esmaspäev, 18. veebruar 2019

Moskva pakt ja Tartu rahu

ajaloo pilkelaual
AD2019  ūüÜö  AD1919


VIIE AASTA EEST sobitati Eestile nii halvaendeline Moskva pakt, et selle ratifitseerimise korral riiklik j√§rjepidevus h√§viks ja p√Ķhiseadusliku riigipiiri asendaks uut maismaa-piiri s√§testav leping Venemaaga.

Eesti Vabariigi virtuaalse eksistentsi 101 aastast on √ľks ( 13 kuud ) kulgenud s√Ķja + 75 aastat Tartu rahu t√§he all. Ja √ľlej√§√§nu ?


RAISUS VEERANDSAJAND. Eesti v√Ķimuladviku varsti ¼ sajandit hoitav √§raandja-poos idapiiri osas on j√§tkusuutlik… V√Ķi v√§hemalt p√ľ√ľab n√§idata seda niimoodi viimati(ne) valitsusliit.

Nimelt k√§is oma suutlikkust √§sja Moskvale t√Ķestamas EV v√§lisametkonna 8(-!!!-)liikmeline delegatsioon eesotsas poliitika-osakonna peadirektori Lembit Uiboga. Poliitkonsultatsioonina kirja l√§inud k√Ķneluste laabumist VF-i delegatsiooniga, M–ėD-i II (Euroopa) osakonna direktori Sergei S Beljajevi eesistumisel, kuulutas Eesti pool samal √Ķhtul pax Tartuensist rikkuva tiraadiga:
«Kohtumisel arutati [---] Eesti-Vene piirilepingutega seonduvat ning t√Ķdesid, et lepingute j√Ķustamine on m√Ķlema riigi huvides ja aitaks kaasa kahepoolsete suhete parandamisele.»

TSITAAT ON T√ĄPNE: arutati t√Ķdesid… Ehk iga t√Ķde pole t√Ķsi… Ja lugu nii oligi.

Moskva ei v√§ljastanud kohtingust mingit M–ėD-i avaldust — seega mitte kippu ega k√Ķppu «m√Ķlema riigi huvide» j√§rgimise kinnituseks kohtumise v√Ķ√Ķrustaja poolelt. Mis on seda veidram ja selgem osutus v√Ķimalusele, et konsultatsioone algataski Tallinn. Et √ľlesandeks oligi moskoviite usutada ju tervelt 25 aastat v√§ltava piiri-perestrojka-kursi kindlas kestlikkuses — ka valimiste j√§rel!

Ja M–ėD-i vastus Tallinna mikserdajatele polnud arvatagi kuigiv√Ķrd empaatilisem Pressi-MaŇ°a Zahharova varem na √©tu t√©mu antud teatest —> 13. XII 2018 briifingu video:
«Meie suhtumine piirilepingute ratifitseerimisprotsessi ei muutu — protsessi edu eeldab teineteisega suhtlemiseks normaalse vaenuvaba √Ķhustiku tagamist ja seda, et Eesti ei poogiks ratifikatsiooni k√ľlge mis tahes poliitilisi lisandeid, klausleid ega tingimusi.»

MOSKVA PAKT. Moskva-kohtumisel 18. II 2014 s√Ķlmisid v√§lisministrid Urmas Paet EV nimel ja Sergei Lavrov VF-i nimel 3 lepingut, mis ♳ m√§√§rasid Venemaa ja Eesti riigipiiri Tartu rahulepingus s√§testatust oluliselt lahknevale joonele, ♴ loovutasid VF-ile ENSV halduse alla kuulunud akvatooriumi ja ♵ andsid VF-i kontrolli alla 2 eksterritoriaalset enklaavi EV pealinnas.

Urmas Paet ja Sergei Lavrovi 18.2.2014 Moskva pakt

》  I S E K I R I :  TARTU RAHU KRONOLOOGIA 《
EHK KUIDAS T√ēE + √ēIGUSE KALJULT (MITTE) LASKUDA AJULIIVA


Sel, 2019. aastal leeb rida märkimist väärivaid tähtpäevi veel.

T√ĄNAVU M√ĄRTSIS m√∂√∂dub 20 aastat Tartu rahu j√§rgset p√Ķhiseaduslikku riigipiiri h√ľlgava piirileppe viseerimisest Peterburis — leping l√ľkati siiski sahtlisse… kuueks aastaks.

T√ĄNAVU AUGUSTIS m√∂√∂dub 29 aastat Tartu rahulepingu j√§rgimise n√Ķude esitamisest E(NS)V ja VF-i l√§bir√§√§kimistel; Eesti delegatsioon seadis j√§rgnevail k√Ķnelustel Tartu rahulepingut heanaaberlike suhete aluseks veel vaid 4 aastat — kuni ūüĎáūüŹŅ november 1994…

T√ĄNAVU SEPTEMBRIS m√∂√∂dub 80 aastat viimasest viitest Tartu rahulepingule EV ja NSVL-i lepinguis — Vastastikuse abistamise pakt.

T√ĄNAVU OKTOOBRIS m√∂√∂dub 10 aastat karistusseadustiku t√§iendamisest, mis muutis riigireetmise tunnusel karistatavaks ka «v√§givallata tegevuse», kui see on «suunatud [EV] territoriaalse terviklikkuse vastu»; nii osutusid riigireetmise aktiks edaspidi ka k√Ķik sobingud, mis rikuvad p√Ķhiseaduse §122 emba—kumba l√Ķiget:
♳ Eesti maismaapiir on m√§√§ratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga jt riikidevaheliste piirilepingutega. Eesti mere- ja √Ķhupiir m√§√§ratakse rahvusvaheliste konventsioonide alusel.
♴ Eesti riigipiire muutvate lepingute ratifitseerimiseks on n√Ķutav riigikogu koosseisu kahekolmandikuline h√§√§lteenamus.

T√ĄNAVU OKTOOBRIS m√∂√∂dub 100 aastat Tartu rahul√§bir√§√§kimiste algatusest EV poolt.

T√ĄNAVU NOVEMBRIS m√∂√∂dub 25 aastat EV Tartu rahulepingul p√Ķhineva seisukoha ametlikust loovutamisest — peaminister Andres Tarandi avaldus Postimehele:
«Meie kangelaslik, ent ebapraktiline hoiak piirik√ľsimuses hakkab l√Ķppema.»

T√ĄNAVU DETSEMBRIS m√∂√∂dub 100 aastat rahul√§bir√§√§kimiste algusest Tartus, mille tulemusel 2. II 1920 s√Ķlmisid EV ja VF Tartu rahulepingu.


》  I S E K I R I :  PUTINI  3  VASTUST  PIIRIK√úSIMUSELE 《
S O V E T I S M   ŠöĪÍĚĽ - i   P I I R I P O L I I T I K A S



neljapäev, 17. jaanuar 2019

J√ĄLLE INIMT√ēRVIK…

Pudemeid välisringhäälingu lintidelt ja Isekirja arhiivist

Protsessioon Romas Kalanta mälestuseks
Sel p√§eval AD1969 ehk viie k√ľmnendi eest j√Ķudis meieni kurb s√Ķnum Prahast

See oli Jan Palachi enesep√Ķletus Praha peat√§naval kuningas Vaclavi m√§lestussamba l√§hedal 16. I 1969. Karli √ľlikooli majandusteaduskonna tudeng Jan Palach valas end √ľle bensiiniga ja s√ľ√ľtas p√Ķlema.

Mahaj√§etud kirjas √ľtles ta, et surmab end — nagu osundas Ameerika H√§√§le eesti saade ( VoA 17. I 1969 ) «protestiks valitsuse salatseva poliitika vastu √ľhenduses invasiooniga» ning n√Ķudes tsensuuri ja N Liidu propagandaajakirja Spr√°vi ilmumise l√Ķpetamist.

Ta suri p√Ķletushaavadesse kolm p√§eva hiljem.

AUGUSTIS 1968 oli √ľle ńĆSSR-i piiride valgunud pool miljoni s√Ķdurit ja kuus tuhat tanki Idabloki = Varssavi pakti viielt maalt — nagu √∂eldi — t√Ķrjumaks v√§idetavat antisotsialistlikku vanden√Ķud. See tekitas l√§√§neslaavi muidu nii rahumeelses rahvas m√Ķistetavat protestivaimu, mida k√Ķik v√§ljendasid oma moel. Muist sangarlikuma ja j√§relmina antikommunistliku vastupanu √ľhe √ľllama eeskuju l√Ķi aga Jan Palach ( † 20 )

1948-1969
Jan Palach oli s√ľndinud 11. Ⅷ 1948 VŇ°etatys Praha k√ľlje all. Koolipoisina saatis teda √ľksiklase maine, kuid hiljem Karli √ľlikooli tubli √ľli√Ķpilasena oli ta peale muu j√Ķudnud nii N Liidus kui ka Prantsusmaal k√§ia. V√Ķ√Ķrv√§gede sissetungiga p√§√§dinud suve l√Ķpuks koju naastes √ľhines ta anastuse vastustajaiga. Nii oli ta novembris 1968 koos s√Ķpradega plaaninud Praha raadiomaja h√Ķivamist. Ent sest ei tulnud midagi v√§lja. N√ľ√ľd siis eneses√ľ√ľtamise eel√Ķhtul, 16. I 1969 oli ta kirja pannud oma n√Ķudmiste ja protesti√ľrituste plaani. Kui neid ei t√§ideta 21. jaanuariks, pidi s√ľttima j√§rgmine inimt√Ķrvik…

Noormehe kangelasteole j√§rgnevail p√§evil hakkas noori kogunema p√Ķletusepaika. Nad protestisid justnimelt tsensuuri vastu, mis ajakirjandust j√§tkuvalt vaikuse vatti m√§ssis. Ka kogunes rahvast invasiooniv√§gede peakorteri juures ja mujal Praha t√§navail ikka ja j√§lle sama n√Ķudega «Venelased, minge koju!»

Suuremad m√§lestusmarsid 20. jaanuaril ja 25. jaanuaril kasvasid enam kui saja tuhande osalisega protsessioonideks. Neil avaldati ennek√Ķike viimset austust √ľli√Ķpilasele, kes oli Karli √ľlikooli rektori s√Ķnul sooritanud enesetapu j√§√§gitust armastusest vabadust ja t√Ķe vastu. J√§rgneval p√§eval muutus rahva ja politseij√Ķudude vastasseis k√§hmluseks. Arreteeriti paarsada. Peamiselt teismelisi.

L√§hemail n√§dalail ning kuil kordasid mitmed Palachi sammu. Peale anastatud ńĆSSR-i, kus Palachi kombel m√Ķrvab end seitse inimest, lisandub tema j√§rgijaid Ungaris + Ida hemisf√§√§ris mujal, ka N Liidus ja anastatud Baltimail…


L√ĄTI M√ĄRTER — ILJA RIPS. L√§tis s√ľ√ľtas end samamoodi 20-aastane Ilja Rips, andekas matemaatik, kes 13.Ⅳ 1969 valas oma riided bensiiniga √ľle ja otse Riia Vabadussamba all protestiks ńĆehhoslovakkia okupeerimise vastu l√§itis endast inimt√Ķrviku. Tema j√§i ellu. J√§relmina sai s√ľ√ľdistuse N√Ķukogude-vastases propagandas ja agitatsioonis, kuid asja lihtsustamise ja laieneva j√§relkaja summutamise nimel paigutati ta erivaimuhaiglasse. Aastal 1971 Ilja-Elijahu Rips vabastati sundravilt ning 1972 asus elama Iisraeli.

Elijahu Rips

EESTI M√ĄRTER — TOIVO SEPP√ĄNEN. Tallinnas tegi sama 1969. aasta juubelilaulupeo ajal 32-aastane raudteelaste-klubi k√ľtja Toivo Seppenen, kes 28. juunil kl 22 aegu end Pirital bensiiniga √ľle valas ja p√Ķlema s√ľ√ľtas ning siis Ň°oki ja valu p√§rast ennast j√Ķevoogudesse heitis, mis ta piinu vaid suurendas. Seppeneni 90% ulatuses k√Ķrbenud elum√§rkidega keha toimetati T√Ķnism√§e haiglasse, kus ta 12 tundi hiljem suri.

√úhiskondlikku k√Ķlapinda s√ľndmus siin ei saavutanud, kuna k√Ķrvaliste ohvrite v√§ltimiseks oli Seppenen loobunud enda s√ľ√ľtamisest otse laulupeol, kus oli liiga palju lapsi. Selmet oli ta avaliku enesetapu paigaks valinud Pirita j√Ķek√§√§ru, kus parajasti k√§is vaba√Ķhuetendus "Lembitu"… K√Ķmu juhtunust summutati ja selle j√§relkajad ei ulatu teabelevisse niipea.

Siiski kaks lisaseika j√§relkumust t√§nap√§eva tr√ľkimeedias.
"Enne surma T√Ķnism√§e haiglas p√Ķhjendas Toivo arstile, et ta protestib v√Ķimude vastu ning valis just tulesurma, et rohkem t√§helepanu saada."
J√ľri Muttika, Inimk√ľ√ľnlad… EE/Delfi.EE 6. I 2005
"P√Ķlenud mehe n√§gu oli surnunagi rahulik, sest valu oli s√ľstidega √§ra v√Ķetud."
Kristi Vaink√ľla, Kui oleks teadnud… SL √ēL, 10. Ⅶ 2004

ROMAS KALANTA JUHTUM LEEDUS. V√§ga laia k√Ķlapinna saavutas seevastu veidi hilisem l√Ķ√Ķmava enesetapu juhtum Leedus.

Seal s√ľ√ľtas end Romas Kalanta. Ta tegi seda 14. Ⅴ 1972 √ľhes Kaunase pargis ja suri samuti 12 tundi hiljem. J√§rgnevate meeleavalduste mahasurumisest ja tema sammule kaasa tundjaist ja isegi selle j√§rgijaist ei saanud minna m√∂√∂da isegi mitte sovetlik meedia. V√§lismaal osundati ka Vilniuse raadio 18. mai teadet, et rahutustest osav√Ķtjad on pidanud astuma kohalike kohtute ette ja Sov√©tskaja Litv√°d ja APN-i juhataja Ivan BudaŇ°evi [+ Ivan Udal'cov = APN-i esindajate] v√§iteid, et ennast √§ra p√Ķletanud Kalanta kannatanud vaimuhaiguse all, samuti TASS-i teateid rahutustest, mille l√§biviijaks oli v√§ike grupp huligaane, puudusid poliitilised motiivid.

Kuid VoA ja L√§√§ne-Saksamaa, Itaalia, Austria, Prantsusmaa ja Suurbritannia ajakirjanduse andmeil olid noored 18. mail ja j√§rgnevail p√§eval kogunenud t√§navaile, h√ľ√ľdes "Vabadust Leedule!" ning miilitsat kividega pildudes. Osutati sellelegi, et juhtum toimus just enne Nixoni Moskva-visiiti.

Teavet Leedu m√§rtri Romas Kalanta enesep√Ķletamisest ja selle √ľhiskondlikust j√§rellainetusest vahendas eestikeelne VoA-s 21., 25., 26., 29. mail, 14.,15. juunil, 27. septembril AD1972.

——————————————————
Isekirja paberandest AD1983
——————————————————


J √Ą L L E   I N I M T √ē R V I K   P U N A S E L   V √Ą L J A K U L______
Eneses√ľ√ľtamise viimane juhus 7. 1983.


KELL 13:45 [1½ h] p√§rast Suurele Sotsialistlikule Oktoobrirevolutsioonile p√ľhendatud paraadi istus umbes 35-aastane mees Punasel v√§ljakul Lenini-mausoleumist 20m kaugusel maha, valas end p√Ķlevainega √ľle ja s√ľ√ľtas enda. K√§es oli tal portfell. Nii ta istuski Punase v√§ljaku sillutisel portfelli k√§est laskmata. Kui valu muutus v√§ljakannatamatuks, kargas √Ķnnetu jalule, pillates tulest haaratud portfelli maha ning hakkas jooksma. Siis saabusid militsion√§√§rid ja gebistid. Enesetapjalt kisti riided seljast. Seej√§rel tiriti valust k√Ķverdunud mees ligis√Ķitnud autosse ja viidi kuhugi. Veidi varem heideti samasse autosse mees, kes hirmsa stseeni ajal p√ľ√ľdis traagilise juhtumi pealtn√§gijaile midagi h√ľ√ľda selgitamaks ilmselt, miks ta seltsimees enda s√ľ√ľtas, mida ta sellega n√Ķuab. Mida t√§pselt mees h√ľ√ľda tahtis, pole teada, kuna tal ei lastud suud lahtigi teha. Juhuslikult juures viibinud v√§lismaalased tahtsid juhtunut pildistada. Fotoaparaadid rebiti neil k√§est, filmid valgustati. P√§rast seda, kui teenistusauto viis v√§ljakult pidup√§eva p√ľhalikkuse rikkujad minema, p√Ķlesid eneses√ľ√ľtaja r√Ķivad ja portfell veel peaaegu 10 minutit. Miilits p√ľ√ľdis tuld k√ľll vahukustutiga summutada, aga erilise eduta.

See polnud mitte esimene juhus, kui keegi N√Ķukogude kodanikest p√ľ√ľdis end s√ľ√ľdata Lenini-mausoleumi ees.


2. AUGUSTIL 1980, p√§ev enne seda, kui Moskva Lenini-nimelisel staadionil pidi kustuma ol√ľmpiat√Ķrvik, s√ľttis inimt√Ķrvik Lenini-mausoleumist 30m kaugusel. Tundmatu alas end hulga iniste silme all bensiiniga √ľle ja s√ľ√ľtas enda. Enesetapja l√∂√∂di jalust maha, tuli kustutati. K√Ķigil fotoaparaatidega pealtn√§gijail, k. a m√Ķned v√§lismaised fotokorrespondendid, valgustati filmilindid.* Samal ajal kohale j√Ķudnud Volgaga viidi vahejuhtumi s√ľ√ľdlane minema. K√Ķigile v√§liskorrespondentide telefonip√§rimistele miilitsast ja Moskva linna t√§itevkomiteest vastati √ľheselt: «Punasel v√§ljakul s√ľttis praht.»

V√§hem kui aasta m√∂√∂dudes selgus selle prahi — vabandust! — selgus N√Ķukogude kodaniku nimi: Ivan Marińćenko, autojuht Jevpatoriast Krimmis. Siis viibis ta juba Moskva Serbski-nimelises kohtups√ľhhiaatria-instituudis. Momendil [novembris 1983] on Ivan Marinńćenko 55-aastane. Teadolevalt lubati talle, et ps√ľhhokais viibib ta oma elup√§evade l√Ķpuni. Serbski-instituudis kuulasid teda √ľle mitmesugused tegelased miilitsast ja KGB-st. Eneses√ľ√ľtamise p√Ķhjuseks oli aga see, et Jefpatorias oma majast v√§ljaasustamise vastu v√Ķitlev Marinńćenko, kes oli esitanud sadu kaebusi k√Ķikm√Ķeldavatele instantsidele, sh NLKP KK-le, suutmata l√§bi murda b√ľrokraatiakantsist sattus meeleheitesse. Enda surnukeha pidi olema tema viimane l√§kitus v√Ķimudele.

kolmapäev, 2. jaanuar 2019

Veel Vesa/Veksast & salaluurest & Simmi efektist


KGB DŇĺerŇĺinski-nim punalipulise k√Ķrgkooli teadus-kirjastus-osakonna
VASTULUURES√ēNASTIK
–ö–ĺ–Ĺ—ā—Ä—Ä–į–∑–≤–Ķ–ī—č–≤–į—ā–Ķ–Ľ—Ć–Ĺ—č–Ļ —Ā–Ľ–ĺ–≤–į—Ä—Ć》 
Moskva, 1972, 371lk.
Täiesti salajane.
⊛⊛⊛ 


V√Ą√ĄRT S√ēNARAAMAT. Riikliku Julgeolekukomitee ( vk –ö–ď–Ď, ek RJK ) viie k√ľmnendi eest koostatud s√Ķnaraamat selgitab nii m√Ķndagi ka meie t√§nap√§eva kohta. Nagu kindral Sem√ęn Cvigun, alias Sem√ęn Dneprov raamatu eess√Ķnas kinnitab, oli «Vastuluures√Ķnastik» esimene ( ja viimane! ) omataoline, mida koostati ja toimetati punav√Ķimu "kilbi ja m√Ķ√Ķga" ehk julgeolekuorganite VńĆK/OGPU/NKVD/MGB/KGB koolide dotsentide+professorite + keskaparaadi asjatundjate poolt aastail 1967-1972 ja mis kahtlemata esitas nn organite ½ sajandit kestnud praktika teoreetilist sadestust.
S√Ķnastik on koostatud sihiga korrastada gebistlikku terminoloogiat ja tagada selle √ľhtne m√Ķistmine ja kasutamine k√Ķigi riikliku julgeoleku t√∂√∂tajate poolt. S√Ķnastik seletab vastuluure vaatepunktist NSV Liidu Ministrite N√Ķukogu j. a RJK normatiivdokumentides, samuti gebistlikus erialakirjanduses ja riikliku julgeoleku asutuste praktikas kasutatavaid √ľldisi ja gebistlikke eritermineid.
«Vastuluures√Ķnastik» oli seega gebistide salajane k√§siraamat. Selle definitsioonid pole paraku mitte iga kord lapidaarsed, kohati imbub normatiivse konkreetsuse asemele segavat h√§ma, mis muidugi on sovetikorra ideologiseerimise j√§relm.

Raamatu √ľks eksemplar j√Ķudis avalikkuse ette vaid k√ľmnendi eest L√§ti kaudu ning sai mullu koha sealse KGB-arhiivi veebis. T√§naseni v√Ķimaldab see teos KGB terminoloogilist m√ľstikat hajutada ja niisugusena j√§√§b v√§√§rtuslikuks veel m√Ķneks ajaks. Eks kujundanud sama raamat praegugi Kremlis trooniva ūüÜÜūüÖŅ jt gebistliku hunta liikmete maailmapilti. Raamatu kaasautoreist ( neid on 132 ) v√§√§rib siinmail aga eraldi osutamist KGB-koolitusega √Ķigusteadur Boriss KuraŇ°vili, kellest sai hiljem Eestisse jm Baltikumi levinud rahvarinde-liikumise ideoloog ja propagandist.

L√§hiajaloost t√§nap√§evani elulisi Eesti-n√§iteid leeb k√§esoleva kirjutise l√Ķpus. Eelnevalt tuleks k√§siraamatus kajastatud Estonica kohta √§ra m√§rkida:
√ąston-t√ľvelisi s√Ķnu tuleb tekstis ette 25x.
② Meie metsavendi nimetatakse v√Ķitlejaiks ( vk boevik — lk 40 ) ja metsavendade r√ľhmitus on vastavalt rahvuslik v√Ķitlus-/l√∂√∂gi-r√ľhm ( vk l√ľh bo√ęvka — lk 39-40 )
V√Ķitleja [pro metsavend] — rahvusliku v√Ķitlusr√ľhma liige relvastatud rahvusliku p√Ķrandaaluse tegutsemise ajal Ukraina ja Valgevene l√§√§nealadel, samuti Balti vabariikides.
③ «Vastuluures√Ķnastiku» ainsast Eesti-teemalisest artiklist «Eesti v√§lismaised rahvuskoondised» paistab, justkui oleks eriti —kui mitte ainu— t√§htsad eesti pagulased KGB hinnangul AD1972 asunud Rootsis ( lisaviide vaid L√§√§ne-Saksamaal L√ľneburgis aprillis 1965 √úEKN-i eestv√Ķttel loodud eesti organisatsioonide koost√∂√∂- ja aktsioonib√ľroole ) Nimelt olid neiks koondisteks pagulasvalitsuse pretensiooniga ERN = AD1947 asutatud Eesti Rahvusn√Ķukogu ning k√ľmnend hiljem eelmisele konkurentsi pakkuma lisandunud REE = Rootsi Eestlaste Esindus, kelle m√Ķlema juures on toodud ( seletuse l√Ķpposas ) v√§lja agentuurne seos USA v√§lisluureametiga:

«Eesti v√§lismaised rahvuskoondised — … [kus] tekkisid spetsiaalsed all√ľksused ( REE “liberaalne r√ľhmitus”, ERN-i “kodumaa-komisjon” jt ) otsimaks v√Ķimalusi √ľhenduseks Eesti NSV elanikega. Nende all√ľksuste tegevust juhivad vahetult CIA agendid. Samuti √ľritavad Eesti v√§lismaised rahvuskoondised Ameerika salaluure abil koondada eesti s√Ķjamehi v√§lismaal ja luua NSVL-i vastase s√Ķjategevuse puhuks “territoriaalseid vastupanur√ľhmi”. Oluline RJK-organeile nende Eesti v√§lismaiste rahvuskoondiste lagundamise ja kompromiteerimise t√∂√∂s on kasutada √§ra eesti antisovetliku pagulasleeri vastuolusid, mis on k√Ķigile antisovetlikele pagulaskoondisile omased.»
Kontrrazvedyvatel’nyj slovar’ ( Moskva, 1972, lk 368 )

V√Ķiks k√ľsida, miks ei tutvusta see raamat organisatsiooniliselt m√Ķjukamaid pagulaskoondisi P√Ķhja-Ameerikas ja eesk√§tt USA-s, kus l√§bik√§imist KGB peavastase ( vk glavnyj protivnik ) salatalitus(t)ega oli kindlasti rohkem. Samas oli eksiile USA-s KGB-l palju raskem infiltreerida. Rootsi eestlaste orgidele keskendumist saab arvatagi p√Ķhjendada peale k√Ķige muu pagulaste suurema arvukusega seal ja ilmselt ka nende tihedama Eesti-kontaktiga, millele «Vastuluures√Ķnastik» osutabki. Ometi m√§√§ratles KGB pagulaste antisovetlikku kildkonda, nagu allpool paguluse m√Ķiste seletusest n√§ha, rangelt v√§hemusena. Siin aga kipub kvantiteet l√∂√∂ma kvaliteeti. Kas sovetlik vastuluure toimiski ennemini lamedalt salapolitseina kui t√§ppis v√§lisluurena?

Enne olulisima eriartikli eestindust s√Ķnake — NB! — terminite sovetlik—gebistliku k√§situse dekodeerimise vajaduse kohta. N√§iteks v√§lismaine antisovetlik rahvuskoondis oli KGB m√Ķistes "kodanlik-natsionalistlikke" positsioone hoidev ja samal ajal separatistlik ehk t√§psemalt NSVL-i koosseisust oma p√§ritolu-alu eraldada p√ľ√ľdev organisatsioon ( lk 106 ) ning seejuures s√ľ√ľdistas KGB ise√§ranis 6 rahvust: «K√Ķige aktiivsemalt √Ķ√Ķnestustavad NSVL-i ukraina, leedu, l√§ti, eesti, valgevene ja armeenia v√§lismaised rahvuskoondised.» ( lk 107 ) Muist rohkem p√§lvib teatmeteoses t√§helepanu siiski vene pagulaskond. Nende organisatsioonide enamikule on antud ruumi reeglina eraldi artikleis.

Teiste rahvuste seas p√§lvib t√§helepanu enim, √ľle kahe lehek√ľlje h√Ķlmavate artiklitega, ukraina ja l√§ti pagulaskond. Vaid √ľksikuile mittevene pagulaskoondisile osutavad «Vastuluures√Ķnastikus» m√§rks√Ķnad, mis suunavad lugeja aga √ľhe ja sama √ľldistava koondartikli juurde. K√§siraamatu h√ľperlinkidega m√§rks√Ķnalist sisukorda vt → siin!

Venekesksus on ses s√Ķnastikus suunistav. T√ľve patri k√Ķiki tuletisi k√§sitas KGB oma s√Ķnastikus samuti toona N Liidu √ľldise keelepruugi kohases soveti-/venemeelses t√§hendusv√§ljas — prosovetlik ↔ Kremli-meelne. Mistap KGB huviobjektilt, kui too n√§iteks eesti verd oli, eeldati patrioodina muu seas toetust v√Ķi suisa "armastust ja austust" ( lk 366 ) oma s√ľnnimaad anastava v√Ķ√Ķrv√Ķimu NSVL-i reŇĺiimile ≃ ENSV-le + selle nukuvalitsusele.

Gebistlikus eritluses ( vt samas! ) jaotus pagulus ( algup√§randis emigranty = emigracija ) kolme gruppi: ⑴ vaenulikuks ehk "antisovetlikuks", ⑵ "partiootiliseks" ning ⑶ neutraalseks, millest esimesel oli pagulaskonnas KGB hinnangul v√§him osakaal ja kolmandal suurim. Seega pidi propaganda t√∂√∂p√Ķld olema √ľsna lai…

Taamal varjus toimus aga palju t√§htsam salaluure- ja laostamistegevus. Just niiviisi n√§itabki asja gebistide «Vastuluures√Ķnastiku» artikkel pagulastega sidemete pidamise koondiseks maskeeritud variasutuse ( ingk GONGO ) kohta:
USA vastuluure FBI 1966
kultuurisuhtluse moondest
«N√Ķukogude komitee kultuurisidemeiks v√§lismaiste kaasmaalastega [vk: Sovetskij komitet po kul’turnym svjazjam s sooteńćestvennikami za rubeŇĺom; teine eestindus: V√§liseestlastega {Kultuuri}Sidemete Arendamise komitee, l√ľh VE{K}SA; l√§ti k: Latvijas Komitejas {kultŇęras} sakariem ar tautieŇ°iem ńĀrzemńďs, l√ľh KKS] — √ľhiskondlik organisatsioon, mis on loodud mais 1963 ( 1955-1959 komitee “Kodumaale tagasip√∂√∂rdumise eest” ning 1959-1962 komitee “Kodumaale tagasip√∂√∂rdumise ja kaasmaalastega kultuurisidemete arendamise eest” [asemele] ) NSVL-i p√Ķhiseaduse §126 alusel ja omab [RJ?] Komitee pleenumil kinnitatavat p√Ķhikirja. Annab v√§lja ajalehte Golos Rodiny [Kodumaa H√§√§l] ja ajakirja Rodina [Kodumaa], edastab v√§lismaale regulaarseid ringh√§√§lingusaateid. Omab esindust DDR-is. Liiduvabariikides ( Eesti, L√§ti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Usbeki ) on loodud komiteed kultuurisidemete[arendamise]ks kaasmaalastega v√§lismaal. Ukraina ja Valgevene NSV-s nimetatakse sarnaseid koondisi v√§lismaiste kaasmaalastega kultuurisidemete [arendamise] √ľhinguiks.

Nende komiteede ja √ľhingute pea√ľlesanne seisneb patriootilises t√∂√∂s kapitalistlikesse maisse √ľmberasustatud N√Ķukogude kodanike ja pagulaste seas, NSVL-i sise- ja v√§lispoliitika selgitamises, tema poliitilise ja majandusliku v√Ķimsuse, N√Ķukogude rahva heaolu, N Liidu teaduse, tehnika ja kultuuri √Ķitsengu n√§itamises. K√Ķik see aitab kaasa antisovetlike pagulaskoondiste lagunemisele.

Komiteede ja √ľhingute v√Ķimalusi kasutavad NSVL-i Ministrite N√Ķukogu j. a Riikliku Julgeolekukomitee organid eesm√§rgiga:

• N√Ķukogude salaluurele huvipakkuvate pagulaste ja nende suhete tuvastamine ja uurimine;
• patriootiliselt h√§√§lestatud pagulaskonda poetatud vastaspoole agentide tuvastamine;
• antisovetlike pagulaskeskuste ja neid innustavate kapitalistlike salaluurete paljastamine ja kompromiteerimine;
• progressiivsete pagulaskoondiste, ajalehtede ja ajakirjade jt kanalite kaudu N√Ķukogude riigile kasulike desinformatsiooni-materjalide, teadete ja kuulduste v√§lismaal levitamise √ľrituste l√§biviimine;
• kodumaa-reeturite jt riiklike roimarite tagaotsimine ja NSVL-i territooriumile toimetamine;
• s√Ķjaroimareist pagulaste paljastamine kapitalistlike maade √ľhiskonna ees;
• NSVL-i k√ľlastavate kaasmaalaste uurimine.

N√Ķukogude komitee kultuurisidemeiks kaasmaalastega v√§lismaal ja tema DDR-i esinduse juhtimine, samuti liiduvabariikide [vastavate] √ľhingute ja komiteede tegevuse koordineerimine on m√§√§ratud NSVL-i MN-i j. a RJK I-se peavalituse [PGU ehk v√§lisluure] √ľlesandeks.»
Kontrrazvedyvatel’nyj slovar’ ( Moskva, 1972, lk 311-312 )
Leia √ľles KGB-lased! VEKSA juhatus 1965


SIMMI-EFEKT on Eestile nii iseloomulik n√§htus — √ľ√ľratu sallivus kollaborantluse vastu, mille tagaj√§rjed riigi roiutamises vaid me v√§lisliitlaste valul√§vel h√§ireid tekitavad. Efekt avaldub eesk√§tt julgeoleku-h√§dades, mis alates Tallinnas tegutsevate spioonide paljastamisest kuni Eesti vabaduse kaitsmiseni ( Aasias ja Aafrikas! ) lahenevad ikka kusagil v√§ljaspool Eestit.

Seejuures on v√Ķtmes√Ķna endiselt lahti r√§√§kimata. Nii ents√ľklopeedia kui ka “Eesti kirjakeele seletuss√Ķnaraamat” ( Tln, 1992, lk 397 ) millegip√§rast r√Ķhutavad sel puhul t√§henduselt ebam√§√§rast ja sovetiajal devalveerunud s√Ķna  K O D U M A A  = KGB variv√§ljaande nimi.
kollaboratsionist [≠] kodumaa vaenlastega ( harilikult okupantidega ) v√Ķi vastaspoolega koost√∂√∂d teinud isik.
√ēigupoolest kollaboratsioon = vaenuliku v√§lisriigi, n√§iteks okupatsiooniga pealesurutud reŇĺiimi toetamine ja/v√Ķi sellega kaasaminek. Juriidilises m√Ķttes poliitilise kuritegevuse √ľks vorme ( riigireetmine — KarS §232 ) ning l√ľhidalt √∂eldes koost√∂√∂ anastajaga.

√úks riigiroimarlusse mandumise aktuaalne n√§ide on KGB-gongo VESA/VEKSA maine t√§naseni kestev silumine sovetiaja nuuskurite + journalistide poolt. Vaadakem v√Ķi «Valge laeva» m√§ngufilmi ogarat upitamist EV-100 ajal eesti rahva kui maksumaksja kulul. Seegi n√§itab E(NS)V (nuku)valitsuse juures asuva KGB agentuuri ja selle l√Ķimetise ropagandaalset kestlikkust.

M√ĄNGUFILM  V E K S A  SALAJASEST 5-AASTAKU-PLAANIST


JULGEOLEKUOMITEE √úRITAS √ľhendust v√§lismaailmaga ja sealsete pagulastega kultuuriekspordi ja nn kultuuritegelaste kaudu. Nii rivistati neid √ľles ka kevadel 1960 algatusgrupiks justkui k√§inuks mingi loomeliitude pleenumi enneaegne katse. Variasutusele j√§i esialgu kuni moondeni AD1963 kummati l√ľhem, kultuurimaineta nimetus — V√§lis–Ķestlastega Sidemete Arendamise ( VESA ) komitee ja selle asutamise aegu kuulus sinna v√§hemalt 7 julgeoleku-agenti: Nigol Andresen ( Jaan Reeberg ) + Aksel Kipper ( Sulev Kaseorg ) + Harri Moora {Istorik} ( Ajaloolane ) + Vladimir Raudsepp ( Pikk ) + Richard Tomberg ( Hugo ) + Arthur/Artur Vahter ( Mimi ) + Raoul Viies ( Maiski ) …

Suheldes KGB-ga kasutasid agendid ( siin √ľmarsulgudes ) varjunimesid. Nad kuulusid KGB I, II v√Ķi IV osakonna agentuuri. Nimetatud osakonnad tegelesid vastavalt v√§lisluurega, vastuluurega ja rahvusliku vastupanu mahasurumisega. M√Ķnest agendist, nagu literaat Andresenist ja kindral Tombergist, said varsti KGB usaldusisikud. «Vastuluures√Ķnastiku» j√§rgi KGB usaldusisik ( vk doverennoe lico — lk 93-94 ) = sovetipatrioot, kes teavitab KGB-d isikuist ja faktidest ning t√§idab KGB √ľksikuid √ľlesandeid faktide ja isikute kontrollimisel rangelt vabatahtlikkuse printsiipi j√§rgides ja saladuskatte all.

Kuigi VEKSA t√∂√∂tajad k√Ķik viimseni salaluure palgalehel polnud, oli juhtkonnas alati m√Ķni KGB operatiivt√∂√∂taja. Ja hulk agente. Viimaste seas silmapaistvamaid oli…

General Tomberg —ordust
Richard Tomberg ( 1897-1982 ) viimane agendinimi Hugo ENSV KGB-s, mille II osakonna agendiks oli v√§rvatud kevadel 1957. Tomberg oli I maailmas√Ķja ja Vabaduss√Ķja veteran; Vabaduss√Ķjas Ⅷ jalav√§epolgu roodu/kompanii-√ľlem L√Ķuna ja Viru rindeil. Vaatamata s√Ķjaliste teenete puudusele, j√§rgnes kiire karj√§√§rit√Ķus EV s√Ķjav√§es. Richard Tomberg t√Ķusis s√Ķjav√§ejuhtkonda v√§hem kui k√ľmnendiga, juba 1927 sai peastaabi osakonnajuhiks; aastast 1928 oli √ēhukaitse staabi √ľlem. Eesti omariikluse l√Ķpuk√ľmnendi kestel Eesti √Ķhukaitse √ľlem; oktoobris—novembris 1939 ka s√Ķjav√§e staabi√ľlema esimene abi ( teenistusest lahkunud kln Richard Maasingu kohal )
Sovetiluure iseloomustusi Richard Tombergile…
ūüĄź NKVD julgeoleku peavalitsuse V osakonna 20. Ⅷ 1939 ettekandes Stalinile: «Eesti √Ķhukaitse √ľlem kolonel Tomberg suhtub P√§tsi ja Laidoneri poliitikasse kriitiliselt. Koost√∂√∂ osas perspektiivne.» Ning kuu hiljem…
ūüĄĎ Punaarmee peastaabi Luure Peavalitus ( GRU ) teatas 22. Ⅸ 1939 Stalinile seni v√§rvatud 3 k√Ķrgest jalav√§e- ja 1 merev√§estaabi nooremohvitserist ja lisaks v√§ljavaatest v√§rvata veel 3 Eesti s√Ķjav√§e k√Ķrgemat ohvitseri, kellest suurim lootus pandi Tombergile…
Richard Tomberg √ľlendati Eestis kindralmajoriks 24. Ⅱ 1940. Ta ise viibis siis aga baaside lepingu j√§rgse relva-ostu-m√ľ√ľgi-esinduse juhina Moskvas. Sinna l√§hetatud 3-liikmelisest delegatsioonist juhtus tema √ľksinda pikemaks N Liitu j√§√§ma, naastes alles m√§rtsis. Tomberg viibis N Liidus 2 kuud!

Et venelased hakkasid 1939. aasta 28. septembri Moskva pakti sobitamise j√§rel selle II artikli vaimus Eestile oma lennukeid ja √Ķhut√Ķrje-kahureid pakkuma, siis tuli l√§bir√§√§kimiste esindust paratamatult juhtida kolonel Tombergil. Esindusse kuulus ka varustusvalitsuse relvaosakonna √ľlem major Ernst Tiivel.

Major Tiiveli s√Ķnul s√∂√∂deti ja joodeti neid terve sealoleku aja, aga relvaostust suurt v√§lja ei tulnud, kuna hinnad √ľletasid maailmaturu omi. Moskvas viibides kadunud kolonel Tomberg alatihti teiste silmist √§ra. Tiiveli viimasel Moskva-√Ķhtul korraldati neile aga j√§rjekordne joomapidu. V√Ķ√Ķrastemajja tagasi s√Ķites istus Tomberg auto tagaistmel Tiiveli k√Ķrval ja ulatas ootamatult oma rahatasku NKVD-lasest autojuhile. Pole teada, miks v√Ķi mis selle sees oli…

Kui teised delegatsiooni liikmed aasta alul koju tagasi tulid — teatega, et venelased l√§bir√§√§kimisi venitavad ja et relvastuse hankimine sealt on k√ľsitav — oli Tomberg endiselt Moskvas. Sinna saadeti veebruaris ka telegramm tema kindralmajoriks √ľlendamisest.

Tagantj√§rele oleks arutu v√§listada, et relvam√ľ√ľgieede oli k√Ķigest ettek√§√§ne Tomberg Moskvasse tuua. Kui ta m√§rtsi algul j√Ķudis tagasi Tallinna, tabas h√§mmastus k√Ķigepealt kolonel Saarsenit staabi 2. osakonnas, kust korra kohaselt iga v√§lisreisija ohvitser pidi l√§bi k√§ima. Tomberg kukkunud l√§bemata bolŇ°evistlikku jama ajama. End Richard Tombergi √Ķpilaseks pidava Villem Saarseni ehmatas √§ra too pea-ees-sukeldumine N Liidu kiiluvette ja seda nii drastiliselt, et asjast sai ette kantud √ľlemjuhatajale, mille peale viimane vangutanud vaid pead…

P√§rast seda, kui EV kaitsev√§gi suve l√Ķpus AD1940 (de)formeeriti Punaarmee 22. laskurkorpuseks, sai kindral Tombergist Tallinnas paikneva laskurdiviisi √ľlem. Sellele kohale j√§i ta septembrist 1940 juunini 1941, millele j√§rgnes √Ķpil√§hetus Venemaale. P√§rast √Ķpingut oli Tomberg 1942-1944 Frunze S√Ķjav√§e-akadeemia √Ķppej√Ķud taktika vanem-juhi ja √ľldtaktika teaduskonna √ľlema aset√§itjana.
… [K]aasohvitseride suureks √ľllatuseks m√§√§rati Tomberg p√§rast juunip√∂√∂ret EV kaitsev√§est moodustatud CLXXX laskurdiviisi √ľlemaks, mille staap asus Tallinnas. Kui teised k√Ķrgemas aukraadis EV ohvitserid juunis 1941 saadeti t√§ienduskursuste ettek√§√§ndel Venemaale — kus nad vahistati ja maha lasti v√Ķi saadeti h√§vingule Stalini orjalaagreisse — m√§√§rati Tomberg hoopis Punaarmee Frunze-nimelise S√Ķjav√§eakadeemia taktika lektoriks! […] On t√Ķen√§oline, et just Tomberg oli mees, kes NKVD-le teatas, keda [Eestis] vahistada…
Priit Parming «Sortside v√§ga suured saladused: EV kindral ja k√Ķrgetasemeline N Liidu agent» ( VES 16. X 2011 )
Richard Tombergi vangistus N Liidus veebruar 1944 — juuni 1956, eeluurimine kestnud m√§rtsist 1944 kevadeni 1952, karistus 25+5a. S√ľ√ľdistus spionaaŇĺ — Eesti valmistumine ittatungi sillapeaks Suurbritanniale. Represseerimise ajendeist on oletusi: Tombergile v√Ķidi inkrimineerida seda, et ta aastast 1932 oli t√§itnud Eesti—Inglise kultuuri√ľhingu abiesimehe kohustusi; v√Ķi et ta oli k√§inud s√Ķjakoolides Prantsusmaal 1924-1926 ja Suurbritannias 1928-1929 ( kus omandas ka s√Ķjalenduri kutse ); et ta oli briti + soveti topeltagent; l√Ķpuks olla Tomberg talvel 1943-1944 Moskvas l√§vinud s√Ķbra + kolleegi, vahepeal Briti s√Ķjav√§e-ataŇ°eeks saanud Conrad Collier'ga… Vabanes amnestiaga.

Richard Tomberg oli oma NKVD/KGB agentuurikarj√§√§ri kestel kardetavasti retsidiivne agent-ohjur ( vk agent-navodńćik — lk 9 )
Agent-ohjur — luureagent, keda kasutatakse seiratavas riigis nende isikute tuvastamiseks, kes sobiksid v√§rbamise kandidaadiks, samuti nende esmaseks uurimiseks ja selleks, et luua luureametnikule nendega kontakteerumise tingimusi. Agent-ohjureid v√§rvatakse selliste isikute seast, kelle ametialane v√Ķi √ľhiskondlik positsioon v√Ķimaldab neil huvipakkuvais ringkonnis kontakte luua.
VEKSA ametlik anne Tallinn:
l√ľhients√ľklopeedia 1979
Tomberg on k√Ķrgeima aukraadiga GULag-ist tagasi koju j√Ķudnud Eesti ohvitser. Aastast 1957 p√Ķhikohaga osakonna-juhataja kolhooside ehituskoondise ( hilisema EKE ) peakontoris Tallinnas. Lubati 1960 taas √ľle N Liidu piiri… √úhiskondlikku rolli t√§itma, sest samast aastast oli erukindral Tomberg VESA-organisaator ja aktivist, hiljem ka VEKSA aseesimees.

Oma esimesel √ľle-mere-reisil KGB eriturismigrupi koosseisus saigi selle 23-liikmelise r√ľhma trumbiks √ľhe pagulaslehe meelest Richard "ERUKINDRAL+N√ēUKOGUDE PENSION√ĄR=1200₽/KUUS" Tomberg
Rootsi saabumisp√§eval, reedel, 12. augustil toimunud jutuajamisel Dagens Nyheteri esindaja [Mert Kubu]ga v√Ķis t√§hele panna, et Richard Tomberg k√Ķneles [VESA delegatsiooni juhi Ralf] Raudbergi juuresolekul √Ķieti tema suu l√§bi. Kuid see ei takistanud endist eesti kindralit avaldamast suurt aktiivsust kontaktide v√Ķtmisel juba samal √Ķhtul. P√ľhap√§eval [14. Ⅷ 1960] kui ekskursioon viibis Uppsalas, kasutas ta viivitamata juhust helistada Eesti endistele juhtivatele s√Ķjav√§elastele, kes seal asuvad, v√Ķi nende perekonna-liikmetele. √úhe eesti vanemohvitseri [Evald D√∂ringi] abikaasa, kelle mees on poolteist aastak√ľmmet vaevelnud Siberis ning n√ľ√ľd raske tervisveaga asub √ľhes provintsilinnas Eestis, k√ľsis Richard Tombergilt, kas ta ei saaks aidata ta meest Rootsi. — «Ei, seda ma ei saa, aga ma v√Ķin aidata teid oma mehe juure kodumaale,» oli Tombergi vastus.
"Turistid" Tallinnast Rootsis hingi p√ľ√ľdmas ( V√§lis-Eesti, 20. Ⅷ 1960 )

MORAALNE KOLLAPS. Tomberg oli √ľhe ajakirjaniku s√Ķnul vananenud, ehkki temas pulbitses endist energiat. Sama energia kees √ľlegi, kui ta kaasmaalasi Rootsis uuesti tervitas, seekord Tallinna raadiomajast ja eetri kaudu. Varasemate raadioloengute pidamise vilumus — oma ajal k√Ķneles ta ju korduvalt lennuv√§e ja lennuasjanduse t√§htsusest Riigi-Ringh√§√§lingus — oli kui k√§ega p√ľhitud! Veerandsajand hiljem end kui rahuv√Ķitlejat alatult √Ķigustades ja pagulasladvikut hauap√Ķhja manades "rahu-√Ķhkkonna m√ľrgitamise" eest "L√§√§nemere piirkonnas" tegi erukindral Tomberg endast ekstsentrilise klouni.
Richard Tomberg: Kas olete nii hullud, et olete valmis aatomiga h√§vitama rahvaid, et aga saaksite v√Ķimule tr√ľgida?! […] Kuhu te pressite, √ľks jalg juba hauas, teine haua √§√§rel?! J√§tke oma hullumeelsed kavatsused! Surge oma loomulikku surma ja minge Stockholmi ilusa Metsakalmistu mulda! Vastasel korral ootab teid Rootsi hullumaja, sest rootslased on kainelt m√Ķtlevad inimesed. […]
E(R)R-i 22. X 1960 saade väliseestlastele
Tol k√ľmnendil k√§is Tomberg Rootsis korra veel. P√§rast v√§lisreise sarjas Tomberg pagulasladvikut saateis "v√Ķ√Ķrsil viibivaile eestlastele". R√Ķhk lasus l√Ķhestaval propagandal — n√§iteks Tombergi √ľleskutse vaba maailma eestlaskonnale KGB r√ľnnatavate pagulaste kui s√Ķjaroimarite √ľle ise kohut m√Ķista. Tomberg oli KGB usaldusisiku ja Ain-Ervin Mere endise teenistuskaaslasena m√§√§ratud Mere—Gerretsi—Viigi protsessi kohtulavastuse √ľhiskondlikuks s√ľ√ľdistajaks, ent m√§rtsis 1961 KGB loobus kavast, v√§hendades erukindrali √Ķlule juba niigi koormava ropagandaali lasu.

L√§hisugulased abikaasa Olga Seletnikova ( 1896-1982 ) + lapsed Klood/Klaudia Laanek√Ķrb ( 1918-2011 ) + Ilo Tomberg ( *1934 ) + t√ľtrepojad T√Ķnu ( *1942 ) + J√ľri ( *1944 ) + t√ľtret√ľtar Kaie ( *1944 ) + pojapojad Hanno ( *1967 ) + Herki ( *1970 )
Herki Tomberg: V√Ķib-olla t√§nu pikale eeluurimisvangistusele kindralmajor Tomberg ellu j√§igi […] Richard Tomberg [on pojapojale] meelde j√§√§nud ennek√Ķike vanaisana… [kes] kirjutuslaua taga istudes m√Ķnd prantsuskeelset ajalehte luges, igal laup√§ev koos vanaemaga […] pirukaid k√ľpsetas, aga ka see, kuidas ta lapselapsega pildidoominot ladus ning kunagi ei keelanud ordenite ega aum√§rkidega m√§ngida ning raamaturiiulis leiduvaid eestiaegseid raamatuid lugeda. […] Vanaisa unistus n√§ha enne surma veel kord oma Austraalias elavat t√ľtart ja t√ľtrelapsi ei t√§itunud, sest N√Ķukogude v√Ķim ei andnud talle v√§ljas√Ķiduluba [?!]
Kindrali alternatiivbiograafia tervikuna siin ⟶ Kultuur ja Elu 2005 nr 2, lk 32-35.

Eesti P√§evaleht ( Stk ) kirjutas tema "s√Ķjav√§eliste auavaldustega" matmisest Tallinna Metsakalmistule liigutava pealkirja all «Kindral, kes l√§ks vaenlase poolele». New-Yorgi Vaba Eesti S√Ķna ja Toronto Meie Elu teatasid asjalikumalt «Eestis suri reetur kindral Tomberg»


T√ĄIENDAVAID ALLIKAID: • Fakt [Voldemar Kures] Mikrofoni ees on erukindral Tomberg. EPL (Stk) 28. X 1960; Vaba Eestlane, 5. Ⅺ 1960. • Indrek J√ľrjo, Pagulus ja N√Ķukogude Eesti: Vaateid KGB, EKP ja VEKSA arhiividokumentide p√Ķhjal" ( Tln, 1996, 358lk; 2. tr 2014, 336lk — sissejuhatus + register ) • Villem Saarsen, Uus Messias. V√§lis-Eesti, 28. V 1960; Vaba Eestlane, 2. Ⅶ 1960. • Reeturkindral suri. V√Ķitleja, 1. Ⅶ 1982.

kolmapäev, 26. detsember 2018

J√Ķulureis Kuule

Esmakordselt √ľmber Kuu

T√§na 50 aasta eest tegi kosmoselaeva Apollo-8 meeskond meile k√Ķigile enneolematu j√Ķulukingituse. Kuu l√§hedal orbiitlevad astronaudid William A Anders, Frank Borman ja James A Lovell l√§kitasid otsesaates koduplaneedile j√Ķulutervitusi ja osundasid maailma loomislugu.

Kuidas kingitus tol igas m√Ķttes ajaloolisel 1968. aastal eestlasteni j√Ķudis? Eks meie tollase rahvusringh√§√§lingu imelise abiga ikka — siis ei toiminud eesti rahvuringh√§√§ling ju tolle jutum√§rkides “Eesti” Raadio kaudu, mis siis ateistliku v√Ķ√Ķrv√Ķimu j√Ķngis valduses Tallinna Raadiomajas asus — vaid Ameerika H√§√§le (VoA) — √úhendriikide pealinnas tegutseva eesti toimetuse vaimustava pingutuse tulemusel:

Apollo-8 astronaudid alustasid t√§na teist lennup√§eva. Nad on n√ľ√ľd t√§psel kursil Kuule. Rutates edasi maailmaruumi, kuhu ei ole seni p√§√§senud √ľkski inimene, oli Apollo-8 j√Ķudnud juba peaaegu 200 tuhande kilomeetri kaugusele Maast – seega poole tee l√§hedusse. Kogu missioon on seni arenenud veatult. Apollo-8 lend on √§ratanud kogu maailmas t√§helepanu ja imetlust.
- eestikeelne VoA 22. XII 1968

AMEERIKA H√Ą√ĄLE 50 AASTA TAGUNE 1. J√ēULUP√úHA SAADE algas erakorraliselt kolme astronaudi j√Ķulutervitusega, kus...

... Nad lugesid piibliteksti maailma loomise kohta...

Alguses l√Ķi Jumal taeva ja maa. Ja maa oli t√ľhi ja paljas...

... ja √ľtlesid Apollo-8 meeskonna nimel:

R√Ķ√Ķmsaid j√Ķule!”
... ning...
“Jumal √Ķnnistagu teid k√Ķiki — teid k√Ķiki Maa peal!”

... siis tegi samuti [ikka VoA jutu j√§rgi] ka ńĆehhoslovakkia raadio, kes andis edasi erutava teate Apollo-8 kohta, katkestades oma j√Ķuluprogrammi. Teadustaja √ľtles:
Head p√ľhadehommikut, armsad kuulajad! Olen ikka veel peaaegu hingetu seet√Ķttu, et jooksin meie kontrollruumi, et lugeda √ľht teadet, mis on 4 ja ½ minutit vana. Kolm ameerika astronauti on edukal tagasireisil Maale!”
Ka Budapesti Raadio kordas seda r√Ķ√Ķmsat teadet ja samal ajal ka Bukaresti ja Belgradi raadiod.
- eestikeelne VoA 25. XII 1968

Igal pool mujal Euroopas m√§rgivad lehed, et tavalised kodanikud olid vaimustatud lennust ja j√§lgisid seda niipalju kui v√Ķimalik. Belgradi, Zagrebi, Bukaresti ja Budapesti raadiojaamad avasid oma uudistesaated teadetege lennust. Sofia Raadio l√Ķpetas saate kolmap√§eva [25. XII 1968] √Ķhtul s√Ķnadega:
Apollo-s√Ķiduk suundus tagasi Maale.”
Varssavi raadio arutas lendu p√§rast j√ĶulureportaaŇĺi. Oma j√Ķulu√Ķhtusel teenistusel avaldas [Poola Katolikukiriku] kardinal tunnustust astornautide vaprusele. ńĆehhoslovakkia Televisioon andis √ľksikasju lennust p√§rast Gust√°v Hus√°ki k√Ķnet, seej√§rel arutati N√Ķukogude reaktsooni lennule. Tsiteerides Prantsuse Teadeteagentuuri, √ľtles ńĆehhoslovakkia teade, et...
… paljud televaatajad olid olnud √ľllatunud, et N√Ķukogude televisioon ei andnud edasi Apollo televisioonipilte Kuust.

Esimesel j√Ķulup√ľha, 25. detsembri koidikul k√§ivitati kiirendimootor Kuu-orbiidilt v√§ljumiseks. Astronaut James Lovell s√Ķnas tagasitee stardil: 
"Please be informed… there is a Santa Claus /
Palun v√Ķtta teadmiseks — j√Ķuluvana on olemas."

Moskva Raadio arutas vahepeal astronautide piiblilugemist j√Ķulu√Ķhtul ja k√ľsis, kas see on nali v√Ķi katse kindlustada usu autoriteeti, mida lend ise on n√Ķrgendanud. (...)

Apollo kohta ilmus prantsuse kompartei lehes L'Humanit√© ulatuslikke kirjutisi pealkirja all “Need on tsitaadid astronautidelt”:

J√Ķuluvana on t√Ķesti olemas…
- eestikeelne VoA 27. XII 1968

Apollo-8 CM + kiirendi S-IVB kuureis v√§ltas n√§dala, 21.-27. detsembrini. Sellel saavutati inimkonna jaoks tollal rekordiline kiirus 39578,5 ㎞/h ning sooritati 10 tiiru √ľmber Kuu. Meeskond oli esimene, kes n√§gi maakera oma silmaga tervikuna. Reisil j√§√§dvustati ka kuulus foto koduplaneedist — Kuu pinna kohale t√Ķusev Maa, v√Ķeti Maale 6 TV-√ľhendust ja terve rida raadioseansse. L√§himasse punkti (114㎞) Kuu pinnast l√§henes kosmoselaev 24. detsembri s√ľdap√§eval Ida-Euroopa aja j√§rgi.

Foto Maast (v√§rviline √ľlal — ⒸNASA, 1968.) tehti Apollo-8 pardalt ūüďĻ ja on √ľks esimesi inimk√§ega tehtud koduplaneedi t√§ism√Ķ√Ķdus √ľlesv√Ķtteid.

esmaspäev, 10. detsember 2018

RIP Ljudmila Alekseeva

LJUDMILLA ALEKSEJEVA 20. Ⅶ 1927 — 8. Ⅻ 2018

Moskva linnahaiglas nr 15 suri tunnustatud ajaloolane, publitsist, kodaniku-√ľhiskonna eest v√Ķitleja ning eksdissident ( kompartei liige 1952-1968 ) kes oli tihedasti seotud ka vene omakirjastuse lipulaeva — Hronika TekuŇ°ńćih Sobytij ehk eesti keeli — Jooksvate S√ľndmuste Kroonikaga ( ilmunud 1968-1982 )

Aleksejeva juured ulatusid XVIII sajandil Katariina II ajal t√§rganud Krimmi eesti asundusse ja Ljudmillale on ta enda s√Ķnutsi oma eestlannast vanaema kasvatusest k√ľlge j√§√§nud protestantlik t√∂√∂moraal. Krimmi anneksiooni AD2014 aga luges ta oma kodumaa h√§biks.
Saksa Laine ( @ DW_russian ) venekeelne s√§uts kell 16:46 teisip√§eval, 11. detsembril 2018: "Krimmi annekteerimine oli p√∂√∂rane, kaalutlemata ettev√Ķtmine, mis maksab meile pikalt k√§tte," √ľtles inim√Ķigusteaktivist Ljudmilla Aleksejeva intervjuus DW-ile. M√§lestame oma kaasaegset tema vestluste eredamate videol√Ķikudega

Koos akadeemik Andrei Sahharovi jt inim√Ķiguslaste/dissidentidega sai Ljudmilla Aleksejevast 12. V 1976 Moskva Helsingi-grupi √ľks rajajaid ja eestk√Ķnelejaid. Sunnitud sovetireŇĺiimi poolt peatselt AD1977 v√§lispagulusse pani ta USA-s kirja sovetireŇĺiimi vastasleeri esimese ajaloo ning naasnud sajandi l√Ķpus Venemaale hoolitses viimse p√§evani, et CCCP-i/–†–§-i erimeelsete tagakiusamine saaks dokumenteeritud. Aleksejeva tegi nii v√§lismaal kui ka aastast 1993 taas Venemaal viibides alalist kaast√∂√∂d USA v√§lisringh√§√§lingule.

Veel k√Ķrges eas osales Aleksejeva mitme inim√Ķigus√ľhingu t√∂√∂s ning, kuni tal oli jaksu, l√Ķi kaasa ka meeleavaldusil, mille k√§igus teda m√Ķnikord, viimati aastavahetusel 2009/2010 isegi vahistati. Juuresolev foto Ljudmila Alekseevast on p√§rit tollest samast p√§evast. Kolm kuud hiljem 30. m√§rtsil r√ľndas Aleksejevat Kultuuripargi metroojaamas, kuhu ta √§sjase terroristliku r√ľnnaku ohvreile lilli t√Ķi, agressiivne meesisik, kes hiljem selle eest tingimisi sai 1-aastase karistuse.

Ljudmilla Aleksejeva on p√§lvinud mitme maa, k. a Eesti, aum√§rke ja rahvusvahelisi preemiaid  nimestikud inglise ja vene Vikipeedias.

L√ēPUKS osundus Aleksejeva AD1983 kirjutisest Eesti kohta tema "N√Ķukogude erimeelsuse ajaloos" ( Moskva, 1992, 352lk  terviktekst veebis v PDF-veebifail + rmt-u veebi-sisukord )
P√ľ√ľdlusilt v√Ķib eesti [vastupanu]liikumist m√§√§ratleda kui rahvuslik—demokraatlikku. Seejuures iseloomustab seda liikumist osalejate noorus. See v√Ķib olla NSVL-i ainus [vastupanu]liikumine, kus osalejate enamiku moodustavad tudengid ja keskkooli-√Ķpilased. Eesti noorte rahvuslike tunnete √ľheks v√§ljendusviisiks on rahvuslippude heiskamine, seda eriti Eesti iseseisvusp√§eval 24. Ⅱ. Selle eest v√Ķeti 1980. aastal kinni ja s√ľ√ľdistati "huligaansuses" 5 Eesti noorukit. Hiljem on rahvuslippe heisatud juba vahet pidamata iga aasta iseseisvusp√§eval. Aastail 1981-1983 on niih√§sti selle eest kui ka punalippude maharebimise ja isegi p√Ķletamise eest m√Ķistetud s√ľ√ľdi 22 inimest. Oma rahvusliku meelsuse avaldamise k√Ķige levinumaks viisiks on Eesti noortele saanud aga demonstratsioonid…
Vt selle vk rmt-u kogu ptk-d √Čstonskoe natsional'no-demokratińćeskoe dviŇĺenie/Eesti rahvuslik—demokraatlik liikumine v√Ķi sama kirjutise varasemat redaktsiooni ➝ siin

reede, 1. juuni 2018

Lennusangar Rust

Mathias Rust 50!



Kuulus video Cessna D-ECJB maanduskatseist ja piloot Rustist Punasel v√§ljakulGuardian, 2012, 7' ) Filmija dr Robin Stott Inglismaalt oli parasjagu arstide √ľleilmsel rahukogulūüĎĹ Rossija hotellis. Ent tol p√§eval h√ľlgas ta igava numbritoa ja l√§ks argi√Ķhtust s√ľda-Moskvat j√§√§dvustama. Hobioperaatorina seni vaid kodukandi Greenwichi loodusv√Ķtteid teinu s√§√§rast √ľllatust n√ľ√ľd k√ľll ei oodand… Veel samal √Ķhtul otsis dr Stotti hotellis √ľles ja ostis √ľlesv√Ķtete esmaesituse √Ķiguse meediakorporatsioon NBC.

P√ĄEVAKANGELANE MATHIAS RUST ( *1. Ⅵ 1968 ) sisenes N Liidu √Ķhuruumi 1987. aasta 28. mai kolmandal l√Ķunatunnil Virumaa kirderanniku kohal ja lendas √ľle Narva j√Ķe ja Ilmeni j√§rve otsejoones sovetiimpeeriumi s√ľdamesse. Punasel v√§ljakul maandunud, r√§√§kis Rust kogunenud uudishimulikele, et ta lend kestis 5 tundi.

Teekonna sirgjoon on t√Ķsi
ARD Rusti lennust
Helsingi Malmi lennuv√§ljalt v√§ike petten√Ķks Stockholmi poole — vastavalt Soome Lennuametile esitet lennuplaanile — ja edasi otse Viru rannalt Moskva Kremlini = pisut √ľle 1000㎞. Et j√Ķuda p√§rale nii ruttu, on vaja 190-st tunnikiirust. Piloodi enda s√Ķnul liikus ta 180-185㎞/h, hoides lennukit 600m k√Ķrgusel. Tiibade j√§√§tumise p√§rast laskus ta paar korda 300m allapoole.

Sel p√§eval valitses L√§√§nemere √Ķhustikku k√Ķrgr√Ķhkkond ja n√§htavus oli v√§ga hea. Ida-Euroopa lauskmaad kattis vahelduv pilvitus, mis tihenes lennu l√Ķpupoole lausaliseks. Rusti lennu piirkonnas puhus k√Ķikjal kerge ( <10 ) k√ľlgtuul ja seda kirdest, mis v√Ķis pisut p√§rssida lennusihti, kindlasti mitte -kiirust. Cessna-172P oli liikunud seekord oma piirkiiruse ( 228㎞/h ) m√Ķ√Ķduka varu piires. T√§is k√ľtusepaak tagas 8 lennutundi ≈ 1450㎞.

Otselend hobipiloodi valitud kursil asimuudiga 117° kulges √ľle maam√§rkide nagu p√Ķlevkivi-t√∂√∂stuse korstnad, suuremad j√§rved ja raudteed… K√Ķik vene jm massimeedia k√Ķvera marsruudiga kaardid h√§mavad ega ole koosk√Ķlas Rusti √ľhegi endapoolse lennukirjeldusega.

Helsinki Malmi — Moskva Krasnaja PloŇ°ńćad' 28.5.1987

Siinkirjutaja enda m√§lestusi. Minu igap√§evane bussitee t√∂√∂le m√∂√∂dus samal ajal √Ķhuvalve- ( ő†–íO ) -jaamast Edisel. Sestap on t√§naseni silme ees j√§rsk muutus lokaatorite t√∂√∂reŇĺiimis, t√§ielik rahu enne ja meeletu agarus p√§rast Mathias Rusti √ľlelendu. Nimelt p√∂√∂rlesid need Tallinna—Narva maanteelt liikujaile J√Ķhvi k√Ķrgustikul silma torkavad radarilokaatorid juba j√§rgmine p√§ev t√Ķepoolest nagu hullunud, kuna eelneva n√§dala oli enamik neist seisnud s√Ķna otset√§henduses t√∂√∂ta. Ei siis ole imestada, kui keegi N Liidu pagunikandja satub p√§rast kohtu alla.

KAOS N√ēUKOGUDE √ēHURUUMIS. Rustil vedas ka seet√Ķttu, et sovetis√ľsteem √ľldiselt puperdas. S√ľsteemi k√Ķige olulisem l√ľli — inimtegur puksis aga katastroofiliselt ( ńĆornobyl ) ammugi s√Ķjat√∂√∂stus-kompleksi keerukate infra- ja ultrastruktuuridega √ľhtimata. √ēhukaitse territoriaalseid vastutusalu, sh ka Rusti teekonda puutuvad Balti, Leningradi ja Moskva v√§eringkondi, eraldasid ilmsed koordinatsiooni-h√§ired. N√§htavasti ei toiminud korralikult ka militaarraportide ahel ega k√§suliinid. Vene s√Ķjaajaloolase kindral Leonid IvaŇ°ovi j√§rgi:
… hooletus ja ebak√Ķla meie [CCCP] √Ķhuj√Ķudude ja √Ķhukaitse valvekorrapidajate t√∂√∂s, vastutuse selge reeglistiku puudumine, halb s√Ķjaline koolitus, relvastuse ja tehnika ebat√§iuslikkus…
Leonid IvaŇ°ov, –ět Junkersa 1941-–≥–ĺ –ļ C–Ķssn–Ķ 1987-–≥–ĺ. Voenno-istorińć–Ķs–ļij Ňĺurn–įl, 1990, N°6, lk 44.
… Poliitb√ľroo [arutas 30. V 1987] N Liidu kaitseministeeriumi ettekannet Saksamaa LV kodaniku Mathias Rusti juhitud lennuki poolt N Liidu √Ķhupiiri rikkumise asjaolude kohta… [ja tegi kindlaks], et √ľhele Hamburgi lennuklubile kuuluva lennuki olid avastanud √Ķhukaitse radariseadmed N Liidu riigipiirile l√§henemisel. N√Ķukogude h√§vituslennukid lendasid 2 korda √ľle L√§√§ne-Saksa lennuki.
NLKP KK Poliitb√ľroos. RH 2. Ⅵ 1987.
Poliitb√ľroo samas teadaandes loetleti riigikaitse nurjumise praktiliselt k√Ķik subjektiivsed asjaolud, nagu «kaitseministeeriumi suured vead v√§gede juhtimisel», «lubamatu hooletus», «vajaliku valvsuse ja distsipliini puudumine», √Ķhukaitsev√§e «lohakus ja organiseeriumatus», «k√ľllaldase kontrolli puudumine √Ķhukaitse tegevuse √ľle» ja «madal lahinguvalmidus»…

Helsinki Malmi — Stockholm Bromma
Rusti lennuplaan:
Malmi—Bromma
Pealeselle — ja need objektiivsed asjaolud j√§eti mainimata — oli Rusti lennuruumis sama p√§eva ennel√Ķunal Valdai k√Ķrgustikul alla kukkunud raketikandja-pommituslennuk ning Kalinini/Tveri juures p√§ev varem kokku p√Ķrganud kaks s√Ķjav√§e-lennukit ning n√ľ√ľd k√§isid neis piirkonnis √Ķhuliikluse argip√§eva h√§irivad p√§√§stet√∂√∂d. Sel p√§eval toimusid Kohtla-J√§rve rajoonis langevarjurite ja Pihkva oblastis √Ķppurpilootide harjutused. Eesti √Ķhuruumis oli Rustiga samal ajal tosin ja Venemaa Euroopa osas sadu liiniv√§liseid tsiviil-√Ķhulaevu…

K√Ķik aeroplaani p√§ritoluga seotu — et tegemist oli Saksamaa ( BRD ) + Hamburgi klubi lennuki + piloot Rustiga, selgusid loomulikult p√§rast lendu, alles KGB juurdlusega. Poliitb√ľroo j√§ttis oma 30. mai istungi avalikust kokkuv√Ķttest v√§lja k√Ķige piinlikumad seigad: et riigipiiri rikkunud Cessna D-ECJB j√§lg nelja lennutunni ajaks kadus, et tuvastamine nurjus ja Cessnat n√§inud h√§vituslendurid v√Ķi nende komand√∂rid ei saanud sotti, kelle v√Ķi millega on tegu.