hiina RV spondeeritud Soome KL-raadiojaama kaudu Porist veel aastal 2011…

  Kes,  miks,  kuidas  tekitab teabemĂŒra mh VoA  kohta ?     Ei-TEA   entsĂŒklopeedia… ☞ đŸ“– 


• VĂ€lissaateid tuli meile ka XX sajandil niisiis palju rohkem ja mujaltki, k.a Moskvast. Nende "kuulamise eest karistamise" vĂ€ide on Ă€hmane, vangi pandi selle eest ainult saksa ajal, kuna saksalik tĂ€psus eeldas ka avalikke keelualuste raadiojaamade nimestikke, mida vene ajal praktiliselt polnud. Mis ei tĂ€henda, nagu oleks idatotalitarism parem kui lÀÀnest siia toodud totaalse riigi variant...


• Eesti saatekava VoA-s 3. juunil 1951 sisse juhatanud saates esinedes paraku ei saanud peakonsul Johannes Kaiv ei EV ega USA nimel anda lubadust “kaitsta lÀÀnemaailma riikides kodueestlaste huve”… See olnuks lihtsalt jabur. Esiteks ei olnud siis kĂ€ibel 'kodueestlase' vĂ€ljendit. Teiseks, Eesti Vabariigi vĂ€lisesindaja Ameerika Ühendriikides ei saaks pakkuda kaitset vĂ€ljaspool Ühendriike ehk ĂŒheski sellises riigis, kuhu teda ei ole volitatud ja kus teda ametliku esindajana ei ole tunnustatud, isegi kui kĂ”ne all oleks mĂ”ni sĂ”bralik lÀÀneriik peale USA.

Kaiv ĂŒtles samas saates tĂ”esti, et ta esindab neidsamu Eesti kodanikke, kelle paremale maailmatunnetusele aitab nĂŒĂŒdsest kaasa VoA. Ühtlasi ĂŒtles EV peakonsuli kohusetĂ€itja Kaiv VoA kaudu New Yorgist edastatud kĂ”ne lĂ”puks:
«SĂ”bralik vĂ€lismaailm on vĂ€ga hĂ€sti teadlik eesti rahva uskumatuist kannatustest viimase 11 aasta jooksul. VĂ”ib-olla on meie ainsaks lohutuseks seejuures, et kannatused ei ole meie rahvale vÔÔrad. Eesti vabadusvĂ”itlus on kestnud juba sajandeid ja meile annab seejuures kindlust ning jĂ”udu pĂ€ritud teadmine, et vabadusliikumise eesmĂ€rk, — mida paljud meist aitasid saavutada ja mille vilja me maitsesime lĂŒhikest aega 2 suure sĂ”ja vahel — et see eesmĂ€rk saavutatakse jĂ€lle. Meie, kes me teile siit kaugelt kĂ”neleme, igatseme seda pĂ€eva nĂ€ha saada.»
Ei peatset Vabadust ega Valget laeva, mida mÔni kuulaja kummati "selgesti mÀletab", samuti keegi VoA-s siia ei lubanud lÀkitada.

Ameerika HÀÀle eesti toimetuse liikmed + veteranid AD 1993
• Saatejuhi rollis on lÀÀne raadio eesti saateis kuuldud, jah, nii Markus Larssonit kui Tiina Parki, mĂ”lemaid — nagu ÕL mĂ€rkis — VoA-s…
Mitte aga Vladimir-Georg Karassev Orgusaart Vaba Euroopa Raadios — Vabadusraadios (RFE—RL) Viimane oli MĂŒncheni /Praha/ raadios tĂ”epoolest hinnatud, kuid vabakutselise autorina, kes tegi kaastööd Pariisist. Kuigi saateid juhtimata sai ta peale filmilavastaja-tuntuse ka RFE–RL-i laineil kuulsaks — nimelt oma raadiopĂ€raste vestetega — aastast 1982. Karassev Orgusaare alalise autori-rubriigi “MĂ”tisklusi ja tĂ€helepanekuid…” raadiovestete tekste on ilmunud ka ☞ eraldi raamatuina.


• Rootsi Raadio eesti saateile pĂŒhendatud lĂ”igus on ĂŒlima ebaĂ”iglusega jÀÀnud mainimata Mare Aadli—Rebas (1941-2013), kes ☞ Vikipeedia andmeil Rootsi Raadio eestikeelseid saateid ainuisikuliselt alustas (!) ning kes mainitud raadio eesti toimetuses ka edaspidi 1988-2006 ĂŒhel vĂ”i teisel viisil juhtival kohal töötas.

pĂŒhapĂ€ev, 8. oktoober 2017

SĂŒgishetk AD ⓴⓱

PÖÖRDVÕRDELISED TENDENTSID. Ei ole see IljaĆĄevitĆĄi moodi ĂŒksiktegijast vaenukĂŒlvaja persoooni kĂŒsimus. Kaugeltki mitte. Siin on tegu tasakaalu sĂ€ilitava likviidse ja elastse lĂŒmfiringega. Selle vĂ€est ja ulatusest annab aimu ehk idaraha kogus Eesti ja LĂ€ti selvepesulais. Ja nii vĂ”ib ĂŒks edusammuke Tallinna avaĂ”iguslikus "uudistemajas" peegeldada putinistlikku lĂ€bimurret BrĂŒsselis.

Aastal 2009 ei tihanud eelarve poolest riiklik elektronmeedia KGB-osutustega demokraatia-mÀngu Eestis rikkuda. KÀis Euroopa parlamendi VII koosseisu valimiste kampaania. Juhtumi asjaolusid aitab meenutada Isekirja tollane kommentaar siin + allpool.

NÜÜD, 8 AASTAT + 4 KUUD HILJEM KOV-kampaania kĂ€igus söandas nn rahvusringhÀÀling seda teha. Mis vahepeal muutunud on?
  1. Praegused valimised ei ole poliitiliselt kuigi olulised.
  2. Ajakirjanduse vereringe on nĂ”ukasoga mĂŒrgistusest kuigivĂ”rd puha(stu)nud.
  3. Paratamatuse taktis erru-mineku-ikka marssiv sovetliku kollaboratsiooni kaader minetab tÀhtsust.
Aga siin ta on. MĂ”juisik oma nooblis siras…
‶Venestamist pole Eesti- ega Liivimaa aladel kunagi olnud [---] KĂŒll aga valdab eesti ĂŒhiskonda tĂ€ielik venevastasus. Jutuks pole olmetasand ega vĂ”imukoridoride kĂ€itumistavad — see on sĂŒsteemne ilming, mis on immutanud ĂŒlevalt alla kogu riigi ja ĂŒhiskonna…″
— ĂŒtles IlljaĆĄevič valimiseelsel debatil  ᔛɆRR-i veebiportaali 5. X 2017 otsesaates, millest tegi pĂ€ev hiljem kokkuvĂ”tte ka ERR.EE ☞ IljaĆĄevitĆĄ: eesti ĂŒhiskonnas vĂ”imutseb totaalne russofoobia

Eksgebisti arust vĂ”imutseb siinmail apartheidi-lĂ€hedane reĆŸiim, tema tĂ€psustuse kohaselt:
‶venevastane  a p a r t h e i d ″ ← see sĂ”na tĂ€hendab EKSS-i jĂ€rgi rassistlikku vĂ€rvilise elanikkonna diskrimineerimise reĆŸiimi, segregatsiooni LAV-is, mis tol maal aastani 1994 valitses.

VENE—SAKSA KOOSTÖÖ… Eksgebist ei ole viimati glasnosti eel ega 10 aastat varem lansseeritud jutupunkte kuigi palju vahetanud uuemate vastu. Vana propagandaskeem peab eeldatavasti toimima, hoolimata KGB asemele tulnud FSB-st ja SVR-ist. Ja miks ei peakski? Eks venestamise poliitikat on pĂŒĂŒdnud kuulutada mĂŒĂŒdiks ka KĂŒlma sĂ”ja jĂ€rgse pausi (1994-2016) tĂ”ttu saksa Ostforschungi ajutise ĂŒlejÀÀgina Eestisse eksporditud ajaloolased (kes varsti ehk tagasi kutsutakse)

Apartheid propagandatermini ja -teemana sobitus ĂŒhtlasi 2 LÀÀnemere-maa vastasse kampaaniasse, mis just paar pĂ€eva enne  ᔛɆRR-i saadet algas. Nimelt 3. oktoobri Ă”htul, kui saksa teabevĂ€lja ilmus vabakutselise ajakirjaniku Keno Versecki (*1967) kirjutis kodakondsuseta inimeste elust LĂ€tis ja Eestis. Loo lĂ€hteks vĂ”ib olla nii asjatundmatu kui ka pahatatlik positsioon, kuid pahemkaldega nĂ€dalakirja Der Spiegel poliitilisele platvormile kohaldus vaatlus pealkirjaga «Angst vor der russischen Minderheit/ Hirm vene vĂ€hemuse pĂ€rast» oivaliselt. EeskĂ€tt LĂ€ti nĂ€itel kirjeldas see kodakondsuseta muulaste Ă”iguslikku olukorda kui valimise, riigiametis töötamise, pensioni ja vĂ€lisreisimise Ă”iguste osas ahistet seisundit. Verseck tegi ĂŒhes lauses retoorilise vihje ka LĂ”una-Aafrika segregatsioonipoliitikale sĂ”nastuses…
Was sich nach Apartheid anhört, ist in zwei EU-Mitgliedstaaten fĂŒr etwa 330.000 Menschen…/
KĂ”lab justkui apartheid, aga oma 330 tuhandele inimesele EU kahel liikmesmaal on see nende elu argipĂ€ev…
JĂ€rgmisel hommikul levis kampaania viivitamatult vene teabevĂ€lja, ilmudes ennelĂ”unal paaris portaalis + Moskva angaĆŸeeritud kommentaatori Aleksei PuĆĄkovi sĂ€utsuna:

Kui ĂŒhes EU riigis on apartheid, nagu Spiegel kirjutab, ehk peaks siis EU otsustama ĂŒldkehtivate vÀÀrtuste ja sanktsioonide kasuks.

KOORDINEERITUD KAMPAANIA? Vene veebi- ja eetrilĂ”itades seejĂ€rel mh Eesti pihta sajatet termin vĂ”is IljaĆĄevitĆĄi suhu sattuda kogemata vĂ”i mitte. Tema tuvastatud totaalne russofoobia Eestis — kus elanikkonna kolmandik vene meelt kannab ja pool vene keelt valdab — on aga veelgi ebausutavam kui endasalgaja KGB-veterani Ă”igeusk vĂ”i aadlisugu. Kulugu tema siniverelisuse geenivaramu ĂŒlesleidmiseks kas vĂ”i kogu kirjanikuanne.

VeenmisjĂ”ult mannetu IlljaĆĄevitĆĄ on oma KGB-koolituse suunitlust truult jĂ€rgides agiteerinud EV-d finlandiseeruma, pĂŒĂŒdnud olla niiditĂ”mbaja EV vene poliitikute ringkonnas ja РПЩ Moskva patriarhaadi kohaliku altari taguses. Miski ei toimi.


EESTILIK SEGREGATSIOON… Ka rahvusliku eralduspoliitika jutt on groteskselt Ă€raspidine. Kuna ainuke hoomatav ja tĂ”emeeli kĂ€sitamatu segregatsiooni-ilming Eesti Vabariigis on (virtuaalsest) ĂŒhtluskoolist lahus hoitava vene haridussĂŒsteemi riiklik poputamine — sovetiaja venestuse elav mĂ€lestis + Moskva kolonialismi kestlik pĂ€rand, mille kĂŒljest omariikluse veerandsajandi kestel eestlased ikka veel ei ole lahti lasknud.




Debati vastaspoolena esinenud EKRE-kandidaat arhitekt Nikolai JakobiĆĄvili (*1952) loomulikult ei jaganud IlljaĆĄeviči seisukohta. Ent mĂ€rkigem siiski Ă€ra, et ᔛɆRR-i ekspertidelt sai debati vĂ”idupunktid 7:2 ex-KGB-lane IlljaĆĄevič.

Ära sega vahele!  Parem vaata Stirlitzit?!
Vahemehest ĐČŃĐœĐ”/Eesti rahvus-ringhÀÀlingu veebiuudiste toimetaja Artur Tooman (*1971 ⇠ vurrpildil vasakul) pĂŒĂŒdis tungivalt mehikese KGB-seost selgitada, mida Ⅵ. IⅡjaĆĄevič kramplikult eiras, kuigi ajakirjanik kĂŒmme korda ĂŒle kĂŒsis. Selmet vastata, IljaĆĄevič keerutas:

Ma olen ĆŸurnalist ja ajaloolasest kirjamees, kel on ilmunud ĂŒle 20 raamatu. Jah, kaitsepolitsei pani mu 1990. aastate lĂ”pus mingisse nimistusse, vĂ€ites et kuulusin N Liidu salaluure vanem-ohvitserkonda. Kui Kapol on Ă”igus, siis tahaks kĂŒsida vastu: olete telesarja «⓱ kevadist hetke» nĂ€inud? Kui selle kangelane Stirlitz teile meeldib, siis mispĂ€rast mina peaksin olema teile vastumeelt?!

Vjačeslav Tihhonovi ⇢ kehastatud Max Otto von Stirlitzi, alias Vsevolod Vladimirovi, alias Maksim Issajevi liba-ajalooline vorm jm dekoor vist tĂ”esti sobivad kamuflaaĆŸiks vanas Raadiomajas — nĂŒĂŒdses ETV+ERR-i uudistemajas, kust valimiste jĂ€rjekordset debatti veebi edastatigi. See ĂŒhtib nii kenasti kauakesti KGB variasutusena toiminud E(R)R-i enda loomuliku fooniga. Mida ei ole ERR ise vist veel valmis tunnistama, kahetsema, ammugi sarjama. Vastupidi…

Meenutades AD2011 aset leidnud juunipööret telemaastikul: KĂŒĂŒditatute nimede ekraniseerimine ETV-s jĂ”udis vaevu lĂ”pule, kui televaatajate kaela sadas ᛋᛋ-StandartenfĂŒhrer von Stierlitzi "kultussarja" reklaam… Niisugune sarjamine tagurpidi mĂ”ttes — peene telekunsti piruettide varal hoopis neid sarjates, keda kunagi veripuna-pruunis vendluses kordamööda represseerisid RSHA, NKVD/NKGB, GRU ja/vĂ”i KGB.



LOHUTUS ﹠ OOTUS. Kui nĂŒĂŒd keegi  á”›É†RR-i toimetajaist KGB-varju pÀÀle Ă€kki valgusvihu suunas, oleks selle soorituse parimaks jĂ€relmiks avalikult(+Ă”iguslikult) ĂŒldiseks tavaks saada. Mis ju peaks olema nii loomulik ja oodatav. Aga ootusest jÀÀb jĂ€rele vaid lootuse vari, kui arvestada tĂ”ika, et ĂŒks informeeritud krimireporter Ă€sja jĂ”udis otsapidi ERR-i. Kus ju on, eks sinna saab ka juurde. MetafĂŒĂŒsikas tĂ”mbuvad samanimelised vĂ€ed, parem head ja kurjem halba. Aamen.

Kummati oleks totter vĂ€listada vĂ”imalust, et vabahĂ€rra ⇠ Sildam vĂ”i eetikanĂ”unik Tammerk kumbki eraldi vĂ”i suisa koostöös utsitasid veebidebati kohtunikku toimetaja Toomanit visalt pĂŒstitama KGB-kĂŒsimust. Kaheksa aasta taguse vea hilinenud parandusena. Et poleks pĂ”hjust kĂŒsitleda neid. Ka on veaparandus vĂ€him, mida nĂ”uda meestelt, kes maksumaksja taskust enda töötasuna vahepeal on kokku kasseerinud ĂŒle poole miljoni euro.

Kas just selle pĂ€rast, aga Ⅵ. IⅡjaĆĄevič ka seekord sihtmĂ€rgiks seatud esinduskokku ei jĂ”ua. Europarlamendi valimistulemus 9‰ oli tema partei parim saavutus. Ei piisanud sest saamaks MEP-iks ja liitumaks Tatjana Ćœdanoki 2005 loodud Moskva-meelse Vene-Alliansiga EU-s.

Ei jÀÀnud mĂ”jutöö aga seetĂ”ttu soiku. Sama taseme tööots jĂ€i ootama Yana Toomi. Ja pole temagi ainus vene rakendi Tori tĂ”ugu tööhobune. Eesti suksudest on sÀÀl vĂ€hemalt troika. Ikka needsamad, Moskvas ja tont teab kus, Jamburgi vĂ”i Pulkovo metsas, olĂŒmpiarahu (loe: Ukraina-kampaania) eelĂ”htul sĂ”lmitud pakti alla kĂ€ed pannud reeturid. Nemad on samuti pĂ€ral. Samal ja veel kĂ”rgemal esindustasemel Strasbourg'is ja BrĂŒsselis.

Ent niiviisi tĂ€pselt saja kuu (100k = 8a + 4k) eest luhtus Ⅵ. IljaĆĄevitĆĄi isiklik ⓱ kevadist hetke.

laupÀev, 17. juuni 2017

Vaba ajakirjandus ﹠ vĂ”itlus-ajakirjandus


AJAKIRJANDUS ONGI SURNUD?

— — — — — — — — — —
Õige vastus: nii ja naa…
Vaba ajakirjanduse muster on Ühendriikide poliitilise lĂ”henemise tĂ”ttu kuhtumas, nii et meil tuleb saada hakkama omapĂ€i.

— — — — — — — — — — — — — — — —

Alustuseks vÀrskemaid libauudiseid. Neid loetleb ajalehe Washington Times kauane Valge Maja kirjasaatja Joseph Curl:
▹ Salateenistuse nĂ€pud pĂ”hjas Trumpi pideva reisimise, laia pereringi tĂ”ttu…
▸ President Trump annab oma staabiĂŒlemale Reince Priebusele aega 4. juulini puhastuse lĂ€biviimiseks Valges Majas…
▸ Presidendi nĂ”unik Kellyanne Conway on tabatud Trumpi kaaslasi pilkamas…
▸ Donald Trump ĂŒtles ÜK peaministrile Theresa Mayle, et Suurbritanniasse ei tasu teda oodata enne, kui Briti ĂŒldsus tema tulekut pooldab…

  á€  Esimene lugu, nagu selgub 22. VIII 2017 WT-s, on ju libauudiste Ă”pikust laenatud labane vĂ”ltsing.
••• Mis ĂŒlejÀÀnud lugudel ĂŒhist? Aga see, et ĂŒhelgi pole ainustki kontrollitavat allikat. Ei nimesid. Reaalseid isikuid. Ainult pelgad vĂ€ited, et need olla pĂ€rit "2 valitsusametnikult ja 3 koosseisu-vĂ€liselt nĂ”unikult, kes on asjaga kursis" vĂ”i anonĂŒĂŒmselt sĂ€utsujalt, kes loonud fiktiivse twitterikonto, nagu "Downing-striiti nĂ”unik" vĂ”i "Kellyanne'i lekked"…
«Journalism is dead; whatever these guys are doing isn’t journalism»
by Joseph Curl — WT — 14. VI 2017
MINETATUD KULTUUR ⃕↘ KVALITEET… Eelviidatu allikaiks on vĂ€ljaanded USA Today, Politico, Daily Mail ja Guardian. Ent sarnast hĂ€ma ajavad ka Cable News Network, Washington Post, New York Times jt soliidsemad meediumid. KĂ”ik nad on Donald John Trumpi DJT ) presidendiks valimise jĂ€rel lubanud endile selle faktuaalsuse ja kvaliteedi standardi hĂŒlgamist, mis nt uudise puhul eeldaks mitut ĂŒksteisest sĂ”ltumatut teabelĂ€tet, kusjuures 1 neist peaks olema avalik = vajaduse korral ĂŒle kontrollitav.

Preku (КПСС) + Nick (R) = dĂ©tente AD1973
Ajakirjanik lisab, et valem " KES + MIDA + MILLAL + KUS + MIKS  uudisloo ehituses on jÀÀnud samuti sootuks teise ajastu — usaldusvÀÀrsete uudiste ajastu taieseks". Uudisloo puuduvaid asjaolusid hĂŒvitab ajakirjanik oma arvamuse ja/vĂ”i oletustega.
Curl jÀtkab:
"Donald Trump on öelnud telefonikĂ”nes Theresa Mayle, et ta Suurbritannia ametlikust visiidist loobub seniks, kuni briti ĂŒldsus tema tulekut ei poolda. Ühendriikide president ĂŒtles, et tal pole soovi tulla, kui samal ajal leiab aset laiaulatuslikke proteste, ning tegelikult oli visiit tema mĂ€rkuste kohaselt ootele pandud juba mĂ”ne aja eest. KĂ”ne toimus samas ruumis viibinud Downing Streeti nĂ”uniku andmeil viimaste nĂ€dalate jooksul. Kohalviibinute sĂ”nul ĂŒllatas see sĂ”num Mayd. Vestlus selgitab osaliselt, miks on visiidi ĂŒle olnud nii vĂ€he avalikku arutelu," kirjutas [12. VI 2017] The Guardian.

KÔne leidis aset "viimaste nÀdalate jooksul"???
Miks ei ĂŒrita reporter veidigi tĂ€psustada?!
Sest ka see on luiskelugu!

"Tema Majesteet pikendas kĂŒllakutset presidendile," teatas Valge Maja pressisekretĂ€r Sean Spicer ajakirjanikele. "Kutse on vastu vĂ”etud. Otsime reisi [ 2018. a juulikuu ] ajakavva sobitamise vĂ”imalusi."
Siia vĂ”iks lisada ridamisi DJT kutsekĂ”lbmatu—vÀÀritu—kĂ”lvatu maine pĂ”histamiseks vĂ€lmitud laimavaid sensatsioone, tema dĂŒsleksiast ja gorilla-vaimustusest kuni "kuldse duĆĄĆĄini" Moskva Ritz—Carltoni hotelli presidendisviidis… Ćœurnalistika on surnud — nendib veteranreporter oma kurvastavas repliigis. JĂ€rel(m) vĂ”lts- ehk liba-ajakirjandus, mida kannustab Trumpi-hullustuse sĂŒndroom TDS ) morbiidse kujutelmaga DJT-st kui Ühendriike vaenlasile parseldavast Ă€raandjast + maailma valelikuimast riigipeast

IseĂ€ralikult vaevab Trumpi-hullustus CNN-i, kes ĂŒritab oma vaenulikkust riigi ⅩⅬⅤ presidendi suhtes hoopis vooruseks rĂŒĂŒtada. Seks segavad Atlanta uudistevĂ”rgu juhid endale nii mugavasti Ă€ra kutselise skeptitsismi vihavaenuga, esitades oma otsustuste vÀÀramatuse Ă”igustusena vaatajaskonna kasvu numbreid. Meediakriitik Glenn Greenwald on CNN-i, NYT, WP jms libateavet eritledes toonud vĂ€lja sÀÀraste libastumiste alalised tunnusjooned. Selline eksitav lugu…
🅐 … on suunatud alati Venemaa + DJT-d sĂŒĂŒstava seose ohtlikkuse paisutamisele ja/vĂ”i leiutamisele ning
🅑 … hĂ”lmab anonĂŒĂŒmse(i)st allika(i)st saadud tĂ”enditeta vĂ€iteid, mida meedium siis kontrollimatult kĂ€sitleb + edastab fakti(de)na.



PROJECT VERITASTim Pooli meediakriitika — WP+CNN-i libauudiste eritlus

VABA AJAKIRJANDUS lihtviisiliselt peaks olema sĂ”navabaduse jĂ€relm ning saavutus. Ent vabad tingimused vaba ajakirjandust a principio ei loo ega hoia, kui seda vabadust keegi — olgu teabelevi kandjad vĂ”i tarbijad — ei vÀÀrtusta. Kui esimeste Ă€rimudeli teiste vĂ”itlushimu ĂŒhtimisvĂ€ljas kummagi tĂ”emeel nĂŒristub.

Ajalooliselt oli vaba ajakirjandus ⅩⅩ sajandi vaba maailma loomulik kaasanne ≈ geopoliitiline nĂ€htus. VĂ€ljaspool LÀÀnt vaba ajakirjandus praktiliselt puudus. Nii polnud seda meilgi vene ajal kĂ€epĂ€rast. Eriti noil aastail pĂ€rast sĂ”da, kui Eesti raudrimbaga juba oli kae(ta)tud ja alistatud vÔÔrvĂ”imule. Siin vĂ”imutses Ida-totalitaarne reĆŸiim + koos karmide valitsejate + pealesurutud nĂ€ivtĂ”elusega, kuna kommude Suurt Valet vastustavat massimeediat — vĂ€lisringhÀÀlingu eestikeelseid saateid ei olnud veel alanud.

Avalik Eesti — algselt RB-vastaste sĂ”na- ja helikunstnike hÀÀlekandja…
VĂ”itlusajakirjandus pole iseendast halb ja selle elemente oli ja on mĂ”istagi ka lÀÀneriikides. Vaba ja vĂ”itlusajakirjandust eristab kummagi kultuur. Kui esimene reeglina jĂ€rgib teabekogumise tippstandardeid ja taotleb arvamusi vahendades pluralismi, siis viimane diskutiivset mĂ”ttevahetust vĂ€ldib ja on poliitiliselt kitsarinnalisem ja taotleb enamasti kihutuslikku ( ideoloogia levitamise ) sihti.

♾♾♾

ALGUL OLI MEIL ☭ stalinlikult puhtavereline vĂ”itlusajakirjandus ning hiljem, kui teabelevi muutus inimnĂ€olisemeks ja hakkas vÀÀrtustama ka uudiseid, jĂ€i valitsema siiski maksipropaganda pĂ”himĂ”te. Pluralism, vabadus- ja rahvusaated jĂ€id vĂ€listatuks. Ajakirjandus tervikuna oli ( totalitaristlik ) relv, mida vĂ”imurid nii ka nimetasid. Sovetliku tsensuuri pressi all sai nĂ€ivat ajakirjandusvabadust ja ehedat uudiste-ajakirjandust viljelda vaid spordireporter. Aga eesti sportlase saavutusest pĂ”lema minnes pidi temagi reportaaĆŸ jĂ€rgima n-ö "meie = suure kodumaa" identiteeti. Sovetlik teabelevi kĂŒlvas valet, moonutas maailmapilti, lĂ”hustas ĂŒhiskonda, lĂ€mmatas vabadust.

«Sitta kah!» ©Priit PĂ€rn, 1987.
Ajakirjandusteadur Maarja PĂ€rl-LĂ”hmus vĂ”rdleb tĂ€nast teabelevi oma nĂ€htu-tundega 3 kĂŒmnendi tagant AD1987, kui Eesti oli sĂ”ltuv Moskva koloniaal-vĂ”imust ja piiratud keelu-aladega KGB-vĂ€gede kontrolli all, ehkki meedia siin—seal juba vastustas totalitarismi ja ĂŒhiskonna suletust.
PÀrl-LÔhmus jÀtkab:
Kuid 30 aastaga oleme teinud pöörde 180° [———] jĂ€lle napib informeeritud otsustamist. Informatsiooni on puudu, dokumente on salastatud, protsess ei ole ajakirjanduslikult pidevalt monitooritud. Me ei kujutanud tĂ”esti 1990. aastate algul ette, et ajakirjandus vĂ”ib lakata toimimast kriitilise avalikkusena, mida ta peab igas iseseisvas riigis olema. [———]
… [M]eie olukord on olnud selline, et inimese kadumine fookusest ja fookusena, inimese tasandi alatĂ€htsustamine — on [nii 1950- kui ka 1990-kĂŒmnendi] ajakirjandustekstide struktuuris sarnane. Me ei ole saanud tagasi hierarhiavaba inimkesksust: kodanikukeskset, igas Eesti paigas elamisvÀÀrsuse eest seisvat ja vĂ”itlevat avatud analĂŒĂŒtilist ajakirjandust.
PÄRNA+LÕHMUSE DIAGNOOS. Lisades, et siinne teabelevi ei tegele jĂ€rjekindla Eesti-seirega ega seisa "jĂ€rjepidevalt Eesti inimeste huvide eest", Ă”hutab PĂ€rl-LĂ”hmus ajakirjanikke lĂ€htuma EV kodanikust. Ühena Rail Balticu vastase kirja 101 lĂ€kitajast ning sel pinnal loodud teabelehe Avalik Eesti toimetajana vĂ”tab ta hinnangu kokku I + Ⅱ ( + Ⅲ ? ) vĂ”imu ladvikuid hoiatava, et mitte öelda inkrimineeriva lausega:
Me ei taha olla see neokolonialistlik ĂŒhiskond, kus Eesti asjade ĂŒle otsustatakse mujal.
Sama autori mullune kirjutis «Eesti avatusest» ( Avalik Eesti nr 1, lk 4 PDF-fail ) osutab aastal 1987 alanud siirdeajale, mille jĂ€rel "Eesti ĂŒle[ne] otsustuskese vĂ”eti… Eestisse tagasi"… Siit aga jÀÀb Ă”hku kĂŒsimusi, mil ja kas ĂŒldse saavutati olukord, mis evitas avatuse / vabaduse / iseseisvuse / rahvuslikke aateid eesti rahva enamikku rahuldaval tasemel. Ning kunas pöörduti vastassuunda, mis vĂ”ib viia ummikusse — sellisse Eestisse, millises mÀÀrav osa eestlasi enam elada ei tahaks?

Need kĂŒsimused peaks olema tĂ€htsad, kui ĂŒhiskondlik avatus => kriitiline avalikkus tĂ”esti mĂ€ngiks legitimeerivat rolli nii siinse vĂ”imuladviku kui ka Eesti riigi jaoks. KuivĂ”rd ikkagi olenevad eestlase oma riik / rahvuslik kestlikkus pressipriiusest?

Vikipeedia graafik 5 maa, sh Eesti ajakirjandusvabaduse muutusist 2003-2010
Kas Eesti massimeedia kĂ”rghetk jĂ€igi siirdeaega, kui auditoorium sovetiajaga vĂ”rreldes kasvas poole suuremaks? VĂ”i ehk 1990-kĂŒmnendi keskele, kui ajakirjanduse usaldusvÀÀrsus ĂŒletas postsovetliku E(NS)V poliitiliste instantside oma? VĂ”i aastaisse 2006… 2015, kui Estonie jĂ”udis korduvalt n-ö pressipriiuse esikĂŒmnesse Reporters sans frontiĂšres'i tabelis ↑ ja kerkis kaks korda 2007 ja 2011/2012 koguni Ⅲ kohale maailmas…

ALLAVOOLU-AJAKIRJANDUS. Kuna Eesti massimeedia seisuga AD2017 ei suuda enam tagada teadmispĂ”hist arutelu, nagu leiab PĂ€rl-LĂ”hmus, kaotab see vĂ€ljavaate ning mĂ”ju ka tulevikule. Meenutagem lisaks Toomas H Ilvese kĂŒmnenditagust sedastust rahvusliku ajakirjanduse CL-aastapĂ€eva + papa Jannseni monumendi avamise puhul peetud kĂ”nes, et Eestis oma kasumile suunistuv + oma seisuskohustest loobuv + oma-enese-tarkuses vĂ”imuga samastav ajakirjandus ⭈ niimoodi piirab kĂ€sitletavate teemade ringi ja kukub vaba ajakirjanduse paleuste kĂ”rgusist… pĂ”hjakihiks — vĂ”imuvasallina toimivaks lumpenproletariaadiks.
VĂ”imu ja valvekoerana peab ajakirjandus legitiimseteks vaid neid teemasid, millega tegelevad valitsus, parlament ja kohus. Ehk teisiti öeldes — olles Ⅳ vĂ”im ja mitte seisus, lubab ajakirjandus riigivĂ”imul mÀÀrata, millest rÀÀkida ja millest mitte.
Ajakirjandus-vabaduse kui tahes kĂ”rgest tasemest jĂ€relikult ei piisa saavutamaks kriitilist + ratsionaalset + toimivat avalikkust, "mille keskmes" — PĂ€rl-LĂ”hmuse sedastuses — "on adekvaatne ajakirjandus-avalikkus — lĂ€biarutatud konsensus ĂŒhiskonna pika perspektiivi valikutes". Parimal juhul ĂŒksmeelne ja vĂ€him halvemal — hÀÀlekalt vastustamata otsustus Eesti tuleviku ĂŒle saab ĂŒksnes rajaneda ĂŒhiskondlikule leppele, mis juba on kirjas EV pĂ”hiseaduses.

MEEDIA KUI ULTRASTRUKTUUR﹡ Kui valitsusvĂ”imud pĂ”hiseadust eiravad ja ajakirjandus mandub aateist, jÀÀb ometi lootus kodaniku-algatusel rajanevale meediale. Äsjane vĂ”itlus RB-ga — kui tahes tarmukas vĂ”i lootusetu — "Eestimaad" kaheks jagava / lĂ”hestava "hiigelvalli", "barrikaadi", "monstrumi" vastu on alalhoidliku meedia- / ĂŒhiskonna-maastiku pluralismi ehedaks nĂ€iteks.

Kommunismiehitaja moraalikoodeks (1961) ERKI kalligraafia + EU-loosung


Miks see siis ei vĂ”ikski me teabevĂ€lja tervistada ja ĂŒhiskonda sidu(sta)da, kui too RB teemast lĂ€htuv juuretasandi infoaktivism vaid vĂ”sast vĂ€lja tulles ja reemani — so EU sĂŒvariiklik—liidulise olemuse mĂ”istmiseni — jĂ”udes oma huvivĂ€lja laiendaks ning saavutaks tĂ”epoolest "pĂŒsielanike ĂŒhishuve" jĂ€rgiva rahvusliku digifoorumi seisuse. Sest Eesti, Liivi- vmt Baltimaa peisaaĆŸi ei Ă€hvarda lĂ”hestamine sugugi vĂ€hemal mÀÀral kui siinset meediamaastikku. Seda enam ajaloo vaatevinklist, kuna eesti n-ö traditsiooniline massimeedia ehk suur ajakirjandus on omariikluse huve edendanud kĂ”igest ¼ oma 1½ sajandit ĂŒletavast eksistentsist ja ĂŒldvaates sedasi, et saavutuste sinetavad tipud ĂŒhtivad ĂŒleilmsete mullistustega: ilmasĂ”ja jj aastatega + paguluselu korraldamisega KĂŒlma sĂ”ja algul + millenniumiga.

KokkuvĂ”ttes ei olegi eesti teabelevi ĂŒheselt ideaalne — ei vÀÀrikalt rahvuslik ega ĂŒksik-isiku-keskselt vabameelne olnud, vaid enamasti lĂ”hestatud + vĂ”itlus(t)est haaratud… TĂ€na valdavalt pahemkaldega. Homme ⁇

KUI EESTI TEABEVÄLI, sh meedia panna vĂ”rdlusse siinse teedevĂ”rgustiku kui infrastruktuuri osaga, on pĂ”hierinevus ilmselge ja vaieldamatu — viimane on rahvusĂŒlene. Taristu tunnuseks/reegliks on nĂ€htavalt konstantne progress nii ruumis kui ajas. Samuti sellel rajanev ultrastruktuur = valdavalt nĂ€htamatu ĂŒli(m)ehitus ( mh side, elektrivool, moona-, kauba-, raha-, andmevoog, ringlevi, internett, msg vĂ€ljad + levi ) ei saa eestlase eluilmas — hajaasustusega mĂ€rgalal vĂ€releda teistmoodi kui kusagil mujal. Kuid meie teha on selle rakenduse sisu. See vĂ”ib meie rÔÔmuks puhtalt rahvuslik olla, tulvil kas vĂ”i seda ĂŒhte vĂ€hestest, kui mitte ainukest eestlasele vastuvĂ”etavat ideoloogiat… Milleks on pĂ”lisus"Mina jÀÀn!" ) oma ĂŒrgse kohavĂ€ega. Olgu seejuures lisanduseks pealegi uuspaganlikud pooked, mis kutsuvad kummardama hĂ”beremmelgat, teede ja piiride kĂ”verust vms "vÀÀramatuid vÀÀrtusi". Need on igal juhul ĂŒle euroimperialismi lobjastunud hĂ€mast.

Euroopa reisirongi-liikluse esirinnas on seni endised impeeriumid

Moodsa teedevĂ”rguga eestlane ju ĂŒksi hakkama ei saanud. Siinne seni pikim 4-realine maanteegi jĂ€tab Eesti tĂ€nuvĂ”lglaseks Moskva-1980 projektile…

Aleksander Ⅱ otsus Venemaa raudteid 7-kordselt laiendada sattus ka eesti teabevĂ€lja ultrastruktuuri spektris tĂ€henduslikule aastale 1857, mistap eesti ajakirjandus ja vene raudtee samal Liivimaal on mĂ”lemad sama vanad.

VĂ€hem kui aasta oli lĂ€inud Perno Postimehe avanumbri ilmumisest, kui siin 20. V 1858 algas raudtee ehitamine. Avaliin Riiast DĂŒnaburgi
( VĂ€inalinna ) kĂ€ivitus 12. IX 1861. Eestimaal algas raudtee-liiklus ĂŒheksa aastat hiljem AD1870.

Olemuselt imperiaalse = laiarööpmelise raudtee tÀienduseks rajati XX saj algul ka kistarööpmeline
( ☞ kaart ) Nii Viidumaa ( LĂ€ti-poolse Liivimaa ) kui Eesti huvides oli palju odavam + aeglasem + kitsarööpmeline kohalik taristu. Selle kuldaeg, mis jÀÀb lĂ€inud sajandisse, kestis   ≈  4 0  aastat
≅ AD1923 ↔ AD1968

Kitsa ⎪ + ⎮ laia rööpmega raudteede vĂ”rgustik eesti ajal
Laia raudteed oli ⪞1200, kitsast ⪞900. Tollal keskmine 45 ⧸𝗁 jÀÀb ⪞3× alla tĂ€napĂ€eva nĂ”udmisi rahuldava rongiliikluse kiirusest.

Inimkonna 13 000-aastane kĂ€ekĂ€ik on nĂ€idanud, et kultuuri tĂ”hususe pandiks on taristute sĂŒsteemsus + sĂŒnergia. Eesti hajaasustus seda tagada ei suuda. Teiste abita el(l)u(jÀÀ)miseks on me hĂ”im liiga vĂ€ike. Sellegipoolest annavad riik ja Skype ĂŒleilmse nĂŒristumise ajal ka eestlasele lootust. Just sellega, et ultrastruktuur vĂ”iks meid tulevikus infrast ladusamalt ĂŒhendada. Kuid ka ultrasturktuuri varitsevad ohud ja seda nii idapoolt kui lÀÀnest. Esimesel puhul piirdugem nĂ€itega Virumaalt. Hullem on lugu ajakirjandusega = vaba maailma ultrastruktuuriga suure lombi taga — selle pĂ”hjaliku lahkamiseni jĂ”uame allpool.

Toomas Haugi pĂ€evakajaline vaatlus «Raudtee ja rahvusriik» nendib Eesti rahvusriigi edendamist valitsusvĂ”imude + ajakirjanduse poolt veelgi vĂ€iksemas ajalises ulatuses.
Perestrojka ajal oli kĂŒllalt neid, kes tĂ”simeeli kartsid, et ilma [ ĐĄĐĄĐĄĐ  / EU ] liiduta variseb Eesti kokku ega saa hakkama. See mĂ”tteviis on meil veres, sest oleme suurema osa ajaloost ikka mingi "liidu" tiiva all olnud. Rangelt vĂ”ttes — ja ma vastutan nende sĂ”nade eest — on meisse puhtakujulist iseseisvat rahvusriiklust ĂŒhemĂ”tteliselt sĂŒstitud ĂŒksnes vaevalised 7 aastat enne Ⅱ maailmasĂ”da [ ≅ AD1933 ↔ AD1939 ] Üleliidulist mĂ”tteviisi on juurutatud mitmel kujul aga vĂ”rratult rohkem. Pole ime, kui need instinktid nĂŒĂŒd kĂ”ik jĂ€lle tööle hakkavad.
Haug ennustab meile rasket, kuid huvitavat aega, mil "moraalselt tuimenev ja jĂ€rk-jĂ€rgult ĂŒleliidustuv vĂ”imuladvik" vastandub "Eesti-kesksele kodaniku-aktiivsusele, mida peavoolu aistiv meedia igaks juhuks pigem tĂ”rjub". Haug peab "ĂŒhemĂ”ttelise sĂŒstimise" all silmas (pro)sotsiaalset (mini)propagandat, mis vastandub ĂŒhiskonnavastasele (maksi)propagandale. LĂ€bi sotsiaalse propaganda teooria prisma vaadates on minipropaganda poole hoidja ka PĂ€rl-LĂ”hmus.

VĂ”itlusajakirjanduse viis kĂ”igi aegade tippu idatotalitarism AD 1936, kui sovetliku massimeedia pale karmistus jĂ€rsult: lehti haaras kriitikapalavik, kĂ”ikjalt otsiti kahjureid, spioone ja rahvavaenlasi, artiklid loetlesid tihti isikunimesid ja tundusid lĂ”plike kohtuotsustena, sest agitprop mĂ”jutas elu totaalselt — tingitud reflekside kaudu… Kaadrid N Liidu 1930. aastate Ă”ppefilmist dr FĂ«dor P Majorovi inimkatsete kohta.

JÄLLE ROPAGANDAAL?! TĂ€naseks on Eesti ju 20 aastat piiar(ite)diktatuuris ning vĂ€hemalt 5 aastat strateegilise kommunikatsiooni paradigmas. Ennast Ⅳ vĂ”imuks lugeva massimeedia toetusel ja vĂ”imendatuna ĂŒritab riigivĂ”im ja eriti kaitse- +vĂ€lis- jm ametkond edendada midi- ja kohati maksipropagandat ( nt ameerika PropáŽŒáŽżNoti eesti kloon Propasto᎟ ) Vaid president paistab strateegilise kommunikatsiooni osas skeptilisema  m i n i - propagandistina, kes jah, oma arust ja aina ausat  =  sotsiaalset propagandat pooldab.

Kui aga EV presidentki loeb Eestis 90 aasta eest alustanud era-ringhÀÀlingu Ă”igusjĂ€rgseks kvaliteedietaloniks riigistatud ringlevi, siis ei mĂ”ika ta ajalugu ega aisti sovetiessentsi enda ĂŒmber. Meie nĂŒĂŒdseks juba lobjastunud meediagurud on heal juhul omandanud Kommunismi-ehitaja moraalikoodeksi ja lĂ€binud ehk GPU eetikakursused. JĂ€relmina eritades kroonumeelse kollektivismi lehka, mida ei lahjenda ka pealkirjade nĂ”der meelelisus ega pehkinud ajude Ă€ge Ă€ravool AS Eesti Meediast. Endaimetlusest Ă”nnis riigieelarveline ringlevi ( ERR ) pakub tĂ€napĂ€eval alatasa uudiste ja nende eritluse asemel samasugust teaberĂ€mpsu ja -sodi nagu erakanalite infotainment. Peavoolumeedia vasakpoolset endatunnetust kinnitab keeleressursside viimatisel viisaastakul tehtud eritlus — eesti ajakirjanduse sĂ”navalik osutab parempoolseile poliitikuile/poliitikale 38% sagedamini kui vastupidi / antipoodidele… Nii loomulikult peabki keskmine ajakirjanik iga parempoolset radikaaliks.

♾♾♾

                          MEIE MASSIMEEDIAT PAINAB PAHUKALLE
            đŸŒš  …
      đŸŒ’  parempoolset uudiste-meediat Eestis praktiliselt pole
   đŸŒ“  paremtsentristlik on Eesti Meedia (Postimees, Kanal-2 jt)
 đŸŒ”   keskhagev Viasat Estonia ( TV-3 jt )
🌕   Ă„ripĂ€ev ( ĂŒleilmses vĂ”rdluses tavatult roosa Ă€rileht )
 đŸŒ–   Ekspress Grupp ( Delfi.EE, EPL, Maaleht, EE jt )
   đŸŒ—   keskpagev avaĂ”iguslik ringlevi ERR ( ETV-1, R-4 jt ) + TTV
       đŸŒ˜  vasakmeelsed lehed Sirp, KesknĂ€dal, MĂŒĂŒrileht
             đŸŒ‘  …
♾♾♾

reede, 17. veebruar 2017

Kremli vĂ”idukĂ€ik & Ameerika HÀÀle surm

TĂ€pselt 70 aasta eest startis NSV Liitu oma aja tĂ€htsama maailma-raadio Ameerika HÀÀle ➧ Voice of America ringhÀÀlingu-kava, mis vene keeles kuus kĂŒmnendit eetris pĂŒsis, alustades aasta 1947 veebruari keskel ning lĂ”petades juuli lĂ”pus 2008. Kas juhuse vĂ”i jumaliku seaduspĂ€ra tĂ”ttu vallandus tosin pĂ€eva pĂ€rast saadete lĂ”ppu agressiooniga Gruusia vastu Moskva pealetungi ajastu.

Gruusia/Georgia 6-pĂ€evane augustisĂ”da ja Ukraina lĂ”una- ja idaosa anneksioonid on kĂ”igest episoodid sajandivahetusel Kremli hĂ”ivanud gebistliku hunta kĂŒlmas ( moodsama terminiga hĂŒbriid- ) sĂ”jas lÀÀneriikide ja eeskĂ€tt USA vastu. Nii vĂ”ib VoA jt LÀÀne vĂ€lisraadiote vene saadete lĂ”petamist kĂ€sitada jĂ€releandmisena geopoliitilisest psĂŒhholoogiliseni ulatuvas rahvusvahelises konfliktis, mis on Kremli muuilmaga suhtestumise praktikas korduvalt tĂ”estatud reegliks. Selle reegli erandeid on lÀÀnemaailmas valitseva soovmĂ”tlemise tĂ”ttu aga paraku usutud rohkem kui rahu ja maailmakorra kindlustamiseks vĂ”imalik. Nii on suurenenud kuuma sĂ”ja puhkemise vĂ”imalused, mis on Ă”nneks NATO Ă€ratanud ja suunanud vigadeparandusele.

LETARGILINE LÄÄS. Ehk ei olnudki VoA töö, eriti Venemaal, kĂŒllalt mĂ”jus ega tulemuslik? Selle kĂŒsimuse eitavat vastust vĂ”iks lugeda vĂ€lja gebist Vladimir Putini jĂ€rjekindlaist ja ulatuslikest meetmeist tĂ”rjumaks vĂ€lismeediume Venemaalt ja vene teabevĂ€ljast. Üksteise jĂ€rel saadeti ja söödi oma territooriumilt vĂ€lja BBC, VoA ja RL-i ĂŒlekandjaid ja vahendajaid. Vabadusraadiosse sokutati oma agentuuri, mille vĂ€ljapaistvamaks juhtumiks oli Maria ( MaĆĄa ) Gesseni istutamine RL-i vene toimetusjuhi ametikohale. KĂ”ik toimus paraleelselt oma ajakirjanduse ahistamise, kammitsemise ja elektroonilise massimeedia monopoliseerimisega.

TĂ”si, president Obama naasis ka kĂŒlma sĂ”ja vĂ”imaluse juurde ja Trump paratamatult jĂ€tkab sellega, kuid et ettevĂ”etud teekonnal vĂ”iduka lĂ”puni kulgeda, peab tekkima Reagani stiilis tulevikukuvand — kurja vĂ€ljajuurimise vĂ€ljavaade, mille varjugi veel praegu nĂ€ha ei ole.

Isekiri Ronald W Reagan ist
Isekiri Barack H Obama st
Isekiri Donald J Trump ist

AastapĂ€eva-jutu kohase kĂŒsimuse — kas Donald J Trump taastaks midaga VoA tĂ€issaatekava taolist Venemaale — vastus on pigem negatiivne. NĂ€htavasti peetakse vasturohuks varjusurmas RL-i ja VoA jĂ€rglaseks sobituvat venekeelse massimeedia digiplatvormi + telekava Nastojaơčơčee vremja — Current Time. Telekanal startis ametliklut 24x7 kĂŒmne pĂ€eva eest. Ent kas saab seda RT + Sputniku lÀÀnemaailmas laiutamise taustal tĂ”siselt vĂ”tta. Raha, jah, vĂ”ib leiduda, kuid motivatsioon on puudulik.

PSÜHHOLOOGILISE SÕJA VÄÄRILISELT Putinile vastupanu osutamise huvi jÀÀb LÀÀnes sisuliselt ikkagi olematuks. Eurokraatia patrioodid on hĂ”ivatud hoopis euroimpeeriumi idee pÀÀstmisega. Pakutakse vĂ€lja selliseid ĂŒleliidulise Kesk-TV moodi ĆĄovinistlikke meediaprojekte nagu European Broadcasting Corporation, kuid seda aina oma alamate ajuloputust silmas pidades, kaugeltki mitte Kremli mĂ”jutöö vastustamiseks, veel vĂ€hem Moskva psĂŒhholoogilise sĂ”ja vastase kampaania alustamiseks.

Siin Ameerika HÀÀl, Washington! Stuudio eestikeelse saate ajal AD1979

AMEERIKA HÄÄLE VÕIDU-PANUSEST KÜLMAS SÕJAS eeskĂ€tt muidugi vĂ€ljaspool Venemaad saab lugeda Isekirja rubriigis Ameerika HÀÀle silti klĂ”psates. Eraldi on Isekiri kĂ€sitlenud…

Eesti toimetuse osa XX sajandi ajalooliste mullistuste ajal:
❱ Ungaris ☞ SĂŒgis 1956 & antisovetlik vastupanu
❱ Eestis ☞ SĂŒgisrahutused AD1980 Ameerika HÀÀles
❱ Avaruumis ☞ JĂ”ulureis Kuule


Eesti massimeedia + eetrivabaduse + kuulajakogemusest 1951-2004:
❱ Ja ideoloogiavĂ”itlus paisus kĂŒlmaks sĂ”jaks
❱ Vabaduse eetrisild ja piiristajad AD1963
❱ Signaalid dissidentidele jm mĂŒĂŒdid
❱ Balti kĂŒsimus Vaikuse meres
❱ SeitsekĂŒmmend jĂ”ulu hiljem

LISAKS Isekirja teemasilt ☞ AMEERIKA HÄÄL

reede, 3. veebruar 2017

“Deutschland 83” & antiheeros Reagan

«Saksamaa'83» sarja vĂ€lja valinud kavakoostaja(d) Tallinna telemajas on tubli(d), ehkki ETV-d hoiab endiselt pandis punaminevik ja ropagandaal on kammitsevalt jalus

Spiooniseriaali seiklused hargnevad aastal 1983, kuus aastat enne Saksamaa ĂŒhinemist. Selle Eestisse toomisele kiitis ka Saksamaa Suursaatkond 20. jaanuaril takka:
ETV-1 nĂ€itab ( --- ) Ă”htuti ( --- ) auhinnatud sarja «Saksamaa'83». Tasub vaadata!
Aastal 2015 telepubliku ette toodud UFA Fictioni ja RTL-i koostöösari filmiti eelneva aasta vĂ€ltel hea reĆŸissööritööna, mida tegid vaheldumisi Samira Radsi / Edward Berger, meisterliku kĂ€sikirja jĂ€rgi — autorid Anna & Jörg Winger. Columbia ĂŒlikoolis NYC-s Ă”ppinud Anna Winger kirjutas loo enda sĂ”nul inglise keeles, saksa keeles lihvis seda autori abikaasa Jörg. Kummati on «D83» kĂ”igi aegade esimene saksa sari, mida USA televĂ”rgus on ekraniseeritud tĂ€ies ulatuses saksa keeles — lisatud olid muidugi inglise subtiitrid. Nii on tegu saksa telekultuuri lĂ€bimurdega ja murdja on kvaliteetne spioonitriller + filmikunsti nĂ€ide.

Sarja algupĂ€rase muusika autor on Nena hiti 99 Luftballons ( 1982 ) produtsent Reinhold Heil. Kuid muusikaline kĂŒlg ei piirdu ĂŒksnes 1980-kĂŒmnendi hittidega, vaid sĂŒveneb klassikassegi, sobivalt, maitsekalt ja aastani 1812 vĂ€lja… Sarjale on raske midagi ette heita.

Ossist Wessiks. LisavÀÀrtuseks on ĂŒhe noore hinge teisenemise vĂ”i kujunemislugu. Loo keskmes on 23-aastane ( samaealise nĂ€itleja Jonas Nay kehastatud ) Ida-Saksamaa ehk DDR-i piirivalvur Martin Rauch. Avala kutsikapilguga maailma seirav Martin on ĂŒksikema poeg, kes mitmeti andeka ja eeskujuliku ĂŒleajateenijana saadetakse DDR-i salaluure Hauptverwaltung AufklĂ€rungi ( HVA ) lĂ€hetusel Moritz Stammi identiteedi ja nimemĂ€rgi Kolibri all spiooniks NATO staabiĂŒksusse LÀÀne-Saksamaal. Ülesandeks tuua tĂ”endeid president Reagani kurikavalate sĂ”jakavade kohta…

Ossinoore seni aastapikuke lugu vĂ”ib kesta edasi, sest vĂ€ga suure tĂ”enĂ€osusega saab sari jĂ€tku. Autoreil on kavas ka Deutschland 86, mis peaks ekraniseeruma 2018, ning hiljem lisandub Deutschland 89. Nii ei saa sest president Reagani pahelisuse paljastamise telekunsti valamist. Kui juba vaagida draamaseeria vĂ€lispoliitilist tausta, leeb ehk pika vinnaga Ostalgiline vĂ”i Gorby-maniakaalne seriaal, krooniks sakslaste imelise taas-ĂŒheks-saamise mĂ€lestus novembrist 1989?

Poliitiline tervishoid. Isata sirgunud Martin vĂ”tab salaluurelt tööotsa pikemata vastu, kuna ⑴ tema on DDR-i patrioot, ⑵ tema valmidus luuretööks — nagu selgub hiljem — oleneb geenidest ning ⑶ vastutasuks saab suhkruhaigele emale ( Carina Wiese ) lubatud vĂ”imalus edeneda eluliselt vajaliku, kuid defitsiitse operatsiooni jĂ€rjekorras CharitĂ© haiglas uue neeru siirdamiseks.

Seni Berliini kurikuulsa Friedrichstraße-jaama piiripunktis töötanud Martin jĂ€tab teadmatusse oma sĂ”bratari Annett Schneideri ( Sonja Gerhardt ), kes temalt ootab pealegi last. Vajalik on ehk selgitus, et poliitikast paakunud see sari kĂŒll ei ole. Peategelane kaotab isiklikus elus peaaegu jĂ€rje, aga mitte lootust.

Ronald W Reagan (1911-2004) 23. novembril 1983 kaaskonnaga Air Force-1 pardal