esmaspÀev, 18. veebruar 2019

Moskva pakt ja Tartu rahu

ajaloo pilkelaual
AD2019  🆚  AD1919


VIIE AASTA EEST sobitati Eestile nii halvaendeline Moskva pakt, et selle ratifitseerimise korral riiklik jÀrjepidevus hÀviks ja pÔhiseadusliku riigipiiri asendaks uut maismaa-piiri sÀtestav leping Venemaaga.

Eesti Vabariigi virtuaalse eksistentsi 101 aastast on ĂŒks ( 13 kuud ) kulgenud sĂ”ja + 75 aastat Tartu rahu tĂ€he all. Ja ĂŒlejÀÀnu ?


RAISUS VEERANDSAJAND. Eesti vĂ”imuladviku varsti ¼ sajandit hoitav Ă€raandja-poos idapiiri osas on jĂ€tkusuutlik… VĂ”i vĂ€hemalt pĂŒĂŒab nĂ€idata seda niimoodi viimati(ne) valitsusliit.

Nimelt kÀis oma suutlikkust Àsja Moskvale tÔestamas EV vÀlisametkonna 8(-!!!-)liikmeline delegatsioon eesotsas poliitika-osakonna peadirektori Lembit Uiboga. Poliitkonsultatsioonina kirja lÀinud kÔneluste laabumist VF-i delegatsiooniga, MИD-i II (Euroopa) osakonna direktori Sergei S Beljajevi eesistumisel, kuulutas Eesti pool samal Ôhtul pax Tartuensist rikkuva tiraadiga:
«Kohtumisel arutati [---] Eesti-Vene piirilepingutega seonduvat ning tĂ”desid, et lepingute jĂ”ustamine on mĂ”lema riigi huvides ja aitaks kaasa kahepoolsete suhete parandamisele.»

TSITAAT ON TÄPNE: arutati tĂ”desid… Ehk iga tĂ”de pole tĂ”si… Ja lugu nii oligi.

Moskva ei vĂ€ljastanud kohtingust mingit MИD-i avaldust — seega mitte kippu ega kĂ”ppu «mĂ”lema riigi huvide» jĂ€rgimise kinnituseks kohtumise vÔÔrustaja poolelt. Mis on seda veidram ja selgem osutus vĂ”imalusele, et konsultatsioone algataski Tallinn. Et ĂŒlesandeks oligi moskoviite usutada ju tervelt 25 aastat vĂ€ltava piiri-perestrojka-kursi kindlas kestlikkuses — ka valimiste jĂ€rel!

Ja MИD-i vastus Tallinna mikserdajatele polnud arvatagi kuigivĂ”rd empaatilisem Pressi-MaĆĄa Zahharova varem na Ă©tu tĂ©mu antud teatest —> 13. XII 2018 briifingu video:
«Meie suhtumine piirilepingute ratifitseerimisprotsessi ei muutu — protsessi edu eeldab teineteisega suhtlemiseks normaalse vaenuvaba Ă”hustiku tagamist ja seda, et Eesti ei poogiks ratifikatsiooni kĂŒlge mis tahes poliitilisi lisandeid, klausleid ega tingimusi.»

MOSKVA PAKT. Moskva-kohtumisel 18. II 2014 sĂ”lmisid vĂ€lisministrid Urmas Paet EV nimel ja Sergei Lavrov VF-i nimel 3 lepingut, mis ♳ mÀÀrasid Venemaa ja Eesti riigipiiri Tartu rahulepingus sĂ€testatust oluliselt lahknevale joonele, ♴ loovutasid VF-ile ENSV halduse alla kuulunud akvatooriumi ja ♵ andsid VF-i kontrolli alla 2 eksterritoriaalset enklaavi EV pealinnas.

Urmas Paet ja Sergei Lavrovi 18.2.2014 Moskva pakt

》  I S E K I R I :  TARTU RAHU KRONOLOOGIA 《
EHK KUIDAS TÕE + ÕIGUSE KALJULT (MITTE) LASKUDA AJULIIVA


Sel, 2019. aastal leeb rida mÀrkimist vÀÀrivaid tÀhtpÀevi veel.

TÄNAVU MÄRTSIS möödub 20 aastat Tartu rahu jĂ€rgset pĂ”hiseaduslikku riigipiiri hĂŒlgava piirileppe viseerimisest Peterburis — leping lĂŒkati siiski sahtlisse… kuueks aastaks.

TÄNAVU AUGUSTIS möödub 29 aastat Tartu rahulepingu jĂ€rgimise nĂ”ude esitamisest E(NS)V ja VF-i lĂ€birÀÀkimistel; Eesti delegatsioon seadis jĂ€rgnevail kĂ”nelustel Tartu rahulepingut heanaaberlike suhete aluseks veel vaid 4 aastat — kuni 👇🏿 november 1994…

TÄNAVU SEPTEMBRIS möödub 80 aastat viimasest viitest Tartu rahulepingule EV ja NSVL-i lepinguis — Vastastikuse abistamise pakt.

TÄNAVU OKTOOBRIS möödub 10 aastat karistusseadustiku tĂ€iendamisest, mis muutis riigireetmise tunnusel karistatavaks ka «vĂ€givallata tegevuse», kui see on «suunatud [EV] territoriaalse terviklikkuse vastu»; nii osutusid riigireetmise aktiks edaspidi ka kĂ”ik sobingud, mis rikuvad pĂ”hiseaduse §122 emba—kumba lĂ”iget:
♳ Eesti maismaapiir on mÀÀratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga jt riikidevaheliste piirilepingutega. Eesti mere- ja Ă”hupiir mÀÀratakse rahvusvaheliste konventsioonide alusel.
♴ Eesti riigipiire muutvate lepingute ratifitseerimiseks on nĂ”utav riigikogu koosseisu kahekolmandikuline hÀÀlteenamus.

TÄNAVU OKTOOBRIS möödub 100 aastat Tartu rahulĂ€birÀÀkimiste algatusest EV poolt.

TÄNAVU NOVEMBRIS möödub 25 aastat EV Tartu rahulepingul pĂ”hineva seisukoha ametlikust loovutamisest — peaminister Andres Tarandi avaldus Postimehele:
«Meie kangelaslik, ent ebapraktiline hoiak piirikĂŒsimuses hakkab lĂ”ppema.»

TÄNAVU DETSEMBRIS möödub 100 aastat rahulĂ€birÀÀkimiste algusest Tartus, mille tulemusel 2. II 1920 sĂ”lmisid EV ja VF Tartu rahulepingu.


》  I S E K I R I :  PUTINI  3  VASTUST  PIIRIKÜSIMUSELE 《
S O V E T I S M   áš±ê» - i   P I I R I P O L I I T I K A S



neljapÀev, 17. jaanuar 2019

JÄLLE INIMTÕRVIK…

Pudemeid vÀlisringhÀÀlingu lintidelt ja Isekirja arhiivist

Protsessioon Romas Kalanta mÀlestuseks
Sel pĂ€eval AD1969 ehk viie kĂŒmnendi eest jĂ”udis meieni kurb sĂ”num Prahast

See oli Jan Palachi enesepĂ”letus Praha peatĂ€naval kuningas Vaclavi mĂ€lestussamba lĂ€hedal 16. I 1969. Karli ĂŒlikooli majandusteaduskonna tudeng Jan Palach valas end ĂŒle bensiiniga ja sĂŒĂŒtas pĂ”lema.

MahajĂ€etud kirjas ĂŒtles ta, et surmab end — nagu osundas Ameerika HÀÀle eesti saade ( VoA 17. I 1969 ) «protestiks valitsuse salatseva poliitika vastu ĂŒhenduses invasiooniga» ning nĂ”udes tsensuuri ja N Liidu propagandaajakirja SprĂĄvi ilmumise lĂ”petamist.

Ta suri pÔletushaavadesse kolm pÀeva hiljem.

AUGUSTIS 1968 oli ĂŒle ČSSR-i piiride valgunud pool miljoni sĂ”durit ja kuus tuhat tanki Idabloki = Varssavi pakti viielt maalt — nagu öeldi — tĂ”rjumaks vĂ€idetavat antisotsialistlikku vandenĂ”ud. See tekitas lÀÀneslaavi muidu nii rahumeelses rahvas mĂ”istetavat protestivaimu, mida kĂ”ik vĂ€ljendasid oma moel. Muist sangarlikuma ja jĂ€relmina antikommunistliku vastupanu ĂŒhe ĂŒllama eeskuju lĂ”i aga Jan Palach ( † 20 )

1948-1969
Jan Palach oli sĂŒndinud 11. Ⅷ 1948 VĆĄetatys Praha kĂŒlje all. Koolipoisina saatis teda ĂŒksiklase maine, kuid hiljem Karli ĂŒlikooli tubli ĂŒliĂ”pilasena oli ta peale muu jĂ”udnud nii N Liidus kui ka Prantsusmaal kĂ€ia. VÔÔrvĂ€gede sissetungiga pÀÀdinud suve lĂ”puks koju naastes ĂŒhines ta anastuse vastustajaiga. Nii oli ta novembris 1968 koos sĂ”pradega plaaninud Praha raadiomaja hĂ”ivamist. Ent sest ei tulnud midagi vĂ€lja. NĂŒĂŒd siis enesesĂŒĂŒtamise eelĂ”htul, 16. I 1969 oli ta kirja pannud oma nĂ”udmiste ja protestiĂŒrituste plaani. Kui neid ei tĂ€ideta 21. jaanuariks, pidi sĂŒttima jĂ€rgmine inimtĂ”rvik…

Noormehe kangelasteole jĂ€rgnevail pĂ€evil hakkas noori kogunema pĂ”letusepaika. Nad protestisid justnimelt tsensuuri vastu, mis ajakirjandust jĂ€tkuvalt vaikuse vatti mĂ€ssis. Ka kogunes rahvast invasioonivĂ€gede peakorteri juures ja mujal Praha tĂ€navail ikka ja jĂ€lle sama nĂ”udega «Venelased, minge koju!»

Suuremad mĂ€lestusmarsid 20. jaanuaril ja 25. jaanuaril kasvasid enam kui saja tuhande osalisega protsessioonideks. Neil avaldati ennekĂ”ike viimset austust ĂŒliĂ”pilasele, kes oli Karli ĂŒlikooli rektori sĂ”nul sooritanud enesetapu jÀÀgitust armastusest vabadust ja tĂ”e vastu. JĂ€rgneval pĂ€eval muutus rahva ja politseijĂ”udude vastasseis kĂ€hmluseks. Arreteeriti paarsada. Peamiselt teismelisi.

LĂ€hemail nĂ€dalail ning kuil kordasid mitmed Palachi sammu. Peale anastatud ČSSR-i, kus Palachi kombel mĂ”rvab end seitse inimest, lisandub tema jĂ€rgijaid Ungaris + Ida hemisfÀÀris mujal, ka N Liidus ja anastatud Baltimail…


LÄTI MÄRTER — ILJA RIPS. LĂ€tis sĂŒĂŒtas end samamoodi 20-aastane Ilja Rips, andekas matemaatik, kes 13.Ⅳ 1969 valas oma riided bensiiniga ĂŒle ja otse Riia Vabadussamba all protestiks Čehhoslovakkia okupeerimise vastu lĂ€itis endast inimtĂ”rviku. Tema jĂ€i ellu. JĂ€relmina sai sĂŒĂŒdistuse NĂ”ukogude-vastases propagandas ja agitatsioonis, kuid asja lihtsustamise ja laieneva jĂ€relkaja summutamise nimel paigutati ta erivaimuhaiglasse. Aastal 1971 Ilja-Elijahu Rips vabastati sundravilt ning 1972 asus elama Iisraeli.

Elijahu Rips

EESTI MÄRTER — TOIVO SEPPÄNEN. Tallinnas tegi sama 1969. aasta juubelilaulupeo ajal 32-aastane raudteelaste-klubi kĂŒtja Toivo Seppenen, kes 28. juunil kl 22 aegu end Pirital bensiiniga ĂŒle valas ja pĂ”lema sĂŒĂŒtas ning siis ĆĄoki ja valu pĂ€rast ennast jĂ”evoogudesse heitis, mis ta piinu vaid suurendas. Seppeneni 90% ulatuses kĂ”rbenud elumĂ€rkidega keha toimetati TĂ”nismĂ€e haiglasse, kus ta 12 tundi hiljem suri.

Ühiskondlikku kĂ”lapinda sĂŒndmus siin ei saavutanud, kuna kĂ”rvaliste ohvrite vĂ€ltimiseks oli Seppenen loobunud enda sĂŒĂŒtamisest otse laulupeol, kus oli liiga palju lapsi. Selmet oli ta avaliku enesetapu paigaks valinud Pirita jĂ”ekÀÀru, kus parajasti kĂ€is vabaĂ”huetendus "Lembitu"… KĂ”mu juhtunust summutati ja selle jĂ€relkajad ei ulatu teabelevisse niipea.

Siiski kaks lisaseika jĂ€relkumust tĂ€napĂ€eva trĂŒkimeedias.
"Enne surma TÔnismÀe haiglas pÔhjendas Toivo arstile, et ta protestib vÔimude vastu ning valis just tulesurma, et rohkem tÀhelepanu saada."
JĂŒri Muttika, InimkĂŒĂŒnlad… EE/Delfi.EE 6. I 2005
"PĂ”lenud mehe nĂ€gu oli surnunagi rahulik, sest valu oli sĂŒstidega Ă€ra vĂ”etud."
Kristi VainkĂŒla, Kui oleks teadnud… SL ÕL, 10. Ⅶ 2004

ROMAS KALANTA JUHTUM LEEDUS. VÀga laia kÔlapinna saavutas seevastu veidi hilisem lÔÔmava enesetapu juhtum Leedus.

Seal sĂŒĂŒtas end Romas Kalanta. Ta tegi seda 14. Ⅴ 1972 ĂŒhes Kaunase pargis ja suri samuti 12 tundi hiljem. JĂ€rgnevate meeleavalduste mahasurumisest ja tema sammule kaasa tundjaist ja isegi selle jĂ€rgijaist ei saanud minna mööda isegi mitte sovetlik meedia. VĂ€lismaal osundati ka Vilniuse raadio 18. mai teadet, et rahutustest osavĂ”tjad on pidanud astuma kohalike kohtute ette ja SovĂ©tskaja LitvĂĄd ja APN-i juhataja Ivan BudaĆĄevi [+ Ivan Udal'cov = APN-i esindajate] vĂ€iteid, et ennast Ă€ra pĂ”letanud Kalanta kannatanud vaimuhaiguse all, samuti TASS-i teateid rahutustest, mille lĂ€biviijaks oli vĂ€ike grupp huligaane, puudusid poliitilised motiivid.

Kuid VoA ja LÀÀne-Saksamaa, Itaalia, Austria, Prantsusmaa ja Suurbritannia ajakirjanduse andmeil olid noored 18. mail ja jĂ€rgnevail pĂ€eval kogunenud tĂ€navaile, hĂŒĂŒdes "Vabadust Leedule!" ning miilitsat kividega pildudes. Osutati sellelegi, et juhtum toimus just enne Nixoni Moskva-visiiti.

Teavet Leedu mĂ€rtri Romas Kalanta enesepĂ”letamisest ja selle ĂŒhiskondlikust jĂ€rellainetusest vahendas eestikeelne VoA-s 21., 25., 26., 29. mail, 14.,15. juunil, 27. septembril AD1972.

——————————————————
Isekirja paberandest AD1983
——————————————————


J Ă„ L L E   I N I M T Ă• R V I K   P U N A S E L   V Ă„ L J A K U L______
EnesesĂŒĂŒtamise viimane juhus 7. 1983.


KELL 13:45 [1½ h] pĂ€rast Suurele Sotsialistlikule Oktoobrirevolutsioonile pĂŒhendatud paraadi istus umbes 35-aastane mees Punasel vĂ€ljakul Lenini-mausoleumist 20m kaugusel maha, valas end pĂ”levainega ĂŒle ja sĂŒĂŒtas enda. KĂ€es oli tal portfell. Nii ta istuski Punase vĂ€ljaku sillutisel portfelli kĂ€est laskmata. Kui valu muutus vĂ€ljakannatamatuks, kargas Ă”nnetu jalule, pillates tulest haaratud portfelli maha ning hakkas jooksma. Siis saabusid militsionÀÀrid ja gebistid. Enesetapjalt kisti riided seljast. SeejĂ€rel tiriti valust kĂ”verdunud mees ligisĂ”itnud autosse ja viidi kuhugi. Veidi varem heideti samasse autosse mees, kes hirmsa stseeni ajal pĂŒĂŒdis traagilise juhtumi pealtnĂ€gijaile midagi hĂŒĂŒda selgitamaks ilmselt, miks ta seltsimees enda sĂŒĂŒtas, mida ta sellega nĂ”uab. Mida tĂ€pselt mees hĂŒĂŒda tahtis, pole teada, kuna tal ei lastud suud lahtigi teha. Juhuslikult juures viibinud vĂ€lismaalased tahtsid juhtunut pildistada. Fotoaparaadid rebiti neil kĂ€est, filmid valgustati. PĂ€rast seda, kui teenistusauto viis vĂ€ljakult pidupĂ€eva pĂŒhalikkuse rikkujad minema, pĂ”lesid enesesĂŒĂŒtaja rĂ”ivad ja portfell veel peaaegu 10 minutit. Miilits pĂŒĂŒdis tuld kĂŒll vahukustutiga summutada, aga erilise eduta.

See polnud mitte esimene juhus, kui keegi NĂ”ukogude kodanikest pĂŒĂŒdis end sĂŒĂŒdata Lenini-mausoleumi ees.


2. AUGUSTIL 1980, pĂ€ev enne seda, kui Moskva Lenini-nimelisel staadionil pidi kustuma olĂŒmpiatĂ”rvik, sĂŒttis inimtĂ”rvik Lenini-mausoleumist 30m kaugusel. Tundmatu alas end hulga iniste silme all bensiiniga ĂŒle ja sĂŒĂŒtas enda. Enesetapja löödi jalust maha, tuli kustutati. KĂ”igil fotoaparaatidega pealtnĂ€gijail, k. a mĂ”ned vĂ€lismaised fotokorrespondendid, valgustati filmilindid.* Samal ajal kohale jĂ”udnud Volgaga viidi vahejuhtumi sĂŒĂŒdlane minema. KĂ”igile vĂ€liskorrespondentide telefonipĂ€rimistele miilitsast ja Moskva linna tĂ€itevkomiteest vastati ĂŒheselt: «Punasel vĂ€ljakul sĂŒttis praht.»

VĂ€hem kui aasta möödudes selgus selle prahi — vabandust! — selgus NĂ”ukogude kodaniku nimi: Ivan Maričenko, autojuht Jevpatoriast Krimmis. Siis viibis ta juba Moskva Serbski-nimelises kohtupsĂŒhhiaatria-instituudis. Momendil [novembris 1983] on Ivan Marinčenko 55-aastane. Teadolevalt lubati talle, et psĂŒhhokais viibib ta oma elupĂ€evade lĂ”puni. Serbski-instituudis kuulasid teda ĂŒle mitmesugused tegelased miilitsast ja KGB-st. EnesesĂŒĂŒtamise pĂ”hjuseks oli aga see, et Jefpatorias oma majast vĂ€ljaasustamise vastu vĂ”itlev Marinčenko, kes oli esitanud sadu kaebusi kĂ”ikmĂ”eldavatele instantsidele, sh NLKP KK-le, suutmata lĂ€bi murda bĂŒrokraatiakantsist sattus meeleheitesse. Enda surnukeha pidi olema tema viimane lĂ€kitus vĂ”imudele.

kolmapÀev, 2. jaanuar 2019

Veel Vesa/Veksast & salaluurest & Simmi efektist


KGB DĆŸerĆŸinski-nim punalipulise kĂ”rgkooli teadus-kirjastus-osakonna
VASTULUURESÕNASTIK
ĐšĐŸĐœŃ‚Ń€Ń€Đ°Đ·ĐČДЎыĐČĐ°Ń‚Đ”Đ»ŃŒĐœŃ‹Đč ŃĐ»ĐŸĐČарь》 
Moskva, 1972, 371lk.
TĂ€iesti salajane.
⊛⊛⊛ 


VÄÄRT SÕNARAAMAT. Riikliku Julgeolekukomitee ( vk КГБ, ek RJK ) viie kĂŒmnendi eest koostatud sĂ”naraamat selgitab nii mĂ”ndagi ka meie tĂ€napĂ€eva kohta. Nagu kindral SemĂ«n Cvigun, alias SemĂ«n Dneprov raamatu eessĂ”nas kinnitab, oli «VastuluuresĂ”nastik» esimene ( ja viimane! ) omataoline, mida koostati ja toimetati punavĂ”imu "kilbi ja mÔÔga" ehk julgeolekuorganite VČK/OGPU/NKVD/MGB/KGB koolide dotsentide+professorite + keskaparaadi asjatundjate poolt aastail 1967-1972 ja mis kahtlemata esitas nn organite ½ sajandit kestnud praktika teoreetilist sadestust.
SĂ”nastik on koostatud sihiga korrastada gebistlikku terminoloogiat ja tagada selle ĂŒhtne mĂ”istmine ja kasutamine kĂ”igi riikliku julgeoleku töötajate poolt. SĂ”nastik seletab vastuluure vaatepunktist NSV Liidu Ministrite NĂ”ukogu j. a RJK normatiivdokumentides, samuti gebistlikus erialakirjanduses ja riikliku julgeoleku asutuste praktikas kasutatavaid ĂŒldisi ja gebistlikke eritermineid.
«VastuluuresĂ”nastik» oli seega gebistide salajane kĂ€siraamat. Selle definitsioonid pole paraku mitte iga kord lapidaarsed, kohati imbub normatiivse konkreetsuse asemele segavat hĂ€ma, mis muidugi on sovetikorra ideologiseerimise jĂ€relm.

Raamatu ĂŒks eksemplar jĂ”udis avalikkuse ette vaid kĂŒmnendi eest LĂ€ti kaudu ning sai mullu koha sealse KGB-arhiivi veebis. TĂ€naseni vĂ”imaldab see teos KGB terminoloogilist mĂŒstikat hajutada ja niisugusena jÀÀb vÀÀrtuslikuks veel mĂ”neks ajaks. Eks kujundanud sama raamat praegugi Kremlis trooniva 🆆🅿 jt gebistliku hunta liikmete maailmapilti. Raamatu kaasautoreist ( neid on 132 ) vÀÀrib siinmail aga eraldi osutamist KGB-koolitusega Ă”igusteadur Boriss KuraĆĄvili, kellest sai hiljem Eestisse jm Baltikumi levinud rahvarinde-liikumise ideoloog ja propagandist.

LÀhiajaloost tÀnapÀevani elulisi Eesti-nÀiteid leeb kÀesoleva kirjutise lÔpus. Eelnevalt tuleks kÀsiraamatus kajastatud Estonica kohta Àra mÀrkida:
Èston-tĂŒvelisi sĂ”nu tuleb tekstis ette 25x.
② Meie metsavendi nimetatakse vĂ”itlejaiks ( vk boevik — lk 40 ) ja metsavendade rĂŒhmitus on vastavalt rahvuslik vĂ”itlus-/löögi-rĂŒhm ( vk lĂŒh boĂ«vka — lk 39-40 )
VĂ”itleja [pro metsavend] — rahvusliku vĂ”itlusrĂŒhma liige relvastatud rahvusliku pĂ”randaaluse tegutsemise ajal Ukraina ja Valgevene lÀÀnealadel, samuti Balti vabariikides.
③ «VastuluuresĂ”nastiku» ainsast Eesti-teemalisest artiklist «Eesti vĂ€lismaised rahvuskoondised» paistab, justkui oleks eriti —kui mitte ainu— tĂ€htsad eesti pagulased KGB hinnangul AD1972 asunud Rootsis ( lisaviide vaid LÀÀne-Saksamaal LĂŒneburgis aprillis 1965 ÜEKN-i eestvĂ”ttel loodud eesti organisatsioonide koostöö- ja aktsioonibĂŒroole ) Nimelt olid neiks koondisteks pagulasvalitsuse pretensiooniga ERN = AD1947 asutatud Eesti RahvusnĂ”ukogu ning kĂŒmnend hiljem eelmisele konkurentsi pakkuma lisandunud REE = Rootsi Eestlaste Esindus, kelle mĂ”lema juures on toodud ( seletuse lĂ”pposas ) vĂ€lja agentuurne seos USA vĂ€lisluureametiga:

«Eesti vĂ€lismaised rahvuskoondised — … [kus] tekkisid spetsiaalsed allĂŒksused ( REE “liberaalne rĂŒhmitus”, ERN-i “kodumaa-komisjon” jt ) otsimaks vĂ”imalusi ĂŒhenduseks Eesti NSV elanikega. Nende allĂŒksuste tegevust juhivad vahetult CIA agendid. Samuti ĂŒritavad Eesti vĂ€lismaised rahvuskoondised Ameerika salaluure abil koondada eesti sĂ”jamehi vĂ€lismaal ja luua NSVL-i vastase sĂ”jategevuse puhuks “territoriaalseid vastupanurĂŒhmi”. Oluline RJK-organeile nende Eesti vĂ€lismaiste rahvuskoondiste lagundamise ja kompromiteerimise töös on kasutada Ă€ra eesti antisovetliku pagulasleeri vastuolusid, mis on kĂ”igile antisovetlikele pagulaskoondisile omased.»
Kontrrazvedyvatel’nyj slovar’ ( Moskva, 1972, lk 368 )

VĂ”iks kĂŒsida, miks ei tutvusta see raamat organisatsiooniliselt mĂ”jukamaid pagulaskoondisi PĂ”hja-Ameerikas ja eeskĂ€tt USA-s, kus lĂ€bikĂ€imist KGB peavastase ( vk glavnyj protivnik ) salatalitus(t)ega oli kindlasti rohkem. Samas oli eksiile USA-s KGB-l palju raskem infiltreerida. Rootsi eestlaste orgidele keskendumist saab arvatagi pĂ”hjendada peale kĂ”ige muu pagulaste suurema arvukusega seal ja ilmselt ka nende tihedama Eesti-kontaktiga, millele «VastuluuresĂ”nastik» osutabki. Ometi mÀÀratles KGB pagulaste antisovetlikku kildkonda, nagu allpool paguluse mĂ”iste seletusest nĂ€ha, rangelt vĂ€hemusena. Siin aga kipub kvantiteet lööma kvaliteeti. Kas sovetlik vastuluure toimiski ennemini lamedalt salapolitseina kui tĂ€ppis vĂ€lisluurena?

Enne olulisima eriartikli eestindust sĂ”nake — NB! — terminite sovetlik—gebistliku kĂ€situse dekodeerimise vajaduse kohta. NĂ€iteks vĂ€lismaine antisovetlik rahvuskoondis oli KGB mĂ”istes "kodanlik-natsionalistlikke" positsioone hoidev ja samal ajal separatistlik ehk tĂ€psemalt NSVL-i koosseisust oma pĂ€ritolu-alu eraldada pĂŒĂŒdev organisatsioon ( lk 106 ) ning seejuures sĂŒĂŒdistas KGB iseĂ€ranis 6 rahvust: «KĂ”ige aktiivsemalt ÔÔnestustavad NSVL-i ukraina, leedu, lĂ€ti, eesti, valgevene ja armeenia vĂ€lismaised rahvuskoondised.» ( lk 107 ) Muist rohkem pĂ€lvib teatmeteoses tĂ€helepanu siiski vene pagulaskond. Nende organisatsioonide enamikule on antud ruumi reeglina eraldi artikleis.

Teiste rahvuste seas pĂ€lvib tĂ€helepanu enim, ĂŒle kahe lehekĂŒlje hĂ”lmavate artiklitega, ukraina ja lĂ€ti pagulaskond. Vaid ĂŒksikuile mittevene pagulaskoondisile osutavad «VastuluuresĂ”nastikus» mĂ€rksĂ”nad, mis suunavad lugeja aga ĂŒhe ja sama ĂŒldistava koondartikli juurde. KĂ€siraamatu hĂŒperlinkidega mĂ€rksĂ”nalist sisukorda vt → siin!

Venekesksus on ses sĂ”nastikus suunistav. TĂŒve patri kĂ”iki tuletisi kĂ€sitas KGB oma sĂ”nastikus samuti toona N Liidu ĂŒldise keelepruugi kohases soveti-/venemeelses tĂ€hendusvĂ€ljas — prosovetlik ↔ Kremli-meelne. Mistap KGB huviobjektilt, kui too nĂ€iteks eesti verd oli, eeldati patrioodina muu seas toetust vĂ”i suisa "armastust ja austust" ( lk 366 ) oma sĂŒnnimaad anastava vÔÔrvĂ”imu NSVL-i reĆŸiimile ≃ ENSV-le + selle nukuvalitsusele.

Gebistlikus eritluses ( vt samas! ) jaotus pagulus ( algupĂ€randis emigranty = emigracija ) kolme gruppi: ⑴ vaenulikuks ehk "antisovetlikuks", ⑵ "partiootiliseks" ning ⑶ neutraalseks, millest esimesel oli pagulaskonnas KGB hinnangul vĂ€him osakaal ja kolmandal suurim. Seega pidi propaganda tööpĂ”ld olema ĂŒsna lai…

Taamal varjus toimus aga palju tĂ€htsam salaluure- ja laostamistegevus. Just niiviisi nĂ€itabki asja gebistide «VastuluuresĂ”nastiku» artikkel pagulastega sidemete pidamise koondiseks maskeeritud variasutuse ( ingk GONGO ) kohta:
USA vastuluure FBI 1966
kultuurisuhtluse moondest
«NĂ”ukogude komitee kultuurisidemeiks vĂ€lismaiste kaasmaalastega [vk: Sovetskij komitet po kul’turnym svjazjam s sootečestvennikami za rubeĆŸom; teine eestindus: VĂ€liseestlastega {Kultuuri}Sidemete Arendamise komitee, lĂŒh VE{K}SA; lĂ€ti k: Latvijas Komitejas {kultĆ«ras} sakariem ar tautieĆĄiem ārzemēs, lĂŒh KKS] — ĂŒhiskondlik organisatsioon, mis on loodud mais 1963 ( 1955-1959 komitee “Kodumaale tagasipöördumise eest” ning 1959-1962 komitee “Kodumaale tagasipöördumise ja kaasmaalastega kultuurisidemete arendamise eest” [asemele] ) NSVL-i pĂ”hiseaduse §126 alusel ja omab [RJ?] Komitee pleenumil kinnitatavat pĂ”hikirja. Annab vĂ€lja ajalehte Golos Rodiny [Kodumaa HÀÀl] ja ajakirja Rodina [Kodumaa], edastab vĂ€lismaale regulaarseid ringhÀÀlingusaateid. Omab esindust DDR-is. Liiduvabariikides ( Eesti, LĂ€ti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Usbeki ) on loodud komiteed kultuurisidemete[arendamise]ks kaasmaalastega vĂ€lismaal. Ukraina ja Valgevene NSV-s nimetatakse sarnaseid koondisi vĂ€lismaiste kaasmaalastega kultuurisidemete [arendamise] ĂŒhinguiks.

Nende komiteede ja ĂŒhingute peaĂŒlesanne seisneb patriootilises töös kapitalistlikesse maisse ĂŒmberasustatud NĂ”ukogude kodanike ja pagulaste seas, NSVL-i sise- ja vĂ€lispoliitika selgitamises, tema poliitilise ja majandusliku vĂ”imsuse, NĂ”ukogude rahva heaolu, N Liidu teaduse, tehnika ja kultuuri Ă”itsengu nĂ€itamises. KĂ”ik see aitab kaasa antisovetlike pagulaskoondiste lagunemisele.

Komiteede ja ĂŒhingute vĂ”imalusi kasutavad NSVL-i Ministrite NĂ”ukogu j. a Riikliku Julgeolekukomitee organid eesmĂ€rgiga:

• NĂ”ukogude salaluurele huvipakkuvate pagulaste ja nende suhete tuvastamine ja uurimine;
• patriootiliselt hÀÀlestatud pagulaskonda poetatud vastaspoole agentide tuvastamine;
• antisovetlike pagulaskeskuste ja neid innustavate kapitalistlike salaluurete paljastamine ja kompromiteerimine;
• progressiivsete pagulaskoondiste, ajalehtede ja ajakirjade jt kanalite kaudu NĂ”ukogude riigile kasulike desinformatsiooni-materjalide, teadete ja kuulduste vĂ€lismaal levitamise ĂŒrituste lĂ€biviimine;
• kodumaa-reeturite jt riiklike roimarite tagaotsimine ja NSVL-i territooriumile toimetamine;
• sĂ”jaroimareist pagulaste paljastamine kapitalistlike maade ĂŒhiskonna ees;
• NSVL-i kĂŒlastavate kaasmaalaste uurimine.

NĂ”ukogude komitee kultuurisidemeiks kaasmaalastega vĂ€lismaal ja tema DDR-i esinduse juhtimine, samuti liiduvabariikide [vastavate] ĂŒhingute ja komiteede tegevuse koordineerimine on mÀÀratud NSVL-i MN-i j. a RJK I-se peavalituse [PGU ehk vĂ€lisluure] ĂŒlesandeks.»
Kontrrazvedyvatel’nyj slovar’ ( Moskva, 1972, lk 311-312 )
Leia ĂŒles KGB-lased! VEKSA juhatus 1965


SIMMI-EFEKT on Eestile nii iseloomulik nĂ€htus — ĂŒĂŒratu sallivus kollaborantluse vastu, mille tagajĂ€rjed riigi roiutamises vaid me vĂ€lisliitlaste valulĂ€vel hĂ€ireid tekitavad. Efekt avaldub eeskĂ€tt julgeoleku-hĂ€dades, mis alates Tallinnas tegutsevate spioonide paljastamisest kuni Eesti vabaduse kaitsmiseni ( Aasias ja Aafrikas! ) lahenevad ikka kusagil vĂ€ljaspool Eestit.

Seejuures on vĂ”tmesĂ”na endiselt lahti rÀÀkimata. Nii entsĂŒklopeedia kui ka “Eesti kirjakeele seletussĂ”naraamat” ( Tln, 1992, lk 397 ) millegipĂ€rast rĂ”hutavad sel puhul tĂ€henduselt ebamÀÀrast ja sovetiajal devalveerunud sĂ”na  K O D U M A A  = KGB varivĂ€ljaande nimi.
kollaboratsionist [≠] kodumaa vaenlastega ( harilikult okupantidega ) vĂ”i vastaspoolega koostööd teinud isik.
Õigupoolest kollaboratsioon = vaenuliku vĂ€lisriigi, nĂ€iteks okupatsiooniga pealesurutud reĆŸiimi toetamine ja/vĂ”i sellega kaasaminek. Juriidilises mĂ”ttes poliitilise kuritegevuse ĂŒks vorme ( riigireetmine — KarS §232 ) ning lĂŒhidalt öeldes koostöö anastajaga.

Üks riigiroimarlusse mandumise aktuaalne nĂ€ide on KGB-gongo VESA/VEKSA maine tĂ€naseni kestev silumine sovetiaja nuuskurite + journalistide poolt. Vaadakem vĂ”i «Valge laeva» mĂ€ngufilmi ogarat upitamist EV-100 ajal eesti rahva kui maksumaksja kulul. Seegi nĂ€itab E(NS)V (nuku)valitsuse juures asuva KGB agentuuri ja selle lĂ”imetise ropagandaalset kestlikkust.

MÄNGUFILM  V E K S A  SALAJASEST 5-AASTAKU-PLAANIST


JULGEOLEKUOMITEE ÜRITAS ĂŒhendust vĂ€lismaailmaga ja sealsete pagulastega kultuuriekspordi ja nn kultuuritegelaste kaudu. Nii rivistati neid ĂŒles ka kevadel 1960 algatusgrupiks justkui kĂ€inuks mingi loomeliitude pleenumi enneaegne katse. Variasutusele jĂ€i esialgu kuni moondeni AD1963 kummati lĂŒhem, kultuurimaineta nimetus — VĂ€lisĐ”estlastega Sidemete Arendamise ( VESA ) komitee ja selle asutamise aegu kuulus sinna vĂ€hemalt 7 julgeoleku-agenti: Nigol Andresen ( Jaan Reeberg ) + Aksel Kipper ( Sulev Kaseorg ) + Harri Moora {Istorik} ( Ajaloolane ) + Vladimir Raudsepp ( Pikk ) + Richard Tomberg ( Hugo ) + Arthur/Artur Vahter ( Mimi ) + Raoul Viies ( Maiski ) …

Suheldes KGB-ga kasutasid agendid ( siin ĂŒmarsulgudes ) varjunimesid. Nad kuulusid KGB I, II vĂ”i IV osakonna agentuuri. Nimetatud osakonnad tegelesid vastavalt vĂ€lisluurega, vastuluurega ja rahvusliku vastupanu mahasurumisega. MĂ”nest agendist, nagu literaat Andresenist ja kindral Tombergist, said varsti KGB usaldusisikud. «VastuluuresĂ”nastiku» jĂ€rgi KGB usaldusisik ( vk doverennoe lico — lk 93-94 ) = sovetipatrioot, kes teavitab KGB-d isikuist ja faktidest ning tĂ€idab KGB ĂŒksikuid ĂŒlesandeid faktide ja isikute kontrollimisel rangelt vabatahtlikkuse printsiipi jĂ€rgides ja saladuskatte all.

Kuigi VEKSA töötajad kĂ”ik viimseni salaluure palgalehel polnud, oli juhtkonnas alati mĂ”ni KGB operatiivtöötaja. Ja hulk agente. Viimaste seas silmapaistvamaid oli…

General Tomberg —ordust
Richard Tomberg ( 1897-1982 ) viimane agendinimi Hugo ENSV KGB-s, mille II osakonna agendiks oli vĂ€rvatud kevadel 1957. Tomberg oli I maailmasĂ”ja ja VabadussĂ”ja veteran; VabadussĂ”jas Ⅷ jalavĂ€epolgu roodu/kompanii-ĂŒlem LĂ”una ja Viru rindeil. Vaatamata sĂ”jaliste teenete puudusele, jĂ€rgnes kiire karjÀÀritĂ”us EV sĂ”javĂ€es. Richard Tomberg tĂ”usis sĂ”javĂ€ejuhtkonda vĂ€hem kui kĂŒmnendiga, juba 1927 sai peastaabi osakonnajuhiks; aastast 1928 oli Õhukaitse staabi ĂŒlem. Eesti omariikluse lĂ”pukĂŒmnendi kestel Eesti Ă”hukaitse ĂŒlem; oktoobris—novembris 1939 ka sĂ”javĂ€e staabiĂŒlema esimene abi ( teenistusest lahkunud kln Richard Maasingu kohal )
Sovetiluure iseloomustusi Richard Tombergile…
🄐 NKVD julgeoleku peavalitsuse V osakonna 20. Ⅷ 1939 ettekandes Stalinile: «Eesti Ă”hukaitse ĂŒlem kolonel Tomberg suhtub PĂ€tsi ja Laidoneri poliitikasse kriitiliselt. Koostöö osas perspektiivne.» Ning kuu hiljem…
🄑 Punaarmee peastaabi Luure Peavalitus ( GRU ) teatas 22. Ⅸ 1939 Stalinile seni vĂ€rvatud 3 kĂ”rgest jalavĂ€e- ja 1 merevĂ€estaabi nooremohvitserist ja lisaks vĂ€ljavaatest vĂ€rvata veel 3 Eesti sĂ”javĂ€e kĂ”rgemat ohvitseri, kellest suurim lootus pandi Tombergile…
Richard Tomberg ĂŒlendati Eestis kindralmajoriks 24. Ⅱ 1940. Ta ise viibis siis aga baaside lepingu jĂ€rgse relva-ostu-mĂŒĂŒgi-esinduse juhina Moskvas. Sinna lĂ€hetatud 3-liikmelisest delegatsioonist juhtus tema ĂŒksinda pikemaks N Liitu jÀÀma, naastes alles mĂ€rtsis. Tomberg viibis N Liidus 2 kuud!

Et venelased hakkasid 1939. aasta 28. septembri Moskva pakti sobitamise jĂ€rel selle II artikli vaimus Eestile oma lennukeid ja Ă”hutĂ”rje-kahureid pakkuma, siis tuli lĂ€birÀÀkimiste esindust paratamatult juhtida kolonel Tombergil. Esindusse kuulus ka varustusvalitsuse relvaosakonna ĂŒlem major Ernst Tiivel.

Major Tiiveli sĂ”nul söödeti ja joodeti neid terve sealoleku aja, aga relvaostust suurt vĂ€lja ei tulnud, kuna hinnad ĂŒletasid maailmaturu omi. Moskvas viibides kadunud kolonel Tomberg alatihti teiste silmist Ă€ra. Tiiveli viimasel Moskva-Ă”htul korraldati neile aga jĂ€rjekordne joomapidu. VÔÔrastemajja tagasi sĂ”ites istus Tomberg auto tagaistmel Tiiveli kĂ”rval ja ulatas ootamatult oma rahatasku NKVD-lasest autojuhile. Pole teada, miks vĂ”i mis selle sees oli…

Kui teised delegatsiooni liikmed aasta alul koju tagasi tulid — teatega, et venelased lĂ€birÀÀkimisi venitavad ja et relvastuse hankimine sealt on kĂŒsitav — oli Tomberg endiselt Moskvas. Sinna saadeti veebruaris ka telegramm tema kindralmajoriks ĂŒlendamisest.

TagantjĂ€rele oleks arutu vĂ€listada, et relvamĂŒĂŒgieede oli kĂ”igest ettekÀÀne Tomberg Moskvasse tuua. Kui ta mĂ€rtsi algul jĂ”udis tagasi Tallinna, tabas hĂ€mmastus kĂ”igepealt kolonel Saarsenit staabi 2. osakonnas, kust korra kohaselt iga vĂ€lisreisija ohvitser pidi lĂ€bi kĂ€ima. Tomberg kukkunud lĂ€bemata bolĆĄevistlikku jama ajama. End Richard Tombergi Ă”pilaseks pidava Villem Saarseni ehmatas Ă€ra too pea-ees-sukeldumine N Liidu kiiluvette ja seda nii drastiliselt, et asjast sai ette kantud ĂŒlemjuhatajale, mille peale viimane vangutanud vaid pead…

PĂ€rast seda, kui EV kaitsevĂ€gi suve lĂ”pus AD1940 (de)formeeriti Punaarmee 22. laskurkorpuseks, sai kindral Tombergist Tallinnas paikneva laskurdiviisi ĂŒlem. Sellele kohale jĂ€i ta septembrist 1940 juunini 1941, millele jĂ€rgnes Ă”pilĂ€hetus Venemaale. PĂ€rast Ă”pingut oli Tomberg 1942-1944 Frunze SĂ”javĂ€e-akadeemia Ă”ppejĂ”ud taktika vanem-juhi ja ĂŒldtaktika teaduskonna ĂŒlema asetĂ€itjana.
… [K]aasohvitseride suureks ĂŒllatuseks mÀÀrati Tomberg pĂ€rast juunipööret EV kaitsevĂ€est moodustatud CLXXX laskurdiviisi ĂŒlemaks, mille staap asus Tallinnas. Kui teised kĂ”rgemas aukraadis EV ohvitserid juunis 1941 saadeti tĂ€ienduskursuste ettekÀÀndel Venemaale — kus nad vahistati ja maha lasti vĂ”i saadeti hĂ€vingule Stalini orjalaagreisse — mÀÀrati Tomberg hoopis Punaarmee Frunze-nimelise SĂ”javĂ€eakadeemia taktika lektoriks! […] On tĂ”enĂ€oline, et just Tomberg oli mees, kes NKVD-le teatas, keda [Eestis] vahistada…
Priit Parming «Sortside vĂ€ga suured saladused: EV kindral ja kĂ”rgetasemeline N Liidu agent» ( VES 16. X 2011 )
Richard Tombergi vangistus N Liidus veebruar 1944 — juuni 1956, eeluurimine kestnud mĂ€rtsist 1944 kevadeni 1952, karistus 25+5a. SĂŒĂŒdistus spionaaĆŸ — Eesti valmistumine ittatungi sillapeaks Suurbritanniale. Represseerimise ajendeist on oletusi: Tombergile vĂ”idi inkrimineerida seda, et ta aastast 1932 oli tĂ€itnud Eesti—Inglise kultuuriĂŒhingu abiesimehe kohustusi; vĂ”i et ta oli kĂ€inud sĂ”jakoolides Prantsusmaal 1924-1926 ja Suurbritannias 1928-1929 ( kus omandas ka sĂ”jalenduri kutse ); et ta oli briti + soveti topeltagent; lĂ”puks olla Tomberg talvel 1943-1944 Moskvas lĂ€vinud sĂ”bra + kolleegi, vahepeal Briti sĂ”javĂ€e-ataĆĄeeks saanud Conrad Collier'ga… Vabanes amnestiaga.
Richard Tomberg oli oma NKVD/KGB agentuurikarjÀÀri kestel kardetavasti retsidiivne agent-ohjur ( vk agent-navodčik — lk 9 )
Agent-ohjur — luureagent, keda kasutatakse seiratavas riigis nende isikute tuvastamiseks, kes sobiksid vĂ€rbamise kandidaadiks, samuti nende esmaseks uurimiseks ja selleks, et luua luureametnikule nendega kontakteerumise tingimusi. Agent-ohjureid vĂ€rvatakse selliste isikute seast, kelle ametialane vĂ”i ĂŒhiskondlik positsioon vĂ”imaldab neil huvipakkuvais ringkonnis kontakte luua.
VEKSA ametlik anne Tallinn:
lĂŒhientsĂŒklopeedia 1979
Tomberg on kĂ”rgeima aukraadiga GULag-ist tagasi koju jĂ”udnud Eesti ohvitser. Aastast 1957 pĂ”hikohaga osakonna-juhataja kolhooside ehituskoondise ( hilisema EKE ) peakontoris Tallinnas. Lubati 1960 taas ĂŒle N Liidu piiri… Ühiskondlikku rolli tĂ€itma, sest samast aastast oli erukindral Tomberg VESA-organisaator ja aktivist, hiljem ka VEKSA aseesimees.

Oma esimesel ĂŒle-mere-reisil KGB eriturismigrupi koosseisus saigi selle 23-liikmelise rĂŒhma trumbiks ĂŒhe pagulaslehe meelest Richard "ERUKINDRAL+NÕUKOGUDE PENSIONÄR=1200₽/KUUS" Tomberg
Rootsi saabumispĂ€eval, reedel, 12. augustil toimunud jutuajamisel Dagens Nyheteri esindaja [Mert Kubu]ga vĂ”is tĂ€hele panna, et Richard Tomberg kĂ”neles [VESA delegatsiooni juhi Ralf] Raudbergi juuresolekul Ă”ieti tema suu lĂ€bi. Kuid see ei takistanud endist eesti kindralit avaldamast suurt aktiivsust kontaktide vĂ”tmisel juba samal Ă”htul. PĂŒhapĂ€eval [14. Ⅷ 1960] kui ekskursioon viibis Uppsalas, kasutas ta viivitamata juhust helistada Eesti endistele juhtivatele sĂ”javĂ€elastele, kes seal asuvad, vĂ”i nende perekonna-liikmetele. Ühe eesti vanemohvitseri [Evald Döringi] abikaasa, kelle mees on poolteist aastakĂŒmmet vaevelnud Siberis ning nĂŒĂŒd raske tervisveaga asub ĂŒhes provintsilinnas Eestis, kĂŒsis Richard Tombergilt, kas ta ei saaks aidata ta meest Rootsi. — «Ei, seda ma ei saa, aga ma vĂ”in aidata teid oma mehe juure kodumaale,» oli Tombergi vastus.
"Turistid" Tallinnast Rootsis hingi pĂŒĂŒdmas ( VĂ€lis-Eesti, 20. Ⅷ 1960 )

MORAALNE KOLLAPS. Tomberg oli ĂŒhe ajakirjaniku sĂ”nul vananenud, ehkki temas pulbitses endist energiat. Sama energia kees ĂŒlegi, kui ta kaasmaalasi Rootsis uuesti tervitas, seekord Tallinna raadiomajast ja eetri kaudu. Varasemate raadioloengute pidamise vilumus — oma ajal kĂ”neles ta ju korduvalt lennuvĂ€e ja lennuasjanduse tĂ€htsusest Riigi-RinghÀÀlingus — oli kui kĂ€ega pĂŒhitud! Veerandsajand hiljem end kui rahuvĂ”itlejat alatult Ă”igustades ja pagulasladvikut hauapĂ”hja manades "rahu-Ă”hkkonna mĂŒrgitamise" eest "LÀÀnemere piirkonnas" tegi erukindral Tomberg endast ekstsentrilise klouni.
Richard Tomberg: Kas olete nii hullud, et olete valmis aatomiga hĂ€vitama rahvaid, et aga saaksite vĂ”imule trĂŒgida?! […] Kuhu te pressite, ĂŒks jalg juba hauas, teine haua ÀÀrel?! JĂ€tke oma hullumeelsed kavatsused! Surge oma loomulikku surma ja minge Stockholmi ilusa Metsakalmistu mulda! Vastasel korral ootab teid Rootsi hullumaja, sest rootslased on kainelt mĂ”tlevad inimesed. […]
E(R)R-i 22. X 1960 saade vÀliseestlastele
Tol kĂŒmnendil kĂ€is Tomberg Rootsis korra veel. PĂ€rast vĂ€lisreise sarjas Tomberg pagulasladvikut saateis "vÔÔrsil viibivaile eestlastele". RĂ”hk lasus lĂ”hestaval propagandal — nĂ€iteks Tombergi ĂŒleskutse vaba maailma eestlaskonnale KGB rĂŒnnatavate pagulaste kui sĂ”jaroimarite ĂŒle ise kohut mĂ”ista. Tomberg oli KGB usaldusisiku ja Ain-Ervin Mere endise teenistuskaaslasena mÀÀratud Mere—Gerretsi—Viigi protsessi kohtulavastuse ĂŒhiskondlikuks sĂŒĂŒdistajaks, ent mĂ€rtsis 1961 KGB loobus kavast, vĂ€hendades erukindrali Ă”lule juba niigi koormava ropagandaali lasu.

LĂ€hisugulased abikaasa Olga Seletnikova ( 1896-1982 ) + lapsed Klood/Klaudia LaanekĂ”rb ( 1918-2011 ) + Ilo Tomberg ( *1934 ) + tĂŒtrepojad TĂ”nu ( *1942 ) + JĂŒri ( *1944 ) + tĂŒtretĂŒtar Kaie ( *1944 ) + pojapojad Hanno ( *1967 ) + Herki ( *1970 )
Herki Tomberg: VĂ”ib-olla tĂ€nu pikale eeluurimisvangistusele kindralmajor Tomberg ellu jĂ€igi […] Richard Tomberg [on pojapojale] meelde jÀÀnud ennekĂ”ike vanaisana… [kes] kirjutuslaua taga istudes mĂ”nd prantsuskeelset ajalehte luges, igal laupĂ€ev koos vanaemaga […] pirukaid kĂŒpsetas, aga ka see, kuidas ta lapselapsega pildidoominot ladus ning kunagi ei keelanud ordenite ega aumĂ€rkidega mĂ€ngida ning raamaturiiulis leiduvaid eestiaegseid raamatuid lugeda. […] Vanaisa unistus nĂ€ha enne surma veel kord oma Austraalias elavat tĂŒtart ja tĂŒtrelapsi ei tĂ€itunud, sest NĂ”ukogude vĂ”im ei andnud talle vĂ€ljasĂ”iduluba [?!]
Kindrali alternatiivbiograafia tervikuna siin ⟶ Kultuur ja Elu 2005 nr 2, lk 32-35.

Eesti PĂ€evaleht ( Stk ) kirjutas tema "sĂ”javĂ€eliste auavaldustega" matmisest Tallinna Metsakalmistule liigutava pealkirja all «Kindral, kes lĂ€ks vaenlase poolele». New-Yorgi Vaba Eesti SĂ”na ja Toronto Meie Elu teatasid asjalikumalt «Eestis suri reetur kindral Tomberg»


TÄIENDAVAID ALLIKAID: • Fakt [Voldemar Kures] Mikrofoni ees on erukindral Tomberg. EPL (Stk) 28. X 1960; Vaba Eestlane, 5. Ⅺ 1960. • Indrek JĂŒrjo, Pagulus ja NĂ”ukogude Eesti: Vaateid KGB, EKP ja VEKSA arhiividokumentide pĂ”hjal" ( Tln, 1996, 358lk; 2. tr 2014, 336lk — sissejuhatus + register ) • Villem Saarsen, Uus Messias. VĂ€lis-Eesti, 28. V 1960; Vaba Eestlane, 2. Ⅶ 1960. • Reeturkindral suri. VĂ”itleja, 1. Ⅶ 1982.

kolmapÀev, 26. detsember 2018

JÔulureis Kuule

Esmakordselt ĂŒmber Kuu

TÀna 50 aasta eest tegi kosmoselaeva Apollo-8 meeskond meile kÔigile enneolematu jÔulukingituse. Kuu lÀhedal orbiitlevad astronaudid William A Anders, Frank Borman ja James A Lovell lÀkitasid otsesaates koduplaneedile jÔulutervitusi ja osundasid maailma loomislugu.

Kuidas kingitus tol igas mĂ”ttes ajaloolisel 1968. aastal eestlasteni jĂ”udis? Eks meie tollase rahvusringhÀÀlingu imelise abiga ikka — siis ei toiminud eesti rahvuringhÀÀling ju tolle jutumĂ€rkides “Eesti” Raadio kaudu, mis siis ateistliku vÔÔrvĂ”imu jĂ”ngis valduses Tallinna Raadiomajas asus — vaid Ameerika HÀÀle (VoA) — Ühendriikide pealinnas tegutseva eesti toimetuse vaimustava pingutuse tulemusel:

Apollo-8 astronaudid alustasid tĂ€na teist lennupĂ€eva. Nad on nĂŒĂŒd tĂ€psel kursil Kuule. Rutates edasi maailmaruumi, kuhu ei ole seni pÀÀsenud ĂŒkski inimene, oli Apollo-8 jĂ”udnud juba peaaegu 200 tuhande kilomeetri kaugusele Maast – seega poole tee lĂ€hedusse. Kogu missioon on seni arenenud veatult. Apollo-8 lend on Ă€ratanud kogu maailmas tĂ€helepanu ja imetlust.
- eestikeelne VoA 22. XII 1968

AMEERIKA HÄÄLE 50 AASTA TAGUNE 1. JÕULUPÜHA SAADE algas erakorraliselt kolme astronaudi jĂ”ulutervitusega, kus...

... Nad lugesid piibliteksti maailma loomise kohta...

Alguses lĂ”i Jumal taeva ja maa. Ja maa oli tĂŒhi ja paljas...

... ja ĂŒtlesid Apollo-8 meeskonna nimel:

RÔÔmsaid jĂ”ule!”
... ning...
“Jumal Ă”nnistagu teid kĂ”iki — teid kĂ”iki Maa peal!”

... siis tegi samuti [ikka VoA jutu jĂ€rgi] ka Čehhoslovakkia raadio, kes andis edasi erutava teate Apollo-8 kohta, katkestades oma jĂ”uluprogrammi. Teadustaja ĂŒtles:
Head pĂŒhadehommikut, armsad kuulajad! Olen ikka veel peaaegu hingetu seetĂ”ttu, et jooksin meie kontrollruumi, et lugeda ĂŒht teadet, mis on 4 ja ½ minutit vana. Kolm ameerika astronauti on edukal tagasireisil Maale!”
Ka Budapesti Raadio kordas seda rÔÔmsat teadet ja samal ajal ka Bukaresti ja Belgradi raadiod.
- eestikeelne VoA 25. XII 1968

Igal pool mujal Euroopas mÀrgivad lehed, et tavalised kodanikud olid vaimustatud lennust ja jÀlgisid seda niipalju kui vÔimalik. Belgradi, Zagrebi, Bukaresti ja Budapesti raadiojaamad avasid oma uudistesaated teadetege lennust. Sofia Raadio lÔpetas saate kolmapÀeva [25. XII 1968] Ôhtul sÔnadega:
Apollo-sĂ”iduk suundus tagasi Maale.”
Varssavi raadio arutas lendu pĂ€rast jĂ”ulureportaaĆŸi. Oma jĂ”uluĂ”htusel teenistusel avaldas [Poola Katolikukiriku] kardinal tunnustust astornautide vaprusele. Čehhoslovakkia Televisioon andis ĂŒksikasju lennust pĂ€rast GustĂĄv HusĂĄki kĂ”net, seejĂ€rel arutati NĂ”ukogude reaktsooni lennule. Tsiteerides Prantsuse Teadeteagentuuri, ĂŒtles Čehhoslovakkia teade, et...
… paljud televaatajad olid olnud ĂŒllatunud, et NĂ”ukogude televisioon ei andnud edasi Apollo televisioonipilte Kuust.

Esimesel jĂ”ulupĂŒha, 25. detsembri koidikul kĂ€ivitati kiirendimootor Kuu-orbiidilt vĂ€ljumiseks. Astronaut James Lovell sĂ”nas tagasitee stardil: 
"Please be informed… there is a Santa Claus /
Palun vĂ”tta teadmiseks — jĂ”uluvana on olemas."

Moskva Raadio arutas vahepeal astronautide piiblilugemist jĂ”uluĂ”htul ja kĂŒsis, kas see on nali vĂ”i katse kindlustada usu autoriteeti, mida lend ise on nĂ”rgendanud. (...)

Apollo kohta ilmus prantsuse kompartei lehes L'HumanitĂ© ulatuslikke kirjutisi pealkirja all “Need on tsitaadid astronautidelt”:

JĂ”uluvana on tĂ”esti olemas…
- eestikeelne VoA 27. XII 1968

Apollo-8 CM + kiirendi S-IVB kuureis vĂ€ltas nĂ€dala, 21.-27. detsembrini. Sellel saavutati inimkonna jaoks tollal rekordiline kiirus 39578,5 ㎞/h ning sooritati 10 tiiru ĂŒmber Kuu. Meeskond oli esimene, kes nĂ€gi maakera oma silmaga tervikuna. Reisil jÀÀdvustati ka kuulus foto koduplaneedist — Kuu pinna kohale tĂ”usev Maa, vĂ”eti Maale 6 TV-ĂŒhendust ja terve rida raadioseansse. LĂ€himasse punkti (114㎞) Kuu pinnast lĂ€henes kosmoselaev 24. detsembri sĂŒdapĂ€eval Ida-Euroopa aja jĂ€rgi.

Foto Maast (vĂ€rviline ĂŒlal — ⒸNASA, 1968.) tehti Apollo-8 pardalt đŸ“č ja on ĂŒks esimesi inimkĂ€ega tehtud koduplaneedi tĂ€ismÔÔdus ĂŒlesvĂ”tteid.

esmaspÀev, 10. detsember 2018

RIP Ljudmila Alekseeva

LJUDMILLA ALEKSEJEVA 20. Ⅶ 1927 — 8. Ⅻ 2018

Moskva linnahaiglas nr 15 suri tunnustatud ajaloolane, publitsist, kodaniku-ĂŒhiskonna eest vĂ”itleja ning eksdissident ( kompartei liige 1952-1968 ) kes oli tihedasti seotud ka vene omakirjastuse lipulaeva — Hronika Tekuơčih Sobytij ehk eesti keeli — Jooksvate SĂŒndmuste Kroonikaga ( ilmunud 1968-1982 )

Aleksejeva juured ulatusid XVIII sajandil Katariina II ajal tĂ€rganud Krimmi eesti asundusse ja Ljudmillale on ta enda sĂ”nutsi oma eestlannast vanaema kasvatusest kĂŒlge jÀÀnud protestantlik töömoraal. Krimmi anneksiooni AD2014 aga luges ta oma kodumaa hĂ€biks.
Saksa Laine ( @ DW_russian ) venekeelne sĂ€uts kell 16:46 teisipĂ€eval, 11. detsembril 2018: "Krimmi annekteerimine oli pöörane, kaalutlemata ettevĂ”tmine, mis maksab meile pikalt kĂ€tte," ĂŒtles inimĂ”igusteaktivist Ljudmilla Aleksejeva intervjuus DW-ile. MĂ€lestame oma kaasaegset tema vestluste eredamate videolĂ”ikudega

Koos akadeemik Andrei Sahharovi jt inimĂ”iguslaste/dissidentidega sai Ljudmilla Aleksejevast 12. V 1976 Moskva Helsingi-grupi ĂŒks rajajaid ja eestkĂ”nelejaid. Sunnitud sovetireĆŸiimi poolt peatselt AD1977 vĂ€lispagulusse pani ta USA-s kirja sovetireĆŸiimi vastasleeri esimese ajaloo ning naasnud sajandi lĂ”pus Venemaale hoolitses viimse pĂ€evani, et CCCP-i/РЀ-i erimeelsete tagakiusamine saaks dokumenteeritud. Aleksejeva tegi nii vĂ€lismaal kui ka aastast 1993 taas Venemaal viibides alalist kaastööd USA vĂ€lisringhÀÀlingule.

Veel kĂ”rges eas osales Aleksejeva mitme inimĂ”igusĂŒhingu töös ning, kuni tal oli jaksu, lĂ”i kaasa ka meeleavaldusil, mille kĂ€igus teda mĂ”nikord, viimati aastavahetusel 2009/2010 isegi vahistati. Juuresolev foto Ljudmila Alekseevast on pĂ€rit tollest samast pĂ€evast. Kolm kuud hiljem 30. mĂ€rtsil rĂŒndas Aleksejevat Kultuuripargi metroojaamas, kuhu ta Ă€sjase terroristliku rĂŒnnaku ohvreile lilli tĂ”i, agressiivne meesisik, kes hiljem selle eest tingimisi sai 1-aastase karistuse.

Ljudmilla Aleksejeva on pĂ€lvinud mitme maa, k. a Eesti, aumĂ€rke ja rahvusvahelisi preemiaid  nimestikud inglise ja vene Vikipeedias.

LÕPUKS osundus Aleksejeva AD1983 kirjutisest Eesti kohta tema "NĂ”ukogude erimeelsuse ajaloos" ( Moskva, 1992, 352lk  terviktekst veebis v PDF-veebifail + rmt-u veebi-sisukord )
PĂŒĂŒdlusilt vĂ”ib eesti [vastupanu]liikumist mÀÀratleda kui rahvuslik—demokraatlikku. Seejuures iseloomustab seda liikumist osalejate noorus. See vĂ”ib olla NSVL-i ainus [vastupanu]liikumine, kus osalejate enamiku moodustavad tudengid ja keskkooli-Ă”pilased. Eesti noorte rahvuslike tunnete ĂŒheks vĂ€ljendusviisiks on rahvuslippude heiskamine, seda eriti Eesti iseseisvuspĂ€eval 24. Ⅱ. Selle eest vĂ”eti 1980. aastal kinni ja sĂŒĂŒdistati "huligaansuses" 5 Eesti noorukit. Hiljem on rahvuslippe heisatud juba vahet pidamata iga aasta iseseisvuspĂ€eval. Aastail 1981-1983 on niihĂ€sti selle eest kui ka punalippude maharebimise ja isegi pĂ”letamise eest mĂ”istetud sĂŒĂŒdi 22 inimest. Oma rahvusliku meelsuse avaldamise kĂ”ige levinumaks viisiks on Eesti noortele saanud aga demonstratsioonid…
Vt selle vk rmt-u kogu ptk-d Éstonskoe natsional'no-demokratičeskoe dviĆŸenie/Eesti rahvuslik—demokraatlik liikumine vĂ”i sama kirjutise varasemat redaktsiooni ➝ siin

reede, 1. juuni 2018

Lennusangar Rust

Mathias Rust 50!



Kuulus video Cessna maanduskatseist ja piloot Rustist Punasel vĂ€ljakulThe Guardian, 2012, 7' ) Filmija dr Robin Stott Inglismaalt oli parasjagu arstide ĂŒleilmsel rahukogulđŸ‘œ Rossija hotellis. Ent tol pĂ€eval hĂŒlgas ta igava numbritoa ja lĂ€ks argiĂ”htust sĂŒda-Moskvat jÀÀdvustama. Hobioperaatorina seni vaid kodukandi Greenwichi loodusvĂ”tteid teinu sÀÀrast ĂŒllatust nĂŒĂŒd kĂŒll ei oodand… Veel samal Ă”htul otsis dr Scotti hotellis ĂŒles ja ostis ĂŒlesvĂ”tete esmaesituse Ă”iguse meediakorporatsioon NBC.

PÄEVAKANGELANE MATHIAS RUST ( *1. Ⅵ 1968 ) sisenes N Liidu Ă”huruumi 1987. aasta 28. mai teisel lĂ”unatunnil Virumaa kirderanniku kohal ja lendas ĂŒle Narva jĂ”e ja Ilmeni jĂ€rve otsejoones sovetiimpeeriumi sĂŒdamesse. Punasel vĂ€ljakul maandunud, rÀÀkis Rust kogunenud uudishimulikele, et ta lend kestis 5 tundi.

Teekonna sirgjoon on tÔsi
ARD Rusti lennust
Helsingi Malmi lennuvĂ€ljalt vĂ€ike pettenĂ”ks Stockholmi poole ja edasi otse Viru rannalt Moskva Kremlini = pisut ĂŒle 1000㎞. Et jĂ”uda pĂ€rale nii ruttu, on vaja 190-st tunnikiirust. Piloodi enda sĂ”nul liikus ta 180-185㎞/h, hoides lennukit 600m kĂ”rgusel. Tiibade jÀÀtumise pĂ€rast laskus ta paar korda 300m allapoole.

Sel pĂ€eval valitses LÀÀnemere Ă”hustikku kĂ”rgrĂ”hkkond ja nĂ€htavus oli vĂ€ga hea. Vahelduv pilvitus tihenes lennu lĂ”pupoole lausaliseks. Rusti lennu piirkonnas puhus kerge ( <10 ) kĂŒlgtuul ja seda kirdest, mis vĂ”is pisut pĂ€rssida lennusihti, kindlasti mitte -kiirust. Seega oli Cessna-172P liikunud oma piirkiiruse ( 228㎞/h ) mÔÔduka varu piires. TĂ€is kĂŒtusepaak tagas 8 lennutundi.

Otselend harrastuslenduri valitud kursil 117° kulges ĂŒle maamĂ€rkide nagu pĂ”levkivi-tööstuse korstnad, suuremad jĂ€rved ja raudteed… KĂ”ik vene jm massimeedia kĂ”vera marsruudiga kaardid hĂ€mavad ega ole kooskĂ”las Rusti ĂŒhegi endapoolse lennukirjeldusega.

Helsinki Malmi — Moskva Krasnaja Ploơčad' 28.5.1987

Minu igapĂ€evane bussitee tööle möödus samal ajal Ă”huvalve- ( Î Đ’O ) -jaamast Edisel. Sestap on tĂ€naseni silme ees jĂ€rsk muutus lokaatorite tööreĆŸiimis, tĂ€ielik rahu enne ja meeletu agarus pĂ€rast Mathias Rusti ĂŒlelendu. Nimelt pöörlesid need Tallinna—Narva maanteelt liikujaile silma torkavad radarilokaatorid JĂ”hvi kĂ”rgustikul juba jĂ€rgmine pĂ€ev tĂ”epoolest nagu hullunud, kuna eelneva nĂ€dala oli enamik neist seisnud sĂ”na otsetĂ€henduses tööta. Ei tule siis imestada, kui keegi N Liidu pagunikandja satub pĂ€rast kohtu alla.

Helsinki Malmi — Stockholm Bromma
Rusti lennuplaan:
Malmi—Bromma
Rustil vedas ka seetĂ”ttu, et sovetisĂŒsteem ĂŒldiselt puperdas. SĂŒsteemi kĂ”ige olulisem lĂŒli — inimtegur puksis aga katastroofiliselt ( ÄŒornobyl ) ammugi sĂ”jatööstus-kompleksi keerukate infra- ja ultrastruktuuridega ĂŒhtimata. Õhukaitse territoriaalseid vastutusalu, sh ka Rusti teekonda puutuvad Balti, Leningradi ja Moskva ringkondi, eraldasid ilmsed koordinatsiooni-hĂ€ired. NĂ€htavasti ei toiminud korralikult ka militaarraportide ahel ega -kĂ€suliinid. Pealegi oli Rusti lennuruumis Kalinini/Tveri juures pĂ€ev varem kokku pĂ”rganud sĂ”javĂ€e-lennukid ning nĂŒĂŒd kĂ€isid siin argist Ă”huliiklust hĂ€irivad pÀÀstetööd. Sel pĂ€eval toimusid Kohtla-JĂ€rve rajoonis langevarjurite ja Pihkva oblastis Ă”ppurpilootide harjutused. Eesti Ă”huruumis olnud Rustiga samal ajal tosin ja Venemaa Euroopa osas sadu liinivĂ€liseid tsiviil-Ă”hulaevu…

TOTAALTÕRJE MUST NELJAPÄEV. Tapa paarikĂŒmne hĂ€vitajaga 656. Ă”hukaitse-polgu lennuvĂ€ljalt tĂ”usis MiG-23M. Seda piloteeriv vn-ltn Pučnin leidis kahtlusaluse sihtmĂ€rgi teisel katsel Narva kandis. Tegu oli ĂŒhega sovetliku Ă”hukaitse kahest kindlalt teada lennukist, mis Ă”hku tĂ”steti Rusti ( Ă”ieti vahistamiseni tuvastamata jÀÀva ) Ă”hurĂ€nnaku tĂ”ttu.

Lennukite vÀrvigamma ja vÀliskuju vÔrdlus
Jak-12 | Cessna-172P
peamine eripÀra: voolujoon +
kiilu kuju + rattaasend
RadarinĂ€idust ei saanud Pučnin tĂ€pselt aru, oli see kopter vĂ”i lennuk. LĂ€hemale jĂ”udes nĂ€gi aga Ă€ra sinise kĂŒljevöödiga Jak-12 ja sĂ”na-sĂ”nalt nii ka ette kandis. Kuna raport Ă”hukaitse komandopunktis kinnitamata jĂ€eti, ei tulnud piloodile objekti osas ka ĂŒhtki kĂ€sku. Siiski “Lahinguliste teenete eest” ta hiljem aumĂ€rgi sai. Ent nagu Anatoli Vladimirovič Pučnin juba Stalingradis/ Volgogradis oma elu lĂ”pusirgel NTB vandenĂ”u-teoreetikuile ikka veel kinnitas, erilist uhkust ta sest ei tunne, medalit rinnas ei kanna — solvumisest ĂŒlemuste peale. Kaks kĂŒmnendit pĂ€rast n-ö Rusti-juhtumit polnud ta oma paha meelt lahutada suutnud! Kuna komandörid Ă”hukaitse tippudeni vĂ€lja tol impeeriumile mĂ€rgilisel tunnil olid julenud kahelda, et nende piloot tuvastas lennumasina… mitte haneparve.

Rust oli Ă”hus vĂ€hemalt poolteist tundi ja kĂ”ige tĂ”enĂ€osemalt kusagil Leningradi ja Novgorodi oblasti piiril, kui ta esmakordselt kokku puutus N Liidu relvajĂ”udude reaktiivse vĂ”imsusega. Usutlusis on ta jĂ€rjekindel ĂŒhes ainsas Ă”hukohtumises N Liidu hĂ€vitus-lennuvĂ€ega, kusjuures piloote nĂ€inud ta aga kaht. Nii ei saa ilmselt rÀÀkida ĂŒhemehelisest 23M-ist, vaid see pidi olema 2-liikmelise ekipaaĆŸiga MiG-23UB, millist Tapalt vĂ€lja ei saadetud.

Mathias Rusti enda sÔnadega:
Ligi kaks tundi lennanud — meenutab Rust — nĂ€gi ta pĂ€ikselises "taevas tuhisemas tumedat varju, mis ka kohe kadus". MĂ”ni hetk hiljem ilmus pilvekihist tema ette lennuk. "See lĂ€henes mulle suure kiirusega ja tĂ€psel sihil," meenutab Rust.„Ja lĂ€ks mĂŒhinaga otse ĂŒle!"
"Mu sĂŒda vajus saapasÀÀrde," jĂ€tkab ta. "Sellisel hetkel adud: nii nad siis alla su lasevadki!"
Vasakult alt kerkis kĂ”rvale sovettide MiG-23 tĂŒĂŒpi pĂŒĂŒdur—hĂ€vitaja. Pea 3 korda Rusti Cessnast suurema tiivaulatusega ja rohkem kui 10-kordse kaaluga MiG tundus hiiglasena. Loodud enam kui 2-kordse helikiiruse ĂŒletamiseks, tuli sel pöördtiibadega hĂ€vitajal viia end maandumise tĂ€isreĆŸiimi, vahetades kĂ€iku, pikendades klappe ja sirutades tiibu, aeglustumaks Cessna kiiruseni. Õhulaeva nina kerkib pidurdusel kĂ”rgele ĂŒles.
"Kuna nad mind alla ei lasknud, sain aru, et nad tahtsid vaid kontrollida, mida ma siin teen,” ĂŒtleb Rust. Ta jĂ€lgis hĂ€vituslennukit, „kuid ei olnud ĂŒhtki mĂ€rki, mingit signaali piloodilt, et talle tuleb jĂ€rgneda. Mitte ainustki!” Rusti kriminaalasja uurijad seletasid hiljem Rustile, et MiG-i piloot proovis raadioĂŒhendust, aga vastust ei saand. Alles hiljem mĂ”istis Rust, et sovettide hĂ€vituslennuk peab sidet ĂŒksnes kĂ”rgsageduslikel militaarkanaleil.
PĂ€rast minutipikkust silmsidet pilootidega lĂŒlitus hĂ€vituslendur reaktiivkĂ€igule ja tĂ”mbas klapid tagasi. Ent MiG kiirendas ja eemaldus vaid selleks, et naasta ja teha kaks pikka, umbes poolemiilise raadiusega tiiru ĂŒmber Cessna. LĂ”puks hĂ€vitaja kadus.
Tom LeCompte, The Notorious Flight of Mathias Rust. Smithsonian Air&Space Magazine, juuli 2005.
28. mai 1987 Moskva aeg 18:45
Moskvas pool tundi Ă”iget sihtkohta otsinud ja selle viimaks leidnud, oli piloot vĂ€hemalt 30㎞ linna kohal tiirutanud. Rust maandus kolmandal katsel, laskudes trolliliinide kahe kandetrossi vahelt tĂ€pselt Moskva-jĂ”e Suursilla keskele. Ja juhtis Cessna miilitsa osutet vabale kohale parklas Kremli kĂŒlje all… Punasel vĂ€ljakul pargitud Cessna fotot sain nĂ€ha samal Ă”htul Soome teleuudistes ( video ↓ on vist mĂ”nest jĂ€rgmisest teleĂ”htust )


Ja millest sabariigi tĂ€htsaim uudistesaade Aktuelle Kamera sel Ă”htul rÀÀkis!?đŸ‘œđŸ‘œ Vrd Yle-TV-korrespondendi ↑ reportaaĆŸi ☞ ETV 28. V 1987 AK pĂ”hisaatega!

Sovetlik massimeedia oli jĂ€rgnevail pĂ€evil ĂŒlimalt kidakeelne. Seda enam hĂ€mmastava valingu oletusi lĂ”i letti Tallinna ja Tartu pĂ€evalehes glasnost'imeelne vĂ€liskommentaator TĂ”nis Avikson.đŸ‘œđŸ‘œđŸ‘œ «Moskva, mida peaks valvatama nagu silmatera [sic!]» — kordas ta ĂŒhtevalu, avaldades samas nii militaarreformide ootust N Liidus kui ka lootust Mathias Rusti karmiks karistamiseks. Eestis sai just Avikson lÀÀnesaksa noorukit konspiratsiooniga siduvate vandenĂ”uteooriate maaletoojaks. TĂ”estuseta pikalt need siin kesta ju ei saand. Vene sĂ”javĂ€elaskonnas huumasid aga edasi. KĂŒĂŒneviha Rusti vastu kipub vĂ”tma Venemaal just nagu rahvusliku katastroofi mÔÔtmeid — vist Putini XX sajandi katastroofi meemi virves?

Nii ei antud kĂŒllakutsutud vihatud piloodi-"Matjusele" mingit asu ka AD2013 Venemaa TV riigikanali ĂŒhes petlikult "Otse-eetriks" nimetatavas showssaate kokkuvĂ”te inglise keeles ) Raevukalt valati ta ĂŒle ĂŒksteist vĂ€listavate vandenĂ”u-teooriatega, nii et Ă€mbrid kolisesid ja pikk jĂ€rellaine ka siinsesse Ekspress-Gruppi ulatus ☛ JĂŒri Ehasalu kirjutis 25. V 2017 Maalehes.

RUSTI-VANDENÕUDE PÕHITÜÜBID

🅰️ Kurjuse impeeriumi vastu… Reagan/ Ühendriigid/ NATO/ LÀÀs testinud Rusti lennuga N Liidu kaitsevalmidust ja/vĂ”i Ă”hukaitse-vĂ”imekust N Liidu ÔÔnestamiseks ja/vĂ”i Gorby perestroika kaudseks/ otseseks toetamiseks; viimasel juhul mahitas NLKP peasekretĂ€r toimunut vĂ”i tegi mingil mÀÀral koostööd KGB peavastasega ( riigireeturina ); Moskva Kremli vahtkond sai hĂ€ire koos korraldusega otsida nende valvealale Cessnalt heidetud antisovetlikke lendlehti ja viitsĂŒtikuga pommi.
Peamine vastuargument: N Liidu kaitsejĂ”ud ja tĂ”rjevahendid olid sea(dis)tatud vastustama massiivset sissetungi, mitte niivĂ”rd piskut Ă€hvardust nagu ĂŒksainus kerge sportlennuk.
MĂ€rksĂ”nad: löök N Liidu kaitsevĂ”imele, N Liidu lagundamine, sovetiimpeeriumi hukk, antisovetism, antikommunism, KĂŒlm sĂ”da, auk raudkardinas, diversioon, SDI, Rusti koostöö LÀÀne salateenistustega, CIA, luure-satelliidid, Rootsi luurelennukid, lennuĂ”nnetuse simulatsioon, Cessna D-ECJB tiibade sĂŒnteetiline erimaterjal, madallend, automaadi-valang Cessnale Saka kordonist, halvad ilmastikuolud, Rusti eelnev Moskvas-kĂ€ik, salastatud maakaardid, spionaaĆŸ, Nobeli rahupreemia kui pistis Gorbyle, KAL-007, viitsĂŒtikuga pomm, lendlehed, pettemanööver Ă”hupallidega, allveelaev, Cessna-ootel profikaamerad Punasel vĂ€ljakul…

đŸ…±️ Kurjuse impeeriumi poolt… Just KGB ise korraldas Rusti lennu toetamaks Gorby sise- ja vĂ€lispoliitikat, kĂ”rvaldades ametist teda + rahvusvahelist pingelĂ”dvendust pĂ”lgavaid vanameelseid relvajĂ”udude ladvikus; Rustil olid salajased kaastöölised ja/vĂ”i tugitiim N Liidus, kes aitasid nt (vahe)maandumisel/ infrastruktuuriga/ pettemanöövreiga; lisakĂŒtusega vms.
Peamine vastuargument: relvajĂ”udude juhtiv-koosseisu kaadrivahetus ei kaasa sĂŒsteemi teisenemist ega militaarreformi, v. a koosseisu-kĂ€rbe, vastupidi — uus minister marssal Dmitri Jazov toetas A-tĂŒĂŒpi vandenĂ”uteooriat ja varsti ohjas ise ĂŒht teistmoodi vandenĂ”ud = augustiputĆĄi;
MĂ€rksĂ”nad: N Liidu kaitsevĂ”ime tugevdamine, Gorby-maania, sihilik ajastus, piirivalvuri pĂ€ev, Vladimir Krjučkov, Rusti koostöö Ida salateenistega, lennu keerukas marsruut, totaalse raadiolokatsiooni-vĂ€lja sĂŒrdamine, provokatsioon, kaadripuhastus, AD1937, 300 Ă”hukaitse-ohvitseri vallandamine, marssal Sergei Sokolovi tagandamine, Afganistan, Moskva Suursillalt Cessna saabumiseks Ă€rastatud trolliliini toitetraadid, ГAИ, madallend, vahemaandumine Staraja Russas, lisakanistrid, vahetusrĂ”ivad, eestlasest tunnistaja, Vladimir Pool…

🍎 Cherchez la femme… Rust armunud kĂ”rvuni Helsingis kohatud vene modelli, keda ta lootnud nĂ€ha Moskvas taas; Rustil olnud keegi muu naissoost kaassĂ”itja ning Punasel vĂ€ljakul maandumisjĂ€rgses segaduses kadunud too rahvasumma.
Peamine vastuargument: vandenĂ”uks kvalifitseerub see tĂŒĂŒp vaid ameerika Ă”igustava jĂ€rgi, st kui conspiracy = kuritegelik tahe, seevastu kontinentaalne Ă”igus kĂ€sitaks sellist motiivi pettemanöövrina, nt varjamaks vandenĂ”u eelmist tĂŒĂŒpi.
MÀrksÔnad: apoliitiline Rust, mannekeen Niina Kané aka "Riidepuu", kihlvedu, tundmatu naisterahvas, romantika, armastus, Cessna reklaam, brÀnd, turundus, glasnost'


VandenĂ”uteooriate ĂŒldine pĂ”himĂ”tteline suurim nĂ”rkus = iga vandenĂ”u saab pĂ”rmustada lihtviisil — vastuvandenĂ”uga. Enamasti on ĂŒht ja sama sĂŒndmust ĂŒmbritsevad vandenĂ”uteooriad erinevate eeldustega ja sestap loomuldasa vastuolus. Kui vandenĂ”u 🅰️- ja đŸ…±️-variandid ei eelda Rusti teadlikkust enda suun(ist)amisest tema pimesi Ă€rakasutamisel, siis kolmandas saab tast lausa taltsutamatu kirgede mĂ€ngukann. Viimase kinnituseks saab esitada Mathias Rusti elu hilisema(id) vahjuhtum(e)i(d) nagu kriminaalne noarĂŒnne kohtingust keeldunud kolleegi vastu novembris 1989. Ta aususele vĂ”ivad varju heita ka hilisemad sĂŒĂŒdistused kelmus(t)es ja poevarguses. Aga samuti vĂ”ib kĂ”ike pĂ€rastist tĂ”lgendada saatusliku lennu jĂ€rgsete asjaoludega nagu — elupööre — aatepettumus — 432-pĂ€evane vangistus Lefortovos — kurnava kuulsuse ja/vĂ”i KGB surve tagajĂ€rjed.

RUST EI KAHETSE oma lendu. Postimehe pealkiri — Mathias Rust kahetseb ajaloolist lendu Moskvasse — lennu 25 aastapĂ€eval — eksitab. Ülearu sensatsiooniline. Ta ei kahetse oma lendu, vaid selle jĂ€relmeid, nii neid isiklikke kui ĂŒhiskondlikke, mille ĂŒle tal puudus kontroll. Mathias Rust on tagantjĂ€rele mĂ”istagi kaalutlev ja noorusuljust hulljulguseks hinnates nĂŒĂŒd isegi kahevahel. Noormees polnud intervjuu ajal ikkagi mitte 18, juba 43a vanune. Ega ole see pelgalt ealine muutus. Kas elutarkus ei ÔÔnesta aateid? Rust oma harvades ja seetĂ”ttu avalikkusele hĂ€sti jĂ€lgitavais usutlusis neid maha salanud pole. Vaatamata veerand sajandiga kogetud tagasilöökidele.

Rusti intervjuust ajakirjale Stern:
«TĂ€nasest perspektiivist hindan ma oma lendu muidugi teisiti. Ka piisavalt realistlikuks ei peaks ma oma plaani enam. Tagasivaates oli see vastutustundetu.»

NAGU JUMALA TUUL. Meenutagem, et avantĂŒĂŒri tagamĂ”te oli kindlustada maailma-rahu ja tema loosung oli "Frieden und VerstĂ€ndigung" ( rahu ja ĂŒksteise mĂ”istmine ! ) Ehkki tagamĂ”te on siin ĂŒsna vale sĂ”na. Nagu Rust allpool dokumentaali usutluses rÀÀgib, oli see otsus teadlikult kavatsemata ja lennusuuna Soomest Moskva poole valis ta endale kĂ€sitamatu ĂŒliteadvuse ajel. Kuis ka polnud, kahe pĂ€eva pĂ€rast tuli tal 19. sĂŒnnipĂ€eva tĂ€histada KGB eeluurimisvanglas. Lennukist vĂ€ljunud nooruk sai Kremli mĂŒĂŒride taustal tervitusi ja tĂ€helepanu nautida ( sovetipropaganda vĂ€itel ) vaid 10 minutit, kuna TASS-i teatel kl 19:20 ta vahistati. Moskva tĂŒrmis tuli tal veeta 14 kuud. Hamburgist 13. V 1987 alanud sensatsiooniline reis lĂ”ppes 3. Ⅷ 1988, mil Mathias Rust Lufhansa reisiliiniga Moskvast koju tagasi jĂ”udis.


Taani avaĂ”igusliku TV tĂ”sielufilm "Rust Punasel vĂ€ljakul" ( DR, 2007, 24' )

AJALOOLINE NELJAPÄEV — 28. mai oli Mathias Rusti kodumaal riigipĂŒha Christi Himmelfahrt = Jeesus Kristuse taevamineku pĂ€ev. Aga aimugi polnud tal NĂ”ukogude piirivĂ€lase pĂ€evast, mida pĂŒhitsev KGB = Riikliku Julgeoleku Komitee ja tollele alluva piirivĂ€e vÀÀrikad esindajad olid just Rusti maandumistunniks kogunenud Kremli kongressidepaleesse tĂ€histama. Piduliku kontserdi vaheajal valdas Kremli suurt saali ja kuluaare kĂ”igepealt sigin—sagin ja siis meeleolu-langus. Hulk ĂŒlemusi lahkus. Veel ĂŒks osa publikut haihtus enne kontserdi teist poolt saalist uudistamaks hoopis saksa lennukit Punasel vĂ€ljakul.

Kas pĂŒhast vihast vĂ”i vaid kohusest, aga veel samal 28. kuupĂ€eva Ă”htul algatas N Liidu Ministrite NĂ”ukogu juures asuva KGB uurimisosakond kriminaalasja nr 136. LĂ€ks lahti intensiivsete ĂŒlekuulamistega juurdlus, mis vĂ€ltas 58 pĂ€eva ja mille kĂ€igus selgus muu seas, et saksa nooruk oli lĂ€inud aasta augustis erapiloodi litsentsi saanud ning LÀÀnes levivast Gorby-maaniast nakatunud, lennanud kĂ”ige parema kavatsusega Hamburgist Reykjaviki ja Helsingi kaudu Moskvasse. Ükski heategu ei jÀÀ karistamata. Rusti karistustĂ€rminiks mÀÀratakse 4 aastat ja ta istub sellest Ă€ra ĂŒle kolmandiku. Gorbyl vastutundeid polnud. Rusti tĂ€helennu ajal oli parteijuht Gorby koos pea-, vĂ€lis-, kaitseministri jt-ga idabloki-riikideđŸ‘œđŸ‘œđŸ‘œđŸ‘œ poliitilise konsultatiivkomitee 2-pĂ€evasel istungil Ida-Berliinis ja ĂŒlejÀÀnud delgatsioonide ees ju pĂ€eva Ă”htuks alandussegi sunnitud, kuna sovetiimpeeriumi vĂ”imuladviku kogu tĂ€iuse kohalolu kiuste jÀÀdi paratamatult jĂ€nni Kremli-lenduri-juhtumi asjaolude selgitusega. Partnerite usk venelaste suutlikusse pĂŒsida enam-vĂ€hem jĂ€rjel lihtsalt pidi sellel tippkogunemisel kĂ”ikuma lööma blokki rutemini lagundades. Omakorda rahva armeesse kĂ”ikumalöönud usust rÀÀkiv sovpatrioot Mihhail Gorbačov niisiis mĂ”istagi Rustiga ei Berliinist naastes ega kunagi hiljem ei kohtu.

See vĂ€hendab vandenĂ”u đŸ…±️-tĂŒĂŒbi tĂ”enĂ€osust 🅰️ ees. Kuid kĂŒsigem đŸ…±️-variandi vastulausena siiski, mis vajadus oli karistada Rusti rangemalt kui vaid vormitĂ€iteks ja hoida teda vangistuses ĂŒle aasta?!

Rusti idealismi kinnitas tema paari aasta eest kirjutet 20-lehekĂŒljene utopistlik essee, mille ta lennumatkale kaasa vĂ”tnud oli. Rusti messianistlikuks paleuseks oli antiurbanistlik rohjuuure-demokraatiaga tuumarelva-vaba Lagoonia. See lees kusagil N Liidu ja Hiina vahel ning pidi meile lĂ”puks kĂ€tte tooma planetaarse pĂ€ikeseriigi. MĂ”ista vĂ”ib Saksamaal varsti maad vĂ”tvat hullustust, mis tegi taevaminekupĂŒhal Kremli lennanud noormehest messia.

Gebistid sĂ€ilitasid FED-jalikult kĂŒlma pea ja karastet umbusu kĂ”iges ning 3-nĂ€dalasel ĂŒlekuulamiskuuril manustasid Mathiasele sĂŒnteetilist droogi, mis pidi suurendama hoolealuse avameelsust. Ja mis ligi kolm kĂŒmnendit hiljem tuleb vĂ€lja tĂ€nu lennukangelase jĂ€rgmise kriminaalasja advokaadile, aastal 1989 teda noaloos kaitsva Yitzhak Goldfine'i mĂ€lestusraamatus. Iisraeli rahvusvaheliselt tuntud advokaadi teos ilmus saksa keeles 2016 pealkirja all Die Wahrheit hinter der Wahrheit ( ek: TĂ”de tĂ”e taga; kaasautor Peter Mathews ) Goldfine oli saanud jĂ€lile, et Kremli-lendurit uuriv KGB oli tema toitu salamisi poetanud tĂ”eseerumit. PsĂŒhholeptikumi kĂ”rvaltoime ulatub seedehĂ€ireist ja kaalukaotusest agressiivse kĂ€itumiseni. Dokumente smugeldanud Goldfine oma sokisÀÀres otse Venemaalt. Kuid anomĂŒĂŒmne telefonikĂ”ne soovitanud seejĂ€rel Moskva jaoks liiga vastuolulise teabe Rusti kaitsmise sobivaimal hetkel avaldamata jĂ€tta — et mitte hĂ€irida ajaloo kulgu, sest Rusti tollane protsess kattus kogu saksa rahvast puudutava protsessi — riigi taasĂŒhinemisega. Nii nad ohverdasidki Mathias Rusti parema kĂ€ekĂ€igu.


    》 Isekiri :  KĂŒlma sĂ”ja  lĂ”ppvaatus  Baltikumis 《    
R U S T I  Ü L E L E N N U  A J A L O O L I N E  K O N T E K S T


RUSTI ANEKDOODID

  • Kodaniku erutatud telefonkĂ”nele miilitsasse 28. V 1987, et saksa lennuk on Punase vĂ€ljaku ÀÀrde maandunud, vastas korrapidaja Ă€rritatult: «Aga saksa tanke teile ei viirastu?!» Mathias Rust jalutas vĂ€ljakul veel pool tundi, kuni teda viidi Kuhu-Vaja. Muuseas ei vĂ”tnud nad seda sĂ”numit kaua tĂ”siselt… ( miilitsaveterani Nikolai Fedotovi pajatus )
  • Moskva-jĂ”e Suursillast ( BolĆĄoj moskvoreckij ) sai rahvasuus BalĆĄĂłi-Mathias-Rustski sild.
  • Punast vĂ€ljakut hakati kutsuma Ć eremetjevo-3.
  • Kaks lennuvĂ€elast punavĂ€ljakul. Üks kĂŒsib teiselt suitsule tuld. — «Oled sa peast pĂ”runud? LennuvĂ€ljal‼️ Siin kehtib ju suitsukeeld.»
  • MilitsionÀÀr peatab Kremli mĂ€lestise juures vĂ€listuristi ja palub mitte suitsetada. Turist: «Oh-muidugi, minu sĂŒĂŒ! Teil siin ju lennuvĂ€li.»
  • Uus silt Punasel vĂ€ljakul: SUITSETAMINE LENNUVÄLJAL KEELATUD!
  • Punasel vĂ€ljakul seisab terve punt reisipagasiga rahvast, kes kĂŒsimusele «Mis siin oodata on?» nagu ĂŒhest suust kostab: «Hamburgi lennukit!»
  • «Kas tead, et Suure teatri vĂ€ljak sai purskkaevu juurde tĂ€iendava miilitsaposti.» — «Misjaoks?» — «Igaks juhuks! Ă€kki ujub sealt vĂ€lja NATO allvelaev?»
  • Cessna vahetanud Skyhawki brĂ€ndinime Marssali-HĂ€vitajaks.
  • ĐœĐŸskva-LĐ”ningrĐ°d maanteel on nĂŒĂŒdsest kĂ”ige pehmem sillutis, see sai polstri polkovnike ja kindralite papaahadest.
  • Aasta 1987 lĂ”pus sai Moskva liiklusmiilits uued kooditabelid ( sĂ”numite edastamiseks raadio kaudu ), kuhu mh ilmus uus punkt: "95 — maandunud lennuk". ( Miilitsaveterani mĂ€lestustest )

Modern Trouble'i hea pildireaga keskpÀrane laul "Lenda Moskvasse"

FOTOD: Reims Aviationi valmistet spordilennuk Skyhawk-II Cessna-F.172P Kremli mĂŒĂŒri taustal 28. mai Ă”htul kl ¾ 7 — Mathias Rust otsib sobivat maanduspaika — ta lennuk 28. mai Ă”htul Kitaigorodi kaldapealsel Moskva jĂ”e Suursilla, Kremli ja Basileus-Õndsa katerdraali vahel.

VIITED & MÄRKUSED:
    đŸ‘œ Aastal 1985 Nobeli rahupreemia pĂ€lvinud liikumise "Maailma arstid tuumasĂ”ja vastu" ( IPPNW ) Ⅶ iga-aastane koosolek toimus 29. V — 1. Ⅵ 1987 Moskva hotellis Rossija.
   đŸ‘œđŸ‘œ Sel pĂ€eval, 28. mail ETV ega E(R)R-i ĂŒkski uudistesaade, sh AK pĂ”hisaade, ei sisaldanud teavet Rusti lennust, mis seda enam hĂ€mmastab, et teemat riivavaid ETA/ TASS-i sĂ”numeid ebaseaduslikust piiriĂŒletamisest 27. mai hommikust, kui 24a Roman Svistunov lendas Ă€randatud AN-2P lennukil Kuramaalt Gotlandile, + piirivalvuri-pĂ€evast oli — vt kl 20:30-20:58 eetris olnud AK nr 27736 videotsitaatidega kokkuvĂ”tet! Ametliku esmasĂ”numi N Liidu sisepublikule tegi TASS jĂ€rgmise pĂ€eva, 29. Ă”htul ja trĂŒkis ilmus see 30. mail; ENSV ajalehte jĂ”udis esimene teade Rusti lennust alles 2. Ⅵ 1987 RH-s.
  đŸ‘œđŸ‘œđŸ‘œ Vt TĂ”nis Aviksoni "Mathias Rusti juhtum" ( 4. Ⅵ Noorte HÀÀl, Tln ) + "Mathias Rusti uskumatu reis" ( 21. Ⅵ 1987 Edasi, Trt )
 đŸ‘œđŸ‘œđŸ‘œđŸ‘œ Idablokk = idapakti e Varssavi Lepingu Organisatsioon (&nbp;VLO ) eksisteeris maist 1955 juulini 1991; NATO-t vastustama mĂ”eldud VLO sisuliselt rauges AD1989; liikmesmaiks olid NSVL + Bulgaaria + DDR + Poola + ČSSR + Ungari + Rumeenia + kuni 1968 ka Albaania; VLO poliitilise konsultatiivkomitee = juhtivkogu nĂ”upidamine Ida-Berliinis toimus 28.-29. V 1987 ja sel allkirjastati VLO doktriin ja kommĂŒnikee, mis muuseas manas Saksamaa revanĆĄismi.