ERR+KGB=SOS

Vabariigi valitsus kehtestas 12. märtsil kell 23:11 Eaj viiruse COVID-19 pandeemilise leviku tõkestamiseks Eestis eriolukorra. See pidi algse kava kohaselt kehtima 1½ kuud, kuid kestis 3 nädalat enam. 
Sama kuupäev oli omaaegse eriolukorra kehtimapaneku tähiseks EW-s, mistap oleks lausa kohustus võrrelda neid korrakäändeid ja teabelevi rolli kummagi operatiivsel vahendamisel.


AD2020. EESTI MEEDIA KUKKUS LÄBI. Neljapäev, 12. Ⅲ 2020 pidanuks eesti teabevälja ilmuma uudiste pakilisi arenguid seiravad erisaated… (Tulipunktis näiteks see, miks valitsusjuht oli seni, just tähendusliku kuupäevani — 12. märtsini venitanud ja kuidas ta riigikogult tolle päeva ennelõuna Ⅺ tunnil toetust otsis ning päeva lõpuks kummatigi mahtis erikorra-volitusi rakendada. Mis võis otsuse taga olla peale 9×se hüppe COVID 19-ga nakatunute tuvastamises?) Soovitavalt TV-s. Veel enam ringhäälingus. Ent meile lasti tavapäraseks eetriajaks selgelt vananenud reportaaže ja ajaviite(s)ilo. Ühtmoodi vedelat nii ava- kui eraõiguslikes kanaleis. Selle vaevu ivaks, ennem väetiseks sobiva toote massiga — iga jumala argipäev üle 4 tunni eesti tele-eetri tippaega! — harjunud ankrud/ saatejuhid/ toimetajad aga ei suuda neile antud taevaliku kingi = pineva uudistepäeva asjade seisus suunistuda isegi, rääkimata publiku suunamisest…

Erameedia puhul maksumaksjal puuduks õigustus nagu küsidagi või midagi nõuda — tehku mis tahavad… Nagu PBK, SVR või FSB? Juba 12. märtsi hommik pani põntsu valitsusjuhi Jüri Ratta poliitilise pöördumise alatähtsustamise, et mitte öelda eiramisega eeldatavalt Eesti riigi oma = kodakondseile tähtsa massimeedia tasemel. Mõistagi, professionaalne võhiklus, suutmatu rumalus ja laíscus condítes on siia seletuseks õigustatud + vägagi sobilikud. Siiski oleks rumal välistada ka halba tahet avaõiguslike kohustuste täitmatajätu tegurina.

Me ju mäletame…

•  et see oli ETV, kes traditsioonilise hümni ära jättis just EV-100 avangul…
•  et need pole võõrad, vaid ETV kanalid, mis näitavad eestivaenulikuima võõrvõimu salapolitseid ja -luuret ülistavaid mängufilme nii eesti-…
•  kui ka oma muukeelseis kanaleis lõppematult neid korrates…
•  niinimetatud eesti-rahvus-ringhäälingu praegune valvekommentaator Toomas Sildam on sovetiajast tuntud nuhk…

EESTI RIIGIEELARVELISE RINGLEVI ehk nn Eesti Rahvus-❓-Ringhäälingu piiar õigustas peaministri parlamendi-pöördumise kõlapinna summutamist igasugu kordussaadete varal ETV kolmes kanalis korraga, üsnagi hämava ja end ületähtsustava väitega, et valitsusjuhi erakorralise ülesastumise audiovisuaalse voo riigikogust igaüks soovi korral otse kätte sai ERR.EE veebiportaali vahendusel ja vastava audio edastas samal ajal ka ERR-1, kuna venekeelne ERR-4 tegi pöördumisest takkajärele koguni uudise. Sic! Veel puudus, et EV venekeelne riigieelarveline uudistesaade sündmust oleks eiranud.

 》   I S E K I R I :  OPERATSIOON PRIBOJ  JÄTKUB   《 

 1 7  K E V A D I S T   H E T K E   E T V - s 

SOS RIIGIKOGUS…

Kert Kingo (EKRE): Paraku praegu kannab ETV(1) üle «Terevisiooni» kordust ja ETV-2 saadet «ENSV». Mul on siin küsimus teile (Jüri Ratas), kas te oskate öelda või on teil informatsiooni, miks rahvusringhääling ei kajasta praegust teemat otseülekandena televisioonis?

Peaminister Ratas: (…) tegelikult arvasin, et ERR teeb seda (…) Kui see nii on, nagu te ütlete — noh — kurb kui see nii on…

Helmen Kütt (SDE): olin samuti üllatunud, kui läksin oma kabinetti, et arvuti tuua, ja avasin Eesti Rahvusringhäälingu ETV ja sealt tuli «Terevisiooni» kordus, selmet seal oleks see ülekanne koos viipekeelse tõlkega, mis oleks jõudnud paljude, eriti aga eakate inimesteni. Mulle küll tundub, et peaministrina te eeldasite, et ERR seda teeb…

Juba hommikul parlamendi ja hiljem meediaarvustuste luubi alla sattunud avaõiguslikke kanaleid asusid sotsiaalmeedias kaitsma aga ERR+ETV= kanalitöötajate "omad joped", kes ringhäälingu-ülekande piisavuse refrääni kooris kordasid.

AD2020 märtsikuu Ⅻ päeva Ⅻ tunni Ⅻ minutil Eestis kehtiva aja järgi (Eaj) kehtesas EV valitsus peaministri korraldusega nr 76 (seletuskirja PDF-fail) oma hallataval territooriumil erikorra.

E R I O L U K O R D   K U N I   1 .   V   2 0 2 0

JÄRGMISTE KOHESELT KEHTIVATE MEETMETEGA

• Raamatukogud poollahti 

SULETUD:

• Koolid+huviringid 

• Muuseumid 

• Kinod 

KEELATUD:

• Avalikud koosolekud 

• Spordivõistlused 

• Etendused 

• Kontserdid 

• Konverentsid 

KÜLASTUSKEELD:

• haiglais 

• hoolekande- ja 

• kinnipidamisasutusis…

Esimesena teatas sest otsusest ajaleht Äripeav kl 23:40;  
valitsuse enda pressiteade jõudis veebi kl 23:54. Ülejäänd eraõiguslikud meediumid levitasid seda veebis mõni minut hiljem. 

Avaõiguslikku ringlevisse jõudis teave järgmisel päeval — reedel, 13. märtsil.

ERIOLUKORRA ESIMESE KUUGA lisandunud meetmeid: liikumisvabaduse tõkkeid välispiiridel ja -piiranguid sisemaal; enam kui 3 kauplusega hüpermarketite ja Tallinna loomaaia sulgemine.

Miks lahkus Neeme Järvi (ajalooline võrdlus)

Dirigent Neeme Järvi lahkumispõhjusi AD1980 ning AD2010 võrdlev eritlus — ilma põhjapanevate kommentaarideta:

Täpselt 30 aasta ja 8 kuu eest jõudis Neeme Järvi perekonnaga uuele kodumaale Ühendriikidesse. See juhtus pühapäeva, 20. jaanuari õhtupoolikul. Aasta oli siis 1980. Otsus langetati mõni kuu varem. Seitse aastat hiljem anti Järvi-perele ka USA kodakondsus, mis võimaldas vabalt üle ilma ringi liikuda ning lihtsustas ka dirigenditööd ja kontserditegevust.

Teine ja loodetavasti vähem saatuslik lahkumisotsus (ERSO peadirigendi ja muusikajuhi kohalt) tuli 2010. aasta novembri kolmandal neljapäeval ja teostus kiiremini. See jõudis kirjaliku avalduse vormis EV kultuuriministrini juba järgmisel päeval, R 19. XI 2010. Tõuke andis paar päeva varem, T 16. novembril eesti peavoolumeedias vallandunud Järvi-peks (vrd meediapeksu näitega AD1980 Sirp ja Vasar: Kadunud pojad…)

Toonasele ümberasumisele eelnenud usutluses, mille Viinis enne äralendu tegi Vabadusraadio (RL) erikorrespondent, märkis Neeme Järvi emigreerumise põhjuste loetelu alustuseks, et neid põhjusi on nii palju, et ühe hingetõmbega…

"… Kõiki üles lugeda ei jõuaks. Peamine on aga loominguvabaduse puudumine." (Neeme Järvi intervjuust Riho Mesilasele, RFE—RL-is 18. ja 20. I 1980*)

Vahemärkuseks: muusiku lahkumist põhjustanud tegurid on Isekiri jätnud allpool tähtsuse alusel siiski järjestamata. Järvi selgitas Eestist äramineku põhjusi veidi hiljem ja pisut üksikasjalikumalt ka Ameerika Hääle (VoA) eesti saadete kuulajaile. Samuti intervjuus Mardi Valgemäele, mis ilmus kevadel 1987 ajakirjas Balti Foorum, nr 2.**

Saladusteimpeerium

Võidupüha kummardajad toidavad Moskva imperialismi mütoloogiat, sovetismi sangarlikkuse ja Suure Stalini legendi. Ja võidurongi kaasreisija suundub ajarelsse pidi tagasi mitte 65 aastat, vaid suisa aastasse 1934, mil läks käiku N Liidu Kangelase tiitel. Suures plaanis on igas müüdis siiski õpetuslik iva. Mida õpetab meile 9. mai tänavu?

Venemaa III president tunnistas oma teise ametiaasta lõpu tähisel...

• sõjajärgse sovetirežiimi totalitaarsust ja arvas, et...
• Venemaa sõja- jm arhiivid ei tohiks enam salatseda.

Kindlasti ergutab 7. V 2010 intervjuu kõiki neid 9. mai hommikul Punasel väljakul rivistuvaid Lääne riigipäid — Eesti oma k.a — kes Moskva positiivse hõlvamise doktriini järgivad... Mis sest, kui Kremli välispoliitika positiivsus loosungitega piirdubki.

POOL AMETIAEGA SELJATAGA. Pole poliitilist saladust, kellenimeline režiim VF-is tegelikult valitseb. Pigemini peaks Venemaa mai 2008... mai 2010 võidud alates Gruusia terviklikkuse ja Poola juhtkonna tõrksa osa kõrvaldamiseni kirjutama in corpore ekspresidendi ehk praeguse peaministri arvele. Üle jääb kõigest mõni sisepoliitiline (edu)samm...

«Ta on [a] uuendanud pea kolmandiku kuberneride korpust ning [b] soovitanud riigi ajavööndite arvu kärpida ja [c] suveaega tühistada, [d] on oma palga avalikustanud ning [e] ametnikke utsitanud, et need endi kohta ise internetist kaebusi otsiks» — kirjutab VF-i presidendi ametiaja esimest poolaega summeeriv ITAR—TASS-i poliitvaatleja

Venemaa presidendi intervjuu katkendeid:

Izvestija: Baltimail, Ukrainas ja Gruusias teenib II maailmasõja ajalugu võimuhuve. Ehkki rahvaste ajaloolist mälu eirata ei saa — see on igaühel oma. Mida tuleks aga teha, et natsismiga sõdides hukkunuid kõikjal meenutataks tänuga?

Medvedev: Muidugi on igal riigil oma ajalugu. Ja oleks mõttetu väita, justkui toonuks sõjajärgsed sündmused kõigile vabanenud maadele edu ja õnne. [...] Aga teisalt on sõjajärgsed sündmused juba ajaloo teine, täiesti ideoloogiliseeritud lõik, ja on arusaadav, et N Liit taotles [anastatud aladel] oma riiklikke eesmärke. Nõukogude Liit oli väga keeruline riik. Otse öeldes — NSV Liidus kujunenud režiimi ei saa nimetada teisiti kui totalitaarseks. Paraku oli see režiimiks, mille ajal põhiõigused ja -vabadused maha suruti. Ja mitte ainult oma inimeste puhul — kellest mõnegi tee, võitjana, pärast sõda edasi laagrisse viis! — vaid ka mujal sotsialismileeris. Ja ajaloost seda [tõika] ära, muidugi, ei kustuta.

Venemaal Katõni 1940. aasta veresauna üle vanasoodu jätkuvat dispuuti kui üht tõemoonutuste järelmit maininud, võttis VF-i president otsesõnu omaks, et ajaloovõltsinguid on Venemaalgi viljeldud. Kummaline on samas lubada, et tema institutsionaalne võitlus ajaloo võltsimisega jätkub seni, kuni (a) leidub natsiroimi õigustavaid riike Euroopas ja samuti (b) neid, kes Nürnbergi tribunali otsuseid tõrjuvad.

Ajaloovõltsingute vastane võitlus sai ametlikuks doktriiniks just Stalini ajal ja nimelt aastal 1948 vastusena Läänes üllitatud MRP-le, mille suhtes Nürnbergi otsus, muide, ei olnud parem äsja viidatud Kremli propagandavõltsingust (kõrvalpildil). Nii satuvad Kremli stiil ja väited üksteisega kohati vastuollu. Kuid eks ole ka Nürnbergi lahendis sõja kaotajapoole massimõrvu puudutavaid liialdusi. Seal leidub nii Eesti (nt Tartu tankitõrjekraavi) kui Venemaa (nt Katõni) sõja- ja massiroimi puudutavaid pseudofakte, kus tõel on jalad taeva poole pööratud.

EESTI DIPLOMAATIA PROOVIKIVI. Unustada ei või tõsiasja, et ka Balti riikide sovetlik okupatsioon on VF-i ametlikus kontseptsioonis võltsing ja II maailmasõja asemel hellitatakse Suure Isamaasõja propagandistlikku teesi, mis näeb Võidu(püha)s impeeriumi ideelist tsementi ja sõja ajal hõivatud läänealade vastupanus (nn III jõus) separatismi. Seda käsitust vahendas äsja väga ilmekalt ühes postsoveti-veebiportaalis — NB! — mh millegipärast Balti riike uuriva SRÜ Instituudi asedirektor Igor Šiškin (vt selle kirjutise vk originaali Istorii Velikoj Otečestvennoj v učebnikah i nacional'no-gosudarstvennoe stroitel'stvo v Bližnem zarubež'e või Paul Goble'i inglisk kokkuvõtet) Kuid Eesti välissuhtluspraktika seisukohast on olulisem VF-i presidendi intervjuu arhiive puudutav lõik:

Izvestija: Tohutu hulk sõjaaja arhiividokumente pole ikka veel avalikkusele täielikult kättesaadav. Kas pole aeg need arvutisse panna?

Medvedev: [...] Ja me peame sellega tegelema, tegelema avalikult, eemaldades tollastelt dokumentidelt mis tahes salastuse. Piisav aeg, 65 aastat on möödas ja rahvas peab teadma kogu tõtt sõjast, nagu ka muu ajajärgu sündmustest. [...] Nii et mida enam arhiivimaterjali avaldanud oleme, mida vabam juurdepääs sellele on, seda parem. Kokkuvõttes leian, et peame looma sõjaajaloo-arhiivide süsteemi, mis võimaldab igal Venemaa kodanikul ja igal huvilisel välismaalasel jõuda praktilise takistuseta [DM: praktičeski v svobodnom režime] iga dokumendini, millelt on saladuskate eemaldatud, ning praegu on juba aeg avalikuks teha praktiliselt kõik dokumendid.

Vt Izvestija 7. V 2010 intervjuud VF-i presidendiga — Dmitri Medvedjev: "Me ei tohi häbeneda tõtt..."

Kui tahes piiarlikuna mõeldud see ka poleks, tekitab niisugune avaldus ( + Poola eliidi massimõrva puutuva arhiivi üleandmine) mõistagi rahvusvahelise suhtluse kõnepunkte. Nii peaks EV diplomaatia koheselt üles võtma Eesti Memento Liidu aprillis 2010 presidendile ja välisministrile läkitatud soovitused ja eriti pöördumise 4. punkti nõude, et...

Vene Föderatsioon annaks Eestile üle kõik EV kodanikke puudutavad arhiivid.

Selle peab 9. mai paraadi (tribüüni) positiivselt hõivama suunduv EV riigipea sestsamast hetkest südameasjaks võtma. Ja siinne üldsus võiks Toomas H Ilvese suust lõpuks kuulda, kas ja mis ajast saavad meile ligipääsetavaks eestlasi enim huvitavad VF-i arhiivifondid. Kui hoidlad jäävad aga lukku, peame teada saama: kellele ja miks on Venemaal ajalootõde nii hirmus või häbiväärt?

TANDEMOKRAATIA on 2 aastaga saanud putinismi uueks populaarteaduslikuks varjunimeks. Mis on selle taga? Hiljaaegu Eestis olnud vene publitsisti Valeria Novodvorskaja selgitus:

Meie jaoks on ta [Medvedev] unterpresident... [kes] võtnud endale Putini marioneti rolli — Läänele mett moka peale määrida, hambasse puhuda ja meeldiva ülekuulaja osa mängida. Vene võim on mitmepäine lohe, igal peal oma roll, aga magu on sama, kihvad ja küünised ühised. Seesama president Medvedjev, kes [välismaiste naiivikute silmis] võitleb justkui stalinismiga, lubab riikliku metroo seinale raiuda stalinliku hümni ja üllitada ajalooõpikuid, kus Stalinit nimetatakse efektiivseks mändedžeriks [...] ta [...] maskeerib Venemaa restaliniseerimist.

VENEMAA KANGELASED AD1934... Seda maskeraadi soodustab ka tandemokraatia eufemism, mille katuse all aina täiustub putinismi autokraatlikkus, ja mis veel hullem, see omandab üha enam n-ö sõjajärgse totalitarismi tunnuseid.

Võimaliku vastuse küsimusele, kelle huvides jätkub tegelikkuses ajaloo salgamine ning süvenevad poliitiline reaktsioon ja restaliniseerimine, saab Venemaa Ühiskondlik-Poliitilise Ajaloo Riigiarhiivi (Rossijskij gosudarstvennyj arhiv social'no-političeskoj istorii - РГАСПИ) direktori Oleg Naumovi käest. Lähenevate pidustuste eel usutles teda saksa nädalakiri Spiegel:

Kas seadus ei nõua 30 aasta vanuste dokumentide avaldamist? Arhiivi direktor muigab. See ei käi automaatselt, ütleb ta lisades, et asjaomane komisjon on dokumentide uurimisega üle koormatud. Alles hiljuti, jätkab Naumov, tõkestasid Venemaa sisejulgeoleku-ameti FSB ametnikud NKVD direktori Nikolai Ježovi poolt luuretöötajaile 1934. aastal peetud kõne avalikustamise märkusega, nagu paljastaks see kõne "ikka veel liiga palju asutuse operatiivtööd" [loe: veresaladusi].

Vt Der große Modernisierer — Der Spiegel, nr 18/2010, lk 110... 117 — PDF-faili saksa või inglise keeles V osa ja kogu artikkel

Aastad 1934-1945 voolisid stalinismi lõplikku kuju, eriti imperialistliku välispoliitika osas. Ja võib-olla pidas seda silmas ka Venemaa III president, kui ta just sõjajärgset sovetirežiimi soostus totalitaristlikuks nimetama. Nii võttes on ka 9. V 1945 — ennekõike stalinismi võidu päev.

VENEMAAL VILJUNUD IDATOTALITARISM oli ka saksa ehk läänetotalitarismi innustaja, ja vastupidi — sm Suur juht õppis suurelt Führerilt. Kuni FSB tollaseid dokumente varjab, ei saa välistada, et sm Ježovi osutet kõne võis otse või kaude käsitella Pikkade nugade öö kogemuse ülekandmist N Liitu. Arendas NKVD ju varsti uut rahvavaenlaste ajujahti, ettekäändeks sobis sm Kirovi mõrv 1. XII 1934. Lääne ajalookirjanduses on see tuntud kompartei ridade Suurpuhastuse, venelastele aga lihtsalt Ježovi kampaaniana (vt ežovščina)

ILLUSTRATSIOONID: Dave Browni (The Independent) karikatuur, AP foto Peterburi liinibussist (2010), pilt Novodvorskajast Eesti TV-s Eesti Meele blogist, Der Spiegeli (2010) ja RK Ajakirjade Kirjastuse (1948) kaanepildid