Lennusangar Rust

Mathias Rust 50!

Kuulus video Cessna D-ECJB maanduskatseist ja piloot Rustist Punasel väljakul ( Guardian, 2012, 7' ) Filmija dr Robin Stott Inglismaalt oli parasjagu arstide üleilmsel rahukogul👽 Rossija hotellis. Ent tol päeval hülgas ta igava numbritoa ja läks argiõhtust süda-Moskvat jäädvustama. Hobioperaatorina seni vaid kodukandi Greenwichi loodusvõtteid teinu säärast üllatust nüüd küll ei oodand… Veel samal õhtul otsis dr Stotti hotellis üles ja ostis ülesvõtete esmaesituse õiguse meediakorporatsioon NBC.

PÄEVAKANGELANE MATHIAS RUST ( *1. Ⅵ 1968 ) sisenes N Liidu õhuruumi 1987. aasta 28. mai kolmandal lõunatunnil Virumaa kirderanniku kohal ja lendas üle Narva jõe ja Ilmeni järve otsejoones sovetiimpeeriumi südamesse. Punasel väljakul maandunud, rääkis Rust kogunenud uudishimulikele, et ta lend kestis 5 tundi.

ARD Rusti lennust

Helsingi Malmi lennuväljalt väike pettenõks Stockholmi poole — vastavalt Soome Lennuametile esitet lennuplaanile — ja edasi otse Viru rannalt Moskva Kremlini = pisut üle 1000㎞. Et jõuda pärale nii ruttu, on vaja 190-st tunnikiirust. Piloodi enda sõnul liikus ta 180-185㎞/h, hoides lennukit 600m kõrgusel. Tiibade jäätumise pärast laskus ta paar korda 300m allapoole.

Sel päeval valitses Läänemere õhustikku kõrgrõhkkond ja nähtavus oli väga hea. Ida-Euroopa lauskmaad kattis vahelduv pilvitus, mis tihenes lennu lõpupoole lausaliseks. Rusti lennu piirkonnas puhus kõikjal kerge ( <10㎧ ) külgtuul ja seda kirdest, mis võis pisut pärssida lennusihti, kindlasti mitte -kiirust. Cessna-172P oli liikunud seekord oma piirkiiruse ( 228㎞/h ) mõõduka varu piires. Täis kütusepaak tagas 8 lennutundi ≈ 1450㎞.

Otselend hobipiloodi valitud kursil asimuudiga 117° kulges üle maamärkide nagu põlevkivi-tööstuse korstnad, suuremad veekogud ( sh Narva veehoidla + Ilmeni jrv ) ja raudteed ( Kalinin/Tveri — Moskva trass )… Kõik vene jm massimeedia kõvera marsruudiga kaardid hämavad ega ole kooskõlas Rusti ühegi endapoolse lennukirjeldusega.

Siinkirjutaja enda mälestusi. Minu igapäevane bussitee tööle möödus samal ajal õhuvalve- ( ΠВO ) -jaamast Edisel. Sestap on tänaseni silme ees järsk muutus lokaatorite töörežiimis, täielik rahu enne ja meeletu agarus pärast Mathias Rusti ülelendu. Nimelt pöörlesid need Jõhvi lähedal Tallinna—Narva maanteel liikujaile silmatorkavad radarilokaatorid juba järgmine päev tõepoolest nagu hullud, kuna eelneva nädala oli enamik neist seisnud sõna otsetähenduses tööta. Lääne-vastane ultrastruktuur ( püristu ) Rusti-juhtumi eelses N Liidus toimis alarežiimis või oli kohati päris maas mingil meile seni tuvastamata, nt kokkuhoiu/tehnilisel põhjusel, või/ja ütles üles kogu toimeahelas inimtegur. Pole igatahes imestada, kui keegi N Liidu pagunikandja satub pärast kohtu alla.

KAOS NÕUKOGUDE ÕHURUUMIS. Rustil vedas ka seetõttu, et sovetisüsteem üldiselt puperdas. Süsteemi kõige olulisem lüli — inimtegur puksis aga katastroofiliselt ( Čornobyl ) ammugi sõjatööstus-kompleksi keerukate tarrustega ühtimata. Õhukaitse territoriaalseid vastutusalu, sh ka Rusti teekonda puutuvad Balti, Leningradi ja Moskva väeringkondi, eraldasid ilmsed koordinatsiooni-häired. Nähtavasti ei toiminud korralikult ka militaarraportide ahel ega käsuliinid. Vene sõjaajaloolase kindral Leonid Ivašovi järgi:

… hooletus ja ebakõla meie [CCCP] õhujõudude ja õhukaitse valvekorrapidajate töös, vastutuse selge reeglistiku puudumine, halb sõjaline koolitus, relvastuse ja tehnika ebatäiuslikkus…

Leonid Ivašov, Оt Junkersa 1941-го к Cеssnе 1987-го. Voenno-istoričеsкij žurnаl, 1990, N°6, lk 44.

… Poliitbüroo [arutas 30. V 1987] N Liidu kaitseministeeriumi ettekannet Saksamaa LV kodaniku Mathias Rusti juhitud lennuki poolt N Liidu õhupiiri rikkumise asjaolude kohta… [ja tegi kindlaks], et ühele Hamburgi lennuklubile kuuluva lennuki olid avastanud õhukaitse radariseadmed N Liidu riigipiirile lähenemisel. Nõukogude hävituslennukid lendasid 2 korda üle Lääne-Saksa lennuki.

NLKP KK Poliitbüroos. RH 2. Ⅵ 1987.

Poliitbüroo samas teadaandes loetleti riigikaitse nurjumise praktiliselt kõik subjektiivsed asjaolud, nagu «kaitseministeeriumi suured vead vägede juhtimisel», «lubamatu hooletus», «vajaliku valvsuse ja distsipliini puudumine», õhukaitseväe «lohakus ja organiseeriumatus», «küllaldase kontrolli puudumine õhukaitse tegevuse üle» ja «madal lahinguvalmidus»…

Rusti lennuplaan:
Malmi—Bromma

Pealeselle — ja need objektiivsed asjaolud jäeti mainimata — oli Rusti lennuruumis sama päeva ennelõunal Valdai kõrgustikul alla kukkunud raketikandja-pommituslennuk ning Kalinini/Tveri juures päev varem kokku põrganud kaks sõjaväe-lennukit ning nüüd käisid neis piirkonnis õhuliikluse argipäeva häirivad päästetööd. Sel päeval toimusid Kohtla-Järve rajoonis langevarjurite ja Pihkva oblastis õppurpilootide harjutused. Eesti õhuruumis oli Rustiga samal ajal kuni tosin ja Venemaa Euroopa osas sadu liiniväliseid tsiviil-õhulaevu… Üle Eesti kirdenuka lendas Rust kümmekonba minutiga.

Kõik aeroplaani päritoluga seotu — et tegemist oli Saksamaa ( BRD ) + Hamburgi klubi lennuki + piloot Rustiga, selgusid loomulikult pärast lendu, alles KGB juurdlusega. Poliitbüroo jättis oma 30. mai istungi avalikust kokkuvõttest välja kõige piinlikumad seigad: et riigipiiri rikkunud Cessna D-ECJB jälg nelja lennutunni ajaks kadus, et tuvastamine nurjus ja Cessnat näinud hävituslendurid või nende komandörid ei saanud sotti, kelle või millega on tegu.

“Deutschland 83” ＆ antiheeros Reagan

«Saksamaa'83» sarja välja valinud kavakoostaja(d) Tallinna telemajas on tubli(d), ehkki ETV-d hoiab endiselt pandis punaminevik ja ropagandaal on kammitsevalt jalus

Spiooniseriaali seiklused hargnevad aastal 1983, kuus aastat enne Saksamaa ühinemist. Selle Eestisse toomisele kiitis ka Saksamaa Suursaatkond 20. jaanuaril takka:

ETV-1 näitab ( --- ) õhtuti ( --- ) auhinnatud sarja «Saksamaa'83». Tasub vaadata!

Aastal 2015 telepubliku ette toodud UFA Fictioni ja RTL-i koostöösari filmiti eelneva aasta vältel hea režissööritööna, mida tegid vaheldumisi Samira Radsi / Edward Berger, meisterliku käsikirja järgi — autorid Anna ＆ Jörg Winger. Columbia ülikoolis NYC-s õppinud Anna Winger kirjutas loo enda sõnul inglise keeles, saksa keeles lihvis seda autori abikaasa Jörg. Kummati on «D83» kõigi aegade esimene saksa sari, mida USA televõrgus on ekraniseeritud täies ulatuses saksa keeles — lisatud olid muidugi inglise subtiitrid. Nii on tegu saksa telekultuuri läbimurdega ja murdja on kvaliteetne spioonitriller + filmikunsti näide.

Sarja algupärase muusika autor on Nena hiti 99 Luftballons ( 1982 ) produtsent Reinhold Heil. Kuid muusikaline külg ei piirdu üksnes 1980-kümnendi hittidega, vaid süveneb klassikassegi, sobivalt, maitsekalt ja aastani 1812 välja… Sarjale on raske midagi ette heita.

Ossist Wessiks. Lisaväärtuseks on ühe noore hinge teisenemise või kujunemislugu. Loo keskmes on 23-aastane ( samaealise näitleja Jonas Nay kehastatud ) Ida-Saksamaa ehk DDR-i piirivalvur Martin Rauch. Avala kutsikapilguga maailma seirav Martin on üksikema poeg, kes mitmeti andeka ja eeskujuliku üleajateenijana saadetakse DDR-i salaluure Hauptverwaltung Aufklärungi ( HVA ) lähetusel Moritz Stammi identiteedi ja nimemärgi Kolibri all spiooniks NATO staabiüksusse Lääne-Saksamaal. Ülesandeks tuua tõendeid president Reagani kurikavalate sõjakavade kohta…

Ossinoore seni aastapikuke lugu võib kesta edasi, sest väga suure tõenäosusega saab sari jätku. Autoreil on kavas ka Deutschland 86, mis peaks ekraniseeruma 2018, ning kaks aastat hiljem lisandub Deutschland 89. Nii ei saa sest president Reagani pahelisuse paljastamise telekunsti valamist. Kui juba vaagida draamaseeria välispoliitilist tausta, leeb ehk pika vinnaga Ostalgiline või Gorby-maniakaalne seriaal, krooniks sakslaste imelise taas-üheks-saamise mälestus novembrist 1989?

Poliitiline tervishoid. Isata sirgunud Martin võtab salaluurelt tööotsa pikemata vastu, kuna ⑴ tema on DDR-i patrioot, ⑵ tema valmidus luuretööks — nagu selgub hiljem — oleneb geenidest ning ⑶ vastutasuks saab suhkruhaigele emale ( Carina Wiese ) lubatud võimalus edeneda eluliselt vajaliku, kuid defitsiitse operatsiooni järjekorras Charité haiglas uue neeru siirdamiseks.

Seni Berliini kurikuulsa Friedrichstraße-jaama piiripunktis töötanud Martin jätab teadmatusse oma sõbratari Annett Schneideri ( Sonja Gerhardt ), kes temalt ootab pealegi last. Vajalik on ehk selgitus, et poliitikast paakunud see sari küll ei ole. Peategelane kaotab isiklikus elus peaaegu järje, aga mitte lootust.

Ronald W Reagan (1911-2004) 23. novembril 1983 kaaskonnaga Air Force-1 pardal

Avalik kiri idapiirilt

Gebistide immuniteedist EV-s Narva linnavalitsuse näitel — sellele juriidilisele kurioosumile osutas ju aasta algul Äripäev ja nüüd on teinud üldsuse süümele koputava pöördumise + avalduse riigiprokuratuurile kohaliku võimuolustiku ja haldusõiguse asjatundja. Isekiri on Mihhail Antonovi kirja lühendanud.

TAUSTATEAVE: Peeter Näkk (*4.12.1958) — esineb ka nimekujuga Petr/Pёtr/Pjotr/Pyotr/Петр Niakk/Njakk/Nyakk/Някк — töötas 1980-ndi teisel poolel Narva linnas KGB operatiivvolinikuna, viimati julgeoleku-kapteni aukraadis… Seda kuni teda 1990 KGB linnaosakonna ülema alampolkovnik Dmitri Baševi soovituse—iseloomustusega soovitati tööle Narva linna RSN-i Täitevkomiteesse. Juunist 1991 sai KGB "erukapten" Narva linnapea nõunikuks õigusküsimustes. Ses samas majas töötab kpt Näkk/Nyakk aga tänaseni, hetkel linnakantselei juriidilise teenistuse nõunik—juristi ametis, kes mh kureerib EV—VF-i ajutise kontrolljoone ületamise küsimusi.

Pyotr Nyakki ametisse nimetanud linnasekretär Ants Liimets on (6. I 2012 ÄP-s, vt tõmmist all) öelnud, et talle oli oma alluva gebistlik taust teada juba 1993, kui Nyakk asus Narva linnapea abi kohale… Kuigi EV põhiseadus (§30) avaliku teenistuse seadus (§14 lg1) nõuab ka omavalitsuse ametnikult Eesti kodakondsust, mida Näkk/Nyakil ei ole.

Liikluskaose poole

Vahtralehe kaotamise vastueede — tähistada vahtralehega liiklushaige Eesti

Liikluskäitumise allakäik võib peegeldada üldist tsivilisatsioonikriisi ja olla isegi globaalprobleem, kuid Eesti teede ja tänavate metsistumist enam eirata ei saa. Lihtsaid viisakusreegleid, mis on sõnastatud liiklusseadustikus, peetakse üha vähem järgimise väärseks. Nõnda maad võttev matslus on laienemas üldiseks seaduserikkumiseks ja lõpeb vist õigusliku nihilismiga, kuna politseigi juba ammu liikluskorda seirata ega ohjata ei suuda. Kohandamaks seadusesõna manduva liiklustegelikkusega lihtsustati tänavu Liiklusseadust, hüljates ridamisi seniseid reegleid ja keeldusid, mille täitmist niikuinii ei suudetud tagada. Samas vaimus on Maanteeametist käima lükatud kampaania (vt 15. IX 2011 PM) sihiga algajaid sõidukijuhte võrdustada kogenutega. Seda mõistagi üksnes formaalselt — kohustusliku vahtralehe-tähistuse minetamisega — mis pidavat liiklust veelgi ühtlustama?

… kui muuta tunnusmärgi (vahtralehe) kasutamine vabatahtlikuks ja teha (veel üks) kampaania parendamaks (vahtralehe-) sümboli mainet, siis peaks selle tunnusmärgi mõju saama tõhusamaks kui senises, kohustuslikus korras. (Maanteeameti peapiiari Timo Vijari intervjuust 15. IX 2011 Postimehele)

Kampaanias rõhutatud teiste liiklejate halvustava suhtumise jutt — et vahtraleht provotseerib kogenud kaasliiklejat näitama oma üleolekut — on argumendina kergevõitu, aga kaalukas siiski vihjena alavääruskompleksile, mis omakorda reedab tugevama õiguse ja hundimoraali levikut kohalikus sõidukultuuri(tuse)s.

Surmakutsar Jõesaar taas pukis

Tapja-Volvo

Ettevaatust kõik, kes te liigute jala või ratastel! Tänasest tuleb tänaval tähelepanelikum olla, sest 7. juulist on rooliroimar Jõesaarel taas mootrosõiduki juhtimisõigus ning soovi korral võib ta iga hetk naasta liikluskeerisse!
-------------------------------------

Tema surmasõidust saab 10 päeva pärast aasta täis. Mis on läinud aastaga selgeks saanud. Et mees jäi süüdi, kuigi oma süüd eitas. Et ta leppis süüdistusega vaid kohtuvälise kokkuleppe võimalust arvestades. Et mees vabatahtlikult ei taandu meediajuhi positsioonilt, kuigi seda lakkamatult lubas. Et seega pole ka roima kahetsetud, kui tast loodud kurblik meediakuvand muidugi kõrvale jätta. Et mees on tõepoolest võimekas spetsialist… meediamanipulatsiooni valdkonnas. Ja meie meedia on manipuleeritav.

Jõesaare kriminaalasja meediakajastus moondus samal põhjusel, miks see oli tavatu — sest õigusrikkuja oli avaõigusliku ERR-i nõukogu ja ka muidu tuntud meediategelane Andres Jõesaar. Riigieelarveline elektronmeedia oli nii või teisiti Jõesaare kontrolli all. Kuid ka peavoolu esindav trükiajakirjandus, mis teatavasti eraõiguslik, võttis algusest peale mõistva ja pigem õigustava seisukoha. Nii saime juba 23. VII 2010 Eesti Ekspressist teada,  k e s  Jõesaar  e i  ole — "ei ole rullnokk"! Aga vastamata on küsimus…

KES TA SIIS ON? Aastast 2003 Ringhäälingunõukogu juhtiva Andres Jõesaare muust ametitegevusest teame, et ta vahepeal on ehk ajutiselt eksinud ka eraõiguslikku sfääri.

• Ta on üle 11 aasta (2000-2011) töötanud Tele-2 juhtkonnas.
• Samuti TV-3 juhatuses, oli AS-i asepresident (1996-1999).
• Ta oli ka Eesti esimese eratelekanali Reklaamitelevisiooni (RTV) asutaja 1992, ent see juhtus veel riikliku Telemaja katuse all…

Niisiis sattus Jõesaar nende ärastajate sekka, kes riigieelarvelise ETV kasumlikumad otsad sobival hetkel oma taskusse suunasid. Milline oli Jõesaare osa: esiteks oli ta ETV reklaamiosakonna juhataja (1990-1992) ning siis juba Reklaamitelevisiooni ärijuht (1992-1995) ehk teisiti öeldes — EKP KK poolt riigi-TV juhiks määratud sm Siimanni parem käsi. Viimane muutis vastse telekanali esiešeloni kommunistide ja venevõimu käsikute ühenduse Koonderakonna valmismootoriks. Erakanal RTV aitas ka omanikku ennast — Mart Siimannist sai pea EV valitsusjuht — ning veeretas rahva kukile lõpuks ka korrputiivsema Vähja-valitsuse. Peaminister Tiit Vähi oli see kübaratriki-mees, kes ärastas Toompea kabinetis istudes Silmeti nii, et tema omandus selgus alles tagantjärele. Nüüdseks on end ühes naha ja sarvedega nii itta kui läände maha müünud…

Jõesaare juhtumi hiina variant

Liiklusroimar Li

HIINA KUULSATE LIIKLUSROIMARITE ELU
Temagi süü oli nii ilmne, et katsed seda kinni mätsida tekitasid üldist pahameeletormi. Joobes 22-aastane nooruk, kes oli oma WV-sedaaniga kimanud 5km/h-tsoonis pealtnägijate sõnul vähemalt 40km tunnikiirusega, ajas alla kaks rulluiskudel tütarlast. Üks neist, Chen Xiaofeng, suri järgmine päev, teine pääses püsiva jalavigastusega. Tragöödia juhtus Kesk-Hiina Hebei provitnsis Baodingis 16. X 2010 kl 21:40 otse Hebei ülikooli juures. Tüdrukud olid parasjagu koolilinnaku toidupoe ees, kui Volkswagen nad pikali paiskas.

Hukkunud Chen Xiaofeng oli pärti vaesest talust. Süüdlane Li Qiming (pildil) aga Baodingi kõrge politseiametniku poeg, kes kinnipidamise hetkel püüdis oma isa nime kilbiks kasutada.

"Minu isa on Li Gang!"

— just nii röökis roolis istuv Qiming, kui oli sündmuskohalt esiteks minema kihutanud ja siis hooletult tagasi sõitnud, nii et ta ülikooli lähedal turvameeste poolt viimaks kätte saadi.

Õnnetus lõi kõmu lahti nagu iga haarav sotsiaaldraama. Kui ülekohtu ohver on lihtinimene ja vastas — privilegeeritud üleastuja, kes võimuhoobe ja positsiooni kasutes süü ja karistuse eest pageb.

KARTUS MÕJUVA DRAAMA EES…
Seesama pani ka võimupartei büroode ja tsensuuriametkonna häirekellad helisema. Õieti võtsid parteiametnikud õnnetuse järel kiirelt tarvitusele viimsegi meetme, et lugu üldse ära sumbuks. Kuid jultunud liiklusroima ümbritsev kaitsevall langes uue meedia mõjul kui liivast kindlus. Selle vastu avaldati meelt mitmel moel nii virtuaal- kui ka füüsilises maailmas (nt alloleva installatsiooniga), kirjutati parteiluule paroodiaid, protestilaule ja kartmatult avalikke kirju. Ehkki süüdlane oli ilmselt niigi vahi all ja ka ekspertiisid ei veninud (nagu siintuntud juhtumil), oli meediavaikus avaliku kõmu taustal läbipaistvalt teesklev ja masendav oma häbituses.

Mõistes kui piinlik asi õieti on, asusid valitsusvõimud avalikkuse reaktsiooni kujundama muul moel kui lihtsalt selle kajastust piirates. Nädal aega internetis kestnud pahameele-sumina peale tõi Hiina Kesktelevisioon (CCTV) 22. oktoobril eetrisse intervjuu Li Gangi ja ta pojaga. Viieminutine saade oli tundelisi vabandusi tulvil.

Kesk-TV 22. X 2010 "uudislõik" + esinejate kehakeele arvustusega sildid YouTube'is

Hiina üks veebikolumnist (Hexun) kommenteeris muutust riigitelevisiooni suhtumises:

Ausalt, ma mõistan, miks CCTV toimetajad tegid kannapöörde ja asusid jahutama ühiskondlikku raevu riigiametnike tõesti ülbete võsukeste vastu. Nad pühendasid oma kallid eetriminutid, et näidata Li isa ja poja pisarid, nuttu ja kahetsust. Aga samas tegi CCTV ka saatusliku vea, jättes täiesti tähelepanuta ohvrite pereliikmete vajaduse omi tundeid väljendada, kaasa arvatud võimalus, et nad oleks võinud teo sooritaja ning tolle isa siirad vabandused vastu võtta. See oli lühinägelik ja rumal, sest loo ohvritepoolne vaatepunkt on nüüd inimõiguslaste ja erimeelsete, aga mitte ametliku meedia päralt. Nii minetas CCTV pea täielikult oma usaldusväärsuse ja aususe juhtunu kajastamisel.

Kunstnik Ai Weiwei tegigi selle vastaspoole kajastustöö ära, kui avaldas oma veebiküljel intervjuu hukkunu isa ja vennaga, kes nüüd kinnitasid, et on lükanud tagasi kõik ettepanekud süüasja ning pretensioonide üle läbi rääkida. Teised blogijad seavad kahtluse alla kõigi Kesk-TV "reality show" osaliste siirust. Mõni osundab seerjuures ameerika telesarja miimikaspetsi Dr Cal Lightmani märkusi nagu:

"… Inimene kasutab niisugust ilmet, olles kurb, pettunud, tusane ja süüdi, alla 15% isikuid suudab seda võltsida. Kui selline väljendus püsib näol aga üle 5... 10 sekundi, siis on see tõenäoselt teeseldud. (...) Li Gangi poeg kortsutab videos oma kulmu mitu korda — vahel pikemaltki kui 10 sekundit! On lausa tunne, et ta püüdis seda ilmet hoida, et demonstreerida nõnda oma "valu" ja "enesesüüdistust". Inimene, kes tunneb tõelist valu ja süütunnet, võib loomulikult kortsutada oma kulme, ent Li Gangi pojal läks selle ilme saavutamiseks vaja ka muid näolihaseid..."

"MINU ISA ON LI GANG!" — samad sõnad on Kagu-Hiina Chongqingis püstitatud monumendil (AP foto) Ta isa on ühiskondliku julgeoleku linnaülema asetäitja. New York Times märgib 18. XI 2010, et...

Kuu pärast õnnetust teab lugu kogu Hiina ja lausung "Mu isa on Li Gang" on saanud mõruks naljaks. See on lööklause igaks puhuks, kui püütakse vastutuse eest luusida, olgu nõusid pesemast või pruudile karistamatult truudust murdes… Isegi valitsuse kohmakad üritused lugu kontrolli all hoida on noorte ja teadlikumate hiinlaste põlguse sihtmärgiks muutunud.

TÄIENDUS 31. I 2011: Kohaliku politseijuhi Li Gangi poeg, 23a Li Qiming tunnistas end Xinhua—VoA—RFA teatel 30. I süüdi ja pandi 6a vangi. Hebei provintsi kohus arutas 5 päeva kriminaalasja, mis hõlmas purjuspäi sõidukijuhtimist ja tapmist. Li sõitis läinud aasta 16. oktoobril üliõpilaskülas otsa 2 naisüliõpilasele, tappes neist ühe Chen Xiaofengi ja vigastades teist, Zhang Jingjingi, mõlemad ohvrid olid sellal 20a-sed. Tunnistuste järgi karjus süüalune tabajatele: «Las käia, kaeba mu peale! Mu isa on Li Gang!» Vahejuhtumit kogeti kompartei-ametnike ja võimuladviku erikohtlemise näitena, mis interneti vahendusel tekitas üle Hiina rulluva pahameele-laine.

LISAKS: Kommunistlikud zombid — Isekiri: Andres Jõesaare reality show jätkub…

Jõesaare sada päeva — ilma kahtluseta

Laia kõlapinnaga süüasi on sammu võrra lähemal õiglasele lahendusele, kuid paistab seda hullem eetilisest küljest. Isekiri teeb Jõesaare asja vahekokkuvõtte ja õigusliku eritluse.

Esmaspäeval — 25. oktoobril, kui 2 ohvriga liiklusõnnetusest oli läinud täpselt 100 päeva, kutsuti meediajuht Andres Jõesaar esimest korda ülekuulamisele. Politseiuurija esitas talle ametliku kuriteo-kahtlustuse Karistusseadustiku §422 lg1 alusel (liiklusnõuete ja sõiduki käitlusnõuete rikkumine), mis võib kaasa tuua maksimaalselt 5-aastase vangistuse.

Kahtlustatava ja süüdistatava õiguslikul seisundil pole kehtiva kohtueelse menetluse korra järgi mingit vahet (KrMS §35 lg2). Lihtsalt süükahtlus ei ole veel prokuratuuri poolt (süüdistusaktiga) kohtukõlbuliseks vormistatud. Prokuratuur ei saa edaspidi süüdistust esitades siiski enam millegi sisulisega politseiuurimise käigus tekkinud kahtlust täiendada ega kummutada. Üldsuse ajapikku vaibuv huvi on peaküsimuses — keda juhtunus süüdistada? — rahuldatud ja seega, kui vahepeal midagi erakorralist ei juhtu, jõuab Jõesaare süüasi samas seisus ka kohtusse. Küsida jääb vaid, kui kaua asi veel venib.

Jõesaar & Sauerland avalikkuse kohtu ees

Duisburgi linnapea Adolf Sauerland, 55 (pildil) — tema kedagi ei tapnud, ent avalikke huve järgima seatud kõrge ametimehena oli liiga hooletu. Andres Jõesaar, 51 — jah, paraku küll tappis, aga... Avalikkuse huvide järgijaks ringhäälingunõukogus sobib ikkagi!? Niipalju kummagi juhtumi erilaadsusest. Mis neid mehi aga seob, on mõlema topeltsuutmatus — ehk täpsemalt sõnastades —

• — suutmatus tagasi astuda ja...
• — suutmatus mõista oma ametikohase ühiskondliku vastutuse tähendust.

Tapmisähvarduste pärast on Duisburgi linnapea võetud politsei kaitse alla. Samal põhjusel hoidus ta end näitamast leinateenistusel. Keda sel teenistusel mälestati, need olid muidugi Love Parade'i ebapädeva korraldustöö tagajärjel hukkunud 21 inimest. Linnapead süüdistataksegi selles, et tema ja tema juhitud linnavalitsus eiras politsei- ja päästeametnike ohuhoiatusi, mis tehti enne 24. juulil toimunud hiiglaslikku tehcno-festivali. Duisburgi elanikud on nõudnud Sauerlandilt ülemmeeri kohalt tagasi astumist massimeeleavaldustel. Ja Westdeutsche Allgemeine Zeitungi Duisburgi toimetaja 1. augusti kommentaari nördinud toon väljendas igati linnarahva meeleolu...

Linnapea Adolf Sauerland on lasknud mööda viimse reaalse võimaluse võtta Love Parade’i katastroofi eest poliitiline ja moraalne vastutus. Wolfgang Gerritsi kommentaar: Linnapea Adolf Sauerland hülgas nädalavahetusel viimase võimaluse tagasi astuda ja võtta seega enda kanda poliitiline ja moraalne vastutus Love Parade’i katastroofi eest. Ta on kümne küünega oma koha küljes kinni. Arusaamatu on ta soov linnapeana uurimisel silma peal hoida, st pead liiva alla peita ja mitte mõista, et 10 päeva pärast tunnelitragöödiat ei või enam niimoodi jätkata. Miks ta peidus on ja pööraselt ikka oma joont ja süütust taga ajab, mida arvukad kriitikud küsitavaks peavad? Oleks tal kaastunnet tragöödias kannatanute vastu, siis mõistaks ta, et linna haldusasjade eest vastutava mehe suust tahetakse kuulda vaid ühte: “Ma loobun linnapea toolist.” Tagasi astudes teeks Sauerland lõpuks võimalikuks katastroofi tegelike asjaolude ausa uurimise linnavalitsuses. Sauerland ei tohiks sedavõrd naiivne olla ja arvata, et ta linnapea rollis veel jätkata võib. Kuidas see välja näeks? Adolf Sauerlandi poliitilise tegevuse aeg Duisburgis on ümber. Lõviosa elanike silmis on linnapea usaldusväärsuse kaotanud. Millal tast ometi lahti saab?

WAZ—Duisburg 1. VIII 2010: Verpasste Gelegenheit für Adolf Sauerland

Taandumisnõudeid ei ajenda juriidiline, vaid eetiline vastutus. Küllap leidub mittetaandumise kasuks kummalgi, nii Jõesaarel kui Sauerlandil omi ajendeid. Leidub ehk mitugi — sissetuleku taseme säilitamisest kuni süütuse presumtsiooni pühaliku kummardamiseni. Üks kaalukam kui teine! Ometi ei ole neil kaalutlusil kokkuvõttes — kui ühiskondlikult avarad nood ka ei näiks — mitte vähematki pistmist rahva tahte, õiglustunde ega avalikkuse teenimise, ka mitte eneseõigustaja ühiskondliku mainega. Kõik taandub loomupäraselt ühe või teise isiku kitsarinnaliseks erahuviks. Veel üks erijoon on Eesti ja Saksamaa juhtumil. Lakkamatu meeleavaldamise asemel Duisburgis (vt Reutersi videot 29. juuli protestikogunemisest raekoja ees) piirdub Eesti "avalikkuse suur huvi" Jõesaare kriminaalasja kulgemise vastu prokuratuuri piiari tülitamisega Õhtulehe (27. VII 2010) või Delfi.EE (2. VIII 2010) südika ajakirjaniku poolt... Kuulmaks iga nädal ikka sama vastust:

"Sellist infot, millest avalikkust teavitada, meil pole."