reede, 7. august 2009

Meedia ussipuru

Poliitiliste mõrvade ja repressioonide poolest kurikuulus Bulgaaria KGB, nagu tolle sõjaväeluuregi, osutuvad kardetust mõjukamaks tänase päevani

See pakub mõtteainet ka Eesti 【 väikese tähega ➲  𝒎eedia üle, mis sellest skandaalsest paljastusest millegipärast vaikides mööda on läinud…

Eesti Meediast (suure tähega) ei maksa rääkidagi: selle kauaaegse juhi Mart Kadastiku võimalikule suhtele KGB-ga osutas Isekiri juba aasta 1982 lõpus ( Vale-suurtükk on suunatud Tartu Ülikooli juubelisündmustele — Isekiri nr 1 )

* * *

Aastast 2006 seadustatud avaliku elu tegelaste mineviku läbivalgustamises jõuti 3 aastaga elektroonilise meediani — trüki-ajakirjanduse tõehetk seisab veel ees. Suvel 2009 avaldatud nimistus on 102 Bulgaarias seni tegutsevat meediategelast, kes olid taunitud salateenistuste kaastöölised kommunistliku korra ajal.


TÄIENDUS KEVADEL 2018: Kommunistliku salateenistuse ilmselt kuulsaim agent kultuurialal oli kuulus psühhoanalüütik, filosoof, feminist Julia Kristeva ( * 24. VI 1941, Юлия Кръстева, aka Julia Joyaux, agendinimi "Sabina" Bulgaaria KGB-s ) Bulgaaria valitsuse töögrupp leidis kaks toimikut, mille alusel tuvastas Kristeva värbamise juunis 1971, kui too töötas Läänes. Pärast Prantsusmaalt saadud riiklikku stipendiumi oli Kristeva detsembris 1965 Pariisi asunud; paar aastat hiljem abiellunud algava kirjaniku Philippe Sollersiga; alates 1970-ndist õpetanud külalisporfessorina USA-s Columbia Ülikoolis; tänase seisuga ka Université Paris Diderot emeriitprofessor.

Filosoof Kristeva on Reutersile välkpostiga teatanud, et see „gorteskne süüdistus“ kahjustab ta au ja väärikust ega ole tõene. Kristeva oletab, et toimikud tulid välja tema soovi tõttu teha kaastööd Bulgaaria kirjandusajakirjale Literaturen Vestnik ja KGB arhiividega tegeleva töögrupi eeskirjade järgi tuleb avaldada teavet kõigi ajakirjanike taustast, kes on sündinud enne aastat 1976.


KULTUURITEGELASED LÖÖGI ALL⁈ Bulgaaria haritlasi jälgis riiklikus julgeolekus — bulgaariakeeli Държавна сигурност (lühend DS või KDS) — nimelt DS-i VI peavalitsuse agentuur.

Teiste seas kuulus koosseisulisena DS-i müstiline ja hämara taustaga ärimees Krasimir Gergov ( * 30. IX 1961, Красимир Гергов, aka Krassimir Guergov, DS-i V peavalitsuse koosseisuline aastast 1985 ) Varifirmade kaudu Bulgaaria 5 meelelahutuslikku TV-kanalit jm meedialõitasid kontrolliva Gergovi suhted DS-iga sõlmusid läinud kaheksakümnendi lõpupoolel. Aga avalikuks on tulnud ka üldsusele vägagi tuntud DS-i salaagente nagu:
  • teabeteenistuse Fokus (Focus News) ja mitme lokaalraadio omanik Krasimir Uzunov, agendinimi Zavadski, värvatud juulis 1988
  • telekanali BBT omanik Petar Mandžukov, agendinimi Omortag, värvatud jaanuaris 1978; samuti BBT tegevjuht Mihail Burzanov, Vihren, detsembris 1978
  • Darik Radio omanik Radosvet Radev, värvatud agustis 1988, agendinimi Karak; samuti selle raadio kommentaator Valdimir Tanev, Spasov, jaanuaris 1980
  • Bulgaaria Rahvusringhäälingu muusikatoimetaja Jordan Georgiev, alias Данчо Стълбицата, agendinimi Lui, värvatud augustis 1981
Seejuures on avalik-õiguslikus meedias täna — poolteist kümnendit pärast punarežiimi lagunemist! — endistviisi aktiivselt tegev vähemalt 11 kommunismiaja salateenistuste agenti.

Enne viimatise agendinimekirja avaldamist tehti läbi põhjalik töö salateenistuste arhiivides. Endiste salateenistuste tänaseid järelmõjusid uuriva töögrupi (vt selle veebikülge) taustakontroll hõlmas sel etapil tervelt 2366 isikut, kes praegu tegutseb 273 nii era- kui ka riigieelarvelise ajakirjanduse lõidas või omab neid. Lustratsioon ei puuduta ühiskonnale vähest mõju omavaid isikuid, nende tausta jätab töögrupp valgustamata.


DETSEMBRIST 2006 KEHTIVA SEADUSEGA loodud töögrupp uurib on ka poliitikute, diplomaatide, kohtunike, politseinike jm võtmekohti täitvate isikute kommunsimiaegset tausta. Tuvastatud salaagentide nimed avalikustab töögrupp ülalviidatud veebiküljel.

Sama seadus lõi igaühele võimaluse tutvuda enda kohta kompartei nuuskurite poolt koostatud dokumentidega. Seaduse vastuvõttu kannustas reakodanike seas leviv ja postkommunistlikele ühiskondadele üldomane umbusk, millele ka ER seaduse kehtestamise järel 6. XII 2006 viitas — nimelt et…
… bulgaarlased usuvad, nagu jätkaks DS kulisside varjus Bulgaaria juhtimist väljapressimiste ja altkäemaksudega…
Iseloomulik, et viimati selgunud tõsiasjad avalik-õiguslik ER üksmeeles Eesti muu meediaga täiesti maha vaikis. Sestap oleks liigagi retooriline küsida, kas Eesti žurnalistika polegi kah-gebiseeritud…

Seaduse sihiks oli tekitada avalikku survet endisaegsete salaagentide tähtsamailt kohtadelt eemaldamiseks. Paraku sai Bulgaarias 3. VIII 2009 selgeks, et üksnes avalikkuse surve ei saa olla piisavalt tõhus. Vaja läheks riiklikke sanktsioone — kandideerimise (passiivse valimisõiguse) ja ametialade keeldu. Avalikkuse vastutustundlikust tuumast (üldsusest) tuleb maha kanda märkimisväärne osa avaliku arvamuse kujundajaid, hulk arvamusliidreid ja vahest ka neljas seisus kui selline, kuna postkommunistlikus ja isegi postpostkommunistlikus, st…
Isegi Euroopa Liidu massimeedias kipuvad andunult esimest viiulit mängima ikka samad vanad kommunistlike julgeolekuteenistuste agendid.
Vabast ja tervest ajakirjandusest on asi muidugi kaugel, see on koletult ussitanud ja üks kohalik blogija võrdleb seda GMO-ga, mis tuleks isoleerida reservaati, sest geneetiliselt modifitseeritud ajakirjanduse käest ei päästa ühiskonda miski.

Mart Kadastik
agendinimi Борис
varjunimi Jaak Kalju