Putin otsib Janekit

V V Putin (WP) ähvardas sõjaõhutajaid

"Samuti peab jätkuma iga Ukraina sõja jätkumise õhutaja osa analüüs, tuleb määrata kindlaks igaühe osalus tegelikus lahingutegevuses. Seda analüüsi on tarvis võimalike oluliste otsuste puhuks tulevikus. Igatahes võib see meile marjaks kuluda. / Также должны быть, должно быть, должен быть продолжен анализ вовлечённости каждого подстрекателя к продолжению войны на Украине, должен быть проведён анализ вовлечённости каждого из них в реальные боевые действия. Этот анализ нужен нам для возможного принятия ответственных решений в будущем. Во всяком случае это нам может понадобиться." — President külastas vägede ühendrühma abistaapi. Kremlin.RU 3. VII 2026 ( VIDEO 2'26" youtu.be/9ULyxJ3zV0g )

Esimene analüüs toimuski järgmisel päeval 1½-tunnise (loe: üheksakümmend viis minutit kestva) telefonikõne ajal Donald J Trumpiga (DJT) Selles WP muu seas edastas DJT-le õnnitlused Põhja-Ameerika ühendriikide CCL aastapäeva puhul. Kõne venimise mõistlikuks seletuseks on läbematu DJT-ga lävimise käigus ilmselt WP kallal asjatundjate vaiksel osalusel läbi viidud kognitiivne ja\või psühhiaatriline test, rääkimata WP hinge eritlemisest ehk psühhoanalüüsist.

Millised on USA asjatundjate järeldused ja kuidas need DJT-d mõjutavad??

KES SOBIKS SÕJAJÄTKU ÕHUTAJAKS — sellele vihjas WP oma 3. juuli ähvarduskõnes juba eelmisest tsitaadist 5 lauset ehk 2 minutit varem. Neiks on UKR-droonirünnakud RU-tsiviiltaristu vastu mõnede EU-liidrite 7. juuni avalduses ja praktikas heaks kiitnud —

💬 "Euroopa väidetavad rahuloojad, kelle tegelikuks taotluseks rahu asemel on jätkata sõda Venemaaga viimse ukrainlaseni… / так-называемые европейские мнимые миротворцы целью которых является на самом деле не мир, а продолжение войны с Россией до последнего украинца…" — President külastas vägede ühendrühma abistaapi. Kremlin.RU 3. VII 2026

Kaks päeva hiljem, 5. juuli intervjuus WP lemmikreporterile Zarubinile lisas putinipiiar Peskov RU⚔️UKR-speZopi otseselt sõjaks nimetades konfliktis osalevate lääneriikide viisiku pealinnade loetelu:

💬 "Käib sõda — tõeline sõda! Miks sõda? Sest kõik algas sõjalise erioperatsioonina, jätkub aga sõjana. Sest Kiievi selja taga seisavad nii Berliin — Pariis — Haag — kui ka Oslo — kahjuks ka Washington. Kuna rünnaku sihtmärkide leidmisel abistatakse neid [ukrainlasi] oma satelliitide ja välismaiste relvadega."

Keegi kõrvaline ei tea niipea ühe või teise analüüsi tulemusi, järeldusi ega järelmeid. Aga…

OBJEKTIIVSELT toetab Ukrainat RU—WP imperialistliku hulluse vastu poolsada riiki. Kümme suuremat abistajat pärast Kiievi-operatsiooni AD 2022 on Kieli Instituudi andmeil absoluutarvude põhjal…

🇺🇸 USA

🇬🇧 ÜK

🇵🇱 Poola

🇳🇱 Holland

🇫🇷 Prantsusmaa

🇩🇰 Taani

🇳🇴 Norra

🇸🇪 Rootsi

🇫🇮 Soome

🇨🇿 Čehhimaa

… Ja pingerivi Ukraina abi osatähtsuse põhjal rahvamajanduse kogutoodangus samuti Kieli instituudi andmeil:

🇪🇪 Eesti

🇩🇰 Taani

🇱🇹 Leedu

🇱🇻 Läti

🇫🇮 Soome

🇳🇴 Norra

🇸🇪 Rootsi

🇳🇱 Holland

🇵🇱 Poola

🇷🇸 Slovakkia

Pingerivide süntees suunistab WP ähvarduse peasihtmärke…

I. Põhjalasse eesotsas Skandinaavia poolsaare 2 maa + Taaniga;

II. teise ešelonina sobivad sihtrühma ka Holland, Poola ja USA;

III. geograafilist asendit naabrusläheduse + strateegilise positsiooni mõttes + territooriumi väiksust arvestades × sõjalise nõrkuse koefitsendiga = pakuks parimat sihtmärki Eesti, Leedu ja Läti, võttes igaüht enne eraldi kui kolmikuna koos.

Lisaks võiks Eesti jätta sõelale Ukraina sõjaväelaste konkreetse koostöö tõttu sellise mehitamata õhusõidukeid välmiva + tootva ettevõttega kui Threod Systems. See Tallinna külje all Viimsis asuv lennunduse—kosmonautika‐firma pakub drooniheiskurite ja droonide valikut värskeima (DefenceNews.COM 16. VI 2026) uudise kohaselt eriti edukalt tänu…

… lahingukogemusele võitluses RU-sissetungiga. Threod Systemsi edu pandiks on tagasiside operaatoreilt Ukrainas, kus sel Eesti ettevõttel on koolituskeskus soodsa asjaoluna Threod Systemsi droonide tarkvara ja toime täiustamisele. Nii tagab lahinguväljal evit kogemus Threod Systemsi toodete ekspordi 27 riiki, sh 14 NATO-maad.

VÄLISMAALASED RU⚔️UKR SÕJAS. Venemaa kasutab välismaalasi ses sõjas praeguseks 5× enam kui Ukraina. Eestiga seot isikuid on ses sõjas 2× sagedamini hukkunud RU-poolel sõdides. (Üksikasjalikumalt)

Sestap võiks WP analüüsida palki oma silmas.

Viimane ameeriklane ehk 100 päeva vaikust kui turvalise aja lõpumärk

Eesti võimuladvik ja teabelevi suutis 100 päeva varjata USA pataljoni lahkumist Eestist

Ajakirjanik Inga Raitar edastas FB-s veel märtsis 2026 tähelepaneku, et ameeriklased on Võrumaalt kadunud. Sellepärast seadsid valitsusliikmed, FB faktičekistid ja propastop ta avalikult vande alla. Nüüd kirjutab sestsamast ka Eesti massmeedia… 

Teadmata ajaks on USA väed Eestist lahkunud! 

Tegemist on poole tuhande sõjaväelasega. Sarnane on olukord ka Lätis ja Leedus. Eestis on nüüd (juuli alguseks) järel vaid sadakond pagunikandjast ami. Leedu teabelevi andmeil jäi seegi Balti riik suve lävel USA sõjaväe kohaloluta — teadmata miks ja kui kauaks. Vaevalt muu motiiviga kui Eestis. 

Roteeruvad USA üksused (1000 isikut koos kogu tehnikaga) lahkuvad Lietuvast. Vahetus võib ja võib ka mitte saabuda kuu või mõne pärast.

TRUMPI TEENED. Donald J Trumpi (DJT) esimesel ametiajal ei kasvanud vägede arv Eestis oluliselt, jäädes ~175-liikmelise roteeruva koosseisu juurde, mis oli võrreldav Barak H Obama (BHO) teise ametiajaga 2014-17, kuid rahastus European Deterrence Initiative (EDI/ERI) raames suurenes järsult, võimaldades tugevdada taristut ja varustust. Võrreldes Bushi-juunioriga (mil US Army kohalolu oli nullilähedane) osutus kasv tohutuks, aga just BHO ajal toimus peamine hüpe (suurusjärkudes 10 •••》200) Trump jätkas ja rahastas oma riigi sõjavälaste kohalolu siiski paremini, lisades ka püsiva kontingendi (nt Leedus AD 2019) ning kasvatas kohaololu USA isikkoosseisu osas Eestis viimati üle kuuesaja.

Võrreldes Bush-juuniori (2001–2009) ja BHO (2009–2017) ametiaegadega on US Army jt USA sõjaväelaste kohalolu Eestis DJT viimatisel ametiajal kahtlemata tõhustunud.

Eritlus vägede roteerumise, harjutuste, rahastuse põhjal, mis on Läänemere piirkonna julgeoleku kontekstis peamine aspekt, ja võttes andmelätteiks USA Kongressi raportid, NATO dokumendid ja massimeedia, võib tõdeda järgmist. 

Kuni AD 2014 oli USA kohalolu Eestis minimaalne, keskendudes harjutusile; pärast Venemaa Krimmi-anneksiooni (BHO ajal) toimus hüppeline kasv. Trumpi ajal jätkus see ja ka rahastus suurenes märkimisväärselt, kuigi USA sõjaväelaste arv Eestis tema esimesel ametiajal palju ei suurenenud ja DJT retoorika oli siis juba Venemaa-sõbralik, mis võis leevendada Moskva reaktsiooni. Näiteks 2018. aasta kohtumisel Balti liidritega Washingtonis rõhutas Trump majandus-koostööd ja NATO-kulutusi, mitte otsest vastasseisu Venemaaga. 

Ühendriikide sõjalise kohalolu kasvust Eestis DJT ajal vs Eestit tegelikult külastanud USA presidentide Bush-juuniori ja BHO-ga, millist DJT seni pole teatavasti ei ole ette võtnud:

• BUSHI AJAL oli aeg-ajalt sadu USA sõdureid Eestis toimuvail harjutusil, nt aastail 2006–8 toimunud NATO õppusil.
• OBAMA AJAL. Enne 2014 oli seis sarnane Bushiga – piiratud harjutused — nii saabus 2010. aasta õppusel siia 500 merejalaväelast ja F-15 lennukeid. Pärast Venemaa agressiooni Ukraina vastu (2014) tuli oluline kasv. Käivitati Operation Atlantic Resolve, mis tõigi Balti riikidesse roteeruvad USA väed. 

Aprillis 2014 saabus Eestisse ~150 sõdurit lennuväe 173. dessant-brigaadist. Roteerumine jätkus kuni AD 2017, mil hoiti igas Balti riigis kuni 200 sõdurit. Ühendriikide kohaololu rahastus sai seni suurima mahu majandusaastal FY2015, kui loodi European Deterrence Initiative EDI (algselt European Reassurance Initiative e ERI) jätkurahastusega ~800mln$ aastas. Fookus nihkus vägede roteerimiselt ja harjutusilt varustuse eelpaigutusele. Õhukaitse vallas suurendati samuti tol 2014. aastal Balti õhupatrulli, millesse USA panustas F-15/F-16 lennukeiga.

Trumpi esimesel ametiajal (2017–2021) jätkus kohalolu ja rahastuse kasv, kuid isikkoosseisu suurus muutus vähe. Püsis BHO algatet roteerumine, mis hoidis Eestis endiselt 150-200 sõdurit (Tapa baasis) Uudseks oli alates 2019. aastast püsiv roteeruv kohalolu Leedus (600-1000), mis toetas kaudselt ka Eestit, kui Läänemere idakalda piirkonda ühe tervikuna käsitada. 

Rahastuse osas suurendati EDI-d märkimisväärselt – FY2017. aastal 3,4 miljardit dollarit (4× kasv) Kogurahastus 2015-23 üle $30 miljardi, millest suur osa avanes DJT ajal. Ühendriikide väekoondise arvukus jäi Eestis samaks, kuid rahastus suurenes, võimaldades paremat varustust jm. Üldine Euroopa kohalolu püsis 194 tuhande (üksuseti varjatava isikkkosseisu arvukuse) juures. Seega oli tegu pigem stabiliseerimise kui hüppelise kasvuga. Nüüd siis on USA sõjavälasi vanas maailmas alles 80 tuhat.

Pärast 2022. aastat (Bideni + Trumpi teisel ametiajal) oli 3 aasta kasv isikkoosseisus märgatav ~600 sõdurini Eestis (2023–25) Järsu kasvu põhjuseks oli reaalne oht, mis ilmnes RU⚔️UKR-i konflikti eskalatsiooni, so 24. II 2022 alanud Kiievi-kampaaniaga.

Aastal 2026 on kohalolu Eestis muutunud küsitavaks USA vägede vähendamise üle-Euroopalises, et mitte öelda NATO kontekstis. Eestist kevadel välja tõmmatud rotatsioonipataljon hõrenda siinset kaitsevalli kõige kriitilisemal hetkel. Suvi 2026 on ähvardusi täis. 

JÜRI TOOMEPUU KOMMENTAAR:

Ameerika sõdur Eesti pinnal ei ole lihtsalt sõdur. Ta on osa heidutusest. Ta ütleb võimalikule agressorile: kui ründate, ei kohtu te ainult eestlaste, brittide, prantslaste või taanlastega, vaid ka Ameerikaga — maailma tugevaimaga! See ei tähenda, et Eesti kaitse põhineks ainult USA vägedel. Ei tohi põhineda! Aga Ameerika kohalolek on seni olnud poliitiline ja sõjaline kiirendi, mis muudab kriisi kohe Washingtoni probleemiks. (…) Me võime kulutada kaitsele viis protsenti, kuus või rohkemgi SKP-st. Me võime olla NATO eeskujulik õpilane. Aga Ameerika vägede saatmise või mittesaatmise otsust ei tehta Tallinnas, Tapal ega Valgas. See tehakse Washingtonis. (…) 

Ameerka Ühendriikide Euroopa ja Aafrika maavägede ülem ning NATO maaväejuhatuse juht kindral Christopher Donahue pidas juuni viimasel päeval Korpuse juhtimise üleandmise tseremoonia Valgas. Tal tuli oma amet 2. juulil üle anda. Täpsemalt — ta vallandati. Ta polnud tavaline mundris ametnik. Donahue oli viimane USA sõdur, kes 2021. aastal Afganistanist lahkus, endine erioperatsioonide komandör ja üks neist USA kindraleist, kes aitas Ukraina sõjas Lääne toetust kujundada. Ta oli ta üks esimesi kõrgema ohvitskonna esindaja, kes abistas ukrainlasi Venemaa rünnaku all. Donahue lahkumise tähtsust ei tulene vaid isikust. See on tähtis mustri pärast. Ta on üks paarist tosinast kõrgemast sõjalisest juhist, kes on USA sõjaministri Pete Hegsethi käe alt enne tähtaega lahkunud või lahkuma pandud; samuti arutatakse USA Euroopa ja Aafrika maavägede juhatuse alandamist 4 tärnilt 3-tärnitasemele. Kui samal ajal vaadatakse üle Euroopa-vägede paigutust, on see mitte enam üksik personalimuudatus, vaid signaal, et Washingtonis muutub mõttelaad…

— Jüri Toomepuu 6. VII 2026 (kogu tekst)

ILLUSTRATSIOON: Ühendriikide knd Christopher T Donahue viie aasta eest, AD 2021 Hamid Karzai rahvusvahelisel lennuväljal USA viimse sõdurina Afganistanist lahkumas. 

Churchilli "Rahulõim"

Milline Fultonis täna 80 aasta eest antud loengu pealkirja eestindus oleks parem: «Rahu kõõlused» — «Rahu tugevus» — «Rahu sitkus» — «Tõhus rahu» !?‽

Suuri sõnu pelgamata võib seda lugeda ristiusu-tsivilisatsiooni kaitsekõneks rahvusvahelise kommunismi pealetungi ja punase ohu, so Moskva-poolse külma sõja¹ eest. Samas nimetab Churchill «marssal Stalinit oma sõjaaja võitluskaaslaseks». Ameerika Ühendriikide vs soveti/vene/rahva/riigi esinemissagedus kõne põhiosas on aga tasakaalus (vastavalt 16× vs 17× ehk 6% USA kasuks) Rõhk on ennemini rahuvõitlusel ja konfliktiennetusel anglo-ameerika vägede ehk sõjalise jõu ja taristu lõimimise ning ÜRO kaudu koos ka Nõukogude/Venemaaga toimides, mistap ongi õige eestindada kõne ametlikku pealkirja nii, nagu Isekiri teeb — «Rahulõim» (I jj osad) 

Fultoni loeng ringäälingu otse-reportaažina (NBC helisalvestis kuberneri, presidendi ja Churchilli enda sissejuhatusega — 55')

ISEKIRJA TÕLGE rõhutab just maailma rahu nimel lõimimise aspekti Churchilli Fultoni-kõne algupärase pealkirja «The Sinews of Peace»² eestinduses. 'Rahulõim' on tabav ja loov tõlge, sest lõim eesti keeles viitab just sellele sidemele või koeniidile, mis põimudes ühendab, tugevdab ja annab sitke tarruse. 

Selline pealkiri on võti kõne mõistmiseks ja võtab tulipunkti selle peamise mõtte — et rahu ei too nõrkus ega sõnadevaht, vaid vastupidav aluslõim, millena Churchill oma loengus esitles anglo-ameerika rahvaste majanduslikku, sõjalist ning perspektiivis ka poliitilist integratsiooni (ühiskondsuseni välja)³ ning maailmakorra kehtestamist ühiselt jõu ja tugevuse ilmutamise teel. 

Churchill rõhutas kõnes korduvalt, et rahu 'lõim' (sinews) tekib läbi vennaliku ühenduse/liidu (fraternal association), ühiste mere- ja õhuväe‐baaside, sõjalise koostöö, ÜRO tugevdamise, tuumatehnoloogia saladuse hoidmise ja jõupõhise ennetuse kaudu – mitte passiivse diplomaatia, vaid aktiivse koostöö ja valmisolekuga vältida konflikti. 

Varasemad eestindused on seevastu kas kaudselt kirjeldavad "Rahu sidekoed" või otsesed "Rahu kõõlused". Mõnikord kasutet "Rahu lihased" tahavad rõhutada jõudu. Kuid kõik taolised osutuvad liiga kirjeldavaks, ei kõla Churchilli retoorilise ande vääriliselt ega loo sellist turvatunnet kui "Rahulõim", kus läbi eesti keele omase voolujoonelisuse kogu loenguga pakutav konfliktiennetuse käsitus on enam kui aistitav. See on tõepoolest kõne vaimule truuks jääv pealkiri, mis rõhutab just sinewsi kui aktiivset, siduvat jõudu, mis hoiab koos maailma+rahu.

Ka loengu põhiosa siinne väga täpne ja loomulik tõlge säästab teksti jaoks ainuvõimaliku pieteediga Winston Churchilli kõne dünaamilist pidulikkuse ja hoiatuste vahel hüplevat maneeri. 

VAISTLIK RAHUTUNG. Rahulõim seostub koguni salajase sõjaplaaniga «Mõeldamatu», andes nii sellise eestinduse täiendava õigustuse. Operatsioon «Mõeldamatu / Unthinkable» (1945) ja Fultoni-kõne (1946) on kaks sammu selsamal churchilliku mõttekäigu teel, kus jõu laad pöördeliselt muutub. 

Salajases kavandis plaanitav jõud väljendunuks otseses sõjalises sekkumses. Plaan koostati Churchilli korraldusel ja see eeldas lääneliitlaste 47 diviisi + taasrelvastatud saksa sõjavangide üksuste lööki Punaarmeele sundimaks Stalinit Ida-Euroopast taganema. See oli puhtal kujul "kõva jõud", mis pidi vallanduma juba suvel 1945, vaid poolteist kuud pärast võitu IIIR-i üle. Ent plaan lükati koheselt tagasi — just nimelt mõeldamatuna, sest sovetlike tankide ja diviiside ülekaal osutus liiga võimsaks. 

«Rahulõim / The Sinews of Peace» kajastab jõudu ennetava, lõimitud tarrusena, mis hõlmab maailma pigem tervikuna või vähemalt angloetnilise ühendusena. Sama hirm sovetliku ekspansiooni ees püsib, kuid nüüd ei räägi Churchill enam rünnakust. Ta pakub vennalikku ühendust, mille lõimeks oleksid: ühised mere- ja õhuväebaasid üle maailma; ühine kaitse‐standard ohvitseride ja kadettide vahetamisega, ühismõõdus relvastuse, samas taktis õppuste ja ühtmoodi õpikuiga; ÜRO-le loodava rahvusvahelise õhuväega; 20-aastase UK+CCCP koostöö-lepingu pikendamisega 50 aastani… 

See on jõud, mis ei ründa, vaid vastastikku seob ning ennetab. Rahu ei loo nõrkus, vaid lõime tugevus — selle metafoori on tabanud mõtteliselt mitmekihilisse pealkirja ka eestindus «Rahulõim». See ei ole lihtsalt ilus sõnamäng, vaid kaasaja-käsituse peegeldus ses dramaatilises pöördepunktis, mis muutis tankid AD 1945 lähiajastu baasideks, õppusteks ja ÜRO rahvusvaheliseks väeks. See on Churchilli mõtte areng ühest äärmusest teise: sõjast ennetavasse koostöösse. 

Potsdami / Berliini konverents 24. VII 1945. Siin leidis aset (vasakult) Stalini, Trumani ja Churchilli esimene kahe/kolmekesi ning Churchilli—Stalini viies ja viimne kohtumine. «Mõeldamatu», mis pidanuks käivituma 1. VII 1945, jäi käiku andmata, andes asu «Rahulõimele».

MÄRKUSED

(1) Külm sõda ei alanud 1946 (nagu arvab nt BBC 1. III 2026) vaid esines nähtusena 20 sajandit varemgi (vrd Carthago delenda est — Marcus Porcius Cato) ning sai külma sõja (guerra fría) nimetuse täpselt 650 aastat enne (AD 1296) XX sajandi Churchilli-hetke, mil anti kõnealune loeng Fultonis. 

(2) Originaali sinews of peace anatoomilisi allusioone rahu 'sidekudede' või 'kõõlustega' tuleb mõista metafoorselt jõu, sidususe ja\või tugeva tarrusena, mis hoiab midagi koos (taristu + püristuna) 

(3) Winston Churchillile omistati aprillis 1963 USA esimene aukodaniku tiitel (Honorary Citizenship of the U.S.) Muide, Sir Winstoni ema — NYC-s 1854 sündinud Jeanette Jerome (Londonis 1921 surnud Jerome-Churchill) oli samuti ameeriklane (USA kodakondsuse evimise tähenduses) 

Rahusiirus

Churchill ja raudrimp on ikka veel päevakajalised. Alles äsja (3. Ⅲ 2026) kasutas USA president Churchilli-vihjeid Ühendkuningriigi (ÜK) praegust valitsusjuhti arvustades. Järgnev ülevaade seab Fultoni-kõne ajaloo ja tänapäeva konteksti ehk aidates vaagida rahuvõitluse ja rahutooja-kuvandite siirust tänases ja eilses tipp-poliitikas.

CHURCHILLI KÕNEREIS. Oma kahekuise USA-puhkuse ajal AD 1946 pidas Winston L Spencer-Churchill (1874-1965) kolm kõne ja nimelt 26. veebruaril, 5. ja 8. märtsil: 

I. — Miami ülikoolis sealseks audoktoriks saades, ja see kõne ei sisaldanud midagi poliitilist; 

Ⅱ. — Fultonis peetu tõi laialdast kuulsust raudrimbale (iron curtain), hoiatas kommunismiohu eest ja määratles atlandiülese liitluse ideoloogilise aluse; 

Ⅲ kõne pidas Churchill kolm päeva pärast eelmist, seekord Williamsburgis Virginia osariigi Üldkogu ja U.S. Army väeladviku ees, ja neile rääkis ta UK+USA liitlusest juba ilma Moskvat puudutamata, lisades ka oma arvamuse — et siiski kaasaja inimpõlv suurt sõda ei koge. 

Sügav mahv pikast sigarist… Lõiguke 13. Ⅲ 1946 «Kauge Kodu» Päevauudistest (Altenstadt, Hessen, BRD)

Retoorika ajaloo rehes on Fultoni-kõne samal pulgal Thomas Woodrow Wilsoni (1856-1924) «Neljateist punkti» kõnega AD 1918 Mõlemad kõned on krestomaatilised, kõlvates lugemikku. Need on XX sajandi tähised, mis määratlesid uut maailmakorda pärast suuri sõdu ja mõjutasid üleilmset poliitikat aastakümneiks. 

Wilsoni 14 jutupunkti USA Kongressile (8. I 1918) visandas ilmasõjajärgse rahvusvahelise elu päevakorra: rahvaste enesemääramisõiguse, avadiplomaatia ja vabakaubanduse nõudeiga, samas tõstatades kolonialismi-probleemi ja asetades Rahvasteliidu uue maailmakorra lipukirjaks. See kujundas Versailles’i lepingut, andis tõuke Kesk- ja Ida-Euroopa uute rahvusriikide tekkele (k.a EW) ning pani aluse XX sajandi esimese poole rahvusvahelise elu korraldusele — mis küll ruttu nurjus.

Churchilli Fultoni kõne «Rahulõim» (5. Ⅲ 1946) tegi pärast Ⅱ ilmasõda (ⅡMS) täpselt vastupidist: joonistas välja globaalideoloogilise jaotuse — raudeesriide Stettinist Triesteni, kutsus üles anglo-ameerika erisuhtele ja sovetliku ekspansiooni vastustamisele jõupositsioonilt. Sellest kõnest sai ohjeldus-strateegia (containment), NATO, Marshalli-plaani ja Lääne ühtsuse kujundamise sillapea. Fultonis peetud kõne lõi ka rahvusvahelise elu käsituse ja korralduse vaimse aluse vähemalt üheks inimpõlveks ehk 1980-ndi lõpuni. 

Mõlemad kõned olid visionäärlikud, niisugusena ka tavapärast vastuseisu põhjustavad. Nii peeti Wilsoni plaani idealistlikuks; Churchilli süüdistati seevastu sõjaõhutamises. Kumbki sisaldas nii kaasajale kui ka ajaloole iseloomulikke märksõnu pakkuvaid fraase, nagu 'rahvatahe' või 'raudrimp'. Mõlemad mõjutasid üleilmset poliitikat ja Euroopa kaarti, nii et Wilsoni pärandiks saab lugeda ja meelsasti loetaksegi uusi rahvusriike; Churchilli omaks aga Euroopa jagunemist; ehkki kumbki väljendas ennemini täheldusi, kui vastavat tahet. 

Churchill oma Fultoni-kõnega on niisiis nagu "Külma sõja Wilson" omaenda jutupunktidega, mis sama kaaluga suudavad lõpetada üht ajastut teise avamisega. 

Chruchill viis viie aasta pärast ellu erisuhte ameeriklastega, sõlmides jaanuaris 1952 sõjalise leppe loaga sõja puhuks USA sõjaväel kasutada mõlema riigi kaitseks ÜK baase. Järgnevail kuil saavutas ÜK kolmanda riigina maailmas oma tuumavõimekuse.¹ 

Teist korda peaministrina oktoobrist 1951 aprillini 1955 ametis olles üritas Churchill edasi… 

》tõelise ja kestva rahu saavutamist《 nagu ta 11. X 1952 teatas sellest konservatiivide konverentsil oma esimeses kõnes pärast (toona avalikustamata) ajurabandust. Seekord motiveeris teda ilmselt Stalini surm. Sestap kutsus Churchill üles uuele Suur-Britannia jt suurvõimude võimalikult kitsa, siiski mitmepoolsele tippkohtumise korraldamisle rahu saavutamiseks nüüd juba Külmas sõjas — selles katses kõike võimalikku — nii vene, saksa, poola kui ka hiina kaarti kasutades. 

VERD, HIGI JA PISARAID… Churchill pidas 13. V 1940 Briti parlamendi ees ühe "sõjakuselt" veelgi kuulsama kõne, mille meeldejäävaim rida — «veri, vaev, pisarad ja higi» — on omakorda aja jooksul saanud ka kõne pealkirjaks. Ta alustaski seda aeglaselt lausudes: 

》Minul ei ole midagi muud pakkuda kui verd, rasket tööd, pisaraid ja higi.《 See oli samal ajal ustavusvande kinnitus impeeriumile ja Churchilli esimene esinemine pärast peaministriks saamist. 

Ma ütleksin alamkojale, nagu ma ütlesin ka valitsuse moodustajaile: mul ei ole pakkuda muud kui verd, vaeva, pisaraid ja higi. Meie ees on raskeim katsumus. Meie ees on palju, palju pikki kuid võitlust ja kannatusi. Küsite, mis on meie ülesanne? Vastan: see on sõjapidamine merel, maal ja õhus kõigi me jõudude ja väega, mida Jumal meile annab. Pidada sõda koletisliku türanniga, kelle roimade tumedat registrit pole keegi ületada suutnud — see on meie ülesanne. Küsite, mis on meie eesmärk? Vastates ühe sõnaga — võit. Võit iga hinna eest, võit kõigi õuduste kiuste, võiduni viiva tee raskusest ja pikkusest hoolimata, sest ilma võiduta pole ka ellujäämist… 

«PRAEGU POLE CHURCHILLI AJASTU» Fultoni-kõne aastakäigu mees, USA praegune president Donald John Trump (14. VI 1946) arvustas 3. Ⅲ 2026 Suurbritannia peaministrit Keir Starmerit neli päeva veninud loasaamise pärast kasutada Diego-Garcia baasi USA sõjalennukite tankimiseks. 

Ajalooline taust, milleta oleks raske selgitada, kas Trump evitas Churchilli emotsionaal-poliitilise või ajaloolis-ideoloogilise kujundina, on järgmine.

Suur-Britannia loovutas aastast 1973 kuni läinud aastani asustamata² Chagose saarestiku keset India ookeani mullu Mauritiusele. Selle saarestiku Diego-Garcia atollil paiknev lennuväebaas läks 99-aastase rendilepinguga senise USA+UK kooskasutuse ja -käsutuse alt eelmisel aastal brittidele. Trumpi järgi tulenes kokkulepest logistilisi viivitusi USA ründeoperatsioonide korraldamiseks Iraani islamivabariigi vastu. Tema frustratsioon tuleneb aga enamgi Starmeri tõrksusest Iraani-vastaste löökide toetamisel, mistap vastandaski ta seda Churchilli kindlameelsusega. 

》Meil pole tegemist Winston Churchilliga《 Keir Starmer erineb Winston Churchillist, oli USA presidendi põhisõnum. Enam ei ole ÜK-st meile samaväärset partnerit kui toona.

Trump ja Starmer G7-tippkohtmisel Elmau lossis Baierimaal

Vanakuradi vanaemaga

Nad olid sama aastakäigu riigimehed

Winston Churchill (1874–1965) suri 90-aastaselt, samas kui Konstantin Päts elas 81 aastaseks (1874–1956) ning tänu panusele Eesti Vabadussõjas olid mõlemad vabadusristi sama klassi (VR I/1) kavalerid. 

VA KONSTANTIN Päts, kes juhtis EW-d seitsmel korral üle üheteist aasta ja on ajaloo valgusse jäänud praktilise meelega juhina, kes ikka ja jälle kerkis esile suurima häda tunnil. Tema jesuiitlik valmisolek tantsida kas või "vanakuradi vanaemaga", kui seda nõuavad Eesti huvid, on Pätsi enda väljendusel üldtuntud. Riigivanemana parlamendis valitsusliidust rääkides tsiteeris ta kord Bismarcki öeldes:

》… kui poliitika nõuab, siis võtan mina ka vanakuradi vanaema oma käe alla ja löön temaga tantsu.

Jaan Lattik: Laske end siis vanakuradi vanaemaga laulatada! 

Konstantin Päts: Teid paneme laulatama, hr Lattik.

Jaan Lattik: Ei mina küll laulatama ei tule.《 IV Riigikogu 20. II 1931 stenogramm.

SIR WINSTON Leonard Spencer—Churchill, kes sööritiitli sai valitsusjuhina 24. IV 1953, so alles oma teisel ja ühtlasi viimasel ametiajal, töötas tema-majesteedi-valitsus-kabinetis kokku kakskümmend üks aastat ja seejuures kaks korda ka peaministrina. Ja eks maitsnud Winstongi vangipõlve,¹ ent seda enne poliitkarjääri, veel ajakirjanikuna Buuri sõjas. Temagi oli antikommunist ja ÜK kogu võimuladvikus aastail 1918-20 Venemaa sündmustikku sekkumise peamine pooldaja. Ja kuigi kaal kummalgi erines, vaagisid mõlemad välispoliitikat võimutasakaalu-doktriini abil… Kuni 1940-ndini. Suurim erinevus oli inglase suursugune seisus, riigimehe-töö mängukõrgus ja mõistagi üleilmne mõju. Sest Churchill luges oma elu-ülesandeks Vaba maailma päästmist ja hoolitsust brittide ilmariigi ning seda võimalikult kauem säästva anglo-ameerika vendluse eest. 

PÜHAPÄEVAL, 22. VI 1941, olles Chequeris — Briti peaministrite puhkeresidentsis — sai Churchill sõnumi, mis muutis sootuks sõja kogu käsituse. Saksamaa sissetung Venemaale oli alanud. Oma 19-minutises raadiokõnes (audio) ütles Churchill tolsamal õhtul: 

》Keegi ei ole olnud nii järjekindel kommunismivastane kui mina viimatise 25 aasta kestel. Ma ei võta tagasi ainsatki sõna, mida selle kohta olen lausunud. Kuid kõik kahvatub vaatepildi ees, mis on avanemas nüüd. (…) Iga mees ja iga riik, kes võitleb natsismi vastu, leiab meie toetuse. Iga mees või riik, kes marsib Hitleri kõrval, on meie vaenlane.《

See tõotus tähendas AD 1941 Suur-Britanniale kohest vastu(a)stumist Hitleri välksõjaga Euroopas liitunud kümnekonnale maale, sest…

• Saksamaaga kõrvuti ründas N Liitu 22. juunil ka Rumeenia 

• Soome ühines sõjaga 26. juunil 

• Ungari 27. juunil 

• Albaania, Itaalia, Slovakkia kolmekesi korraga 30. juunil 

• Bulgaaria, Horvaatia, Soome, Taani ühinesid 25. novembril Kominterni-vastase paktiga… 

Suur-Britannia kuulutas 7. detsembril sõja Rumeeniale, Soomele ja Ungarile. 

》Kui Hitler ründab põrgut, siis vähim, mida ma teha saaksin, on heatahtlikult kuradi eest kosta alamkojas《 oli vastanud Winston 21. juuni õhtul oma erasekretäri küsimusele, et kas ei ole see tema, Churchilli kui põlise antikommunisti veendeiga vastuolus, kui ta N Venemaad Hitleri rünnaku puhul kavatseb abistada. 

Järgmisel päeva, 22. juuni õhtul just seda ta oma raadiokõnes lubaski. Kuid Churchill läks oma suhtluses põrguvürstiga Bismarckist kaugemale — tema sõlmis liidulepingu. Ta külastas Moskvat ÜK esimese peaministrina. Jossif Staliniga veetis ta oma järgnevast elust ligemale kolm nädalat, mis jaotusid viiele kohtumisele nii kahepoolseil läbirääkimisil kui ka laiemail konverentsidel. 

☭ ☭ ☭

SÕJASÕPRADE KOHTUMISED: 

• Moskva konverents 12.–17. VIII 1942 – Churchilli esimene kahepoolne kohtumine Staliniga keskendus teise rinde küsimusele. 

• Teherani konverents 28. XI – 1. XII 1943 – esimene "Suure kolmiku" kohtumine Franklin D Roosevelti osalusel. 

• Moskva konverents 9.–18. X 1944 – teine kahepoolne kohtumine, tuntud kui "protsendileping". 

• Jalta konverents 4.–11. II 1945) – teine kolmikkohtumine Roosevelti osalusel. 

• Potsdami konverents 17.–25. VII 1945. 

Konverents koodnime Bracelet all, mille aegu augusti keskel 1942 Churchill külastas ka Stalini suvilat ja kinkis talle kabinetiraadio.

Teisel Moskva konverentsil, mille koodnimeks oli Tolstoi, räägiti sõjajärgseist mõjualadest Ida-Euroopas ja Balkanil. Üritati nn protsendileppimust, kus Winston kirjutas paberile mõjuväljade jaotuse (nt N Liidule 90% Rumeenias; Suurbritanniale 90% Kreekas; Bulgaarias N Liidule 75%, Jugoslaavias ja Ungaris 50:50) ja Jossif lisas lehele sinise pliiatsiga heakskiidu märgi. 

Nende suhe oli pragmaatiline, kuid pingeline – Churchill ei usaldanud Stalinit, nagu näitab ka operatsiooni «Mõeldamatu» välmimine (millest võib lugeda allpool), ometi tekkis neil IIMS-aegsete kohtumiste käigus teatav ettevaatlik, aga siiski vastastikune austus. Nad pidasid ja nimetasidki teineteist võitluskaaslasiks. 

☭ ☭ ☭

PÕRGULIK FLIRT ei viinud Marlborough' hertsogide järeltulijat Winstonit õnneks hullarisse, nagu juhtus Konstantin Pätsiga juba Kurjuse impeeriumi looja lõugade vahel. Viimase üksnes otsene vangistuski (türmis/ vanglas/ vangilaagris, v.a asumine ja karistusmeditsiini rakendamine) tema vangistuste kõiki teadaolevaid faase — nii tsaari-, saksa kui ka sovetiaegu arvestades — kestis kokku kuni kuus aastat.²

Eestit tabanud sovetiokupatsiooni ühe järelmina määras punavõim president Pätsile pikalt kestva psühhiaatrilise sundravi. See tähendab, et Stalini senine vang viidi 24. III 1943 türmist üle sunniviisilisele ravile psühhoneuroloogia/ psühhiaatria-haiglais. Alul piirduti Kaasanis asuvate sundravi võimaldavate asutustega, seejärel viidi ta Čistopoli linna ikka samal Tatarimaal. 

Psühhiaatria poliitilist kuritarvitamist põhjendati sageli tõsiasjaga, et patsient Konstantin keeldus loobumast EW presidendi tiitlist. Nii nägi ta mitmesuguste sovetlike raviasutuste palatite lagesid oma viimsepäevani… Siiski ühe lühikese — Stalini surma järgse "rahvuslikuma" vaheajaga AD 1954 ka Eesti südames paiknevas Jämejala Vabariiklikus Psühhoneuroloogiahaiglas (praeguses Viljandi haigla psühhiaatriakliinikus) Ent kohaliku rahva tähelepanu ja eestlaste "palverännakute" sagenemise hirmus saatsid kohaliku nukurežiimi esindajad ta kiiresti tagasi N Liitu, kus Päts paigutati Kalinini (Tveri) oblasti Buraševo psühhiaatriahaiglasse. Sääl kuuldustepärane "Eesti kuningas" 18. I 1956 ka suri. Kokku kestis Konstantin Pätsi "psühhiaatriline" kinnipidamine seega 12 aastat ja 10 kuud (24. III 1943 – 18. I 1956) 

☭ ☭ ☭

Rahulõim X

…

Ameerika ja Briti armeed taandusid võitluste lõpuks mullu juunis läände — oma 150 miili sügavusele pea neljasajamiilisel rindel, jättes varasema kokkuleppe järgi meie liitlastele Venemaalt selle tohutu territooriumi, mille Lääne demokraatiad olid vallutanud. 

Kui Nõukogude valitsus nüüd püüab separaatselt oma aladel ehitada üles prokommunistlikku Saksamaad, tekitab see uusi tõsiseid raskusi USA ja Briti tsoonides ning laseb kaotanud saksa rahval end enampakkumisele panna N Liidu ja Lääne demokraatiate vahel. Mis ka järeldu neist tõsiasjust — ja seda need ilmselgelt on — siin pole kindlasti tegu tolle vaba Euroopaga, mille rajamise nimel me võitlesime. Samuti puudub siin püsiva rahu jaoks hädatarvilik pinnas.

Maailma turvalisus, mu daamid ja härrad, nõuab Euroopa uut ühtsust, kust püsivalt kõrvale jääda ei tohiks ükski rahvas. Just Euroopa tugevate põlisrahvaste tülid on ärgitanud üleilmseid sõdu me silme all või siis varem. Kaks korda oma eluajal oleme näinud Ühendriike, vastu oma tahtmist ja tavu, vastuseisu kiuste, mille jõudu oleks võimatu mitte hoomata — kaks korda oleme näinud vastupandamatut jõudu neid sõtta tõmbamas — õigel hetkel selleks, et õige asja eest võitu tagada, ehkki seda kohutavate tapatalgute ja hävingu hinnaga. Kaks korda on Ühendriikidel tulnud saata miljoneid oma noori mehi sõjateele üle Atlandi; aga nüüd võib sõja teele jääda iga rahvas, kus tahes hämaruse ja koidiku vahel ta ei eluneks. Kahtlemata peaksime töötama Euroopa ülima rahustamise teadlikul sihil ÜRO struktuuri ja põhikirjaga kooskõlas. See on suunaseadena minu meelest ülioluline.

Üle Euroopa ulatuva raudeesriide taustal on ärevuseks muidki põhjusi.

(●●●)

Antagonist Stalin

Churchilli 5. III 1946 kõne Fultonis tabas selge siluetiga varju vastasleeris. See oli Joe ehk Joss ehk Jossif Stalin, kes end pisut kogunud, seejärel ka valjult vastas…


MOSKVA VASTUS koostati umbes nädalaga ja avaldati Pravdas 14. III 1946 Stalini "intervjuuna" (jutumärkides, sest tegelikult olid need vastused "Pravda kirjasaatja" 3 küsimusele hoolikalt läbi mõeldud, sõnastuselt rafineeritud ja kõlasid Moskva raadios juba 13. märtsil) Selle vastuse mürgine, ent argumenteeritud ja ideoloogiliselt tihe tekst (koos sama aasta 9. veebruaril "valimiste" puhul peetud kõnega)¹ kuulub kahtluseta külma sõda kajastavate dokumentide lugemikku.

«Stalini intervjuu» oli ilmselt kaalutletud vormiga. Selle tekst jäi teema-püstitusele Churchilli sõnavõtus ka mahu poolest alla, moodustades sellest kolmandiku (1700 sõna 5500 vastu) Vene lehe esiküljest hõlmas reema täpselt 2 laia veergu ja nõudis kiiremalt lugejalt kümmekond minutit aega, kuna ex-PM-i briti-inglise kõnekunsti taies vältas kindlasti üle ½ tunni (BBC salvestisena 46')


MOSKVA JUTUPUNKTID. Jossif Ðugašvili, alias Stalini vastuväited ja -rünnakud lühidalt:

• Churchill kui sõjaõhutaja – Stalin nimetas teda sõja otseseks provotseerijaks, kes vehib mõõgaga ja üritab külvata lahkhelisid endiste liitlaste sekka.

• Võrdlus Hitleriga oli üks teravamaid lööke…

》Härra Churchill ja tema sõbrad sarnanevad silmatorkavalt Hitleri ja tolle sõpradega.《

See oli sovetliku agitpropi ja üleilmse rahuliikumise (Moskva peamise propagandaaktsiooni) seisukohalt vägev võte, kuna sovetisangarluse tipuks loeti just Hitleri-vastast (nn antifašistlikku) võitlust.

• Rassiaktsent – Stalin süüdistas Churchilli selles, et too propageerib angloameerika (inglise keelt kõnelevate rahvaste) ülemvõimu ja rassiteooria vastavat teisendust, kus väidetavalt nemad vaid on kutsutud maailma saatuse üle otsustama.

Stalini vastuse esmakajastus väliseesti ajakirjanduses — Saksamaal Geislingenis ilmuva Eesti Posti 7. leheküljel

• Ida-Euroopa kaitsmine – Stalin põhjendas sovetlikku mõjusfääri Poolast Bulgaariani legitiimsete turvahuvide ja -vajadusena: kuna N Liit kandis sõjas suurimaid kaotusi, on tal ka õigus luua idapoolne julgeolekuvöönd, laskmata sinna naasta fašistlikke režiime või eksiilvalitsusi, nagu seda olid Władysław Andersi ja Draža Mihailovići vastavalt Poolat ja Jugoslaaviat esindavad pagulasvõimurid.

• Lääne "silmakirjalikkus" – õigemini irvitav vastandus: Inglismaal valitseb leiboristlik ühe-partei-monopol — ja seda nimetatakse tõeliseks demokraatiaks, samas kui Ida-Euroopas oli (seni päriselt, aga varsti vaid mängulis-formaalselt) valitsemas mitmeparteilisus (loe: Moskva lõastet kommunistide ohjatavad parteiblokid) – ja seda nimetatakse totaalseks diktatuuriks.

ROPAGANDAALI TARRUS. Milles siis seisnes Stalini vastuse kaalukus. Tegu polnud pelka solvangu või propagandistliku hüüatusega, kuna Stalin või ta kõnede variautor(id) rakendas(id) terasest loogikat, tõid ridamisi ajaloolisi paralleele, asendasid kreeka—rooma klassikalise demokraatia (lääneliku) tähenduse ja tuginesid N Liidu kui ohvri peagu piibellikule narratiivile.

Retooriliselt betoneeris idaleer siin oma agitpropi kantsi ja tsementeeris geopoliitilist tandrit: Moskva ei suvatse Ida-Euroopast taanduda, ei aktsepteeeri Läänest dikteeritavaid reegleid ja loeb anglo-ameerika erisuhet enda jaoks eksistentsiaalseks ohuks. Teksti väärtus loodava sovetimpeeriumi ametliku seisukohana kestis pikemalt. "Stalini intervjuu" osutus Külma sõja tähiseks, mida osundati ning millele sai osutada aastakümneid edaspidigi.

Teised sovetlileeri päevakajalised vastused Fultoni-kõnele olid sama agressiivsed, ent väiksema kaaluga. Ka kiiremad neist olid nõudnud reageerimiseks aega terve töönädala.

Pravda 11. märtsi juhtkiri «Churchill täristab relvi»² ründas Fultoni-kõne äärmise teravusega siiski enne Stalini sõnavõttu:

》Churchill kustutab üheainsa kriipsuga kõik, mis ta sõja kestel üles ehitas.《

Ajakirjanik ja ajaloolane Jevgeni Tarle kuulutas 12. märtsi Izvestijas samuti oma leivaisa ennetades:

》Nõukogude Liit ei alistu verbaalsete rünnakute ja ähvarduste ees.《

Kõige teravama eritluse tipuks oli muidugi ajaoolise arengu seadus "teadusliku kommunismi" varamust.

Stalin: Härra Churchill meenutab taoti oma kõnedes "lihtsaid inimesi väikestest majadest" härrasmehelikult neile õlale patsutades ja nende sõpra teeseldes. Kuid need inimesed ei olegi nii lihtsad, nagu võib näida esimesel pigul. Neil on oma vaated, oma poliitika ja nad oskavad endi eest seista. Nemad — miljonid lihtad inimesed, on need, kes kukutasid Inglismaa valimistel läbi hr Churchilli ja tema partei, andes oma hääled töörakondlastele [e Leiboristlikule erakonnale]. Nemad — miljonid lihtsad inimesed on need, kes isoleerisid Euroopas reaktsionäärid, koostöö pooldajad fašismiga, ja eelistasid pahempoolseid demokraatlikke parteisid. Nemad — miljonid lihtsad inimesed on need, kes proovinud kommunistid läbi fašismile vastupanu võitluse tules, otsustasid, et kommunistid täielikult väärivad rahva usaldust. Nii on kasvnud kommunistide mõju Euroopas. Säärane on ajaoolise arengu seadus…

("Stalini intervjuu" 13. Ⅲ 1946 — Rahva Hääle eestindus)²

TÕTT KÕNELEVAD TROLLID. Kokkuvõtteks — käsitades Fultoni-kõne märkimisväärse hoiatusena Läänest — just niisugusena Stalin seda oma valju teavitusega kinnitaski sisulisi tõsiasju ekspeaministri tekstis punasega alla kriipsutades:

Churchillil on tuline õigus — raudne eesriie on langenud!

Ja N Liit ei soostu seda üles tõmbama ega kokku rullima.

See matš Churchill ⚔️ Stalin oli kahe gigandi dialoog ja üks dramaatilisemaid hetki Külma sõja lavalaudadel, millelt Churchill etenduse protagonisti usutavasse rolli tõsteti.

MÄRKUSED

(1) Sellal ⅢMS-iks valmistuv Stalin pidas 9. II 1946 NSVL-i Ülemnõukogu valimiste eelse kõne teatatamaks, et "kapitalism" on sõdade puhkemise pealäte ja kutsus üles mobiliseeruma, et „me kodumaa [oleks] kindlustatud igasugu juhuste eest” — Vt Seltsimees JV Stalini kõne Moskva linna Stalini valimisringkonna valijate valimiseelsel koosolekul 9. veebruaril 1946. a. Sirp ja Vasar 16. Ⅱ 1946. 

(2) Vt Čerčill’ brjacaet oružiem. Pravda 11. III 1946 juhtkiri sulandus peagi Stalini 13. märtsil üllitet teksti ehk n-ö intervjuuga Pravda kirjasaatjale — vt Pravda 14. II 1946; Сталин И.В, Cочинения, 16. kd. М, 1997, lk 25-30) Churchilli Fultoni-kõnele, eriti kui kirjutist vahendati Moskva raadios 14. Ⅲ 1946 juba 5 eri keeles. Pravda toimetajate raev ÜK endise peaministri kõne kallal ületas peagu kõigi tähtsate välismaa tegelaste mahategemist, jäädes alla üksnes Hitleri-vastasele kriitikale.

Vabadusraadio kahanev amplituud

"Washingtoni sooga" võideldes on Trump kuivatanud ka Raadio Vaba Euroopa — Vabadusraadio toitva lätte

VABADUSRAADIO—RAADIO VABA EUROOPA (RFE/RL) edastas AM-saateid Külma sõja kõrgajal kuni 215h ööbas, nüüd on need kärbitud 11 tunnile ööbas. Peamiselt vene jt idaslaavi audiosaated ≤30h jätkuvad siiski ööbaringselt nii veebis kui ka satelliidil HotBird.

Aprilli lõpus katkestab Vabadusraadio (Radio Liberty — vt uudist!) oma AM-saated Euroopas. Varem Münchenis asunud, praegu peakorteriga Prahas olev Külma sõja ajal Ida-Euroopa vaimseks valgustamiseks loodud ameeriklaste eraasutus on lõpuks kuival, kuna tema senise ainurahastaja USA Kongressi eraldisi on juba kaks kuud pärsitud.

Paar päeva enne aprilli lõppu teatas RFE/RL, et ta heauskne dialoog Ühendriikide Globaal‐Meedia‐Ametiga (USAGM)**** taastamaks eraldisi USA Kongressi tagatud rahastusfondist on läbi kukkunud, mistap RFE/RL taotleb föderaalkohtunikult korraldust USAGM-ile kanda meedialõidale üle nii aprilli (12mln$) kui ka ülejäänud majandusaasta 5 kuu rahaeraldised. Märtsis õnnestus sarnase taotlusega jooksva kuu eraldised RFE/RL-ile kohtu kaudu välja nõuda. Niisugune rikkis ventiiliga rahakraan vajab aga väljavahetamist ja on RFE/RL-i jätkusuutmatuse kindlaks märgiks.

Amplituudmodulatsiooni (AM) ringhäälingu‐saateid on USA maksumaksja raha eest tehtud eraraadio Radio Liberty (RL) kaudu juba üle seitsme kümnendi, märtsist 1953 ning seda peamiselt endise N Liidu (nüüdsete VF-i + Valgevenemaa + Ukraina + Taga‐Kaukaasia + Kesk‐Aasia) alale — NB! Seejuures 1975-2004 ka anastet Balti riikidesse. Aprillis katkevad viimasedki AM-saated Põhja-Leedu kesklaine= KL-saatjast. Paari aasta eest AD 2023-24 on antud venekeelse RL-i AM-saateid ka Eesti KL-saatjast 1035kHz (kuulderaport Põhja-Ukrainast — aprill 2023) Tartumaal; ning pikki aastaid ka lühilaine= LL-saatjaist Lääne-Saksamaal, Portugalis ja Hispaanias (õhiti AD 2006)

Muu seas ka Vabadusraadio—Baltikumi saateid edastanud raadiojaama AM-antennikompleksi õhkimine märtsis 2006 Vahemere ääres Palsis. Raadiojaam rajati 1955-57.

RINGLEVI ASENDUB VEEBILEVIGA. Peale mitmekeelse veebitegevuse, Instagrami, YT- jt sotsveebikanalite jätkab RFE/RL meediatööd suvest 2025 siiski ka traditsioonilisemas audio+visuaalses vormis: 22 raadiokanaliga (sh 4 vk) + viie teleteenistusega (2 vk, samuti farsi, tadžiki ja kirgiisi keeles)

Peale USA on rahvusvaheline ringlevi teinud vähikäiku kogu läänemaailmas Suurbritanniast Soomeni ja Šveitsist Kanadani, väljapaistvaks erandiks on Saksamaa, kes AD2025 avaõigusliku Deutsche Welle (Saksa Laine, edaspidi DW/DF) eelarvet suurendas 15mln€ ehk 3,7% võrra. Ühendriikides teravdab välisringlevi hiljutist tasalülitamist sisepoliitiline võitlus süvariigi demonteerimiseks, mida president Trump on pidevalt kuulutanud ning oma teisel ametiajal näib juba tõsiselt taotlevat.

Kui 4. aprillil teatas sat-TV saatemahu kärpimisest RFE/RL, tuli sarnane sõnum ka Raadio Vaba Aasialt (RFA)*** Kui mitte varem, siis aprilli algul näib Valge Maja olevat otsustanud minimeerida RFE/RL-i eetrivõimsusi {3×} ja ja RFA saatemahtu {9×}

Ameerika Hääle (VoA) sulgemise järel märtsi keskel, taastas USA valitsus kuu lõpuks oma teise samal ajal varisurma sattunud allasutuse Office of Cuba Broadcastingi (OCB)** Radio & TV Martí tegevuse, mis võib osutada Trumpi administratsiooni ühele eelishuvile lähivälismail nagu kommunistlik Kuuba, kust pärineb praeguse administratsiooni riigisekretär Rubio. Teisalt on OCB saated Kuubal enam tun(nusta)tud (≤75%) kui USAGM ükski teine allasutus oma sihtmail.

Samal ajal jätkub eelmainit meedialõitade ja mitme säält vallandet töötaja vägikaikavedu USA valitsusega kohtuis. Kohtuasjad on kõik suunatud USAGM-i vastu, mille uued juhid ilmselt näevad VoA-s Valge Maja malli järgi "Ameerika Radikaalide Häält", ning saavad juhtnööre Valitsustõhususe Ametilt (DoGE), mida ohjab mootorsaega vehkiv miljardär Musk.

Kui seni kongressifondide toitel olevad lõidad, nagu RFA ja RFE/RL, oma seadusandliku tagatise kiuste lähinädalail rahaeraldiste juurde ei pääse, siis ilmselt kustuvad tuled Washingtoni, Praha, Riia, Dubai ja Taipei büroode toimetusruumes kui mitte juba tänavu, siis lähiaastail. Päästa võiks neid siiski uued rahastajad…


KAS RFE—RL SAAB RAHA EU-ʟт? Kolm päeva pärast USAGM-i saatuslikku sõnumit rahastuse tõkestamisest, 18. märtsil allkirjastas 10 EU-riiki ühisavalduse väljendamaks valmisolekut otsida RFE—RL-i elumise võimalusi. Need on Austria, Belgia, BRD, ČR, Eesti, Holland, Leedu, Läti, Sloveenia, Rootsi. Kõige üllatavam on siin Saksamaa osalus, sest tollel on rahastada oma ja vähemalt sama tugev avaõiguslik lõit (DW/DF), mis tegutseb ka vene jm idaslaavi keelis — vahest asub viimane partneriks Current Time TV-s* tühjaks jäänud VoA kohale? Ühisavaldusega liitujad peaksid RFE—RL-i sarnases mahus käigus hoidmiseks igaüks loovutama 15(∓5)mln€ aastas.

Euroliidu diplomaatiat juhtiv Kaja Kallas ütles 2. aprilli eksklusiivintervjuus RFE/RL-ile, et EU peab arutama {tulevikus} nende organisatsioonide ja maade abistamist, kes on kaotanud USA toetuse. See hõlmab mõistagi ka RFE/RL-i. Intervjuus meedialõida poolakast reporterile ütles KK, et vaba meedia ja usaldust vääriv teave on EU jaoks {jätkuvalt} olulised. Samas lisas ta, et USA toetuse minetamise tõttu on paljud organisatsioonid ja riigid nüüd abipalvega EU-komisjoni "ukse taga", mistap EU-komisjon, kes kõiki aidata ei suuda, peab abikavu ja ulatust kaaluma. Ka puudutas KK 8-minutises intervjuus võimalikku tariifisõda USA-ga, Ukraina toetamist jm. Kallas kordas RFE/RL-i rahastuse küsimuses seega oma esmast, 18.3.2025 vastust — "automaatselt ei saa midagi", mis võib tähendada, et RFE/RL-i rahastamist EU-komisjoni tasemel läinud kahe nädala kestel ei oldud veel lahatud, kuigi EU-komissaride suhtlus eraasutuse juhtkonnaga samal ajal jätkus.

TÄIENDUS 20. V 2025 — RFE/RL saab EU-komisjonilt rahasüsti.

Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Kaja Kallas teatas, et EU-komisjon eraldab Vabadusraadio (RL) tööks €5½mln.
Kallas:

"… valmistame ette 5,5 miljoni euro suurust lepingut Euroopa demokraatia sihtkapitaliga, millega toetatakse Vaba Euroopa Raadio elutähtsat tööd. Tegemist on lühiajalise erakorralise rahastusega toetamaks sõltumatut ajakirjandust." Vabadusraadio rahastus on sihtotstarbeline ja suunat ringhäälingule "Euroopa [Liidu] naabermail, samuti Kaukaasias ja Kesk-Aasias".

Seni vaid USA maksumaksjate rahastet RFE/RL-i sihtmaiks on ka EU-sse kuuluvad Bulgaaria, Rumeenia, Baltikum (vk «Baltija» CurrentTime.TV-s) ja Ungari. Meediumi kavandatud aastaeelarve on aga €135mln. Samal ajal on USA administratsiooni kokkuhoiupoliitka raames kärbit RFE/RL-i valgevene ja ukraina teenistusi, peatunud on kõik AM-saated jmt projektid, samuti on tühistatud enamus lepinguid vabakutseliste kaastöölistega.


AMEERIKA HÄÄL valitsusasutusena on praktiliselt varjusurmas. Alates 15.3.2025 saadeti 83-aastase VoA kõik töötajad sundpuhkusele ja kuu lõpuks olid nad tööst ametlikult ka priid. Donald J Trump oli VoA-d arvustanud ajakirjandusliku standardi vastutustundeta eiramises, märkides AD 2020, et VoA levitas "vastikut" vale USA ja oletusi VF-i rolli kohta Joseph R Bideni poja Hunteri sülearvuti-skandaalis. Samuti oli VoA juhtkond asutusesisese korraldusega keelanud nimetada terroristideks Hamasi liikmeid ja organisatsiooni ennast — "välja arvatud juhul, kui osundatakse ametlikke avaldusi".

Samuti kui RFE ja VoA eestikeelseis toimetusis hakkasid viimaks tooni andma pahempopulistid, nagu Neeme Raud või Krister Paris, oli VoA-s lõpuks jäme ots ärklejate (loe: neokommude) käes. Ühendriikide globaalmeedia seestamine punaste ja nende ideoloogiaga näibki olevat järsu sulgemiskäsu ajend. Sarnane oli ju ka uue ametkonna DoGE valitsusasutuste tõhustamise missiooniga Elon Muski etteheide VoA-le jt USA välislõitadele, kui ta veebruaris 2025 pani ette nood sulgeda. Eete teostuseni kulus kõigest kuu!

President Trump lõi teise ametiaja algul nimelt valitsuse tõhususameti DoGE eesotsas X‐sotsmeediumi omaniku miljardär Muskiga; bürokraatiat kärpiv ja valitsust reformiv asutus on vallandanud föderaalasutuste töötajaid juba tuhandeis. Nagu muu seas tegi Musk 10.2.2025 ka VoA ja RFE—RL-i likvideerimise eete, kuna väidetavalt…

"keegi ei kuula neid enam" ja sääl töötavad "üksi endaga kõnelevad pöörased marupahempoolsed"(crazy left radicals), kes "põletavad USA maksumaksja dollareid miljardi kaupa aastas". Elon Musk tegi selle märkuse X-is vastuseks USA erisaadiku Richard Grenelli kriitikale USA maksumaksja rahastet meedia kohta, mis on täis "pahemäärmuslasist aktiviste" (far-left activists)

AGENT RFE—RL-ıs. Läbilõikes iga nelja—viie aasta järel on selle asutuse katuse alt leitud mõni järjekordne vaenulik välisagent. Seni on neid teada 17 — kõik Ida-Euroopa ja eeskätt Moskva, Budapesti, Bukaresti jmt punarežiimi nuhid. Nüüd on USAGM-i üle USA Kongressis käiva arutelu käigus tilkunud teavet uuest "spioonist", kelle nime ega agentuurse kuuluvuse kohta esialgu avalikud andmed puuduvad.

Grandiga toetatav RFE/RL, mille peakorter asub Prahas, Čehhi Vabariigis palkas töötaja, kes hiljem tuvastati välisriigi spioonina. Lõpuks vallandas RFE/RL-i juhtkond selle töötaja, ent nad tegid kõik varjamaks vastavat teavet Trumpi esimese administratsiooni aegse USAGM-i juhtkonna eest. Ülaltoodud intsidendist sai USAGM-i juhtkond teada samal aastal hiljem, kui ülevaates RFE/RL-i värbamipoliitikast teadvustati, et asutusse on sattunud [¾ sajandi vältel] üle 20 USA-le vaenulike välisluuretega seostatavat isikut. Sündmuse väärkäsitlusega oma süüd hägustades sisuliselt tõkestas RFE/RL-i juhtkond EU privaatsusnormide argumendiga selle juhtumi [mõlemad senised] meiepoolsed juurdluse[d].

— USAGM-i juhi kt Kari Lake'i ettekandest USA Kongressi Esindajatekoja väliskomisjonis 25.6.2025.

Hoolimata seadusandlikest ja kohtulahinguist pole usutav, et valitsusasutus nagu VoA endisel kujul taastub või et eraasutused, nagu RFE ja RFA, oma ülesannete täitmist samal tasemel jätkaksid. Viimaste hea käekäik on sõltunud alati tõhusast koostööst USA süvariigiga, mis president Trumpi poliitika tõttu on nüüd enneolematu löögi all.

Kokkuvõttes oli tosin USAGM-i allasutust ringlevi ja veebi kaudu maailma teenindanud seni 61 keeles, iganädalane auditoorium kõigi lõitade peale oli üle 300mln inimese. Kümme USAGM-aluste asutuste reporterit on sihtmail vangis.

Sõja 4000 ööpäeva

Tartu rahu CV aastapäevaks 2. veebruaril 2025 on Venemaa 20. veebruaril 2014 vallandet vallutussõda Ukrainas käinud 4000 päeva ja ööd

VAHEKOKKUVÕTE. Rinne püsib sügisest 2022 praktiliselt paigal. Lisandunud on poole aasta eest Ukraina vallutet piirkond Venemaa Kurski oblastis, mis algul hõlmas ~800km² ehk Pärnu suuruse maa-ala, ent praeguseks on kahanenud veerand tuhande ruutkilomeetrini. 

Hukkunud on läinud sõjakümnendiga üle 800 tuhande inimese. Sõjaga on väljapoole Ukrainat + Venemaad kandunud rohkem kui 10 miljonit sõjapagulast. Seejuures on sõja eest või sõja varjus asunud Eestisse paarsada tuhat isikut. Neid on kuhjunud Eestisse peamiselt Euroopa Liidu sisese rotatsiooni tulemusel. Selle kuhjumise põhjuseks on siin kujunenud soodne — venekeelse olmega ja muulasi salliva kultuuriga keskkond. 

KÜLMA SÕJA ENNUSTUS. Et RU⚔️UKR-i kuumale ehk pärissõjale, mis algas 20. II 2014, eelnes 17. IX 2003 — 19. II 2014 külm sõda, siis ei saa välistada, et mingi erakorralise pöörde ajel sõjategevus peatub ja konflikt jätkub taas mittekineetilise külma sõjana. Selline seisund oleks parem, kui sellega kaasneks Balti riikidele tuttav (soveti/RU-) okupatsiooni mittetunnustuspoliitika USA jm tsiviliseeritud maailma poolt. Paraku katkestas Joseph R Bideni administatsioon sellise mittetunnustuspoliitika analoogi — Krimmi hõivamise mittetunnustamise doktriini, mille oli välja kuulutanud Donald J Trumpi administratsiooni välisminister Michael R Pompeo 25. VII 2018 — vt Krimmi Deklaratsiooni — Crimea Declaration — mis praeguseks on ametlikult "arhiveeritud sisu".

Samas on ometi hakatud mõistma rahu sõlmimise vajadust ja eestlasel oleks mõistlik seda tervitada — mitte ainult, ehkki seda enam — Tartu rahu aastapäeval!

Tarmuka rahuprintsina Ukrainas võimu saavutanud Zelenski on ammu minetanud tarmukuse. Rahu Ukrainas on Eestile alati tähtis olnud. Just Kiievist algas AD1036 pealetung Jaroslavi ebatargal juhtimisel, mis tegi rutaka lõpu Kalevite-muinasajastule ja riikluse algeile praeguse Eesti alal. Ja just nimelt Ukrainat pidasid silmas Eesti iseseisvuse deklaratsiooni kirjutajad AD1918 oma järgmise lause tähendamissõnadega:

《  Üle Sarmatia lagendiku laiutab end hävitav korralagedus, ähvardades oma alla matta kõiki rahvaid, kes endise Vene riigi piirides asuvad. 》

Kuna Ukraina nüüdseks on sisuliselt verest tühjaks jooksnud ja kunagine n-ö vaba maailm ei ole suutnud end kokku võtta — ei selleks, et Kiievit mõjusalt aidata ega Moskva agressiooni tõrjumiseks, siis.…

Iga kuuga muutub tõenäosemaks, et sõda ulatub ka otseselt, so lahingutega Eesti pinnale, kui mitte sel, siis seda enam tõenäolisemalt järgmisel aastal. Putin (WP) on saatnud teise ilma juba üle 900 tuhande. Oleks üle mõistuse kujutleda, et gebistliku hunta juhi meeletu massimõrv enne miljoni surmaohvri piiri ületamist ei lõpe. Vaherahu ilma sõja lõpetamise tagatisteta oleks Eestile aga sama ohtlik kui sõja ükskõik kui kõrge või madala intensiivsusega jätk. 

SÕJA SENINE MÕJU EESTILE toimib peamiselt pagulaste sissevoolu kaudu. Aasta 2025 alguse seisuga on eesti keele oskusega vähemalt argisuhtluse tasemel ja ühe või kahe eesti vanemaga Eestis elavate eestlaste osatähtsus siinsest elanikkonnast 56%. Sõja algul AD2014 oli eestiverd ja riigikeelt valdavaid eestlasi EV haldusalal* 61%. 

——

* Siin on silmas peetud E(NS)V halduspiire, mitte kogu territooriumi Narva jõe taguste ja Petserimaa aladega EV põhiseaduse §122 ja AD1920 rahulepingu piirileppimuse järgi. Kogu Tartu rahulepingu järgsel EV territooriumil elab 31. XII 2024 seisuga 769 tuhat endogeenset eestlast ehk 53% põlisrahva esindajaid, kes valdab eesti keelt ja on eesti vanema/te järglane. 

UKRAINA SÕJA KRONOLOOGIAT

Ad

2014

20. ıı

Venemaa (RU) alustas Krimmi (Q) anastust

21. ııı

Putin (WP) seadustas Q-hõive

7. ıv

RU alustas idaUKRi suurlinnade ja tööstusalade hõivet

15. ıv

UKR kuulutas välja separatistliku terrorismi vastase võitluse

17. ıv

esimesed surmaohvrid RU⚔️UKR sõjas

17. vıı

RU hävitas Buk-raketiga Malaisia liini MH-17 reisilennuki, suri 298 inimest

2015

24. ı

RU raketirünne Mariupolile nõudis 30 surmaohvrit (linn piirati sisse 7 aastat + 1 kuu hiljem ja langes 7 aastat + 4 kuud hiljem, 20. v 2022) 

2018

15. v

WP avas Q poolsaart RU Aasia-osaga siduva Euroopa pikima 19km silla üle Kerči väina 

2019

21. ıı

UKR sätestas NATO-pürgimuse põhiseaduses

7. ıx

esimene RU—UKR-i vangivahetus 

2021

2. xı

CIA juht William J Burns Moskvas Bideni sõnumiga: USA mahitaks n-ö UKR-küsimuse lahendust — k.a piiratud invasioon — mis NATO piire ei puutu. 

2022

11. ıı

Biden keelitas USA kodanikke eemale UKR-ist, kuna sõjalist päästeoppi sinna polla kavas

24. ıı

algas RU Kiievi-rünnak, seni salajane, peamiselt puhvervägedega ja vaegkuluga lahingutegevus (külm sõda) paisus väga intensiivseks pärissõjaks; UKR kehtestas eriseisundi, mida president pikendab tänaseni kvartali-kaupa. 

4. ıv

Biden nimetas WP-d Buča tõttu sõjaroimariks

30. ıx

WP seadustas ida-Ukraina anneksiooni 

15. xıı

Kiievi 24. ıı alanud kampaania sai lõpu pärast 295 ööpäeva ehk 42 nädalat, selmet 3 päeva kestma pidanud n-ö täiemahulist sõda. Kui enne seda oli RU anastuse all 7%, siis nüüd 20±3% UKR-alu. Rinne jäi kolmeks aastaks enam-vähem samale joonele.

2024

6. vııı 

Algas UKR-i pool aastat väldanud vastu-sõjakäik RU Kurski oblastisse.
13. xı 

Kurski oblasti vabastamiseks kaasas RU Põhja-Korea sõjaväeüksusi. Kurski-kampaania taandus veebruaris 2025 UKR—RU piirile.

2025

16. ıv 

Putini surmaohvrite arv tema võimuaja sõja- jm roimade tagajärjel ületas miljoni inimese piiri.
11. vıı 

Donetski oblasti põhjaosas edenedes saavutas RU oma aegalsel pealetungil 23% UKR-alade anastuse.

LISAKS varasem, aasta 2014 eelne kronoloogia

Üheksa kuud otse Ukraina pealinnast

Massimõrtsuka WP roimade vahekokkuvõte

Venemaa valitsejaist massimõrtsukad ( seisuga jaanuar 2025 )

Putini ( WP ) massiroimi, isiklikku vastutust ja süülisust eritles Isekiri varem:

⋙Isekiri: Putin & Milošević⋘

MASSIMÕRVAD märksõnalise nimestikuna

I. Sõjad

• Čečeenias ( Ⅱ sõda ) +
• Georgia‐/Gruusias +
• Ukrainas, alates Qırımi-hõivest veebruaris 2014 tänaseni; + samuti sekkumisest…
• Süüria kodusõtta septembrist 2015 kuni tolle sõja lõpuni detsembris 2024; jm erioperatsioonid; samuti nonde käigus maa pealt pühitud ja/või tapatalgute tandriks muudetud asulaid, nagu…
• Kotar-Jurt +
• Aleppo +
• Buča +
• Mariupol; +

Ⅱ. Wagneri era-armee tegevuse surmaohvrid Aafrikas ( peale Süüria+Ukraina )

Ⅲ. Massiterror ( -iaktid )…

Elamute vastu Buinakskis, Moskvas ja Volgodoskis AD 1999 +

Beslanis +

Nord-Ostis; + WP arvel on…

üle poolesaja ( kordaläinud ) poliitmõrva vastasrinna + pagulaste vastu; sh WP teadmisel…

≥10 vabaduses tapetud ajakirjanikku +

≥15 vabaduses tapetud opositsionääri +

26 vangistuses hukkunud süümevangi +

+ reisilennukeiga ( sooritet ) lõpuni uurimata õnnetused…

Poola Tu-154-ga Smolenskis AD2010 +

Amsterdam — Kuala-Lumpuri reisiga MH-17 Ukrainas AD2014 +

Bakuu—Groznõi reisiga AHY 8243 Aktaus jõulupühal 2024…