neljapäev, 25. november 2010

Miks lahkus Neeme Järvi (ajalooline võrdlus)

Dirigent Neeme Järvi lahkumispõhjusi AD1980 ning AD2010 võrdlev eritlus — ilma põhjapanevate kommentaarideta:

Täpselt 30 aasta ja 8 kuu eest jõudis Neeme Järvi perekonnaga uuele kodumaale Ühendriikidesse. See juhtus pühapäeva, 20. jaanuari õhtupoolikul. Aasta oli siis 1980. Otsus langetati mõni kuu varem. Seitse aastat hiljem anti Järvi-perele ka USA kodakondsus, mis võimaldas vabalt üle ilma ringi liikuda ning lihtsustas ka dirigenditööd ja kontserditegevust.

Teine ja loodetavasti vähem saatuslik lahkumisotsus (ERSO peadirigendi ja muusikajuhi kohalt) tuli 2010. aasta novembri kolmandal neljapäeval ja teostus kiiremini. See jõudis kirjaliku avalduse vormis EV kultuuriministerini juba järgmisel päeval, R 19. XI 2010. Tõuke andis paar päeva varem, T 16. novembril eesti peavoolumeedias vallandunud Järvi-peks (vrd meediapeksu näitega AD1980 Sirp ja Vasar: Kadunud pojad...)

Toonasele ümberasumisele eelnenud usutluses, mille Viinis enne äralendu tegi Vabadusraadio (RL) erikorrespondent, märkis Neeme Järvi emigreerumise põhjuste loetelu alustuseks, et neid põhjusi on nii palju, et ühe hingetõmbega...
"... Kõiki üles lugeda ei jõuaks. Peamine on aga loominguvabaduse puudumine." (Neeme Järvi intervjuust Riho Mesilasele, RL-is 18. ja 20. I 1980)
Vahemärkuseks: muusiku lahkumist põhjustanud tegurid on Isekiri jätnud allpool tähtsuse alusel siiski järjestamata. Järvi selgitas Eestist äramineku põhjusi veidi hiljem ja pisut üksikasjalikumalt ka Ameerika Hääle (VoA) eesti saadete kuulajaile. Samuti intervjuus Mardi Valgemäele, mis ilmus kevadel 1987 ajakirjas Balti Foorum, nr 2.*
Nüüd värskendagem mälu ja kõrvutagem kolme kümnendi vanust raadiointervjuud värskelt meeles oleva sündmustikuga sügisest 2010 — sel pole täna tarvis pikemalt peatuda. Niisiis veebruar 1980, New York ja Järvi intervjuu:
"Minu kui peadirigendi funktsioon ei võimaldanud eesti kunsti ja Eesti kollektiive viia edasi maailmatasemele. See oli minu esimene eesmärk, aga meil oli alati palju juhtivaid seltsimehi, kes suutsid kõik head ideed maha suruda. Nendeks olid ja on tavaliselt muusikas ja kunstis mittekompetentsed inimesed, kelle kätte on antud suur võim.* Minu kunst ja nende ideoloogia ei leidnud ühist keelt.

Moraalset abi ja toetust meie (Estonia) teater ega sümfooniaorkester nendelt ei saanud, kuid keelamisi ja käskimisi oli alati väga palju. Üks valusamaid küsimusi oli repertuaarivalik.

(...)

... Juhatasin võimalikult palju klassikat ja see andis varsti meie ERSO-le väga häid tulemusi, tõstis orkestri kunstilist taset nii, et saavutasime üleliidulisel professionaalste kollektiivide konkursil I preemia. Kuid selle (asemel) saime Eesti NSV kultuuriministeeriumi kolleegiumilt suuri etteheiteid, mis toodi ära ka Sirbis ja Vasaras, meie kultuurilehes — muuseas ainukeses! — et orkestri töös on puudusi, et orkester mängib 70% oma repertuaarist saksa muusikat. Saksa muusika nende mõistes on Haydn, Mozart, Beethoven, Schubert, Berlioz, Brahms, Schumann... Selle nende võhikliku otsusega me ei saanud nõustuda ja ei ole siiani (veebruaris 1980) nõus. Peaks olema juba selge, et ministeeriumi nõue oli aktsentueerida kunstlikult nõukogudeliku ja vene muusika osatähtsust...

(...)

... Töötades ligi 20 aastat jäi mõnikord mulje, et asi hakkab paranema, anti lootust orkestri kehva materiaalset olukorda parandada: äärmiselt väikesed palgad, uute pillide muretsemise vajadus — nende olukord on katastroofiline, muusikutele korterite muretsemine, võimalused gastroleerimiseks — see kõik jäi olemata ja tegi mulle selgeks, et puuduvad perspektiivid. Lootused olid kadunud."

(See jmt katkendid, vt neid allpool, on võetud Neeme Järvi intervjuust Kadi Tekkelile, mille I osa kõlas VOA-s 13. II 1980)
Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Estonia peadirigendile Neeme Järvile ei loopinud sovetiajal kaikaid kodaraisse seega mitte ainult N Liidu valitsusvõimud või valitsev kompartei. Seda tegid kõige agaramalt võõrvõimurite kohalikud kannupoisid Eesti NSV nukuvalitsusest ja eriti selle nukuvalitsuse kultuuriministeeriumist.

Lahkumispõhjused jaanuaris 1980:
  • (a) isiklikud ja/või perekondlikud (+) Eeltsiteeritud VoA usutluse järgi oli üks Eestist ärasõidu põhjusi teismelise poja haigus, mille põhjustas tema teetanuse vastu sundvaktsineerimine Tallinna muusikakoolis. Perekondlikke põhjusi märkis ka üks VoA varasem saade: "Oktoobri lõpul (1979) andis sisse väljarännu sooviavalduse dirigent Neeme Järvi, nagu teatasime oma 31. oktoobri (VoA) saates. Järvi soovib asuda elama Läände perekondlikel põhjustel. Kohe pärast sooviavalduse sisseandmist astus Järvi dirigendikohalt tagasi." (VoA 22. XI 1979)
  • (b) töö ja/või olmega seotud (+) "Orkestri kehv materiaalne olukord" ja see, et ENSV nukuvalitsus ei lasknud ERSO-t lubatud välisturneele, kuigi seda oli Moskvast üleliidulise võistluse tulemuste põhjal ERSO-le tõotatud. Neeme Järvi märkis VoA-le ka noodihäda, neid tuli muusikuil paljundada suisa käsitsi: "Meie orkestrile peaks püstitama selle eest ausamba, kui palju on rikutud silmi ja närve. Enamiku heloojate teoste partituurid sälivad käsikirjadena muusikamuuseumis, kust neid võimatu on kätte saada."
  • (c) poliitilised (+) Järvi sõnul muusikas ja kunstis mittekompetentsed "juhtivad seltsimehed, kes suutsid alati kõik head ideed maha suruda. Nendeks olid ja on tavaliselt inimesed, kelle kätte on antud suur võim."
  • (d) loomingulised (+) kammitsad repertuaarivalikus ja keeld mängida eesti heliloojaid, nagu Eduard Tubin ja Arvo Pärt. Neeme Järvi VoA-le: "Pärdi üks paremaid töid “Credo” sai ette kantud ainult üks kord Tallinnas sümfooniakontserdil, kus publiku tungival soovil seda veelkord mängisime. Seejärel keelati see vaimuliku sisuga töö ära. Meie teiste heliloojate (ja) eesti klassika mängimine maailmas on aga praktiliselt võimatu, kuna puuduvad trükitud noodid ja orkestrimaterjalid. Eestis ei ole trükitud veel ühegi helooja teose orkestrihääli. Meie orkestrile peaks püstitama selle eest ausamba, kui palju on rikutud silmi ja närve. Enamiku heloojate teoste partituurid sälivad käsikirjadena muusikamuuseumis, kust neid võimatu on kätte saada."

Lahkumispõhjused novembris 2010:
  • (a) isiklikud ja/või perekondlikud (-)
  • (b) töö ja/või olmega seotud (+)
  • (c) poliitilised (+)
  • (d) loomingulised (-)
Põhjapanevat kommentaari vt blogis Eesti Meel: Olgu neile võõramaa leib mõru!
——————————————————————————————————————
* Hiljem on Neeme Järvi täpsustanud, keda nimelt ta pidas silmas neist ebakompetentseist, muusikast kaugeiist, ainult punasele ideoloogile pühendunud ametnikest: «See kõik (soov eldada vabaduses + Goskoncerti suva välismaiste ringreiside korraldamisel + võimatus maailmale eesti muusikat tutvustada + kontserditurneede ajaks perekonna N Liidu pangvangiks jätmine) aitas kaasa meie lahkumisele, eriti kui ma sain võimaluse dirigeeridea Metropolitan Operas. Ma tahtsin tulla koos naisega, kuid seda ei lastud. Vaino Väljas (EKP KK ideoloogiasekretär) täiesti keeldus sellest rääkimast ja samuti keeldus EKP Keskkomitee. Ma ei olnud (NLKP) parteiliige ja mul oli võimatu neile ligi pääseda. Telefoniga üldse kellegagi kõnelda ei saa — öeldakse, et helistage järgmisel nädalal, kahe nädala pärast, kahe kuu pärast; et see, kellega soovite kõnelda, on ära, temal on asetäitja, aga too ei tea midagi, Kui kõik sellised asjad ritta panna, siis lõpuks tuli tunne, et seda enam taluda ei saa.» — Neeme Järvi, Miks ma lahkusin Eestist. — Balti Foorum, IV ak, 1987, nr 1, lk 6-9.

7 kommentaari:

margus kiis ütles ...

Väga tabav.
Kusjuures teda tabanud "lihtrahva" sõim on mõlemal korral hämmastavalt sarnane.

Holger ütles ...

Delfi teatel keelas Eesti Kontsert ära 1. jaanuari aktsiooni Neeme Järvi austuseks. Ühe konjakimargi ja Eesti Kontserdi traditsioonilisel uusaastakontserdil soovis ERSO esitada avapala — Heino Elleri “Kodumaise viisi” — ilma dirigendita. Nii taheti kummardada maestro Järvi ees, kes pidanuks seda kontserti juhatama. Järvil ei õnnestunud kontserti kavakohaselt juhatada, kuna novembris peletas kultuuriminister Jänes saamatu käitumise ja haldusoskamatusega maailmakuulsa dirigendi ERSO kunstilise juhi kohalt ära.

Kultuuriminister Jänes on samale uusaasta-kontserdile Delfi andmeil ostnud 3 tuhande euro eest pileteid, et teha seega kingitus inimestele, keda pidas tarvilikuks 2011, so Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna-aasta alguse puhul meeles pidada.

Delfi: ERSO-l keelati uusaastakontserdil dirigendita mängimine — http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ersol-keelati-uusaastakontserdil-dirigendita-mangimine.d?id=37656867

Holger ütles ...

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) mängis 1. 1. 2011 Hennessy ja Eesti Kontserdi uusaastakontserdi viimase loo ilma dirigendita. Delfi andmeil oli kavas Heino Elleri «Kodumaine viis» kontserdi alul esitada dirigendita, kuid see juhtus hoopis kontserdi lõpulooga, Raimond Valgre «Muinaslooga muusikas». Vokaalpartii esitasid Annely Peebo ja Mikko Fritze. Viimane teadustas ka publikule muusikute soovi pühendada viimane lugu maestro Neeme Järvile.

Holger ütles ...

NEEME JÄRVI
• Sündinud 7. VI 1937 Tallinnas.
• Perekond:
abikaasa Liilia; 3 last, dirigendid Paavo ja Kristjan ja flötist Maarika Järvi; 7 lapselast.
• Haridus:
Tallinna Muusikakool löökpillid ja koorijuhtimine (1955), Leningradi konservatoorium orkestri- ja ooperidirigeerimine Nikolai Rabinovitši klassis (1960) ning assistentuur ka Jevgeni Mravinski juhendamisel (1966).
• Dirigendikarjäär:
1960–1963 Eesti Raadio Sümfooniaorkestri (tänase ERSO eelkäija) dirigent,
1963–1979 samas peadirigent. 1963–1975 RAT Estonia peadirigent,
1981–2004 Göteborgi SO peadirigent,
1984–1988 Šoti Kuningliku Rahvusorkestri peadirigent (nüüd audirigent),
1990–2005 Detroidi SO muusikadirektor ja peadirigent (nüüd Musical Director Emeritus),
2005-2010 New Jersey SO muusikadirektor ja peadirigent (nüüd kunstiline nõustaja),
2005. aastast Haagi Residentie Orkesti (The Hague Philharmonic) peadirigent,
1995. aastast Jaapani Filharmoonia Orkestri esimene külalisdirigent,
2010. aasta septemberist novembrini Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kunstiline juht ja peadirigent.
• Aastal 1980 emigreerus Järvi perekond USAsse; 1987 sai USA kodakondsuse. Neeme Järvi on seejärel juhatanud kõiki tuntumaid sümfooniaorkestreid Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis ja Austraalias ning olnud oodatud ooperidirigent mainekates teatrimajades nii Euroopas kui Ameerikas.
• Dirigendikarjääri jooksul on ta juhatanud 157 orkestrit.
• Ja salvestanud üle 400 helikandja, olles üks enim salvestanud dirigente maailmas.

Holger ütles ...

Kontserdihooaja 2010—2011 lõpetamise puhul teatas ERSO juht Kadri Tali: «ERSO uus kunstiline juht saab olema Neeme Järvi, kunstiline nõustaja Paavo Järvi ja esimene külalisdirigent Olari Elts. Kaks kuud tagasi tööle asudes oligi minu põhieesmärk taastada mõnus tööõhkkond.» Vt http://klassikaraadio.err.ee/kultuur?news=228697

ERSO eelmine juht Andres Siitan ja Neeme Järvi sõlmisid 17. augustil 2009 kultuuriminister Laine Jänes (m.n. Laine Randjärv) juuresolekul eellepingu, mille põhjal Neeme Järvi asus hooajaks 2010-2011 ERSO kunstiliseks juhiks ja peadirigendiks, kuid peagi lahkus Neeme Järvi ERSO neilt kohtadelt, süüdistades Eesti valitsusametnikke ebapädevuses.

Anonüümne ütles ...

Priit Kuusk: Ei läinud täide parastajate ennustus: Neeme Järvi ei tule enam kunagi Eestisse... Dirigent Neeme Järvi alustab homme, 28. juunil 2011 taas proove Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ees, et juhatada neljapäeval noorte laulu- ja tantsupeole pühendatud kontserti „Ilm ja maa“.

Holger ütles ...

Klassikaraadio vahendab 30. juunil 2011 Neeme Järvi ja ERSO kontserdi "Ilm ja maa"