teisipäev, 27. juuli 2010

esmaspäev, 26. juuli 2010

Variasutused (B) NSV Liidus ja Balti riikides

Misasi on KGB variasutus? Variasutuse, katte- või sirmorganisatsiooni loob ja seda kontrollib mõni teine asutus, organisatsioon, ettevõtte või huvirühm, nt salaluure, nagu antud juhul, või halva mainega või illegaalne, nt kuritegelik rühmitus, keelustatud poliitiline või usuline organisatsioon. Variasutuse ja sirmorganisatsiooni tagamõte on toimida varjatud ühenduse hüvaks nõnda, et tema tegevust varjatud ühendusele ei omistataks. Allpool juhatab huvilist edasi asjalike viidetega pikitud KGB variasutuste ja sirmorganisatsioonide loetelu.

Ülevaade KGB (NKVD) sirmina tegutsenud asutustest ja organisatsioonidest APN, ER-i välissaated, Injurkolleegium, Inturist, NL-i Rahukaitsekomitee, RAI, SORVVO, VAAP, VEKSA jmt.

pühapäev, 18. juuli 2010

Lisandusi Villem Tominga eluloole

William Tomingas «Mälestused» (Leck, 2010, 320lk) Niisiis William ehk Villem Tominga (1895-1978) mälestused iseseisvuse sünniajast kolmat korda: ilmunud varem 1970 Toronto kirjastuse Kultuur ja Tallinnas Olioni väljaandel 1992 ning nüüd Eesti Päevalehe & Akadeemia ühise Eesti Mälu sarja XVII raamatuna.

Viimase ümbrise tagakaas märgib WT "töötamist Ameerika Hääle toimetuses ja kindlustusalal" See teade WT 1950. aastate ja kõigi järgnevate kümnendite kohta on võrdlemisi napp, et mitte öelda eksitav.

pühapäev, 4. juuli 2010

Öö- või Päevarüütel?

Spioonifilm rikub publikut. Kruvib üldsuse ootuse ülemeelikult kõrgele. Nii ei usuta enam isegi sellist luurevõrku paljastavat uudist, mis enneolematu detailsusega dokumenteeritud. Siit sõbralik hoiatus — salaagentuuri elu ja võitlus ei ole veeranditki nii äge kui teles või kinos. Või ses värskes linateoses, kus peaosas Tom Cruise.

Ameerika filmikriitikute peksupoisiks sattunud Knight & Day (Nagu öö ja päev) on siiski nauditav. Seda tasuks vaadata muuseas neil, kes pettusid mõrvalitsentsi nr 007 omaniku segaverelistes, XXI sajandil välmitud järglastes (Die another Day — Casino Royale — Quantum of Solace)

Lavastaja James Mangold ja 20th Century Fox pakuvad publiku meele lahutuseks destillaadini ausat põnevust, paeludes ikka peamise — pildirea — ja sama laitmatu helitaustaga (muusikaga) ning tekitades pinget ka naerulihastele, vaevamata ilmaaegu vaataja vaimu. Samal viisil, kui oli tavaks James Bondi paremail aegadel.

Kõige võimsamat tulevärki pakub seejuures näitlejatöö. Mis siis, et Tom Cruise sai CIA salaagendi peaosa juhuslikult, alles neljanda kandidaadina... Tulemus on täiesti tema film. Mõistagi osutus plussiks Cruise'i pühendumine — lisaks (Öö)rüütli rolli loomisele — algse käsikirja põhjalikule muutmisele. Viimati tegi Tom Cruise seda vist "Võimatus missioonis" (Mission impossible + MI-II + MI-III) Tolle motiiv oli, muide, vägagi Knighti moodi — kurikaval reetur omade leeris. Ent siin mingeid maske pole, võõra näoga plastmaski palgelt rebides pinevust lahti ei sõlmita. Niisiis ei saa neid löömafilme võrrelda, ometi tahaks loota paralleeli ses, et linale jõuaks ka Knight-I lõbusad järjed.

Naispartneri rollis on seekord Cameron Diaz, kes oli Tom Cruise'i paariline ka Vanilla Sky (2001) filmis. Nüüd tuleb aga naiskangelasel mitme leeri vahele sattuda:

Ühel pool salapärane mees, kellega ta filmi alul lennujaamas nagu kogemata saab kokku ja varsti elab koos üle ka hädamaandumise...


... Teiseks pooleks on CIA-agendi kolleegid, kes teda süüdlaseks peavad (lavastavad). Kolmandaks Hispaania roimarühmitus, kes jahib uut energiaallikat ja selle noorest leidurist autorit (Paul Dano)

Peaosaline paneb viimast kaitstes kaalule oma karjääri ja satub veel suurema riski alla, päästes ja abistades nais-peategelast. Mida sellest mängufilmist otsida ei tasu? Ajaloolisust, poliitikat ja seda, kuidas päris spioonid toimetavad ning — NB! — et see ei ole n-ö naistekas, siis pole oodata ka seksi ega imalat suhteromantikat; seejuures sobib film moraalinõudlikule vaatajale.

Filmi pealkirja ühtmoodi eksitavad tõlked eesti, läti, prantsuse (Nuit et jour) jmt keelde eiravad algupärast kõlamängu knightnight (rüütel—öö), kuna venekeeli on originaali suisa vastandatud, kummati mitte nii eksitavalt kui Eesti vmt maa filmilevis — vk Rycar' dnja = ek 'Päevarüütel' — ja miks mitte!

reede, 2. juuli 2010

See sõda pole veel läbi

Yonkersis, Bostonis ja Põhja-Virginias arreteeriti 27. juunil Venemaa spiooniringi kuulunud 10 inimest. Nad elasid valenimede all ja plaanitsesid tungimist USA võimuladviku lähikonda. Süüdistatava rühmituse 11. liige pääses Küprose kaudu põgenema.

Juunis 2010 paljastuseni jõudnud spioonilugu oli vähemalt 7 aastat varem käivitet vastuluure-operatsiooni tulemus.

Manhattani föderaalses ringkonnakohtus tõstatatud süüdistused kõlasid kui Külma sõja vanamoodne põnevik, kirjeldades luurajaid raudteejaamas üksteisega vargsi sarnaseid kotte vahetamas, New Yorgi osariigi põhjaossa maetud rahapeidikuid, surnud kanadalastelt varastatud identiteete, salajast sidepidamist nähtamatu tindi ja lühilaine-läkitustega, võltspassidega reisimist... Süüdistusaktis mainitud luureülesannete hulgas oli kesksel kohal rutiinsete poliitiliste kuulduste hankimine, mida võinuks koguda samamoodi — kui mitte paremini — internetis surfates.

Allpool järgneb New York Timesi 29. VI 2010 väljaandes ilmunud kommentaar «Spioon, kes pääses äärelinna» — selle autor on salaluure üks enim tunnustet asjatundja ameerika ajakirjanike seas David Wise (Washington)
Rühm Venemaa salaagente ei eristu tavalistest ameeriklastest milleski! Ühendriikide võimkonda imbumise ja Moskvale aruande kohustusega salakuulajad USA äärelinnades! Külm sõda jälle lahti?

Asi on pisut teisiti — Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) ja KGB järglasest Välisluureteenistuse (SVR) külm sõda ei ole kunagi lõppenud.

Venelastel lihtsalt meeldib lähetada välismaale “illegaale” — spioone, kes tavaliselt hõivavad mõne elus või surnud ameeriklase identiteedi — vastupidi Külma sõja tavale, kui hoiduti pigem diplomaatilise katte varju. Kuna illegaalid ei erine naabrite grillipidude ega ülemeelike teismeliste poolest normaalseist ameerika üleaedseist, siis võib nende tuvastamine osutuda ilmvõimatuks. Kui muidugi ei tehta vigu, nagu mõni neist sel nädalal paljastatud 11 spioonist tegi Venemaa ÜRO-esinduse või New Yorgi konsulaadi luureohvitseridega suheldes. Sel juhul võib USA vastuluure, kes Venemaa ametnikel alati silma peal hoiab, nad lõpuks välja nuuskida.

Uudsed on FBI tabatud illegaalide võrgustiku tehniliselt peened meetodid, nt sidepidamiseks Moskva ringteel asuva SVR-i ülisalajase peakorteriga Jasenevos. Vanamoodsate dokumendikonteinerite peitmine vihmaveetorru või jalakäijatesilla alla, millega ameeriklastest spioonid Aldrich Ames ja Robert Hanssen oma sovetlike leivaisadega sidet pidasid — see ei ole enam moes. Vene illegaalide suhtlus käis sülearvuteid ja privaatset juhtmevaba ühendust pidi, otse 8 Avenüü kohviku, Tribeca raamatukaupluse ja Washingtoni restorani vastas oma autosid parkinud VF-i ametnikega.

Kasutati ka steganograafiat, so sõnumeid, mis kodeeritakse täiesti avaliku veebikülje pilti väga salajase tarkvaraga. Neid sõnumeid võis lugeda vaid SVR-i asjatundja Moskvas sama tarkvara kasutades. Nagu selgub, on spioonid täna ühes muu maailmaga sukeldunud internetti.

Kogu see vaevanõudev koolitus ja rahaline toetus oma operatiivtöötajaile USA-s läks venelastele kõvasti maksma, nagu nende jälgede ülesvõtmisele aastaid kulutanud FBI-legi. Ning mille nimel? Ühtki illegaali ei õnnestunud võtta vastutusele spionaaži eest, mis tähendab, et kedagi riigiametnikelt hangitud dokumentidega ei ole tabatud. Selle asemel pandi neile süüks rahapesu ning välisriigi agendina Justiitsministeeriumis enda registreerimata jätmist — “Säh sulle, James Bond!”

Ja palju Valge Maja, Pentagoni või CIA saladusi suutiski hankida Yonkersis või Montclairis elutsev spioon? Kui mõned avalikustatud tulevikumürsu-projektid kõrvale jätta, ei paista SVR siit küll panuseid katvat tulu saavat.

Vandenõuteoreetikud on juba küsinud, miks läks tarvis vahistamisi paar päeva pärast sõbralikku tippkohtumist juustuburgerieine jms kõrval? On see sõnumiks Valgest Majast või üritab FBI pingeid kruvida?

Ei üht ega teist. Kriminaalmenetluse andmeil oli vene keelt kõnelev FBI salaagent laupäeval, 26. VI 2010 kohtunud Anna Chapmani nimelise illegaaliga ja teinud talle ülesandeks edastada järgmisel päeval teisele oletatavale illegaalile võltsitud pass, kasutades parooli: “Vabandust, me vist kohtusime läinud suvel Kalifornias?” — “Ei, minu meelest Hamptonsis?” [Hamptons — merekuurort Long Islandil]

Vast haistis Anna Chapman [pildil] halba. Ta ostis taskutelefoni, mille kõnesid ei saa jälitada, ning arvatagi helistas Moskvasse, et juhtunust teatada. Pühapäevasele kohtumisele ta ei tulnud. Föderaalne Juurdlusbüroo kartis, et mäng on läbi ja võttis ta koos 9 ülejäänuga vahi alla.

Kümnendipikkuse töö tulemusi kummalgi poolel uhkustamiseks ette ei ole näidata. Ent agentidel pole põhjust muretseda: külmad sõjad tulevad ja läevad — vene spioonid jäävad.
NYT märkus: David Wise kirjutab praegu raamatut Hiina RV spionaažist USA vastu