Milline Fultonis täna 80 aasta eest antud loengu pealkirja eestindus oleks parem: «Rahu kõõlused» — «Rahu tugevus» — «Rahu sitkus» — «Tõhus rahu» !?‽
Suuri sõnu pelgamata võib seda lugeda ristiusu-tsivilisatsiooni kaitsekõneks rahvusvahelise kommunismi pealetungi ja punase ohu, so Moskva-poolse külma sõja¹ eest. Samas nimetab Churchill «marssal Stalinit oma sõjaaja võitluskaaslaseks». Ameerika Ühendriikide vs soveti/vene/rahva/riigi esinemissagedus kõne põhiosas on aga tasakaalus (vastavalt 16× vs 17× ehk 6% USA kasuks) Rõhk on ennemini rahuvõitlusel ja konfliktiennetusel anglo-ameerika vägede ehk sõjalise jõu ja taristu lõimimise ning ÜRO kaudu koos ka Nõukogude/Venemaaga toimides, mistap ongi õige eestindada kõne ametlikku pealkirja nii, nagu Isekiri teeb — «Rahulõim» (I jj osad)
ISEKIRJA TÕLGE rõhutab just maailma rahu nimel lõimimise aspekti Churchilli Fultoni-kõne algupärase pealkirja «The Sinews of Peace»² eestinduses. 'Rahulõim' on tabav ja loov tõlge, sest lõim eesti keeles viitab just sellele sidemele või koeniidile, mis põimudes ühendab, tugevdab ja annab sitke tarruse.
Selline pealkiri on võti kõne mõistmiseks ja võtab tulipunkti selle peamise mõtte — et rahu ei too nõrkus ega sõnadevaht, vaid vastupidav aluslõim, millena Churchill oma loengus esitles anglo-ameerika rahvaste majanduslikku, sõjalist ning perspektiivis ka poliitilist integratsiooni (ühiskondsuseni välja)³ ning maailmakorra kehtestamist ühiselt jõu ja tugevuse ilmutamise teel.
Churchill rõhutas kõnes korduvalt, et rahu 'lõim' (sinews) tekib läbi vennaliku ühenduse/liidu (fraternal association), ühiste mere- ja õhuväe‐baaside, sõjalise koostöö, ÜRO tugevdamise, tuumatehnoloogia saladuse hoidmise ja jõupõhise ennetuse kaudu – mitte passiivse diplomaatia, vaid aktiivse koostöö ja valmisolekuga vältida konflikti.
Varasemad eestindused on seevastu kas kaudselt kirjeldavad "Rahu sidekoed" või otsesed "Rahu kõõlused". Mõnikord kasutet "Rahu lihased" tahavad rõhutada jõudu. Kuid kõik taolised osutuvad liiga kirjeldavaks, ei kõla Churchilli retoorilise ande vääriliselt ega loo sellist turvatunnet kui "Rahulõim", kus läbi eesti keele omase voolujoonelisuse kogu loenguga pakutav konfliktiennetuse käsitus on enam kui aistitav. See on tõepoolest kõne vaimule truuks jääv pealkiri, mis rõhutab just sinewsi kui aktiivset, siduvat jõudu, mis hoiab koos maailma+rahu.
Ka loengu põhiosa siinne väga täpne ja loomulik tõlge säästab teksti jaoks ainuvõimaliku pieteediga Winston Churchilli kõne dünaamilist pidulikkuse ja hoiatuste vahel hüplevat maneeri.
VAISTLIK RAHUTUNG. Rahulõim seostub koguni salajase sõjaplaaniga «Mõeldamatu», andes nii sellise eestinduse täiendava õigustuse. Operatsioon «Mõeldamatu / Unthinkable» (1945) ja Fultoni-kõne (1946) on kaks sammu selsamal churchilliku mõttekäigu teel, kus jõu laad pöördeliselt muutub.
Salajases kavandis plaanitav jõud väljendunuks otseses sõjalises sekkumses. Plaan koostati Churchilli korraldusel ja see eeldas lääneliitlaste 47 diviisi + taasrelvastatud saksa sõjavangide üksuste lööki Punaarmeele sundimaks Stalinit Ida-Euroopast taganema. See oli puhtal kujul "kõva jõud", mis pidi vallanduma juba suvel 1945, vaid poolteist kuud pärast võitu IIIR-i üle. Ent plaan lükati koheselt tagasi — just nimelt mõeldamatuna, sest sovetlike tankide ja diviiside ülekaal osutus liiga võimsaks.
«Rahulõim / The Sinews of Peace» kajastab jõudu ennetava, lõimitud tarrusena, mis hõlmab maailma pigem tervikuna või vähemalt angloetnilise ühendusena. Sama hirm sovetliku ekspansiooni ees püsib, kuid nüüd ei räägi Churchill enam rünnakust. Ta pakub vennalikku ühendust, mille lõimeks oleksid: ühised mere- ja õhuväebaasid üle maailma; ühine kaitse‐standard ohvitseride ja kadettide vahetamisega, ühismõõdus relvastuse, samas taktis õppuste ja ühtmoodi õpikuiga; ÜRO-le loodava rahvusvahelise õhuväega; 20-aastase UK+CCCP koostöö-lepingu pikendamisega 50 aastani…
See on jõud, mis ei ründa, vaid vastastikku seob ning ennetab. Rahu ei loo nõrkus, vaid lõime tugevus — selle metafoori on tabanud mõtteliselt mitmekihilisse pealkirja ka eestindus «Rahulõim». See ei ole lihtsalt ilus sõnamäng, vaid kaasaja-käsituse peegeldus ses dramaatilises pöördepunktis, mis muutis tankid AD 1945 lähiajastu baasideks, õppusteks ja ÜRO rahvusvaheliseks väeks. See on Churchilli mõtte areng ühest äärmusest teise: sõjast ennetavasse koostöösse.
Potsdami / Berliini konverents 24. VII 1945. Siin leidis aset (vasakult) Stalini, Trumani ja Churchilli esimene kahe/kolmekesi ning Churchilli—Stalini viies ja viimne kohtumine. «Mõeldamatu», mis pidanuks käivituma 1. VII 1945, jäi käiku andmata, andes asu «Rahulõimele».
MÄRKUSED
(1) Külm sõda ei alanud 1946 (nagu arvab nt BBC 1. III 2026) vaid esines nähtusena 20 sajandit varemgi (vrd Carthago delenda est — Marcus Porcius Cato) ning sai külma sõja (guerra fría) nimetuse täpselt 650 aastat enne (AD 1296) XX sajandi Churchilli-hetke, mil anti kõnealune loeng Fultonis.
(2) Originaali sinews of peace anatoomilisi allusioone rahu 'sidekudede' või 'kõõlustega' tuleb mõista metafoorselt jõu, sidususe ja\või tugeva tarrusena, mis hoiab midagi koos (taristu + püristuna)
(3) Winston Churchillile omistati aprillis 1963 USA esimene aukodaniku tiitel (Honorary Citizenship of the U.S.) Muide, Sir Winstoni ema — NYC-s 1854 sündinud Jeanette Jerome (Londonis 1921 surnud Jerome-Churchill) oli samuti ameeriklane (USA kodakondsuse evimise tähenduses)
Winston Churchill (1874–1965) suri 90-aastaselt, samas kui Konstantin Päts elas 81 aastaseks (1874–1956) ning tänu panusele Eesti Vabadussõjas olid mõlemad vabadusristi sama klassi (VR I/1) kavalerid.
VA KONSTANTIN Päts, kes juhtis EW-d seitsmel korral üle üheteist aasta ja on ajaloo valgusse jäänud praktilise meelega juhina, kes ikka ja jälle kerkis esile suurima häda tunnil. Tema jesuiitlik valmisolek tantsida kas või "vanakuradi vanaemaga", kui seda nõuavad Eesti huvid, on Pätsi enda väljendusel üldtuntud. Riigivanemana parlamendis valitsusliidust rääkides tsiteeris ta kord Bismarcki öeldes:
》… kui poliitika nõuab, siis võtan mina ka vanakuradi vanaema oma käe alla ja löön temaga tantsu.
Jaan Lattik: Laske end siis vanakuradi vanaemaga laulatada!
Konstantin Päts: Teid paneme laulatama, hr Lattik.
Jaan Lattik: Ei mina küll laulatama ei tule.《 IV Riigikogu 20. II 1931 stenogramm.
SIR WINSTON Leonard Spencer—Churchill, kes sööritiitli sai valitsusjuhina 24. IV 1953, so alles oma teisel ja ühtlasi viimasel ametiajal, töötas tema-majesteedi-valitsus-kabinetis kokku kakskümmend üks aastat ja seejuures kaks korda ka peaministrina. Ja eks maitsnud Winstongi vangipõlve,¹ ent seda enne poliitkarjääri, veel ajakirjanikuna Buuri sõjas. Temagi oli antikommunist ja ÜK kogu võimuladvikus aastail 1918-20 Venemaa sündmustikku sekkumise peamine pooldaja. Ja kuigi kaal kummalgi erines, vaagisid mõlemad välispoliitikat võimutasakaalu-doktriini abil… Kuni 1940-ndini. Suurim erinevus oli inglase suursugune seisus, riigimehe-töö mängukõrgus ja mõistagi üleilmne mõju. Sest Churchill luges oma elu-ülesandeks Vaba maailma päästmist ja hoolitsust brittide ilmariigi ning seda võimalikult kauem säästva anglo-ameerika vendluse eest.
PÜHAPÄEVAL, 22. VI 1941, olles Chequeris — Briti peaministrite puhkeresidentsis — sai Churchill sõnumi, mis muutis sootuks sõja kogu käsituse. Saksamaa sissetung Venemaale oli alanud. Oma 19-minutises raadiokõnes (audio) ütles Churchill tolsamal õhtul:
》Keegi ei ole olnud nii järjekindel kommunismivastane kui mina viimatise 25 aasta kestel. Ma ei võta tagasi ainsatki sõna, mida selle kohta olen lausunud. Kuid kõik kahvatub vaatepildi ees, mis on avanemas nüüd. (…) Iga mees ja iga riik, kes võitleb natsismi vastu, leiab meie toetuse. Iga mees või riik, kes marsib Hitleri kõrval, on meie vaenlane.《
See tõotus tähendas AD 1941 Suur-Britanniale kohest vastu(a)stumist Hitleri välksõjaga Euroopas liitunud kümnekonnale maale, sest…
• Saksamaaga kõrvuti ründas N Liitu 22. juunil ka Rumeenia
• Soome ühines sõjaga 26. juunil
• Ungari 27. juunil
• Albaania, Itaalia, Slovakkia kolmekesi korraga 30. juunil
• Bulgaaria, Horvaatia, Soome, Taani ühinesid 25. novembril Kominterni-vastase paktiga…
Suur-Britannia kuulutas 7. detsembril sõja Rumeeniale, Soomele ja Ungarile.
》Kui Hitler ründab põrgut, siis vähim, mida ma teha saaksin, on heatahtlikult kuradi eest kosta alamkojas《 oli vastanud Winston 21. juuni õhtul oma erasekretäri küsimusele, et kas ei ole see tema, Churchilli kui põlise antikommunisti veendeiga vastuolus, kui ta N Venemaad Hitleri rünnaku puhul kavatseb abistada.
Järgmisel päeva, 22. juuni õhtul just seda ta oma raadiokõnes lubaski. Kuid Churchill läks oma suhtluses põrguvürstiga Bismarckist kaugemale — tema sõlmis liidulepingu. Ta külastas Moskvat ÜK esimese peaministrina. Jossif Staliniga veetis ta oma järgnevast elust ligemale kolm nädalat, mis jaotusid viiele kohtumisele nii kahepoolseil läbirääkimisil kui ka laiemail konverentsidel.
☭ ☭ ☭
SÕJASÕPRADE KOHTUMISED:
• Moskva konverents 12.–17. VIII 1942 – Churchilli esimene kahepoolne kohtumine Staliniga keskendus teise rinde küsimusele.
• Teherani konverents 28. XI – 1. XII 1943 – esimene "Suure kolmiku" kohtumine Franklin D Roosevelti osalusel.
• Moskva konverents 9.–18. X 1944 – teine kahepoolne kohtumine, tuntud kui "protsendileping".
• Jalta konverents 4.–11. II 1945) – teine kolmikkohtumine Roosevelti osalusel.
• Potsdami konverents 17.–25. VII 1945.
Konverents koodnime Bracelet all, mille aegu augusti keskel 1942 Churchill külastas ka Stalini suvilat ja kinkis talle kabinetiraadio.
Teisel Moskva konverentsil, mille koodnimeks oli Tolstoi, räägiti sõjajärgseist mõjualadest Ida-Euroopas ja Balkanil. Üritati nn protsendileppimust, kus Winston kirjutas paberile mõjuväljade jaotuse (nt N Liidule 90% Rumeenias; Suurbritanniale 90% Kreekas; Bulgaarias N Liidule 75%, Jugoslaavias ja Ungaris 50:50) ja Jossif lisas lehele sinise pliiatsiga heakskiidu märgi.
Nende suhe oli pragmaatiline, kuid pingeline – Churchill ei usaldanud Stalinit, nagu näitab ka operatsiooni «Mõeldamatu» välmimine (millest võib lugeda allpool), ometi tekkis neil IIMS-aegsete kohtumiste käigus teatav ettevaatlik, aga siiski vastastikune austus. Nad pidasid ja nimetasidki teineteist võitluskaaslasiks.
☭ ☭ ☭
PÕRGULIK FLIRT ei viinud Marlborough' hertsogide järeltulijat Winstonit õnneks hullarisse, nagu juhtus Konstantin Pätsiga juba Kurjuse impeeriumi looja lõugade vahel. Viimase üksnes otsene vangistuski (türmis/ vanglas/ vangilaagris, v.a asumine ja karistusmeditsiini rakendamine) tema vangistuste kõiki teadaolevaid faase — nii tsaari-, saksa kui ka sovetiaegu arvestades — kestis kokku kuni kuus aastat.²
Eestit tabanud sovetiokupatsiooni ühe järelmina määras punavõim president Pätsile pikalt kestva psühhiaatrilise sundravi. See tähendab, et Stalini senine vang viidi 24. III 1943 türmist üle sunniviisilisele ravile psühhoneuroloogia/ psühhiaatria-haiglais. Alul piirduti Kaasanis asuvate sundravi võimaldavate asutustega, seejärel viidi ta Čistopoli linna ikka samal Tatarimaal.
Psühhiaatria poliitilist kuritarvitamist põhjendati sageli tõsiasjaga, et patsient Konstantin keeldus loobumast EW presidendi tiitlist. Nii nägi ta mitmesuguste sovetlike raviasutuste palatite lagesid oma viimsepäevani… Siiski ühe lühikese — Stalini surma järgse "rahvuslikuma" vaheajaga AD 1954 ka Eesti südames paiknevas Jämejala Vabariiklikus Psühhoneuroloogiahaiglas (praeguses Viljandi haigla psühhiaatriakliinikus) Ent kohaliku rahva tähelepanu ja eestlaste "palverännakute" sagenemise hirmus saatsid kohaliku nukurežiimi esindajad ta kiiresti tagasi N Liitu, kus Päts paigutati Kalinini (Tveri) oblasti Buraševo psühhiaatriahaiglasse. Sääl kuuldustepärane "Eesti kuningas" 18. I 1956 ka suri. Kokku kestis Konstantin Pätsi "psühhiaatriline" kinnipidamine seega 12 aastat ja 10 kuud (24. III 1943 – 18. I 1956)
Puhkusreisil USA-s viibiv Winston Churchill (71) saabus Fultonisse koos president Trumaniga (61) rongil Washington-DC-st. Tavaliselt kaheksatuhandese linna elanikkond oli korraga paisunud 50 tuhandele. Kõne ootava kõrgkooli aula/võimlas oli valmis kaks ja pool tuhat kohta, millele juba päev ette kogunes 30 tuhat istekohti taotlevat palvet.
AJALOOLINE KÕNE kestab kolmveerand tundi, k.a selle pidamist paarkümmend korda aplauside ja naerupahvakuiga katkestavad pausid. Churchill näib tuginevat käsikirjale, mis hõlmab poolsadat pisimõõdus paberlehte.
Kõne tuumaka osa ~5500 sõna tervikteksti ~5800-st (~30 tuhat tähemärki) vahendab Isekiri eestindusena.
Kõne temaatikas keskendub Churchill kahele suurele — tavainimest ja tema kodu ähvardavale ohule. Need on sõda ja türannia. Churchill pakub lahendust: tugevdatud ÜRO, inglise keelt kõnelevate rahvaste (Briti impeeriumi + USA) erisuhet (inglise special relationship) ja valvsust sovetiohu vastu, kuid mitte agressiooni.
Ta kasutab metafoore nagu "raudne eesriie", "viies kolonn", "templi ehitamine" (ÜRO), "rahulõim" (sinews of peace) ja rõhutab anglo-ameerikalist ühtsust üleilmse rahu tugisambana.
Temaatilised alalõigud kõne ülesehitust järgides:
(1) Sissejuhatus ja auavaldused (esimene 6')
Tänu Westminsteri College'ile, president Trumanile ja auditooriumile. Churchill rõhutab kõnelemist poliitikas jms küllastumiseni kogenud, ent siiski eraisikuna.
(2) USA maailma tipus ja üldine strateegiline kontseptsioon (järgmine 7')
Võimu haripunktiks USA-le on kohustus üleilmse tuleviku ees. Kõne põhieesmärk: kaitsta kõiki kodusid kahe "üüratu röövli" — sõja ning türannia eest.
(3) Sõja vältimine: ÜRO ja praktilised meetmed (10')
Ühinenud rahvaste uue koondise tugevdamine rahvusvahelise relvajõuga (lennubaasid) Aatompommi saladuse hoidmine (mis oletatavasti oli siis veel) USA + UK + Kanada kätes. "Templi ehitamine" kalju, mitte liiva peale.
(4ª) Türannia ja vabaduse põhimõtted (6')
Demokraatia puudumine paljudes riikides, politseiriigid. Ja sellele vastanduv i inglise keelt kõnelevate rahvaste pärand: Magna Charta, Declaration of Independence jm. Valimisõigus, sõnavabadus, sõltumatud kohtud.
(4ᵇ) Nüüdne vaesus ja tulevikulootus (lühida üleminekuna)
Kui sõda ja türannia kaovad, toovad teadus ja koostöö külluse ajastu.
(5) Keskne sõnum: angloetniliste riigirahvaste vennalik liit (9’)
Taotleb UK + USA erisuhteid. Ühiseid sõjaväebaase, ohvitseride ja kadettide vahetust, ühist kaitsestandardit… See ongi rahu alus ja aitab ka ÜRO-d.
(6) Raudeesriie ja punane oht Euroopas (kuulsaim lõik, 6')
Üleskutse vastastikusele mõistmisele Venemaaga, ehkki tugevama positsioonilt. Churchill peab enda sõnul lugu tublist vene rahvast ja "sõjakaaslasest Stalinist", mõistes N Liidu piiride kindlustamise vajadust, kuid sovetliku kontrolli alla — raudkardina taha suletud on niigi juba Varssavi, Berliin, Praha, Viin, Budapest, Belgrad, Bukarest ja Sofia.
》"Stettinist Läänemerel Triestini Adriaatikas," sõnab sõjaaegse Inglismaa juht, "on langenud raudne eesriie üle mandri…"/ From Stettin in the Baltic to Trieste in the Adriatic, an iron curtain has descended…/《
Moskvale allutet pealinnade loetelule ainsa vastupidise näitena lisab ta Kreekas lääneliitlaste järelevalve tõttu võimalikud vabad valimised. Selle lõigu märksõnad — viies kolonn, komparteid ja totalitarism — seavad tulipunkti Moskva maailmavallutuse põhimustri.
》Kommunistlikud parteid, mis on väga väikesed kõigil neil mail, on tõusnud esikohale ja võimu juurde, mis ületab kaugelt nende arvukust, ja nad taotlevad kõikjal totaalset kontrolli. Mis järeldusile need faktid ka ei viiks — ja faktid nad on — pole kindlasti see vaba Euroopa, mille ülesehitamise eest me võitlesime. Ka mitte see Euroopa, mis sisaldaks kestva rahu algeid,《
ütleb Churchill.
(7) Lõpp ja üleskutse ühtsusele (4')
Vajadus tugevuse järele vältimaks sõda. Liites UK ja USA jõu, on tulevik selge…
》mitte ainult meie ajaks, vaid sajandiks.《
KOKKUVÕTLIKULT on Fultoni-kõne oma loogika, korduvate metafooride ja tunnete tipuga raudeesriide-kujundi juures retoorika meistriteos, mis korrastas külma sõja verbaalset arsenali ja julgustas edendama anglo-ameerika liitu.
Kuulsaim pilapilt. Leslie Illingworthi, 43, karikatuur «Pilk raudeesriide alla» ajalehe Daily Mail 6. III 1946 numbris.
Kuigi alul kiputi tema hoiatusi naeruvääristtama samamoodi kui 1930-ndil, mil ta revanšistliku natsiohu eest hoiatas, kinnitasid Churchilli käsituse tõetruudust ja pühkisid umbusu viimsegi varju ta hoiatuskõnele järgnevad sündmused. Kõige drastilisemalt realiseerus raudkardin Saksamaa idasektori piiridel, alates Berliini läänesektori blokaadist AD 1948 ning Berliini müüri püstitamisega AD 1961 lõpetades.
Churchilli 5. III 1946 kõne Fultonis tabas selge siluetiga varju vastasleeris. See oli Joe ehk Joss ehk Jossif Stalin, kes end pisut kogunud, seejärel ka valjult vastas…
MOSKVA VASTUS koostati umbes nädalaga ja avaldati Pravdas 14. III 1946 Stalini "intervjuuna" (jutumärkides, sest tegelikult olid need vastused "Pravda kirjasaatja" 3 küsimusele hoolikalt läbi mõeldud, sõnastuselt rafineeritud ja kõlasid Moskva raadios juba 13. märtsil) Selle vastuse mürgine, ent argumenteeritud ja ideoloogiliselt tihe tekst (koos sama aasta 9. veebruaril "valimiste" puhul peetud kõnega)¹ kuulub kahtluseta külma sõda kajastavate dokumentide lugemikku.
«Stalini intervjuu» oli ilmselt kaalutletud vormiga. Selle tekst jäi teema-püstitusele Churchilli sõnavõtus ka mahu poolest alla, moodustades sellest kolmandiku (1700 sõna 5500 vastu) Vene lehe esiküljest hõlmas reema täpselt 2 laia veergu ja nõudis kiiremalt lugejalt kümmekond minutit aega, kuna ex-PM-i briti-inglise kõnekunsti taies vältas kindlasti üle ½ tunni (BBC salvestisena 46')
MOSKVA JUTUPUNKTID. Jossif Ðugašvili, alias Stalini vastuväited ja -rünnakud lühidalt:
• Churchill kui sõjaõhutaja – Stalin nimetas teda sõja otseseks provotseerijaks, kes vehib mõõgaga ja üritab külvata lahkhelisid endiste liitlaste sekka.
• Võrdlus Hitleriga oli üks teravamaid lööke…
》Härra Churchill ja tema sõbrad sarnanevad silmatorkavalt Hitleri ja tolle sõpradega.《
See oli sovetliku agitpropi ja üleilmse rahuliikumise (Moskva peamise propagandaaktsiooni) seisukohalt vägev võte, kuna sovetisangarluse tipuks loeti just Hitleri-vastast (nn antifašistlikku) võitlust.
• Rassiaktsent – Stalin süüdistas Churchilli selles, et too propageerib angloameerika (inglise keelt kõnelevate rahvaste) ülemvõimu ja rassiteooria vastavat teisendust, kus väidetavalt nemad vaid on kutsutud maailma saatuse üle otsustama.
Stalini vastuse esmakajastus väliseesti ajakirjanduses — Saksamaal Geislingenis ilmuva Eesti Posti 7. leheküljel
• Ida-Euroopa kaitsmine – Stalin põhjendas sovetlikku mõjusfääri Poolast Bulgaariani legitiimsete turvahuvide ja -vajadusena: kuna N Liit kandis sõjas suurimaid kaotusi, on tal ka õigus luua idapoolne julgeolekuvöönd, laskmata sinna naasta fašistlikke režiime või eksiilvalitsusi, nagu seda olid Władysław Andersi ja Draža Mihailovići vastavalt Poolat ja Jugoslaaviat esindavad pagulasvõimurid.
• Lääne "silmakirjalikkus" – õigemini irvitav vastandus: Inglismaal valitseb leiboristlik ühe-partei-monopol — ja seda nimetatakse tõeliseks demokraatiaks, samas kui Ida-Euroopas oli (seni päriselt, aga varsti vaid mängulis-formaalselt) valitsemas mitmeparteilisus (loe: Moskva lõastet kommunistide ohjatavad parteiblokid) – ja seda nimetatakse totaalseks diktatuuriks.
ROPAGANDAALI TARRUS. Milles siis seisnes Stalini vastuse kaalukus. Tegu polnud pelka solvangu või propagandistliku hüüatusega, kuna Stalin või ta kõnede variautor(id) rakendas(id) terasest loogikat, tõid ridamisi ajaloolisi paralleele, asendasid kreeka—rooma klassikalise demokraatia (lääneliku) tähenduse ja tuginesid N Liidu kui ohvri peagu piibellikule narratiivile.
Retooriliselt betoneeris idaleer siin oma agitpropi kantsi ja tsementeeris geopoliitilist tandrit: Moskva ei suvatse Ida-Euroopast taanduda, ei aktsepteeeri Läänest dikteeritavaid reegleid ja loeb anglo-ameerika erisuhet enda jaoks eksistentsiaalseks ohuks. Teksti väärtus loodava sovetimpeeriumi ametliku seisukohana kestis pikemalt. "Stalini intervjuu" osutus Külma sõja tähiseks, mida osundati ning millele sai osutada aastakümneid edaspidigi.
Teised sovetlileeri päevakajalised vastused Fultoni-kõnele olid sama agressiivsed, ent väiksema kaaluga. Ka kiiremad neist olid nõudnud reageerimiseks aega terve töönädala.
Pravda 11. märtsi juhtkiri «Churchill täristab relvi»² ründas Fultoni-kõne äärmise teravusega siiski enne Stalini sõnavõttu:
》Churchill kustutab üheainsa kriipsuga kõik, mis ta sõja kestel üles ehitas.《
Ajakirjanik ja ajaloolane Jevgeni Tarle kuulutas 12. märtsi Izvestijas samuti oma leivaisa ennetades:
》Nõukogude Liit ei alistu verbaalsete rünnakute ja ähvarduste ees.《
Kõige teravama eritluse tipuks oli muidugi ajaoolise arengu seadus "teadusliku kommunismi" varamust.
Stalin: Härra Churchill meenutab taoti oma kõnedes "lihtsaid inimesi väikestest majadest" härrasmehelikult neile õlale patsutades ja nende sõpra teeseldes. Kuid need inimesed ei olegi nii lihtsad, nagu võib näida esimesel pigul. Neil on oma vaated, oma poliitika ja nad oskavad endi eest seista. Nemad — miljonid lihtad inimesed, on need, kes kukutasid Inglismaa valimistel läbi hr Churchilli ja tema partei, andes oma hääled töörakondlastele [e Leiboristlikule erakonnale]. Nemad — miljonid lihtsad inimesed on need, kes isoleerisid Euroopas reaktsionäärid, koostöö pooldajad fašismiga, ja eelistasid pahempoolseid demokraatlikke parteisid. Nemad — miljonid lihtsad inimesed on need, kes proovinud kommunistid läbi fašismile vastupanu võitluse tules, otsustasid, et kommunistid täielikult väärivad rahva usaldust. Nii on kasvnud kommunistide mõju Euroopas. Säärane on ajaoolise arengu seadus…
TÕTT KÕNELEVAD TROLLID. Kokkuvõtteks — käsitades Fultoni-kõne märkimisväärse hoiatusena Läänest — just niisugusena Stalin seda oma valju teavitusega kinnitaski sisulisi tõsiasju ekspeaministri tekstis punasega alla kriipsutades:
Churchillil on tuline õigus — raudne eesriie on langenud!
Ja N Liit ei soostu seda üles tõmbama ega kokku rullima.
See matš Churchill ⚔️ Stalin oli kahe gigandi dialoog ja üks dramaatilisemaid hetki Külma sõja lavalaudadel, millelt Churchill etenduse protagonisti usutavasse rolli tõsteti.
MÄRKUSED
(1) Sellal ⅢMS-iks valmistuv Stalin pidas 9. II 1946 NSVL-i Ülemnõukogu valimiste eelse kõne teatatamaks, et "kapitalism" on sõdade puhkemise pealäte ja kutsus üles mobiliseeruma, et „me kodumaa [oleks] kindlustatud igasugu juhuste eest” — Vt Seltsimees JV Stalini kõne Moskva linna Stalini valimisringkonna valijate valimiseelsel koosolekul 9. veebruaril 1946. a. Sirp ja Vasar 16. Ⅱ 1946.
(2) Vt Čerčill’ brjacaet oružiem. Pravda 11. III 1946 juhtkiri sulandus peagi Stalini 13. märtsil üllitet teksti ehk n-ö intervjuuga Pravda kirjasaatjale — vt Pravda 14. II 1946; Сталин И.В, Cочинения, 16. kd. М, 1997, lk 25-30) Churchilli Fultoni-kõnele, eriti kui kirjutist vahendati Moskva raadios 14. Ⅲ 1946 juba 5 eri keeles. Pravda toimetajate raev ÜK endise peaministri kõne kallal ületas peagu kõigi tähtsate välismaa tegelaste mahategemist, jäädes alla üksnes Hitleri-vastasele kriitikale.
«Oleksin õnnega koos, kui mu hauakivil oleks kiri: siin puhkab sovetisüsteemi hävitaja. Ma oleksin õnnelik, kui see oleks tõsi. Kuid see süsteem varises kokku ise.»
Vladimir Bukovski üldinimlikud teened, tema globaalmastaabiga saavutused võiks järjestada nii:
Bukovski kiirendas sovetiimpeeriumi lagu…
Osutas Lääne sovetiseerumisele…
Aitas kaasa EU-impeeriumi lagundamisele…
Avalikustas NLKP KK ja Gorbačovi salaarhiive…
Sovetliku karistusmeditsiini paljastamine.
YouTube/ Associated Press: Kristuse-eas Šveitsi ilmunud Bukovski 18. Ⅻ 1976 Zürichi lennuväljal «liialt väsinud intervjuude andmiseks» — Vangide vahetuse vaikis maha TASS, teatades vaid Corvaláni Santiagost Moskva jõudmisest
LÜHI-ELULUGU: vene vabadusvõitleja + sovetiaja erimeelne Vladimir Bukovski ( 30. Ⅻ 1942 — 27. Ⅹ 2019 ) oli koolieast peale ligi 12 aastat kinni nii türmides, töölaagreis kui ka psühhokais ( erivaimuhaigla )
Detsembris 1976 deporteeris eriüksus Al'fa ta Vladimiri türmist Zürichisse sundpagulusse, ühtlasi vahetuskaubaks vaba maailmaga Chile kompartei juhi Luis Corvaláni ( 1916-2010 ) vastu. Kaks aastat hiljem jättis Bukovski oma lähedased Šveitsi ja asus Suurbritanniasse, kus ta elas, õppis ning töötas neurofüsioloogia teadurina peamiselt Cambridge'is, v. a kaheksa aastat Stanfordis USA-s.
Riiklik Julgeolekukomitee tegi Bukovskist sisevaenlase õpikunäite ≈ välisluure-kaasusena tudeeris KGB-kool toona legendaarset Penkovskit.
Vene ajaloolane ja VB sõber Pavel Stroilov:
Muidugi ei ole vene rahvas piisavalt vaba järgimaks oma süümet ja kõike seda, millesse VB vankumata uskus.
Omamoodi kaitseb ta siingi vene rahva au. Kui vaadata, kes siia [VB matusele] on kokku tulnud…
Krimmitatari liider.
Poola saatkond.
Tšetšeenid…
Teisisõnu nende rahvaste esindajad, kel põhjusi venelasi vihata piisab… Ja siin nad nüüd on — leinamas Venemaa ühiskonnategelast, meie kangelast.
Bukovski on olnud meheks, kes suudab vene rahva mainet päästa. Meil tuleb vaid jätkata ta tööd muu seas aitamaks neid rahvaid, keda Venemaa valitsusvõim praeguseni rõhub.
REAGAN ＆ THATCHER. Alles läänemaailma juhtidega suheldes adus VB enda + oma kaasvõitlejate kaalu. Nii USA president Ronald Reagan kui ka Suurbritannia peaminister Margaret Thatcher tunnistasid talle teineteisest sõltumatult — kusjuures Thatcher on sest kirjutanud oma mälestusis — et dissidentide trotslik optimism oli nende suhestumise Itta vabastanud dilemmast: kas sõda või détente ( pingelõdvendus ) Kumbki oli veel võimuletuleku eel meelekinnitust leindud (anti)sovetlike dissidentide veendest, et sovetiimpeerium on võidetav ilma kuuma sõjata + juba huku poole vaarumas, mida Lääs omapoolse survega vaid kiirendaks…
SOTSIALISMI KAKS VOOLU. Sotsid ( vk: menševism ) ja kommud ( bolševism ) on Bukovski käsituses sotsiaaldemokraatia XX sajandi ajutise lõhe kiuste tänaseni toimiv, ühe ja sama sihiseadega liikumine, mis taotleb üksmeeles üleilmset heaolu eraomandi kõrvaldamise kaudu. Sotsialismi eri voolud võisid lahku ja kokku loksuda ideoloogilise vaenu mõõnadest konvergentsi-teooria aadete ühise lehvitamiseni. Kuni kapitalikriisi näguritunnil ja sovetiimpeeriumi huku järel lahenesid lõpuks gorbyliku Euroopa ühiskodu voolusängi, et teostuda sotsialistliku eliidi projektina… kui EU = Euroopa Liit.
Osalt seepärast mahitas Lääs NLKP peasekretäri／NSVL-i presidenti Mihhail Gorbačovi kõigis ta tegudes ning keelitas VF-i presidenti Boriss Jeltsinit algatamast kohut kommunismi üle ( Nürnberg-2 )
«Meid peatati nõiajahi kentsaka etteheitega. Aga nüüd on nõiad platsis ja peavad jahti meile.»
UKIP ↠ BREXIT-PARTY. Bukovski väsimatu selgitustöö ja rahvavalgustuslik panus, mille üheks väljundiks oli detsembris 2004 ilmunud brošüür "EUSSR: eurointegratsiooni sovetlikud juured" ( ingl originaal: The Soviet Roots of European Integration — autorid Bukovski ja Stroilov — 48lk ) kergitas aastal 1993 tekkinud Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei ( UKIP ) XXI sajandi avakümnendeiks järjele, miska Bukovskit erakonna patrooniks loeti. Briti iseseisvusliikumine tipnes AD2016 refendumiga, mille EU-vastased võitsid ja mis kolme aastaga viis Suurbritannia EU-st väljumiseni = Brexit. Iseseisvuspartei rolli võttis AD2018—2019 üle uus massilisem Brexiti-Partei.
BUKOVSKI ARHIIV koosneb dokumentide kahest lasust, mida gebistlik võimuklikk VF-is seni täiesti salajaseks klassifitseerib. Esiteks on Bukovski arhiivis tallel need NKLP KK teabekogust pärit seitse tuhat dokumenti, mis N Liidu Kommunisliku Partei o r g a n i s a t s i o o n i keelustamise asjas AD1992 Moskvas esitati põhiseaduskohtule ja mille juurde teda kui eksperti lubati… Kohtupidamine kommunistliku s ü s t e e m i üle võis nurjuda, kuid Bukovski teenena on see tõendite varamu nüüd ligipääsetav kõigile. Veebiarhiiv on nähtav siin.
Teise osa on VB hankinud kümnend hiljem oma kaastöölise Pavel Stroilovi abiga Gorbačovi Sihtasutuse arvuteist. See eri andmeil 30-100 tuhande lehekülje = 2Gb mahuga kõvaketta koopia sisaldab muuseas teavet Mihhail Gorbačovi rollist sovetirežiimi kuritegudest inimsuse vastu aprillist 1989 jaanuarini 1991, samuti N Liidu juhtkonna lävimisest Lääne poliitikuiga, k. a tollase sotsiaaldemokraatia liidrid, nagu François Mitterrand, Hans-Jochen Vogel või Joaquín Almunia. Nende dokumentide käsitlusi leidub siin—seal veel avalikustamata teabe-kogumiga tutvunud ajakirjanduses või mõnes raamatus — nt siin. Peale muu on Bukovski Arhiivist tõusnud kasu Brexitile, aga ka Ida+Lääne sotsialismiürituse telgitaguse valgustamisel.
KARISTUSMEDITSIIN. Pärast järjekordset vabanemist jaanuaris 1970 kõneles Bukovski Moskvas akrediteeritud Lääne ajakirjanikele ( VB intervjuu Bill Cole'ile 🎥 CBS 28. Ⅶ 1970 ) ja aasta hiljem saatis ise välismaale 150 lehekülge: psühhokate loetelu, neis vaenatute tunnistused, koopiad kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktidest kirjeldamaks psühhiaatria kuritarvitamist sovetliku režiimi nii tuntud vastaste kallal, nagu kindral Petro Grigorenko, literaat Natalja Gorbanevskaja ja legendaarne poliitaktivist, sellal veel tudeng Valeria Novodvorskaja. Aastal 1974 üllitas nüüd jällegi vangis olev VB koostöös kaasvangi dr Semën Gluzmaniga "Psühhiaatria käsiraamatu erimeelseile" ( vk originaal: Posobie po psihiatrii dlja inakomyslajščih ) pakkumaks karistusmeditsiini võimalikule ohvrile üksikasjalikke näpunäiteid süüdimatuks tunnistamise ning riikliku vägivalla vastustamiseks.
Aastal 1977, kui Bukovski äsja vabasse maailma oli jõudnud, kandis tema kampaania lõpuks vilja. Kommunistlik karistusmeditsiin sai Psühhiaatrite Ülemaailmse Assotsiatsiooni Honolulu-kongressi teemaks. Nõukogude psühhiaatrite delegatsioon ühes idabloki-liitlasiga oli Bukovski jt tõenditega vastandumiseks kooskõlastanud argumentatsiooni suisa Juri Andropovi — KGB juhi taktikepi all. Suurbritannia delegatsiooni eede N Liidu psühhiaatria karistuspraktika hukka mõista aga võitis 90 häälega 88 vastu. Kuna neid kuritarvitusi erimeelsete vastu siiski ei peatatud, tuli psühhiatria-üldusel N Liidu esindus erialaliidust AD1983 välja heita…
MEEDIAKRIITILISELT ja kurvastusega peab nentima, et Postimehe Grupi AS-i trükiväljaanded Bukovski surmale järgneva nädala kestel ei ta isiku teeneid ega surmateadet vähimalgi määral ei kajastanud. Ida hemisfääri vabadusvõitluse sedavõrd uhke pärandiga sangar väärinuks enamat Eesti suurimalt + kvaliteetmeedia kuvandit taotlevalt kontsernilt.
Soometumine? Samamoodi mindi sündmusest mööda muide Soomes, kui lapata meie Finlandisierungist toibumata põhjanaabri suuremaid trükimeediume, nagu Helsingin Sanomat või Aamulehti. Tänu taevale tegi PM-gruppi kuuluva telekanali K2 infotainmentshow «Reporter» ¾-minutise lookese teksti- ja vist ka pildiosas ameeriklaste AP-d osundades. See juhtus tunnipikkuse ajaviite-saate 20. minutil ja kasutas illustratsiooniks üpris hüva videomaterjali ( samuti kui EuroNews )
YouTube/AP: Bukovski näitab ajakirjanikele 19. detsembri pressikonverentsil Šveitsis prantsuse pintsakut, millega KGB oli asendanud ta vangivatid.
Eesti massiteabe ei ole veebiuudistes avaldanud ühtki VB elu ega surma kajastavat teksti, kus puuduks faktivead. Need moonutavad kas tema pingelise vangielu seiku või esitavad eksitavat biograafilist geograafiat.
Veaparanduseks tuleks märkida esiteks seda, et Bukovski Läände-pagendamise operatsioon toimus 17.-18. Ⅻ 1976 ning et paar järgmist aastat elas ta Šveitsis. Aastast 1978 elas, õppis ja töötas VB peamiselt Inglismaal ja USA-s. Ja teiseks, Bukovski oli N Liidu repressiiv-institutsioonide kinnipeetav ligemale 12 aastat, kusjuures teda vaenati poliitilistel põhjustel juba 1950- ja 1960-kümnendil mitmel eri viisil…
BUKOVSKI VANGIPÕLI…
① hariduselust sürjutamisega, alates päevasest keskkoolist õhtukooli kupatamisega aastal 1959 ning Moskva Riikliku Ülikooli õpinguist eemaldamisega 1961.
② vabaduskaotuslike karistustega… ⒜ aastal 1962 n-ö süüdimatuks tunnistatuna ( uudseks diagnoosiks oli objektiivselt tuvastamatu nn vaegkuluga skisofreenia ) oli ta kinnipidamisasutusis alates enda arestist mais 1963 ( Milovan Đilase "Uue klassi" fotokopeerimise eest 2 eksemplaris ), millele järgnes psühhiaatriline sundravi veebruarini 1965; järgmise poliitilise roima ( erimeelsete Andrei Sinjavski ja Juli Danieli poolehoiu-meeleavalduse ) eest taas allutati ta sundravile detsembris 1965 ja peeti siis kinni juulini 1966; Bukovskil võimaldati kanda… ⒝ vabaduskaotuslikku karistust ka n-ö süüdivana, st ausalt, ja seda esimest korda jaanuarist 1967 jaanuarini 1970 = 3a, tookord avaliku korra grupiviisilise rikkumise eduka korraldamise eest; teise vangitärmini 2a+5a+5a ( türm+laager+asumine ) sai ta antisovetliku agitatsiooni ja propaganda eest märtsis 1971 ja siis hoiti teda vangistuses pretsedenditu sundpagendamiseni ( käeraudus vahetuskaubana Chile komparteijuhi vastu )
Läände detsembris 1976.
Ühendriikide telekanali ABC 18. detsembri uudis Bukovski saabumisest. Rex Ellise, Bill Matney reportaaž, saatejuht Ted Koppel.
Oma esimeses vaidluses gebistidega vastas 16-aastane Bukovski nii KGB-uurija küsimusele «Miks sa meid vihkad?»
«Jumala pärast, mina teid ei vihka. Ma lihtsalt ei usu teie kommunistlikku üritust. Tahate ehitada kommunismi — laske käia! Aga mina ei taha. Kas ei võiks teha nii, et jätate mulle kuus ruutmeetrit, mille ümber teie ehitate kommunismi ja mina teid ei sega? Kuid mind oma lapikesel lubage kommunismist säästa!»
KIRJANIK. Ise kümmekond publitsistlikku ja autobiograafilist teost üllitanud VB rääkis oma esimesel ja viimsel Eesti-visiidil kohalikule ajakirjanikule oma isast Konstantin Bukovskist. Meie esileht pole Bukovskit alati eiranud, mille tõendiks olgu tollases Postimehes 6. Ⅵ 2008 avaldatud usutluse katkend.
— Muide, teie isa oli ju kirjanik?
— Ta oli ajakirjanik. Stalin tegi temast kirjaniku. Millalgi pärast sõda [1952] ilmus mu isa essee Tsimljanski tehismerest. Stalin luges ja helistas kirjanikeliitu: "Hea essee kirjutas kirjanik Bukovski." — Talle teatati: "Ta ei ole kirjanik, ta on ajakirjanik." — "Kummalised lood teil, seltsimehed," vastas Stalin, "selgub et kirjanik ei ole, aga kirjutab hästi." Järgmisel päeval sai mu isast kirjanik ja ajakirja [Ogonëk] toimetaja asetäitja.
— Kuidas isa teie dissidentlikku tegevusse suhtus?
— Esmalt oli tige. Ta oli ju veendunud kommunist. Seejärel leppis, pidas lugugi. Korra külastas mind vanglas.
— Austate oma ideoloogilisi vastaseid, näiteks sedasama Corvaláni, kes tänapäevani usub kommunismi võidukäiku?
— Ma teadsin tarku, kartmatuid inimesi, kes kommunismiideid siiralt uskusid, ehkki nad paljuski ei jaganud parteiliini ja selle pärast kannatasid. Kindral Grigorenko, Sergei Pissarev... Neid ma austasin. Ent kuulutada kommunismi leevat võitu täna on naljakas.
— Miks? Ehk saabub vabaduse, võrdsuse ja vendluse ideede võit kunagi kauges tulevikus, kui inimkond on selleks küps.
— Välistatud. See on utoopia. Ja kus utoopia, seal on ka Gulag.
Jüri Kukk on rahvusvaheliselt tuntuim eesti kommunismivang ja märter. Ta elu ja surm on sümboolsed. Just enne Eesti anastamist sündinud, tegi ta läbi eestlaste sovetiaja põlvkonnale üldiselt osaks saanud katsumusrikka elukooli. Tema valis oma kogemuste mõjul vastupanu-tee, tegi seda sügavaima stagnatsiooni ajal ning hukkus poliitvangina kõigest 40-aastaselt.
WASHINGTONist Ameerika välismeediat ohjavas Ringlevijuhtide Nõukogus (Broadcasting Board of Governors — BBG) ei ole alati üksmeelt. Nii ka praegu Vabadusraadio (RL) Moskva-personali ootamatute koondamiste suhtes. Näiteks BBG-sse kuuluv suursaadik Victor H Asheteatas 11. X 2012, et massiline vallandamine Moskvas on…
“a terrible tragedy” (kohutav tragöödia)
… ja lisas, et tema arvates tuleks vastav otsus tühistada. Samal ajal on BBG eesistuja kohusetäitja Michael Lynton püüdnud RFE—RL-i tegevjuhtkonna sammu õigustada ja ümberkorraldusi põhjendada VF-i seaduste karmistumisega. Viimane näib mugava ettekäändena, mille taha saab peita Valge Maja nn reset-poliitikat Kremliga, või laiemalgi skaalal — geopoliitilise huvi kadumist ja USA üldisemat tagasitõmmet (Ida-) Euroopas.
Nüüd on selgunud, et peale poolsaja inimese vallandamise Moskvas saab lõpparve viiendik RL-i vene toimetuse rahvast ka Praha peamajas. See kinnitab halvemaid kartusi.
Tänaseks enamikus koondatud mullu 26. augustil juubeldamas Vabadusraadio (Radio Sbovoda) Moskva korpunkti XX aastapäeval
Lõppev aasta kinnitas taas, et Mandri-Hiina pole ei iseäralik kapitalismi- ega sotsiaalselt harmooniline sotsialismimaa. Ent seal võib leiduda kodanike-ühiskonna ja vastupanu algeid suhteliselt enamgi kui näiteks tänasel Venemaal.
See müür püsis 10314 päeva Lääne-Euroopa rüvedama näitena kommunismi kurjusest.
Augustikuu pühapäev-kolmeteistkümnes oli berliinlaste enamikule ülimalt õnnetu. Siis 50a eest algas müüriajastu, rahvas ja maa lõhestati füüsiliselt Berliini müüriga, mis toimis 2 kuud ja 28 päeva rohkem kui 28 aastat, hoides sakslasi kommunistlikus vanglas kuni revolutsiooni-aasta 9. novembrini. Müüriajastu jäljed pole kadunud aga praegugi.
Lääneriigid hülgavad nii lühilaine-eetrit kui Külma sõja aegset kuulajaskonda. Lootus on internetil ja tihedamal koostööl sihtmaadega… Kokkuhoid või koonerdamine?
Alles 3 kuu eest katkestas venekeelse ringhäälingu-tegevuse Briti Ringlevi-korporatsioon (BBC). Ameerika Hääl (VoA) lõpetas oma vene saatekava 3 suve tagasi ja ilmselt teeb sama mandariinikeelsega tänavu sügisel (2011). Nüüd teatas Deutsche Welle (DW) sakslastele omase järsu kategoorilisusega ja üsna ootamatult, et peatab 1. juulist venekeelsed ringhäälingu- ja veebisaated. Igaveseks. Nii kaob lühilainetelt (LL) õige pea see viimanegi ametlik välishääl Läänest, kes Külma sõja eetris venelasi Kremli kiuste vaba teabevooluga kostitas.
SAKSA LAINE SAKSASTUB. Saksa Laine globaalset (vt pressiteateid sks, ingl keeles) ja vene-strateegiat aastaiks 2010-2013 muudeti DW ringlevi-nõukogu 10. VI 2011 istungil väidetavalt selleks, et säilitada löögivõime niihästi dünaamiliselt arenevas globaalmeedias kui ka võitluses rahvusvahelise üldsuse tähelepanu eest. Edaspidi püütakse kohaldada eri meediume paindlikult, kooskõlas sihtmaa nõudluse, ühiskondlik-poliitiliste ja meediaturu tingimusiga. Saksa Laine struktuur peaks reformi järel saama vähem väljundi- (ringhäälingu-/TV-/veebi-) ja enam teemapõhiseks. Keelte osas kaldub pearõhk saksa keelele. Teles kasutab DW ära oma Berliinis asuva TV-keskuse ja -taevakanalite olemas olevad võimalused, pakkudes üleilmselt kaht telekanalit igasse piirkonda nii, et vaatajail on valida saksakeelse ja veel ühe DW programmi vahel, mis keskendub piirkondlikult levinumale maailmakeelele peale saksa keele, ja nimelt inglise, hispaania või araabia keelele.
Ameerika Hääle Hiina-teenistus jääb oktoobrist suure tõenäosusega vait, kuna USA ametlik välisringlevi tahab sinna suunatud eetrilõitadest loobuda ja suubuda täielikult internetti.
Kihutustöö tippaeg Eesti ringhäälingus algas poole sajandi eest. Piire propagada kõrgkunsti ja ametliku kunstielu vahel nagu polnudki. Kauaks?
Nyyd-muusika sarjas jõudis 12. aprillil kl 21:00 ja kordusena 16. aprillil kl 16:00 ERR-3 kaudu eetrisse saade, mille reklaamist võis lugeda:
… kuulete arhiivilinte 1960. aastaist: «Päevakaja» 12. IV 1961 oli 40 minutit pikk ja läbinisti sellest, kuis inimesed tervitavad kosmosevallutust. Saade algas legendaarse teadustaja Juri Levitani loetud TASS-i teadaandega. Sõna said lihtinimesed, edastati juubeldusi ja meeleolu nii Moskva kui Tallinna tänavailt, turult, vabrikust, [Jõhvi] kaevandusest, Pärnust, Põltsamaalt jm. Kuulete kirjanike Paul Kuusbergi ja Aadu Hindi arvamusavaldusi, sõna saab [RAM +] Gustav Ernesaks. Reporterite hulgas on legendaarsed raadiomehed Valdo Pant, Lembit Lauri, Ivar Trikkel, Klaus Mikko ja Felix Leet.
Klassikaraadio (ERR-3) peatoimetaja Tiia Teder (*1959) autorina oli põhiteemaks valinud muidugi muusika. Saates kõlasid katkendid Eino Tambergi ühest (Kuupaiste-oratoorium ja sellest Kiira Kahni 1965 tehtud saade) + Jaan Räätsa kahest kosmilisest teosest (IV sümfoonia + Ood ühele kosmonaudile) Sest peatoimetaja sõnul:
50 aasta eest "vaimustas pürg kosmosesse" ja "Juri Gagarini kosmoselend... võimsasti ka noori eesti heliloojaid"
Kuid lisaks mahtus Tedre saatetundi «Kosmoselend eesti muusikas» napilt üle 40% Päevakaja 12. IV 1961 erisaadet, mis oli esikosmonaudi lennule pühendatud ja kus peale eelpool tuvustatute oli kuulda ka Juri Gagarinit ennast + esinesid intervjuudega toona üsna tuntud isikud Endel Puusepp, Ants Arumeel, Oskar Priilinn, Johannes Undusk + raadiorahvas Heljo Korv, Udo Ugaste, Jüri Miller, Hans Kiiver, Artur Rätsep ja Albert Käär. Viimasele viitabki selle postituse pealkiri ja talle keskendub ka järgnev kommentaar.
London lõpetas Briti Ringlevi-Korporatsiooni kaua (1946-2011) kestnud välissaated venelastele. Need olid eetris täpselt 65 aastat ja 2 päeva. Venelaste seas oli BBC mõneti menukam Ameerika Häälest (1947-2008) jpt välisraadiotest, mis ju samuti eetrist on kadunud.
Pärast eetri-hüvastijättu — laupäeval, 26. III 2011 kl 19-20:30Eaj toimunud viimast saadet Pjatyj etaž (Bush House'i V korrus) — jäävad BBC-d vene keeles edastama 1998. aastast toimiv veebikülg + allalaetavad taskusaated ehk podcasting.
Venelastele suunatud ringhääling peab ääri-veeri, aga siiski ka Läänes vastu. Ööbaringset eetrivalvet jätkavad ameeriklaste Vabadusraadio (Radio Liberty) Prahast ja Saksa Laine (Deutsche Welle) Berliinist, kes edastavad saateid satelliitide pealt ja isegi kesk- (KL) ja lühilaineil (LL). Venekeelne välisringhääling Lääne-Euroopast:
RFE—RL-i saated vene keeles jätkuvad 7x24h nädalas KL-l (Moskva 1044kHz) ja 7x18h nädalas LL-l (nt 9405, 11805, 12015, 15130kHz)
DW saated vene keeles jätkuvad 7x11h nädalas LL-l (nt 6030, 9715, 15640kHz)
Ühendriikides on riisutud üle 50 miljoni dollari juutide 2 hüvitusfondist, mis pidanuks leevendama iga vaest holokausti-elujat, kelle sissetulek jääb alla 1200€ kuus või keda sõja ajal on küüditatud. Raha riisuti Saksamaa-vastaste Varanõuete Juudikonverentsi (Conference on Jewish Material Claims Against Germany) nimelise MTÜ kaudu, mis vahendas üksikisikuile ja organisatsioonidele Saksamaa liiduvalitsuselt saadud raha. Üht riisutud fondi on SLV rahastanud juba peagu 60 aastat. Kogu vasakule toimetatud summa oli kohtu otsuse kohaselt 57 300 000 $.
TOSIN SÜÜALUST võeti USA föderaalvõimude teatel vahi alla teisipäeval, 9. XI 2010, viis oli kinni peetud varem. Neli on end juba süüdi tunnistanud. Kõigile inkrimineeritakse postiside-teenusega seotud pettust ja mõnele lisaks kelmust — kummagi roima eest saab vangi panna kuni 20 aastaks. Kuus kuritegelikule teele läinud koosseisulist töötajat, sh MTÜ endine direktor Semёn Domnitser (pildil), on aastail 2000-2009 ühes fondis ja teises fondis juba aastast 1993 koostanud üle 5600 võltsi abitaotluse isikuile, kel puudus tegelik õigus abiraha saada.
Rahvusvahelise ringlevi summutustava ei ole sugugi möödanikku kadunud. Just nüüd astub sellega võitlusse ka Eesti.
Meie eetrisõja-kogemus näis vajuvat XX sajandi süngemaisse kümnendeisse, mil eestikeelsete välissaadete kuulaja pidi kannatama Venemaa segamisjaamade lõrinat: olgu Talvesõja, II ilmasõja või Külma sõja ajal. Sel nädalavahetusel teatas Ameerika Hääl aga EL-i võimalikust sekkumisest eetrisõtta ehk täpsemalt meie, st EV välisministri lähiaja sammudest teabevoolule mitmesuguseid pärdeid püstitava Iraani vastu:
(...) Järgmisel nädalal oodatava Euroopa Liidu välisministrite avalduse eelnõu nõuab Iraanilt viivitamata elektronhäirete tekitamise lõpetamist. Vastasel juhul on Euroliit valmis meetmeiks Iraani summutamispoliitika vastu (...) Brüsselis reedel ajakirjanikeni jõudnud avalduse projekt ei loetle summutamise võimalikke järelmeid Iraanile. Euroopa uudisrapordid mainivad siiski 2 taktika kaalumist: ekspordikeeld varustuse osas, mis võimaldab Iraanil seirata e-posti- ja mobiilisidet, või kõigi Iraani saadete blokeerimine, mida kannab üle summutamise sihtmärgiks sattunud Eutelsati sidesatelliit...
Ameerika Hääl (VoA) pole ainus Lääne teabelõit, kelle pärsiakeelsed telesaated — Persian News Network — on pidanud läinud aastast saati kogema aeg-ajalt ägenevaid antisignaale nii Teherani kui temaga eletroonilises sõjakäigus kampa löönud Havanna poolt.
(Teisi summutet pärsia- ja araabiakeelseid saateid leotleb vaatlus Külm sõda Iraani moodi)
Osa välistelesaadete ülekandeid iraanlasile on juba viidud Hot Birdi teisele, summutuskindlamale satelliidile. Samas levib kuuldusi, et lisaks kosmosse suunatud signaalidele on Iraani suurlinnu kiiritatud satelliidivastuvõttu Maa peal häirivate mikrolaineitega. Need pidavat aga pärssima mitte ainult end salaja antennitaldrikuga varustanud telepubliku, vaid ka kõrvaliste, täiesti süütute inimeste tervist.
Ajaleht Mardomsalari süveneb pealkirja all “Summutusignaalid: piir poliitika ja tervise vahel” teatud TV-sateliitide segamissignaalide küsimusse. Neil signaalidel on kahjulik mõju rahva tervisele. Viimastel päevadel on märgatavalt tõusnud nende inimeste arv, kes pöörduvad kliinikuisse peavalu või -pöörituse kaebusega.
Samas jätkub VoA saadete traditsiooniline summutamine. Nagu äsja ametlikult kinnitas Etioopia (vt VOA 18. ja BBC 19. III 2010), püütakse seal summutada VoA lühilaine-saateid amhari keeles. Etioopia valitsus seostab neid samme VoA ässitava sekkumisega oma siseasjusse, ameeriklased aga hoopis lähenevate, 23. mai parlamendivalimistega. Ameerika Hääl teeb etiooplastele saateid ka muis keeltes, kuid 2008. aastast peale on summutatud justnimelt amharikeelset — ja mitte ainult VoA, ka Saksa Laine — programmi (vt Bloomberg 19. III 2010) sessamas multietnilise Etioopia levinumas keeles.
Ameerika Hääle jt lääneriikide saateid summutavad peale Iraani ja Etioopia ka Kuuba, Hiina, Põhja-Korea, Vietnami jm punavõimurid. Kosmilist summutustehnikat on seni rakendanud vaid punahiinlased.
BBC WorldNewsi ingliskeelne uudistekanal tegi N, 18. VI 2009 kestel rea otselülitusi Tallinnast raporteerimaks Eesti arvutiseerumise ja 2 aasta taguse kübersõja, eriti aga selle kohta, kuidas NATO uuteks kübersõdadeks valmistub. Sel ööpäevaringselt uudiseid jm päevakajalist teavet vahendaval BBC kommertskanalil on umbes 300 miljonit vaatajat kogu maailmas.
Kaks raadiouudist luurevallast Eesti Rahvusringhäälingu (ER) uudis, eetris N, 14. mai 2009 keskpäeval korraga ER-i kolmes programmis, samuti seda uudistesaadet üle kandvas ETV2-s + Pereraadios:
U—S—A Luure Keskagentuuri (C—I—A) direktor sai Iisraeli kõrgete ametnikega peetud salakõnelustel kinnitust, et Iisrael ei kavanda Iraanile üllatusrünnakut, vahendas Iisraeli raadio.
C—I—A juhi Leon Panetta 2 nädala eest peetud kõnelustel Iisraeli peaministri B[---] N[---], kaitseministri E[---] B[---] ja teiste kõrgete ametnikega keskenduti Iraani tuumaprogrammile, mis nii Iisraeli kui ka U—S—A arvates on seotud tuumarelva valmistamise plaaniga.
Iisraeli liidrid kinnitasid, et juudiriigil ei ole mõttes U—S—A-d sellega üllatada, et nad ründavad Iraani. Samuti ei taha nad ohtu seada U—S—A presidendi B[---] O[---] püüdlusi naasta Teheraniga läbirääkimiste juurde.
Samas ei ole Iisrael loobunud valmisolekust vastata Iraani tuumasammudele sõjalise löögiga. N[---] sõnul on Iraani tuumaeesmärgid olemuslikuks ohuks Iisraelile.
Ja teine uudis + kommentaar Nõmme Raadio (NR) Lõunatunnist R, 15. V 2009:
The Times annab meile teada, et U—S—A Luure Keskagentuuri (C—I—A) ülem Leon Panetta saadeti suhteliselt salajasele lähetusele Iisraeli.
Aga et tegemist ei ole tõelise vana luurajaga, siis jäi ta vahele ja tuli välja, et ta saadetigi salajasele lähetusele Iisraeli.
Milleks? Ta pidi veenma Iisraeli võimuladvikut mitte sooritama üllatusrünnakut Iraani vastu ilma U—S—A administratsioonile teatamata. Nemad nimelt tahavad esimesena kuulda asju, mitte lugeda järgmisel päeval lehest.
Aga noh, see oli juba kolmapäeval, kui selgus, et Panetta siis oli seal Iisraelis juba 2 nädalat tagasi ja tema sõidu kõige tähtsam eesmärk olnud siis saada peaminister B[---] N[---]lt ja kaitseminister E[---] B[---]lt kinnitus selle kohta, et nende uus valitsus ei ründa Iraani ilma Washingtoni helistamata.
Küllap nad siis annavad teada et: Kuule, Washington, meil läks siin juba asi käima, tulge nüüd kah! Või-ma-ei-tea-mis-moodi need asjad käivad.
Uudise allikad: Esiteks on ER-i viitamata, tegelik teabeläte WWW.YNetNews.Com-is 14. V 2009 kl 10 ilmund uudis C—I—A chief in secret Israel talks on Iran ning NR-i viitamata teabeläte on Delfi.Ees järgmisel päeval, 15. V 2009 kl 9:45 ilmund uudis C—I—A boss käis juute Iraani ründamise eest hoiatamas. Pärisallikas, st algne teabeläte on kummagi puhul siiski üks ja seesama Iisraeli Hääle populaarne B-programm Reshet Bet ja nimelt selle üks neljapäeva-hommikune saade (mitte kolmapäevane, nagu Delfi.Ee ja NR ekslikult väitsid) Hiljem kordas ja levitas sama teavet laiemalt Agence France-Presse'i (AFP) kirjasaatja Ron Ben-Yishai (vt seda AFP uudist inglise keeles Google'is), kes muide on silma paistnud Iisraeli siseriikliku salateenistuse Shin Beti teabe lekitajana.
Uudise taustasündmustik — 1.-20. mai 2009: Sellal kui Washington on ajatollasid positiivselt hõlvama asunud, püüab Iisrael oma strateegilisele liitlasele näidata, et ameerika sõprusest kallim on talle oma riigi julgeolek (vt 8. V 2009 Jerusalem Posti) Nii et Iisrael ei välista isegi USA-ga kooskõlastamata lööke Iraani pihta. Teherani isoleerimise poliitika hüljanud USA uue valitsuse tippametnikud ja eriesindajad on kuu hakust peale islamimail pingsalt tuge otsinud oma kavadele piirkonna rahustamiseks. Teherani sõjaline survestamine oleks sellele mitte üksi vastukarva, vaid lausa mõrvarlik. Ka IAEA juhipostilt lahkuv Mohamed ElBaradei peab Iraani ründamist ajakirja Spiegeli ingliskeelses veebis 18. V 2009 avaldet usutluses:
... täielikuks hullumeelsuseks [mis] teeks kogu piirkonnast suure tulekera, kusjuures iraanlased asuks viivitamata pommi ehitama, saavutades kindlasti kogu islamimaailma poolehoiu.
Veel vähem oleks Iraani rangeliinlastel soovi või väljavaateid sõnasõja asendamiseks tuumasõjaga, sellise Lähis-Ida juhtiva tuumajõu vastu nagu Iisrael. Seda vähem, et Iraan lõpetas Luure Keskagentuuri (LKA/CIA) andmeil tuumarelva arendamise projekti 2003 (vt Leon E Panetta kõne 18. V Los Angeleses) Siiski on USA praegune juhtkond Iisraeli uue valitsusega ühel meelel, et uraanirikastuse ja raketiprogrammiga Iraan kätkeb muule ilmale jätkuvat ohtu. Samas kui Iisrael loeb viimast momendi pakilisimaks mureks, mis nõuab lahendust enne Palestiina riiklusega tegelemist, järjestab Washington oma eelistusi täpselt vastupidi. Iisrael pelgab seejuures eriti neid USA ringkondi, kellele pommiga Iraan tundub etem kui Iraani pommitamine (vt 15. V 2009 Jerusalem Posti). Sestap tuli Iisraeli võimuladvikul Washingtoni-nõupidamistel 18.-19. V taas näidata juudilikku valmidust Iraani-reidi ette võtta — kas või USA heakskiiduta! Ühendriikidel aga tuli liitlast veenda, et 2-riigi-lahendus Palestiinaga kaasaks Araabia-maid Iraani ohjeldamisele. Kompromissina otsustati aeg maha võtta, vähemalt kuni sanktsioonid + diplomaatide ponnistused pole Iraani suhtes päris läbi kukkunud. Tõrjumaks vastuargumente tuli USA-l nimetada diplomaatilise lahenduse piirtärmin. Ja seega ei hakka USA Teherani vastutulekut ootama kauem kui k. a lõpuni. Enne seda Iraani-vastase sõjalise ründe ähvardus enam tõusetuda ei tohiks.
Uudise tagamõte: Tegu on Iisraeli lekitatud teabega, mille järgi Iisrael soostus alluma USA uue juhtkonna keelule USA loata Iraani rünnata. Iisrael on 1981 ja 2007 hävitanud vastavalt Iraagi ja Süüria tuumarajatise, kindlustades oma piirkondlikku monopoli tuumarelvadele. Iraani väidetava tsiviilsuunitlusega tuumaprogrammi hetkeseis nõuaks vähemalt 3 eraldi asuva objekti ründamist. Seda vaevalt Iisrael oma raketiarsenaliga suudaks, küll aga rünnates mitmekümne lennukiga. Niisugune õhureid ei saa üllatada USA-d ühelgi juhul, (1) kuna see poleks mõeldav USA kontrollitud õhuruumi läbimata ja (2) kuna USA tehniline luure teaks Iisraeli ettevõtmisest veel enne lennukite õhkutõusu. Ameeriklaste mure asetub ennemini globaalse kui regionaalse vastutuse mõõdustikku. Sestap on viimase 12 kuuga USA lähetanud Iisraeli veel mitu nii kõrge tasemega saadikut, nagu Ühendatud Staabiülemate Komitee ja Riikliku Julgeolekunõukogu juhid Mike Mullen ja Mike McConnell, kes keelitasid samuti hoiduma kallaletungist Iraanile. Iisraeli teevad närviliseks USA ponnistused piirkondliku võimutasakaalu nimel, mis ei või suurriikliku poosiga harjunud Iisraeli kuidagi rahuldada. See rahutus seletab paremini kui muu ka kõnealust teabeleket.
Iisraeli uudislekkest meie ringhäälingusse jõudnud uudise analüüsi järeldused:
Faktikahtlus. Kui LKA juhi Iisraeli-reis mai hakul aset leidis, nagu ER-i ja NR-i uudistes öeldi, siis selle siht võis olla tuumateemalise luureteabe hankimine Iraani kohta, Iisraeli ründevalmiduse hindamine, võimaliku ründekava külmutamine jne/vms. Igatahes, tegu ei olnud kuigi värske faktiga, mis kõlvanuks pigem vaatluse kui uudise aineks.
Kommentaar oleks pakkunud võimaluse vaagida nt küsimust: Miks ühe salaluure-ülema salareis avalikuks sai? Miks see sõnum massimeediale lekitati, nagu päris ka 1 häguse taustaga (Moskva-meelne?) luureuudiste veebikülg IntelNews.Org? Või nagu teisal osutas geostrateegiliste ennustuste keskuse WWW.StratFor.Com juhtanalüütik George Friedman, on mõte, justkui võiks Iisrael kaaluda õhurünnet, millest Washington midagi ette teada ei saa, süüvimatagi jabur. Tema sõnul on too teabelekitus praktiliselt pisut üle aasta Iisraeli lehtedes jälle ilmutatud lugude tõmmis. Sel taustal sobib sõnumi sihtrühmaks pigem naiivne kui asjatundlik publik, pigem hirmualdis Lääs kui sarnasest teabemürast puhtalt pääsevad islamimaad.
Sõnakasutus. Nõmme Raadio pilkav toon ja ilkuvad fraasid sobivad Lõunatunni formaati, mis NR-i argipäevade ainsa uudistesaatena on tahtlikult kujundatud meelelahutuslikuks reality show elementidega laudkonnavestluseks. Kuid ER-i uudistes torkab teravalt silma ja on viimase kümnendiga koguni juurdunud 'Iisraeli' ja 'juudiriigi' reeglipärane vaheldamine ühe ja sama uudise piires. Kummatigi on rääkiva ajakirjanduse üldine ja ammutuntud põhitõde, et eufemismid, asesõnad ega sünonüümid raadiouudiste keelde ei passi.
Allikakäsitlus. Mõlemad raadiod on kasutanud võõrast teavet, kontrollimata selle allikat ja hankimata sellele kõrvalist kinnitust. Sel sajandil on ER-is kahjuks juurdunud ka uudiste surumine propagandistlikku vormi, selline uudise sisu ähmastav ülesehitus, kus allikas on kuulaja tähelepanu alt ära viidud sõnumi lõppu. Seegi on rääkiva ajakirjanduse universaalse, tarbijasõbraliku, kuulaja tähelepanuvõimet arvestava ja allikat väärtustava põhimõtte eiramine, mida küll reeglipäraselt rakendatakse nt Moskva Raadios, kuid mitte demokraatiamaade NPR-i või BBC-taolises avalik-õiguslikus või eraringhäälingus. Eestis on evitanud selle kuulaja tähelepanuvõimega manipuleeriva trikitamise miskipärast just ER-i uudised. Seevastu NR-i näites eelneb uudise allikas temalt pärinevale teabele. Ent siingi tuleb tõdeda allikapuudulikkust ja uudise tegeliku vahendaja (kummalgi juhul ühtviisi ebausaldusväärseks osutunud AFP ja Delfi.Ee) mahavaikimist.
Ringhäälingu-uudiste tase Eestis püsib ikka harju keskmine. Parem ligipääs teabele ja selle kiirem levi paraku ei sega pähe määrimast nädala(te) tagust, ammu hapnenud "uudist". Uudiste vahendajate sellisest tööst süüvimisvõimet loota oleks vist juba liiga palju tahta.
